Ja nüüd on tänases mul meeles veel saates aeg raadiohääle jaoks. Ja meie külaline on mees, kes on tõepoolest tuntud raadiohääl eelkõige vist siiski lauljana meie kuulajatele tuntud, aga ta on teinud ju ka siin saateid täpselt samamoodi nagu mina praegu. Tere tulemast. Krieger lähedal kutsumast ja et ma meeles No mul meeles veel mul meeles veel ja tegelikult, kui me nüüd omavahel hakkaksin meenutama, siis me võiks minna kohe tagasi kõmdi aastasse 1981, kui me olime koos kuulsusrikkas Nõukogude armees ja kalašnikovid õlal, eks. No ütleme nii, et rohkem leia lauluhääled, seal kõlasid Riias, kus me olime. Munder oli selles, aga munder oli seljas, munder pidi olema küll. Jäin reameheks, aga ma tean, mina ka, ausalt. Ausalt, ei mingit jefreitor ei tulnud. See on väga ohtlik asi. Kui jefreitor yks saad, siis tead küll, millega see asi võib lõppeda, eks ole. Saksa kogemuste põhjal. Ja muidu ütleme seal slaavi rahva puhul on niimoodi, et, et ei saa, ei saa isegi naist võtta, kui sul pole neid paelakse, nagu pea läksid, jääb ja need olime reamustele tagasi, aga nüüd mõlemad niimoodi seotud, eksju. Just, aga noh, ma ei tea, keda see nii väga huvitab praegu, mis seal sõjaväes toimus, üks suurt bardakk oli nagu tol ajal nimetati distsipliin, mis tagantjärele elu ilusaim aeg. Hannes on ilusad asjad, ei muide, tõepoolest need ilusad asjad jäävad meelde, seal oli päris päris mõnusaid asju ka kõige muu kõrval, aga noh, ütleme, et see ikkagi vale armee oli tegelikult, eks, aga no meil ei olnud midagi muud parata, tuli sinna minna ja eks seal teatud aastakäigumehed on kõik käinud. Läheme nüüd siis ikkagi muusika juurde ja siin alguses kõlas üks pala kris noormanilt. Sellega on sul mingisugune isiklik suhe ka vist? No ja ma ei tea. See on selline minu, kogu minu sellise laulja eksistentsi põhiolemus tegelikult, sest et aasta oli 70 696 ma olin siis seal lõpetanud nii olla kaheksa klassi ja niimoodi, et valiku teel, kuhu õppima minna ja tee viis mind siis Tallinna reaalkooli siis endine teine keskkool ja mäletan üheksandas klassis ma siis seda lugu mõised ansamblit esimest korda kuulsin smuki ja mõtlesin, et issand jumal küll on küll on hääl on küll ja küll on ta mingi mingi asi, kuigi enne seda olid kõik olemas noh, nagu nagu iga laulja tala oma etapid oma elus ja mingisugused mälestused ja ka mina jäin sellesse snuukri aega. Minu sellised noh, võisin vanema kolleegiga Ivo Linnaga vestlen, siis tal on ikka pyydels ja ja kogu antoloogia olemas ja rääkimata siis sellised Šosiivsemad tegelased siis nendele, kes ilma Jessita üldse ümber ei saa, siis on, kes on kuskil kõigil vinüüli tulema siia Tšetro, tall ja nii edasi ja nii edasi ja rääkimata siis änksimad mehed siis seal, ütleme seal seal Nazarit või, või siis noh, tippal loomulikult kõik tuleb, aga mina läksin kuidagi nagu sellist noorema ma mõtlesin, et, et see on, see on see noh, see oli, see oli, see oli kõige popim tollal üldse, mis olla sai Smokey Alice mõtte ise. Kärol. Meie punnidel meie muidugi samamoodi, kas ma tohin sind korra katkestada? Muide, huvitav, et sa selle teema juurde läksid, sest et tegin siin mõni aeg tagasi ühe mul meeles veel saate, kus külaliseks oli Jaak Salumets ja korvpall, korvpall, korv ja sina oled ju ka suur spordifänn, eks ole. Ja Salumets ütles niimoodi, et tema lemmiklugudega ei ole üldse mingit probleemi, kuna tema kaks tütart üks on Alice ja teine Kärol ja vaid kolm korda vaata, kust need nimed on tulnud, eks ikas Moucky lugudest. Nii et kui ma