Ilusat keskpäeva, ilusat peotuju ja ilusat nädalavahetust kõikidele rahvateenrite kuulajatele. On siis siin vikerraadiolaua taha kogunenud, nagu ikka kolm ajakirjanikku. Sulev Vedler, Eesti Ekspress. Tere päevast. Okk, Eesti rahvusringhäälingu uudistejuht ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. Peo aeg on jälle käes, üle üle viie aasta on teil isiklikult ka mingisugust sellist kogemust või, või osalist osalust lausa? Ei noh, ise ma kuskile laulma ja tantsima, kuigi ma tean päris paljusid ajakirjanikke, kes enamasti küll tantsivad eile täna ja homme tantsupeol teiste hulgas rahva teener Sulev Valner, et aga ise ma kavatsen kindlasti osa võtta pühapäevasest laulupeost, mis on selline rahulikumate lauludega õhtu siis või pärastlõunal. Ja täna lähen ka rongkäiku vaatama ka, aga põhiliselt olen ma selle laulu ja tantsupeoga seotud olnud lihtsalt puht sellisest oma töö kaudu, et tervena Tal on pakkunud. Noh, ta on olnud nagu nädala teema, seda enam, et muud teemad on Eestis sel nädalal olnud suhteliselt tagasihoidlikud või teni olulised. Minul on selline lugu, et kogu suguvõsale vist on elevant kõrva peale astunud. Seal on eraldi ja laulu lauluhäält meil kellelgi ei ole. Sellel nädalavahetusel alt on toimunud ka prantslase Grand Prix, nii et ma olen peaaegu alati vaadanud võidusõitu laulude asemel. Aga nüüd sellel aastal on täielik erand, et see majanduskriis on eemaldanud meil maja prantsuse Grand Prix. Ja minu poeg on osutanud millegipärast lauluandega inimeseks, nii et laulja tähendab seda, et ma olen sellele nädalavahetusel mõlemal päeval lauluväljakul poja jaoks elevant, korraks ärkas vastus kõrvalteelt ära. Aga muidugi poliitika ajakirjanikule ja majandusajakirjanikule, nagu me siin ikkagi põhimõtteliselt ei ole, me kõik kolm on, on väga, väga raske midagi arvata laulupeo ja tantsupeo kohta ses mõttes, et noh, repertuaar ja, ja see, see valik ja, ja noh, mis on spetsialistile nii-öelda elutähtis ja ja Finess jagav inimene leiab sealt palju palju noh, meie jaoks võib-olla pakkusse laulupeo, ütleme sellise poliitika uudis eile Neeme Järvi, kes, kes noh, ütleme, mitte küll otseselt peoga seonduvalt, aga, aga Neeme Järvi on, on tihedalt praegu kaamerate ja mikrofonide ees ja, ja tema arvamust küsitakse ühe teise asja kohta ja järve avaldas arvamust, et meil on liiga palju venekeelset ajakirjandust selle kohta arvata. Ja arvan, et venekeelset ajakirjandust liialt palju. Ma mõtlen selle peale, et kus saab näiteks mulle meie Lähis-riikide inimesed meie kohta infot, et kui ma ise siin Läti kohta infot siis inglisekeelseid saite on päris raske leida sellised. Ja siis ma lähen Lätti Delfisse, mis on venekeelne ja seal lugeda neid või siis Läti venekeelsete lehtede veebikülgi. Muidugi seal on see info, ütleme teataval määral kallutatud ja Läti venelaste arvamus Läti riigikohtus ei ole kindlasti lätlastel endil. Aga ta siiski annab päris hea ülevaate. Ja millegipärast ma arvan, et kui näiteks lätlane tahab lugeda Eesti kohta tal on venekeelset infot Eesti kohta leida tunduvalt hõlpsam kui kui inglise keelset infot Eesti kohta, et minu meelest ei ole kunagi ajakirjandus liialt palju, küsimus on pigem selle kvaliteedis tasemes, et mida sa võid usaldada või mitte. Head ajakirjandust ei ole kunagi liialt palju sadulat isale. Ma osaliselt olen Suleviga nõus, aga osaliselt Sangla nagu nime Järvist aru, et vaatame seda, et kui, kui tänaval saavad kokku juhuslikult või mingis ütleme sellises argisituatsioonis eestlane ja mitte-eestlane, siis, siis üldjuhul laheneb see olukord nii, et eestlane hakkab rääkima purssima vene keelt ja aga mitte vastupidi. Et et selles mõttes on võib-olla Neeme Järvi sihukese üldisem hoiak, et et me anname alati nagu selles intervjuus veel aktuaalsel kaameral rääkis, et et me anname nagu liiga lihtsasti nagu järgi, et läheme kergema vastupanu teed, et, et kui on võimalus nagu mõlemal natukene üks samm astuda teisele vastu, siis siis nagu meie anname nagu eestlased annavad nagu ennem nagu alla ja hakkavad ise nagu vene keelt purssida, ootavad ära. Et ka see mitte-eestlane, kes võib-olla tahakski eesti keelt rääkida, et tema nagu teeks, et esimese sammu, et et selle, sellega ma olen nagu, nagu värvijärvi rikk nagu arvamusest, nagu nõus. Mina jällegi arvan, et meil pigem tungib inglise keelt peale, et ma olen näinud lapsi omavahel mängimas inglise keeles, kes on täiesti eesti eesti lapsed. Ja samas pole ka haruldane juhus, kus läheb poodi ja näed, et venekeelne müüjanna venelasest klient ja nad suhtlevad omavahel eesti keeles, see on hästi kummaline, kanges keeles, mõlemad kord juhtub seda. Muidugi huvitav on see, et kas siinsetele mitte-eestlastele see praegune laulupidu üldse kuidagi korda pähe päta. Et seda võiks ju ka keegi uurida, et kui palju näiteks seal publiku seas ka mitte-eestlasi. Ma pigem arvan, et ka ei lähe kohe üldse mitte korda. Ei tantsu laulu ja aga samas eestlastele läheb korda rohkem. Vaata et viimastel aastatel on läinud. Tantsupeo piletid on täiesti välja, mina geenidest ilma kogu aeg ootasin, ootasin nagunii neid on kuni ühel hetkel lihtsalt olid otsas. Et selles mõttes eestlaste seas on viimasel aastatel rahvuslus küll ikkagi täitsa märgatavalt Minas. Kas sa arvad, et selle põhjuseks on nagu rahvuslased, minnakse laulule tantsupeole? Osaliselt kindlasti, mis on selle põhjus? Rahvuslus võib-olla nagu üks selline aspekt, et miks tantsu ja laulupeole minnakse, aga rahvuslust on ka