Tänane tuntud raadiohääl saatesarjas mul meeles veel, on üks mees, kelle kohta ma kasutaksin hea meelega ühte küll võib olla suhteliselt kulunud väljendit mees nagu orkester. Ma nimelt lugesin kokku tuttsaatesarja, ta koos kolleegidega juhib hetkel vikerraadios ja tuli välja, et ühe käe sõrmedest ei piisa. Hakkame siis otsast pihta, Vikerhomik, Nemo turniir, Rahva teenrid, päeva süda, argipäev ja kuuspakk ka veel sinna takkapihta, nii et selle mehe kuuspakk ongi nüüd kokku saanud kuuest saates tere päevast, Mart Ummelas, tere päevast. Siia võiks muidugi rosinaks juurde panna veel iga esmaspäevase meedia kommentaari päeva südames. No kas ta nüüd Strasin on võib-olla, et see pipar tera hoopis ja et sa oled seal kirjutava ajakirjanduse kohta päris teravalt sõna võtnud? Kuidas suhted siis on? No suhted on sellised jahedalt sõbralikud või kuidas nüüd öelda ei, otseselt keegi halvasti ei ütle, aga ega ma ei ole ka kunagi tahtnud olla ainult sõber sõbraks olemise pärast. Ja samas võib öelda seda, et kirjutav ajakirjandus millegipärast oma meedia kommentaarides võtab ette ainult tele ja raadiosaateid, et teineteist nagu ei kiputa eriti kommenteerima. Ikkagi öelda, millest tuleneb Türgi ajakirjandus, ei tegele sellega, võib-olla on probleem jah, selles, kuna Eestis on trükiajakirjandus niivõrd selgelt jagunenud leeridesse, siis vaadatakse seda nagu konkurendi või partneri tümitamist ja noh, ei loeta nagu heaks tooniks. Ja mingil määral on ju ka kõik trükiväljaanded ju ühtemoodi neis asjades süüdi. Kui kui me nüüd räägime ausalt nii, et see tunduks nagu siis pada sõimab katel põhimõttena. Aga see ei ole meie tänase jutuajamise eesmärk, seda sa võid järgmise esmaspäeva meediakommentaaris jälle kajastada. Küsiks ikka veel, sa teed peale raadiotöö, palju muud ka magamiseks aega jääb, või kaua sa magad üldse, kui palju magamiseks? Ka aega peab jätkuma, aga öeldakse ju, et ega üle seitsme tunni ei olegi mõistlik magada. Et see on niisugune optimaalne hulk ja kui me nüüd teeme Vikerhommikut, siis enne seda peab ilmtingimata kuus või seitse tundi magama, sellepärast et muidu unisuse tuleb juba eetris palju paremini välja kui elus. Nii et ei magamiseks aega jääb ja noh, võib-olla tõepoolest, et ma ei käi nüüd õhtuti ööklubides selle arvelt, ma võin magada. No selge muide muusikatoimetajana ma tahaks teha sulle ühe komplimendi, sa oma näiteks päeva südametes peaaegu reeglina ma tahtsin öelda tihtipeale, aga tegelikult reeglina ikka tutvustad või, või isegi valid konkreetseid muusikapalu ja ütled, et, et millega on tegu, tähendab sinu arvates siis selliste saadete puhul muusika ei ole mitte mingit tüütu ballast nende tarkade juttude vahel, vaid et sellel on ikka omaette väärtus. Minu jaoks küll jah, mind on nii õpetatud, kui ma raadiotööd omal ajal alustasin, et see on ikkagi viisakas, kus me ka teised autorid seda nimetame ja muusika all on alati olemas autorid või esitajad. Et see oleks nagu niisugune üleolev suhtumine, kui ma oma loo või oma autorite vahele mängin mingi anonüümse muusikapala, noh, kui nüüd on just tegemist vägada looga ja iga kord ei olegi selleks vajadust, aga aga üldiselt jah, ma, kui ma valin sinna muusikat, siis ma valin seda teadlikult ja sel juhul ma ka rõhutan selle muusikategija nime või, või vähemasti Ja sa oled ka selliseid teemapäevi teinud või, või teemasaateid ütleme nii, et sa oled muusika valinud mingisuguseid konkreetse asjaga seotud. On sedagi juhtunud? Jah, see ei ole nüüd küll enam tänapäeva raadios eriti moes, eelkõige kommertsraadiotes, kus peab käiama neid hittlugusid. Aga minu meelest meie raadios on see võimalus olemas ja aeg-ajalt võib seda kasutada. Kui on ikkagi ilus kevadpäev, miks mitte siis laulud päikesest või kui on sünge sügispäev, miks siis mitte rääkida näiteks tunnetest? Ja Eesti Raadio fonoteegist neid lugusid leiab päris tublist, isegi selliseid ära unustatud lugusid. Ma küll usun, et leiab ja just need ära unustatud lood. Nüüd nad on hakanud jõudma ka nendele CD-plaatidele. Aga vanasti nadolid ainult lindi peal väärivad kindlasti ettemängimist, sest on ju tuhandetel kuulajatel just mingite selliste lauludega seotud mälestusi, mida teistel võib-olla ei ole. Ja tore on kuulda näiteks aastakümnete pärast sellist laulu, mis nooruses Meeldis Mart Ummelas, läks juba päris lüüriliseks, üks tuhandetest oled sina. Ja milline on siis sinu muusika meenutus, mida meile täna pakud? No mina mõtlesin tükk aega, tegelikult on mitu laulu. Kas ma võin muide avaldada ühe saladuse raadiokuulajatele, noh sinu esimene valik langes ära seetõttu, et ühes meie detsembrikuises saates meie suusaäss jaak pae palus just sama lugu mängida. Ja siis Mart Ummelas ütles. Kena ma sellisel juhul vahetan ära, see oli alfavilli forever. Jaa, Forever Jang alfa Vellilt ja see kuulub sellesse samasse mälestus selle mälestuse suhteliselt pikk, aga ma valiksin tänase saate jaoks ühe teise loo, mis tegelikult ju ka meie eetris üsna sageli kõlab seal Simply Reedi lugu staars. Ja miks ma selle valin? Sellega mul seotud, väga ilusad, emotsionaalsed, aga natuke kurvad mälestused. 1992. aasta suvest ma olin just matnud oma ema keda ma olin viis aastat hooldanud ja null, tekkis esimene võimalus nüüd pääseda pikemaks ajaks välismaale ja me sõitsime väikese seltskonnaga autoga Norrasse ja Forever Jiang kõlas laeva peal ja see oli nagu eriti kuidagi tundeline hetk sel ajal kuulata sellist laulu mõeldes nendele sõnadele. Aga selle starsi minu meelest ostsime laeva pealt ülesõit, kes Soomest Rootsi ja see Simply Redi stars kõlas noh, praktiliselt kogu selle autosõidu aja, mis me seal Norra kurdide vahel ja, ja mägedes sõitsime, noh, ma arvan, et kümneid kordi ja sellest on ta nagu pähekulunud staarset, siis tuleb kohe meelde see 92. aasta suve norra mälestus. Aitäh Mart Tummelas ja jõudu tööle, mida muud öelda, aga nüüd siis see lugu.