hakkaks nüüd mingit edetabelit tegema kõigist nendest lugudest, mida on soovitud ja millega seoses meenutatud midagi, siis Smokey ja Chris Norman on vist päris kõrgel kohal. Minulgi õed Chris Normani, meie selliseid rokkareid nii-öelda eriti eriti hinnanud, noh, leiti, et ta on ikka magus ja kergelt Nikoni flirti stiil, aga no ka hääle vastu midagi ei ole teha. See on täpselt sama nagu Chris Norman siis on, teine mu lemmiklaul, on, on, on siis Maikel Boltan muuseas võrratu. Ja keda kriitikud üldiselt loksutanud, küll liiga ilus ja liiga magus ja Aga noh, väele vastu lihtsalt ei saa ja, ja, ja, ja ütleks, enda kohta käib tõbsesse arvamus, et hauguvad meie kriitikud siin küll ja küll ja väga targalt, aga karavan liigub kindlalt. Edasi edasi ja siis võib veel öelda selle kuulsa väljendi ka, et maitse asi. Maitse asi jah ja, ja seesama smuki tegelikult nüüd tagantjärele siis maalin saalne smuki, siis ma teen niimoodi, et see hääl oli niimoodi, et mul oli parem parem normanni hääl kui normale endale. Kuhu sa saad aru, et Norman ise oleks ära ehmatanud, et mõtlen paganate siin on mingi laulja, kes laulab tema häälega ja, ja oleks ehmatanud ära, kas see on ikkagi on see temal, millega tema laulab, eks ju. Selles mõttes, et see, see ma ikka niivõrd kopeerisin seda meest omal ajal. Et küll ja küll, aga siis tulid nagu teadlikumad ajad ja ja läks laule õpinguks, need tulid, tulid nii-öelda see teadlik koolitus ja nii edasi, nii edasi maailma või silmaring laienes ja jah, ja ta tegelikult, et kogu muu jällegi sellisele mingisugusele vokaaltehnilisele põhjal andis tegelikult ütleme aluse tegelikult just muuseas Elvis Presley laulude kuulamine. Jaa jaa. Ja mulle tuleb meelde, kuidas seal Riia kasarmus võtsid kitarri ja laulsid neid Elvis Presley laule. Ja siis kogu see muukeelne seltskond seal jäi lihtsalt jõllitama ja. Ma tean, et pigem mingisugune selline hea eeskuju on, on suurem õpetaja kui see see õpetaja, kes sul üritab oma väga teadusliku meetodiga midagi selgeks teha, nii et tegelikult kui midagi hakkab sind huvitama ja kui sa tahad, siis, siis ma usun, et juba see on suur võit. Kui sa sellega nagu selle selle asjaga nagu mestis oled. Nii aga läheme nüüd siis selle loo juurde, millega tänase jutul lõpetame ja see on ka üks sinu meenutus kuskil kaheksakümnendatel vist. 1997 juba sain juba, ütleks niimoodi. Ärkamisaeg sa mõtle, laulu nimi on valgus ka muideks sinu papsi kirjutatud. Ja muide, Jaan Kaplinski tekstina Kaplinski oli eriline Ta oli väga popp sellel ajale ja just sellel perioodil tegelikult ütleme 80.-te lõpp 80-l tuligi Kaplinski minu meelest selline eriline periood. Ma mõtlen selles mõttes mitte seda, et, et tema oli populaarne, tähendab tema tekstid populaarsed järsku lauljad ja ansamblid avastasid, et vot vot nüüd tuleb nad, nad kõik kõik nagu laulu sisse panna ja ära viisistada. Aga, aga sellega kaasneb tihtipeale väga suur oht, et ega see ega sööki kirjapildis tekst on ühe mõjuga ja kui me teeme selle viisi viisi taha, võib ka palju muutuda, näiteks ka mina olen Jaan Kaplinski tekstidele kaks laule olen kirjutanud. Ja, ja ma ei ütleks, et, Väga rahul oli ühe korra, Me kohtusime sellel sellele teemale ja siis ta ütles ka, et ma pole seda teksti üldse kirjutanud, mõtlesin küll ette, et ma keerasin selle oma omaviisiga tema mõtte, vahe veidi ja, ja tema mõtte nagu kodus ära ja hakkas ta minema viis aga see on 1997 kirjutatud siis Valter Ojakääru poolt ja meie legendaarsele kvartetile Paavershb me oleme siis väga