mitmeid, on ju, et et noh, kui me räägime sellisest rahvuslusest, võib rääkida nii positiivses kui negatiivses tähenduses, et et võib-olla positiivses tähenduses oleks parem kasutada nagu patriotism, et aga teisalt on laulupidu ikkagi fenomeniga, see fenomen on see, et ta toimub iga viie aasta tagant, et ta ei ole nagu selline iga-aastane nagu sündmus, nagu mis on nagu niivõrd ära lörtsitud ja ma arvan, et et laulupeole läheb väga palju ka neid inimesi, kellele selline Rahvuslus selles võib-olla sellises äärmuslikus tähenduses on täiesti nagu vastandlik, nagu nagu arusaam et laulupidu on kindlasti midagi nagu enamat, ma arvan Lähete paadunud professionaalse kratiinid, nagu me oleme, me jõudsime ikkagi ja kohe päris kiiresti nii-öelda poliitiliste aspektide juurde, aga, aga ma arvan, et selles ei ole ka midagi, midagi halba igal juhul. Kuidagi südantsoojendav oli küll hommikul siia tulles näiteks näha kas siis tantsupeole või siis ma ei tea, kas juba rongkäigulised kogunevad ilmselt juba kogunevad kuhugi. Hästi palju inimesi on, on linna peal näha rahvariietes isegi noh, see on nagu loomulik laulu ja tantsupeo puhul, aga, aga isegi ootan, et mõned julgemad eestlased on taas võtnud sinimustvalged nalja ja autode külge kinnitanud. Ma olen küll kuulnud, et, et vähemasti Tallinnas Ida-Virust ma ei hakka rääkimagi, aga aga isegi Tallinnas on, on selles mõttes kõhklusi, et, et kui kui ütleme, inimene, noored, inimesed käivad pidusid pidamas, siin jaanipäeva paiku, suvel saarte peal. Seal on massiliselt näha seda, et meie trikoloori lehvivad autode küljes. Aga kui saadakse juba mandri peale, siis mida, mida lähemale Tallinnale siis seda rohkem hakatakse sealt juba ära võtma, sest oht on, oht on mingisse konflikti saata kaitseministeeriumis. Ta ütleb üks inimene, kes elab Lasnamäel ja tema pidavat igal õhtul, kui ta koju läheb, oma autole, selle sinimustvalge lipukese üles, paneme üritama ööseks ja üritame autot parkida nende autode vahele või kõrvale, kus on näha, et on sees ka Georgi lindid ja aitamine nädalas pidi tal see lipukene ära murdama, aga, aga ta kaitseplaneerimise enesetapjate või, aga, aga ütleme ikkagi nüüd natuke lähemalt veel rääkida sellest laulu ja tantsupeo fenomenist, siis noh, olid ju ajad siin, kus, kus räägiti ikka päris kõva häälega 90.-te teises pooles ja. Nii kahju kui me sellest ka ei ole, et selle peo aeg on nagu põhimõtteliselt möödas, et sellele põlvkonnale, kes selle nende pidudega üles kasvas, oli see ikkagi nii-öelda protestiaktsioon. Sõna proteste on üldse meil viimasele väga palju huulil. Me rääkisime protestist ka Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis väga palju aga, aga isegi mitmed meie väga tuntud kultuuritegelased ja koorijuhid ja dirigendid, heliloojad on öeldud, et seekord eriti on see pidu niisugune väga üldrahvaliku Sulev ütles ka, et et eestlaste hulgas on nagu selle populaarsuse tõusu väga väga selgelt märgata. Mis, mis selle põhjus võiks olla, kas see nii-öelda rasked rasked majandusolud või, või palju töötuid, ja noh, ma olen ikka selle juurde, et ma arvan, et laulupeo fenomen on midagi sellist, ajahetkest ikkagi rohkemat, et et võib-olla tõesti, et kui meil oli siin 2007. aastal oli, oli pidu, et siis siis oli see nagu pronksisündmuste valguses kuidagi mingis mõttes tähenduslik, aga, aga ma arvan, et see laulupeo mõte ja sisu on kogu aeg olnud ikkagi mõnes mõttes ikkagi see üks maa, et, et selle põhiolemus pole muutunud. Ja teisalt ma ikkagi jään selle juurde. Laulupidu toimub meil ikkagi iga viie aasta tagant üldlaulupidu, et ta on niisugune erakond, erakordlik nähtus ja, ja praegu on soosinud kindlasti väga ilus ilm seda, et et ma ei usu, et seal tava nagu mingit sihukest mingit väga otsest põhjust on, et oluline on alati populaarne ikka midagi alateadvuses siiski on, ma arvan, et inimesed tahavad sellist ühtehoidmist praega teataval määral. Ma arvan, et seda on siiski kuskil seal südamesopis olemas. Muidugi ma olen sellega nõus jah, et on meie jaoks midagi sama väärtuslikku nagu sportlaste jaoks olümpiamängud, mis ei toimu väga-väga tihedalt, aga aga vaatame need viis aastat tagasi 10 aastat tagasi. Praegu on jälle märgatav tõus. Ja see on kestnud siin viimased paar aastat pärast pronksiööd on läinud siiski rahvuslik tolle ülesse poole ja ka eelmise aasta märkamisajapidu oli selline. Ta oli ikkagi väga populaarne, see on siin selline jätk ja mina räägin rahvuslusest kui sellisest heas mõttes rahvuslusest rahvuslusest, mida, mida me keegi JA laulab. Peaasi et uuemal ajal laulupeod ei hakkaks tähendama jälle mingisugust protestivormi millegi vastu, et kas siis kehvade poliitikute või, või siis või siis ma ei tea mille, mille vastu. Kas kas masu vastu, eks ole, vaid tegelikult me saame ju protesteerida siiski ainult iseenda lolluse vastu ja, ja seda ei pea minema. Käsikäes käsi õlg õla kõrval demonstreerib lauluväljakule, seda, seda saab ka kuidagi kuidagi teisiti teha. No igal juhul me soovime neile, kes laulavad ja tantsivad ja tantsupidu vist kohe praeguse teine kordusetendus hakkas ja, ja varsti on rongkäik kell kaks õhtul laulupidu ja homme homme on siis jätk ja peo nagu me oleme harjunud, seda enam on, et baarium me teame ju tegelikult juba juba sünnist saati, mismoodi see laulu ja tantsupeo stsenaarium käib, aga, aga ikka on, ta on ta nagu selles mõttes uus, et et. Olen uus ja, ja, ja uue uued põlvkonnad kasvavad peale ja see on, see on väga-väga vahva. Natuke meedia