Ja nii kaugel ja samas nii lähedal selline tuntud fraas tuli mulle meelde, kui hakkasin mõtlema, keda kutsuda tänasesse saatesse tuntud raadiohäältest. Loomulikult anne term, kelle olen tõesti ära unustanud, hoolimata sellest, et me oleme kogu aeg ninapidi koos ja ma ei tea, mitu puuda soola koos ära söönud nii raadiosaateid tehes kui erinevatel festivalidel ja kus iganes päevast anne. Tere, tere. Ja jätskaar sai ju alles äsja läbi. No sellest on juba räägitud küll. Ütle siis nüüd veel ainult üks konkreetne lause läks korda. Läks korda ja muusikud on tõesti saatnud väga paljud tänu meile ja inimesed samuti, nii et kõik kontserdid läksid täiete. Sinu praegused regulaarsed saated vikerraadios on loomulikult see esmaspäevane õhtu jäts aga nüüd teed ju ka koos Märt Treieriga hommikuprogrammi kord nädalas. Kuidas sinul vist hommikune tõusmine erilist probleemi ei valmista? No eks ta ikka valmistav, aga kellakene heliseb ja siis tuleb tõusta ja eks see on päris raske, kui oled kell 12 magama läinud ja ärkad kell neli, aga kui õnnestub veidikeseks varem minna, siis ei ole viga, siis on päris hea ja värske. Ja nüüd kevadsuve ajal eriti, sest et väljas on juba valge isegi pool viis. Kuidas me nüüd selle muusika meenutuse juurde läheme, neid on seal kindlasti tohutult palju, sellepärast sa oled ju mööda maailma ringi rännanud just nimelt, et seetõttu, et jazzkaarele esinejaid leida ja sa oled. No ma ei tea kindlasti sadu, kui mitte tuhandeid kontserte külastanud. Et sealt võib kindlasti leida midagi, mis on eriti. Sealt sai omal ajal mööda N Liitu käidud ka mööda laulufestivale ja selles mõttes on täiesti meenutusi on sealtkandist ka, aga kui sa minu käest küsisid, et mida, siis ma jäin selle juurde pidama, mis mul esimesena nagu pähe turgatas. Ja. See on nagu kuidas öelda, õnne mänguski, eks ole, et pane ikka selle numbri peale, mis sulle kõigepealt pähe tuleb? Ei proovinud ja isegi mitte arvutis ei ole mingit passi Antsi mänginud sellesse, sest ma olen täiesti prii. Aga mis siis esimene lugu oli, mis sulle pähe turgatas? No see oli minu kuskil seitsmenda klassi päevilt ja Pärnust siis sai päris vahvasti teatris käidud ja oli üks niisugune etendus. Miks tähed naeratasid? Esiteks, sel etendusel oli väga tore pealkiri, aga teiseks seal oli ka mitu toredat laulu. Ja üks laul jäi mul nagu kummitama, sellepärast et see oli selline nagu hästi popp ja ta oli selline moekas ja sellel ajal nagu võõrkeelseid laule eriti ei kuulnud. Ja mees, kes mängis ja laulis, oli Heigi Haravee, keda kindlasti paljud kuulajad teavad. Ta on näitleja, lavastaja, kes on vist küll üle 200 rolli mänginud ja, ja kümneid lavastusi ka teinud. Aga tol ajal oli temagi ilmselt üpriski noor ja mängis nagu lõngus, ta oli hästi motika välimusega, tal olid mingid tahad jalas ja ja, ja ta laulis laulussessimum. Ja siis mul ei olnud veel üldse aimu, et on selline, tegelen nagu Montaan olemas, kes ka seda laul on nii vahvasti laulnud ja mitte ainult prantslaste, vaid ka paljude teiste kuulajate südamesse selle laulu laulnud. Aga ma kardan küll, et higi hara veega meil seda salvestist ei ole. Et ma arvan, et see teatrietendus oli vist ühe vene autori oma, ma ei saanud seda kuskilt kontrollida. Oli see nüüd roosa või midagi säärast, et mingi mingi hea tore vene autor oli, hoogne tükk oli. Ja selline laul, kuidas see sinna sattunud oli, ma tõesti ei kujuta, aitäh. Ja teater oli ju maha põlenud ja mängiti praeguses Ühispangamajas, väga pikka aega asus seal Endla teater, tere. Ja vot seal ma käisingi siis seda etendust vaatamas. Ja, ja tegelikult sellest seest ei ole mul suurt midagi meeles, aga see laule tõesti nagu saatnud läbi elu ja ikka ja jälle on ta mulle ette tulnud. Siis kui ma tulin raadiosse, siis muidugi sain teada, et Ilmontaan seda laulu laulab. Siis ma leidsin selle veel paljude teiste prantslaste kavast. Siis kui me hakkasime Lauri Leesiga tegema Eesti televisioonile saateid prantsuse Sonsanjedest, siis oli selga Montaania peafjevrico ja paljud teised ja, ja siis tuli see laul jälle nagu päevakorda, et Jaak Joala laulis minu meelest seda laulu väga kenasti ja vahvalt, et siis kui ma käisin Bulgaarias Kuldse orsuse festivalil siis oli üks vahva belgia ansambel, kes mulle kinkis oma plaadi. Olin siis mets või midagi niisugust ja sellel plaadil ma leidsin jälle sessi. Ja nüüd, kui vaatad isegi džässilauljaid, siis mõnikord tuleb isegi seal, et näed jälle selline lugu, mida, mida jälle lauldakse ja tehakse. Prantslastest ongi seal Aviie Ann Roos ja siis on riivat teesessi buum, et Louis Armstrong on ju ka seda laulnud ja ja paljud-paljud veel, et kõiki me ei jõuagi üles nimetada, aga, aga minule lauliste selle loo südamesse just ja higi ära v. Aga, aga väga palju häid esitusi on sellest. Ja siin on mul sulle kohe välja pakkuda kuus erinevat esitust. Ja sina valisid neist välja kaks, et võib-olla me kuidagi siin monteerimine need kokku, et saaks siis kuulata nii Montaani kui Jaak Joala. Ma arvan, et see oleks väga normaalne, et oleks eesti ja prantsuse variantega. Haravee laulis küll prantsuse keeles, nagu mul on meeles. Aitäh, Anne Erm ja jõudu juba järgmiseks jäätskaarexi ja kõigeks muuks. No ei olegi vaja jätkarex soovida, meil on vist 16. juunil järgmine tore džässilauljate kontsert. Õige jazzkaar kestab tegelikult ju aasta läbi kevade suve ja sügise talve, head jõulujazzi peaaegu etja. No igal juhul jõudu.