vinged poisid. Olime juba kuskil kaks ja pool aastat koos eksisteerivad koos musitseerinud koos laulnud ja noh, see oli võrratu, kaheksast, mõtle ise. Nii erinevaid tüüpe annab üldse kokku otsida, see on siin loomariik kokku panna, siis noh, ükskõik mis looma nime, ma ütlen, et see kõik on erinevad. No loe nad üles. Kes seal olid peale sinu? Loomaks ennast nagu liig, mina, hunt. Hunte ja siis veel oli siis Jaak Johanson, et meie nii-öelda eesti folgi eestvedaja Mart Mikk, kes on lõpetanud nii Tallinna konservatooriumi kui ka siis Sibeliuse akadeemia vokaalialal, nüüd me väga edukas, kas seda päevile siis Business Man, ärimees, reklaamimajanduses töötav inimene ja loomulikult ka tegelikult tööga kontserdite organiseerija ja muusikast ei ole see inimene noh, absoluutselt läinud. Andke ainult võimalus ja Martna taas platsis, tähendab, ta on sellel alal oma professionaal, aga ilmselt elu nõuab oma. Siis muidugi igas igas kollektiivis peab ka olema ka üks lätlane ikka ikka ja selleks oli meil super lätlane limis Ransenais. Näis jaa, Ransenais sattus eestimaale juhuslikult juhuslikult selle tõttu, et tema kaunis kaunis abikaasa tuli Eestisse õppima. Metallikunsti metallikunst oli, oli siis nagu ainulaadne, mida siis Baltikumis üldse õppida Tallinna Tallinna kunstiinstituut. Ja siis ta tuli siia õppima ja vaene lainesite laimis, siis marssis oma oma oma naisukese ka kaasa ja ja suurest igavusest mõtlesin, mida teha. Väga igav oli vastus Tallinna. Ka kooli hakkas laulma laule. Kusjuures mees on ju, pole vilet. Ta ilmselt tõlgib, tõlgib tõlke tõlketöid, ta teeb vähemalt 50. keeles. Meie 10. keeles on ta teinud tõlketöid, see on tõsi ja rääkima sellest, et perfektselt siis valdab rootsi, inglise, saksa, vene, vene, läti, eesti eks ju. Ja, ja kusagil ei oleks väga kaugele, ta jõudis välja lausa vist heebrea keeleni ladinakeelse kõik see kõik müstika tähendab seda, neid keel, mida ta valdab, ei ole kuskil perfektselt 10 ringis, aga siis tõlketöö seal on midagi muud, inimene valmistub nagu siis sotsiaalses selleks selleks tööks ja, ja neid tüütuid on ka teinud. Räägime sellest siis meie ainuke inimene, kes siis võib-olla kuulus tõeliste muusikutega ka oli siis tema, sest et nagu, nagu siin kolleegid teavad rääkida, siis inimene, kes tegeleb džässmuusikaga, see on õige muusika. Me olime lauljad. Aga mis selle lauluga selle eriline? Sellepärast, et me võitsime aastal siis selle viimane Aarne Oidi ametlik lauluvõistlus 1997 mis toimus siis Estonia kontsertsaalis ja meie kvartett aga tollal õnnetuseks, kuna aja sassi kellaajad Jaak Johanson ja jõudnud kohale õigeks ajaks pool tundi hiljem, kui me olime juba preemia kätte saanud, saime parima vokaali preemia, kusjuures esitasime seal laulu siis nelja inimese asemel kolmekesi ja puudus meloodiahääl. Kuidas ta siin lindi peal nüüd on, mida me kohe kuuleme? No siin on siin, me oleme nüüd suures stuudioversioon ja ja, ja kõik teised on kohal ja kusjuures niivõrd ilmselt niivõrd hea emotsioon ja niivõrd hea laul, et su isa hakkasin isegi mõtlema, et huvitav küll, et, et võib-olla see kolmene versioon võib-olla see ongi nagu õigemat tekkis selline eriline, selline armoonia, mida kogu aeg juurde mõelda, mingeid kõla, kuna üks puudus, eks ju. Aitäh Eerik riiger, kuulame tegelikult siiski seda neljast versiooni ja saadame tervitused papa Walterile ka. Ütleks niimoodi, et ette sellel olulist, sest valgusaasta 1987 keegi ei teadnud, kas meelib järgmine aasta. Nii-öelda Toompea tippu, tõuseb.