juttu rääkisime seoses maestro Järviga, no räägime veel oma oma tervitused ja soovid tantsijatele, lauljatele. Me oleme nüüd siit ära saatnud, et et mitu halba uudist tuli tegelikult meedia vallas. Kuidas muide ekspressile? Meile lehe suure pettumusega kätte, pagan, õhutaja oli. Mina olen olnud viimase nädala puhkusele, mina Ongi õhuke, võtsin vastupidise tundega vastu vabatükk, aega polnud nagu Ekspressilugejana tarvitanud kogu aeg tegijana ja vaatasin, et ahaa, et leht on päris päris huvitav minu jaoks, aga õhukesed on muidugi jah. Ja õhuke on sellepärast et Ekspress on kasumit taotlev organisatsioon. Et me ei tee seda lehte mitte ainult selle pärast, et me kõik tahaksime seda väga teha. Sellel lehel on ka siiski omanikes. Ettevõtja tahab sellega äri teha. Et lehe paksus sõltub reklaamimahtudest ja reklaamiturg on, ütleme viimase aastaga kogu aeg langenud, langenud langenud siis on ka lehe sisu maht ühes selle reklaami hulgaga vaikselt kahanenud. Aga ühel hetkel muidugi tuleb piir ette, et ega siis ütleme on teatud hulk lehekülgi, millest väiksemaks lehte enam minna ei saa, kui lehtedega kokku tõmbub, nagu nagu suvi kevadel veel lumi kevadel, et kuidas, kuidas see see valikute tegemine käib lehe puhul, et, et mis, mis nagu tingimata peab jääma ja, ja mis on nagu esimesed kannatajad. Ekspressis vist arvamustoimetus likvideeriti, et et seal on ainult üks arvamused meil nagu seda meil ongi üks toimetes kõige esimesena metsime Äramuses spordi loovad ja siis ka teadusrubriigi. Et see ei tähenda, et me kirjutaks spordist. See ei tähenda seda, et ma ei kirjutaks näiteks teadusest. Nii et meil ei ole arvamuslugusid. Aga see ei pea olema selline nui neljaks, et sest need küljed peavad alati ilmuma. Näiteks Ekspressis ilmusid muuseas aastaid Eesti paremad spordilood, aga need ei olnud regulaarselt iga kord iga nädal, vaid need tekkisid siis, kui meil oli vaja millestki kirjutada. Ja neid kirjutasid ajakirjanikud, kes ei ole päevast päeva spordiga seotud. Spordiajakirjandus on selline hästi kummaline osa on ajakirjanduses, kuna see on väike kist inimesi väga tugevalt seotud sportlastega ehk oma allikatega ja nad kardavad nendega raksu minna. Ja siis nad on teataval määral sõltuvad julge, kriitiliselt suhtuda asjadesse. Selline ekspressi taolise lehe ajakirjanikul, kes vaatab asja täiesti neutraalselt mingi teise nurga all, mõnikord spordis kirjutada tõeline lust, rõõm. Poliitikaajakirjanikel on, on sama asi oma allikatega ja, ja Eesti on suhteliselt väike, eks ole, et ajakirjaniku ja poliitiku noh, niisugune füüsiline lähedus on, on, on väga hästi tajutav ja muidugi siin on jälle see vahe, et spordi ja ja poliitikaajakirjandust võrdlema siis poliitikud on harjunud, neid kritiseeritakse spordi puhul jällegi need on üldrahvalikud kangelased, seal seal ei tohi sellise kangelase kallale minna. Praegu ma liialt palju spordi juurde pidama jääda, sest tegelikult spordis ütles ütelda õele, et kui lugeda kasvõi näiteks Saksamaa päevalehti ja millest tema nagu spordist kirjutavad siis need lood pakuvad huvi ka inimesele, kes ei ole spordifriik. Aga ma ütlen, et 90 90 protsenti neist eesti lugejatest, keda sport niimoodi numbrite, sentimeetrite mõttes ei huvita jätavad külma rahuga Eesti ajalehtede spordiküljed vahele just pärast, et need keskenduvad numbritele sentimeetritele, kilo grammidele mitte aga taustudele, nähtustele, analüüsidele, elektroonilises meedias on tegelikult samad, samad tendentsid täiesti nähtavad. Aga miks ma seda juttu siin üldse jalutasin meedia teemadel, sest see tegelikult puudutab väga paljusid inimesi. Nimelt siis kaks meie juhtivad päevalehte Postimehes ja Eesti Päevalehest piirasid internetis oluliselt juurdepääsupaberleheartiklitele, esialgu siis Postimees nii-öelda võimsamalt ja Päevaleht tuleb vaikselt järele, aga, aga põhimõtteliselt on tegu täiesti nagu uue nähtusega meie meie meediamaastikul. Et minu, minu esimene niisugune küsimus nende otsuste puhul oli, oli see, et kust need nende lehtede omanikud ja tegijad võtavad ikkagi selle kindluse, et, et nende paberväljaannete müük kas siis noh, parandab oma positsioone või isegi või isegi noh, ütleme kasvõi jääb samale tasemele, kust tuleb see kindlus, et ei ole samasugust fenomeni nagu siin on, on ennustatud näiteks käibemaksutõusule, et tõstame küll seda maksu ja hakkame nii-öelda rahva taskust rohkem raha võtma. Aga ega, ega see raha ikkagi ei tule. See võrdlus ei ole päris õige, et kui käima Maksutõust tapab kõiki siis need inimesed, kes trükitud ajalehtedena tellivadega, neilt ei võeta midagi ära. Et ega nemad ei mingit kahju, ei kannata seda, pigem nad on veidi nagu võivad tunda, kõrvust tõstetud, et ma saan mingit mingit toodet, mida, mida teised tasuta ei saa, et, et selles mõttes see võrdlus, käibemaksu tõus, mis kõigile toimub, see ei ole päris õige. Et selles mõttes mõneti ma saan nagu välja nad noh, nagu nagu murest, et noh me kõik teame, et siin küll räägitakse mõlema väljaande päevale, Postimehe peatoimetaja rääkisid mingist üleeuroopalises trendist, et see on justkui sisu, piiramine on praegune trend noh tegelikult need, kes on seda trükiväljaandele sisu, ligisaamist piirangud on seda ammu teinud väga paljudel ka parimatel aegadel, et tegelikult noh, see on selline veidi puru silmaajamine tegelik põhjus on ikkagi loomulikult see majandussurutis ja, ja väljaannete, vähenevad tiraažid, et kui inimesel on võimalik saada seesama trükitud ajalehematerjali internetis tasuta kätte, noh et võib-olla ajalehe lugemine on niisugune rituaal või harjumus hommikuti mõnus kohvitassi juures teha ja sa saad seda soovitust kohast ajalehte alati nagu kindlast kohast lahti lüüa. Sa tead, et arvamusküljed on päevalehest leheküljel kaks ja kolm on ja et lahtega sealt kuskilt internetiväljaandest on sul seda keerulisem üles leida, seda enam, et kui sa päev on nagu edasi arenenud uudised juurde tulnud. Et selles mõttes on noh ma ei näe nagu probleemi selles väga suurt probleemi, et et see nagu on toimunud, et et, et väljaanded üritavad oma langevaid tiraaže nagu kuidagi nagu päästa, et kui ja selge on ka see, et kui tiraaž langeb, siis on ka reklaamiandja huvi nagu sinna reklaami panna ja palju väiksem. Ja kõik Eesti ajalehed on täna eraõiguslikud. Nende peamine soov on jõuda kas ühe krooniga kasumisse. Nii et see põhjus on, mina vaatan tagasi, ütleme neli-viis aastat tagasi siis sellel ajal suvel ma hakkasin Ekspressis tegema sellist asja. Meil oli meile väga, et lood ilmusid Ekspressis on sageli, olid hästi pikad ja me vaatasime, et kui palju neid tsiteeritakse seda suhteliselt vähem siis ma hakkasin nendest lugudest tegema selliseid nelja-viielauselise kokkuvõtet, saatsin hommikul lihtsalt laiali. Päris iga neljapäev raadiojaamadesse teistesse ajalehtedes Online toimetustesse, nad said väga populaarseks. Edasi Me hakkasime üha rohkem ja rohkem oma lugusid internetti panema. Kuni ühel hetkel tabasime ka, et CD tegema tegelema sellise enesetappeliku tegevusega. Et tõepoolest inimesed leidsid, aga milleks osta Ekspressi, kui kogu see sisu tuleb sulle tasuta kätte? Teatavas mõttes seal hästi kasulik, jälle lähen sellesama teema juurde, mida ma enne rääkisin Läti Delfi puhul, kui sa oled eestlane, sa elad raja taga. Tahad lugeda Eesti uudiseid? Ainuke internet on ainuke võimalus selle pärast lihtsalt tule sulle või tuleb see ajaleht meeletu hilinemisega. Et me oleme seal praegu mõelnud oma lehes, et noh, miks me peame niimoodi levitama seda siis me hakkasime piirama varem, et me minu meelest oma kuu aega või kaks kuud vähemalt paneme niimoodi jupikaupa, et osa lugusid läheb ülesse neljapäeval osa reedel-laupäeval vees, moos esmaspäeval. Seda oli ka varem niimoodi. Et nojaa, aga see on ikkagi midagi muud, kui ütleme nüüd päevalehtede piiramine kes ikkagi mõned mõnda artiklit üldse ei pane ja ja kui sa mingist arvamust arvamusloost näed esimest viit lauset, siis no sellest ei piisa, naised kardan seda, et, et efekt võib olla hoopis vastupidine. Et lüüakse ilmsed, löövad käega, et ma ei saa seda sealt kätte ma ostma ei hakka. Aga üksik müük on ju tegelikult ju Eesti päevalehtedel suhteliselt välja arvatud õhtulehte, suhteliselt marginaalne. Ajatelje tellijad on lähim, selles ei ole vahet, no see on väga suur vahet tellijale, ei pea ju mingit sulle internetist mingitesse nopsist artiklitest ja tegema, talle tuleks ajaleht koju sellepärast et ta tellib selle ajalehte, tal on mingi harjumus rituaalsed ajalehte paberkujul lugeda. Intervjuudes ilmub Ta üldsegi ka Urve, et ma ei räägi üldse üksikmüügist, ma räägingi sellest, et miks ma peaks hakkama tellima siis, kui, kui ta ära kaob, no mis ma siis teen, kohutavalt mingit kasu saanud? Mulle tundub, et see äririsk, mis sa Sulev, ütlesid, et see võetakse praegu küll ja see on, see on lubamatult suur. Pealegi, kui sügisest hakatakse, ütleme ka küsima arhiivi eest raha ja, ja ütleme vanemate lugude lugemise eest, eks ole. No aga miks peaks üks ettevõte oma toodangut lihtsalt tasuta laiali jagada? Ma ei näe ühtegi põhjust sellest, ma saan aru, et seda teeb rahvusringhäälingus, praegu oleme seal rahva raha eest tehtud asi, aga kui see on üks eraettevõte, miks ta peaks oma toodangut lihtsalt täiesti tasuta jagama aeg-ajalt mõnda asja võib tasuta, ei ole siin elus midagi, eks ole, see arvuti maksab, see interneti koju ostmine maksab ja nii edasi. Et võib-olla üks nagu märksõna selle juures on veel see, et et need paberlehtede suunitlused peaksid veidi sellises uues uutes tingimustes muutuma. Et paberlehed kindlasti, kui nad jäävad selliseks elitaarse maks, tooteks, mida tuleb mida saab ainult paberkujul osta. Nad peavad oma agendat muutma sellistest päevauudistest rohkem analüüsima, vaateks komment, kommenteeri vaateks ja nõnda edasi ja tudengi teatud mõttes nagu väikest nagu ohtu. Mina näen siin suurimat ohtu, et Meie välja nad koosseisud, päevalehtede koosseisud on suhteliselt suhteliselt väikesed ja inimesed, kes on tööl, peavad iga päev tootma nii-öelda ühe tüki, vähemalt. Mis tähendab seda, et et ühe päevaga sai ikka väga palju asjade olemusse süüvida ei saa ja seda enam reporterid peavad olema universaalsed täna päevad kirjutama poliitikast, homme majandusest, ülehomme kultuurist. Vaadake, Eesti paberajalehtedes ei ole enam majandustoimetusi, näiteks Postimehes, Päevalehes on küll majandus, küll Päevalehes, aga see ei ole majandustoimetust kui sellist ei ole olemas Ena. Et see on minu meelest üks suurimaid küsimärke, et et kui paberlehed tahavad muutuda selliseks, et selle lugemine annab mingi lisandväärtuse selleks lisaks sellele, mis internetis niikuinii tasuta iga päev kätte saada siis agenda peab muutuma märgatavalt sellele taevale lähemale päevale. Ta on siniponnistusi teinud, nad kord nädalas teevad sellist pikka analüüsi, mis kohati on olnud väga head, aga kohati on see tase olnud ka nagu keskpärasem. Aga sellisel juhul ei saa see selline suur analüüs olla kord nädalas, sellisel juhul peaks olema kuuel päeval nädalas vähemalt üks, niisugune suurem analüüs on mingi selline asi, mida sa mujalt kätte ei saa. Ja vot see on minu jaoks suurim küsimärk. Täitsa selge on see, et ajalehed tahavad tugevdada paberlehte, sellepärast et enamus reklaamitulust paberlehe kaudu. Internetireklaam on siiski täiesti marginaalne. Mahtude puhul on hakanud ka kukkuma ja et sealt ei tule erilist tulu. Sinna on läinud küll lugejad, aga raha sisse ei too. Rikas, sa pead ikkagi arendama seda toodet, mis toob raha reklaami, reklaamitulu ei ole sinna läinud, aga mis puudutab seda tasemed, siis Äripäev on üks selline näide, kus juba tükk tükk aega on tellijatele on siis tasuta noh, nii-öelda nii-öelda tasuta on see lehelugude lugemine, teistele ta siis on, kes, kes ei ole tellija, tahab lehes ilmunud paberlehes ilmunud lugusid vaadata, siis ta peab ostma selle õiguse. Häda on selles, et viimasel ajal mõlemad internetiversioon paberleht väga suuresti kattuvad ehk järgmise nädala järgmisega päevapaberleht on eelmise päeva netiküljepeegel peegeldused. Vot see on selline oht, mis võib, on ilmselt juba ka praegu annab noh, äripäeva puhul ilmselt on selle tiraaži longus näribatrioos langus on olnud üsnagi suur, et kui ma ei eksi, siis ta on kuskil 25-lt 1000-lt 15-le 1000-le kukkunud. Aga see on seotud suuresti jälle äri, reklaam kadus kõige esimesena üldse ära, et seda ilmselt ka Ekspress on saanud tulla, aga praegu vist ei lähe ühelgi lehel hästi. Normaalselt läheb Eestis ainsana maalehel ja selle põhjus on väga lihtne, et maaleht on tellijate leht, et Maalehes selle kunagise reklaami osakaal olnud nii suur kui teistes ajalehtedes Maalehe põhisissetuleku tunud ikkagi tellijatelt. Ja kui nad tiraažid ehk siis üksikmüügi, mida üksik leht, mida sa endale tellid ja kui sa seda suudad praegustes tingimustes, kus reklaam on sisuliselt ära kukkunud hoida, siis see on sinu jaoks väga suur eelis, et maaleht on Eestis, ma arvan, praegu kõige stabiilsem nalja lisaks, ma arvan ka, et maaleht on, on teistest lehtedest erinev just sellepärast, et ta on nii-öelda noh, ma ei tea, kas heas või halvas või mõõdukas mõttes konservatiivsem kui, kui teised lehed alates küljendusest ja lõpetades selle kirjaviisiga, milles seda kummalist? Ma ütlen ausalt, on Maalehe peatoimetaja vahetus ja suurim soovitus, mida uuele Maalehe peatoimetajale sinu endisele või praegusele veel kolleegile on, on see, et mingeid kardinaalseid muudatusi ette ei võta. Sealt läks peatoimetaja ise ära, nii et noh, see on selline tore, selgitas avalikkusele. Aga, ja kusjuures, kusjuures, kui me räägime konservatiivsusest, siis ärme ikkagi unustame, et Eestis on vähemalt 300000 inimest, kelle, kelle näpud on tegelikult samuti klahvid hästi puutumata. Et arvatakse, et umbes 300000 inimest, kes ei oska praktiliselt üldse arvutit kasutada, ei tunne neid programme ja võib-olla suure osa neist ei oska isegi arvutit käima panna. Ei tea üldse, mis sellega peale hakata. Aga meil on näiteks üks mootor, kes meid on siiski internetiga väga harjutanud, seal pangandus Eesti panganduses on väga head sellised tulu-kulusuhtelt võrreldes ülejäänud Euroopa pankadega tänu sellele, et meil tehakse väga palju ülekandeid, toiminguid tehakse internetis ja mäletad, mida pangad tegid algusena meilitsi. Tulge kliendiks, teile on kõik tasuta, läksid ära mugavused ja Ta ei pidanud enam minema kontorisse seisma sabas ja siis täitma pabereid ja maksma selle eest, sa tegid seda tasuta oma kodus. Ja siis edasi tekkis sinna väike tasu ja siis see tasu kasvas, et sa tegid ülekande, millega ma ja praegusele armunud ei saa, täiesti rahulikult maksad nüüd, kas sa hakkad sedasama tegema ka näiteks ajakirjanduses seal? Teine küsimus, pangateenustest on väga raske loobuda. Peaaegu et võimatu ajakirjandusest loobumine on tunduvalt kergem. Kahjuks noh ja ka ütleme hinnavahet seal mingisugune neti kaudu raha liigutamine maksab võib-olla kolm krooni, eks ole, aga, aga leht tänapäeval maksab palju rohkem, nii et need suurusjärgud on, on pisut erinevad. Ka head kolleegid, lõpetame praegu pressiklubi. Jutt siiski ei olnud mõeldud nii-öelda hapukurgijutuna, et millestki muust rääkida ei ole. Suvine küll, aga, aga ütleme, sel nädalal me võime ikkagi tähistada viimaste aastate kõige suuremat hinnatõusu ja sellest johtuvalt ka elukvaliteedil angerjat, langemislangetamist, esimest juulit võib tinglikult nimetada ka Eestis mustaks kolmapäevaks. Kus aga noh, kallinesid, eks ole, vesi, elekter, gaaskütused, tõusid, aktsiisid tõusis käibemaks ja nii edasi, muuhulgas muutusid ka mitmed seadused. Noh, näiteks töölepinguseadus ja liiklusseadus, aga, aga, aga ütleme sellised artiklid, mis, mis inimesele nüüd järsku juurde tulid, neid on ikka kolossaalselt palju. Mina ütlen ausalt, mina ei usu, et sa sinimust must on, et esiteks üks on ju, kui vaadata viimaseid, kuid, siis on hinnad meil tegelikult langenud. Et resiini liitri hind on meil praegu kuskil vist 14 ja pool krooni oli ennem seda 15, pige 16 on nüüd kõige kallim bensiin ja ja ma, ma räägin sulle enim põldudest ostetavast 95-st, et see oli ennem seda hinnatõusu oli kuskil 14 pool Statrollis kuskil oli umbes et võrreldes sellega, mis ta kuskil meil aasta tagasi oli ta juba ligi 20 krooni. Et selles mõttes, kui ta nüüd selle aktsiisi ka see hind tõuseb, siis ta kindlasti ei tõuse sellele määrale, mis ta oli siin tipphetkel. Teisalt, ega kõik kaubandusketid saavad aru, et, et, et nad ei tee sellist automaatset rehkendust hindadele nüüd kaks protsenti kõikidele hindadele käibemaksu tõusuga juurde. Et nad ei tee seda, et, et päris paljud kaubandus, suured ketid, ainult et nad hoiavad seda hinnataset, nad võib-olla veidi tõstavad, aga nad hoiavad seda hinnataset mõnda aega ikkagi madalamal. Et vaadata, kuidas tarbijad käituvad. Et mina olen küll selles mõttes ja, ja kolmandaks see, et, et ma ei saa öelda, et esimesest juulist nüüd mingi katastroof oleks selles mõttes nagu toimunud, sest noh, need paljud hinnad ju avalduvad, on ju, sul alles on ja kui saad augustis üsna kätte ja üldse praegu on soe aeg ja praegu käis hele laks ära ega miljardile, nii-öelda järellainetus tunned, alles siis kui ilmad lähevad külmemaks ja sügis tuleb kätte, siis mina olin puhkusel Jõgeval ja olin üks ilmselt paljudest eestlastest kümnetest tuhandetest, kes käis ka bensiini tankimas. Olen viimasel aga nii palju autosid näinud, ideaal tanklates, aga seal bensiini jätkus. Mis mind üllatas, oli see, et järgmisel päeval see bensiin ind ei olnudki tsirka seal krooni võrra kallim, et see on kolm 40 senti, tõusis kolm, 40 senti, tõusid, mis tähendab jällegi küsimus, et võib-olla ta oli siis nagu varem juba kergelt ära tõstetud, sest sa ju teadsid, et sellel päeval on meeletu astmele. Et see kõik on kauplastegaalses kinni ja järgmisel päeval poes, ega ma ei saanud väga hästi aru, et mõned hinnad õlidest lähevad kallimaks. Vaatasin, et alkoholi hind ma ei saanud mitte milles, kui sa panid tähele, siis mina olen viimastel päevadel käinud, ütleme, neljas viies poes, aga ega lettide vahel riiulite vahel ei saagi eriti aru, on tõusnud, aga kui paned tähele, siis igal pool kassades on, on kirjad. Et hinnad, mis on müügisaalis väljas, ei pruugi vastata sellele, mis seal kassas läbi lüüakse. Nii et mõnes mõttes on see nii-öelda tarbija eksitamine, et kui sa ei jõua nagu õiget hinnasilte tegelikult poodi ikka üles riputada, siis seda hinda ei tohiks ka noh ütleme muuseas, riigis ei tohiks ka ju kassas küsida. Aga ometi küsitakse. Aga osaliselt on muuseas meie see hindade langus, kes välismaalt tulnud, see meile sisse imporditud energiahinnad olid siiski siiamaani kogu aeg kukkusid ja ma vaatasin, mul on ees, on üks Danske panga mingi ennustus. Nad ütlevad, et järgmisel nädalal tuleb välja meil juunikuu inflatsiooni või tarbijahinna indeksi näitajad, et see võiks kukkuda null koma kolmelt, mis oli mais miinus null koma kaheksani juba. Et hinnakukkumine on täiesti hinnad, on kogu aeg kukuna koos nende uute hinnatõusudega. Ei see on juuni nüüd edaspidi juuliks oodataksegi väikest tõuse. Aga see tõus ei ole pikk, sellepärast et nõudlust siiski meil Eestis langeb ja see sööb selle hinnatõusuefekti ära, et kokkuvõttes meil ei ole see hinnatõus siiski nii märgatav ja teine seal panevad Sulev, me käisime ühel Eesti pangaüritusel, kus, kus räägiti väga palju sellest nendest kolmest majanduse kolmest stsenaariumist kuhu majandus meil sel ja järgmisel aastal läheb ja, ja seal oli näiteks ka üks asi, mille nad välja tõid, nad prognoosisid kütusehindade tõusu. Nagu ma võtsin, aluseks see vist nagu maailmaturul toimub nafta ja gaasiga ja, ja kui minu mälu ei peta, siis nad ei näinud seal ütleme lähema aasta-pooleteise jooksul mingit väga olulist tõusu. Et mis lõppkokkuvõttes tähendab seda, et et me ikkagi meie hinnad, hinnad ka kütuste osas ei, ei pruugi ka praeguse hinnatõusude ajal tõusta lõppkokkuvõttes tarbija jaoks sellisele tasemele, mis nad olid, ütleme, kaks kolm aastat tagasi ja ka nafta hind on selline, mida on väga raske prognoosida, aga on keegi läike sõda ja läheb jälle lakke. Ega keegi prognoosinud seda eelmist tõusmis, hüppas selle 150 dollari lähedale, et siis kukkus jälle 30 peale tagasi. Aga murelikuks teeb ikkagi see, et ta on praegu pideval tõusuteel ja on ikka siin vahepeal ikka jõuliselt alla 50 nüüd on juba üle üle 70 dollari ja ja kui ma nägin telekast ühte OPECi juhtivat saudi sheiki nii-öelda rõõmustamas noh, nüüd on kriis läbi, siis see tähendab seda, et meie meiesugustele ja kogu maailmale, see, see on ikka tõsine põnts, kui, kui OPEC arvab, et et kriis on läbi, see tähendab seda, et hind on vääramatult tõusuteel. Jah, ja sealt tulevad jälle, see on järjekordne oht meie nii-öelda Maastrichti kriteeriumite täitmisele ehk eurole, et inflatsioon siiski mingil hetkel võib kasvama hakata. Praeguse hinnataseme juures eeldatakse, et noh, see ei ole veel nii suur probleem. Ma vaatasin ka aktsiisimaksed varem alati tegelesime sellega, et me tahame täita neid ju Euroopa Liidu miinimumnõudeid. Praegu on ikka asi selline, kus me oleme nendest miinimumnõuetes, nagu oleme enamuses, täidame me oleme ületanud ja mõnes isegi lausa kolm korda näiteks seal elektrienergia puhul või kerge kütteõli puhul on see miinimumnõudest juba kolm korda ei läinud, et Eesti on selles mõttes nagu maksustamisel päris kõva käsi. No äsja just tulite riigieelarve laekumise viimased viimased arvud ja ega seisan tegelikult nutune siin 29 miljardit olnud esimese poolaastaga 46 protsenti teeb see nii-öelda planeeritud tuludest ja, ja seal on sees, ärme unustame ka juba juulikuu laekumised, kus, kus väga paljud inimesed puhkasid ja ja igasuguseid hüvitisi on koondamisrahasid välja, välja makstud, nii et, et mis, mis ta nüüd sügiseksin, seda kerib. Ja aasta lõpuks, et see on ikkagi väga-väga-väga ebaselge veel. Aga ega meie rahandusminister pole välistanud, et meil tuleb veel üks lisaeelarve üle elada ja ja siis ma küll arvan, et tehakse see otsus ära, et aeg on minna pensionide kallale. Et olukorras, kus kõiki kulusid kärbitakse ja pensionäridele antakse raha juurde lihtsalt valitsusel ei ole mingit muud võimalust, kui see selle aastane tõus kasse maha lõigata või siis natuke kuskilt veel kärpida, pensionär lihtsalt raha ei ole, noh, see on objektiivne. Erinevatest variantidest sellesama asja sees, et mitte ei tehta seda sammu otseselt, et nüüd pensione hakatakse kärpima vaid noh, näiteks esimene sammune võetakse ette, näiteks töötavad pensionärid on näiteks nende pensionid maksustatakse või mingid mingid sellised sammud tehaksegi ja ma mõtlesin pensioniga sellist üldist asja, no seal on, meil on ka tulumaksusoodustusi pensionärid ja neid saab ära lõigata Lätis tehti töötavate pensionäride ega väga jõhkralt, et no ja siis ühe võimalusel räägivad seda, et noh, nagu pensione. Et maksustatakse näiteks kas mitte siis nagu täies ulatuses vaid vaid näiteks ütleme siis ravikindlustusmaksu ulatuses, mis siis on 13 protsenti praegult sellest 33-st protsendist maksust? No kui pensionide kärpimine mis tahes vormis on nagu võetud sihikule ja kui seda tehakse enne kohalikke valimisi siis ma, ma tahaks näha seda erakonda, kes enne kohalikke valimisi lehtedest kohalikud valimised on, on augud oktoobris ja eelarve Eestis tavaliselt saab valmis kuskil detsembri algul. No see, sa mõtled järgmise aasta eelarve, jah, selle aasta, aga selle aasta lisaeelarvet on võimalik siiski ju täiesti kiiresti vastu. Pärast valimisi tehakse veel mingi ütleme novembrikuus mingi lõigele oktoobri lõpus. Muidugi, sellega on niimoodi, et seda ette valmistada, on jällegi raske, et nad ei tohi välja lekkida enne enne kohalikke valimisi, aga jällegi kriisi ajal on igasugused asjad võimalikud. Viimane ekspress avaldas 17 nippi, kuidas töölepinguseadusest osavalt kõrvale hiilida, ütleme nii, seal minu tõlgendus tähendab kuidas see töölepinguseadust iseendale nagu kasulikumaks kaubeldav. Sulev noogutas, et seal seal on õige variant. Esimesest juulist kardeti, et seal selles vallas hakkab toimuma igasuguseid hirmutegusid. No praegu nagu midagi veel ei tea. Aga no vaat, liiga värske on see sündmus. Viimane uudis ütles, et nädalaga lisandus 2465 uut töötut, mis on rohkem natukene kui eelmistel nädalatel. Täpselt nii, aga ega siis vaatame jällegi ettevõtja seisukohast, kas ta hakkab siis inimest lahti laskma, sellepärast et kohe, et uus seadus rakendas, ei, see annab talle võimalused, pigem tõotab ära selle esimese poolaasta tulemused. Need ei ole veel esimesel juulil selged, aga need tulevad siin lähimate nädala-kahe-kolme jooksul, siis hakatakse otsuseid langetavad et kas ja vaadatakse prognoose. Et siis võib hakata tulema langusi, vaatan, mida pankurid mõtlevad, nemad näevad kohe, et näiteks kodulaenude puhul vaata et hakkavad tekkima maksetega hilinemise või, või enam üldse ei maksta. Siin on üks asi, on selline sessoonne seal igal aastal juhtunud, seal on väga lihtne põhjus inimestele makstaks enne puhkusele minekut raagetta. Raha sul taskus on kiire kuluma ja järgmisel kuul savastased, näed, seda rahakest ei olegi nii palju ja sa lihtsalt ei maksa maakodulaenu õlga ja siis raha saad, siis maksad nii-öelda kahe kuues seda igal aastal juhtunud juhtub ka sellel aastal võib-olla natukene rohkem. Ja siis edasi, kuskil seal, ütleme septembris-oktoobris-novembris, vot siis hakkavad mõjuma need otsused, mida praegu kardab lihtsalt liialt vähe. Aeg on möödunud selle uue seaduse rakendamist. Ja septembris-oktoobris hakkavad ettevõtetes jõudma kohale ka selline teadmine, kas järgmiseks aastaks on tellimusi olemas, eriti need, kes tegelevad ekspordiga, et see, see on ka sügisel, noh veel üks argument, miks mingeid karme otsuseid võidakse teha, veel? Konjunktuuriinstituut siin laskis natukene päikest ka nende mustade pilvede vahelt paistva ja ütles, et, et põhi on nagu tegelikult käes ja et kohe ei hakka midagi paremaks minema, aga, aga põhimõtteliselt on esimesed esimesed valguskiired nagu, nagu näha. Noh, konjunktuuriinstituut on nüüd koht, mida, mida võiks rohkem uskuda kui poliitikuid, sest et neid ei kohustanud sellised valimistsüklid valijatele meeldimine, vaid nad tõesti võiksid rääkida seda, mis, mis nagu tõele vastab, noh, konjunktuur, mis ta teeb, ta peegeldab inimeste tundeid ja eks see majandus olegi selline suuresti tunnete juhtimise kunst, et sul on tunne, et läheb hästi, julged võtta laenu, ehitada maja, sul on tunne, et läheb halvasti, püüad iga hinna eest kokku hoida, võib-olla sellest majast lahti saada, üürida korter. Et konjunktuuriinstituut sealt on tulnud ka varem selliseid jutte, et kohe-kohe saab, saab meil otsese kriise, pigem on juba läbi ja nii edasi, et ma selle seda küll ei võtaks, väga suurel, aga tõepõhjaga seda juttu võib-olla seal on natukene mingit arusaamatus sees olnud, et pigem seda hullust on oodata siin ses põhja poole veel selle aasta sügisest alates, oodata võib veel siin kesta järgmise aasta kevadeni, kindlast, aga jällegi me ei tea täpselt, siin on mõttetu teha prognoose ole enam muud kuus kuud üheks Eesti majandus nabanööri pidi niivõrd palju põhjal, aga seotud, et räägitakse, et see põhjala võnge on kuskilt meist pool aastat hiljem toimub sealne põhi, et mis me ikka samamoodi kindlasti. Ta on väga tugevalt noh, huvitav muidugi, jälgida kajab järgmiste kuude jooksul seda, kuidas ikkagi see oluliselt kergitatud käibemaks hakkab nagu, nagu laekuma, et kas hakkab laekuma ja kas, kas rahandusminister Ligi vihapurse oli nagu õigustatud, et kõikide nende riikide aadressil, kes on käibemaksuga jätnud samaks või alandanud, et et see siis paistab. Võimalused on võrreldamatult teistsugused, Eesti riik näiteks peaks laenu võtma, siis ta saab seda suhteliselt kõrge intressiga, mõned üksikud organisatsioonid on valmis andma sellest hästi mõistlikku, odavat suurt pikaajalist laenu. Nüüd Ameerika Adam, laena võtab Inglismaa võlakirju, ostavad rõõmuga kõiki investoreid pärast, riik on kõige kindlam. Suur riik on kõige kindlam võlavõlgnik. Et temal ei ole mingit probleemi ja meie võimalused on lihtsalt niivõrd erinevad, et me lihtsalt peame käituma sellises olukorras kus ta tõstab makse. Et muidugi on ääretult olukorras, kus läbimine isegi kahaneb, eks sa paned siis sinna tarbimisele veel kaks protsenti maksu juurde, tundub nagu täiesti loll otsas olevat. Et paljud ettevõtjad alale. Me võiksime. Võiksime hoopis näiteks ettevõtte tulumaksu tagasi tuua. Valitsev Reformierakond, kes leiab, et ei, et see ei ole ikka sugugi õige, kuigi mulle tuleb meelde, et Siim Kallas omal ajal üritas teha ka nii-öelda ühiskondliku leppe sellist oma varianti, kus oli justkui vabatahtlik mingi selline tulumaksutaoline asi võtetele olemas. Kahjuks ei läinud sellega ükski ettevõte kaasa. Jätkuva masu ja, ja varsti saabuva täppe. Sellises tingimustes oli ka sel nädalal üks peppe, tähendab ma ei saa seda avalik-õiguslikus reed eetris nagu täpsemalt kirjeldada, aga, aga igaüks natuke mõtleb, siis mõtleb ise välja. Et et oli üks, üks niisugune lõbus sündmus Narvas toimus miiting ja, ja mitte väike niuke protestiaktsioon vähemalt vähemalt 1000 kui mitte rohkem inimese osavõtul, kus kus nõuti nii-öelda suitsetajate õigustel õiguste kaitsmist. Et väga-väga huvitav muidugi pest Eesti sotsiaalpoliitika kohta, kes on ära keeranud piiri tagant odavate sigarettide massilise toomise ja lubab iga piiriületuse kaasa võtta, see oli 40 sigaretti. Kes siis noh, aga või ütleme soome keelaks samamoodi ära Eestist alkoholi toomise küllalt, me näeksime ka mingit sarnast protestimiitingut seal Helsingi sadamas olla. Ja siin käib ju selline mõnus viinaturism Rinkas Eestisse tuuakse viina ja alkoholi tuuakse Venemaalt siis jällegi alkohol, meie odan, läheb Soome, soomlased jällegi Rootsi, Rootsist viiakse Norrasse, selline mõnus ring käib ringi. Ei, ma arvan, et lihtsalt, et meie rahvuste vahel on, on nii suur, et, et ja meie soomlased kuuluma selles mõttes nagu ühte ühte parteisse, et see, mis idaviru tegi niimoodi käigult ära ja protestis ja noh, siin mingit tulemust pole, aga kõva kõva löök on see igal juhul nii inimeste enda tarbimisele kui ka kui ka sissetulekule, siis ei ole ju saladus, et nende sigarettidega ju äritseti müüdi, eks ole. Eesti pinnal siis noh, vaadates kas või seda, mismoodi meie see hädine streik toimus, siis ma kardan küll, et meie poolt siin küll mingit protesti tule. Aga Narvas on seal tegelikult paljudele inimestele siiski põhiline sissetuleku allikas absoluutselt. Ja neid salasigarette levib üle Eesti, eks, et nad, see on, Kirde-Eesti on seda täis, aga kui minna sinna kuhugi vaikselt Lõuna-Eestisse ja mujale ka Tallinnas on ilmselt võimalik osta. Osaliselt maestro Järvile me nii-öelda ida idateema võtsime, saate algul jutuks ja ido teema, aga võiks tegelikult ka saate lõpetada, et kõik oleks nii-öelda akuraatsed raamistikus. Paljude jaoks võib-olla läks see sündmus kõrvust sööda folkas pidutsemise või siis lihtsalt suve suve tõttu, aga aga mu meelest väärib küll äramainimist fakt, et Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni parlamentaarse assamblee, mis istus koos Vilniuses võttis vastu resolutsiooni, mille peale meie idanaaber sai ikka hirmus vihaseks, sest et OSCE on alati venelased, on, on pidanud teda nii-öelda noh, oma oma sellise välispoliitika ja julgeolekupoliitikaga käepikenduseks, kus, kus saapa, kus pikki aastaid on, on tegelikult saanud ka nii-öelda päris takistamatult möllata ja OSCE rolli tõusu on, on, on Moskva nõudnud ja kohati tõstnud selle organisatsiooni isegi tähtsamaks kui nii mõnegi teise kaasa arvatud siin. No rolli. Ja nüüd siis noh, selline selline laks kohe ühesõnaga resolutsiooni sisu väga lihtne, sama põhimõtteliselt mida võttis vastu Euroopa parlament alles hiljuti ehk siis natsismi ja, ja kommunismi kuritegude võrdsustamise ja stalinismi võrdse rolli natsismi ka teise maailmasõja puhkemiseks. Noh, eks selle peale kindlasti ennekõike märgiline tähendus, et et vaevalt, et sellest nüüd mingid konkreetsed nagu sammud või, või, või, või mängud nagu järgneks, tal on selline psühholoogiline mõju endisele idaplokile kindlasti. Aga mingeid konkreetseid, räägime sellest nüüd. Ma küll ei usu, et juhtuma ei, seda küll, aga see on, ütleme sellised nagu meie tundele nagu ja, ja aga praegu ei, ootan kogu aeg. Iseäranis Eesti ja Läti, aga miks mitte ka Leedu suunas tulnud selliseid noole me nagu siin võtsime ajalugu ja kirjutame ajalugu ümber, mis, mis tegelikult on ja meil on ikka nagu oma ajalugu ja siis nüüd palun, aga eks see ole rohkem kui kui 50 liikmesriigiga organisatsioon kuhu kuulub siis ja veel selline organisatsioon, mis, mis, mis on nagu külma sõja ajal ja vastavalt Moskva soovile tekkinud, eks ole, millele, millele lääneriigid järele tulid ja kus, kus piiride puutumatus deklareeriti ja olgu pealegi, et ta vahepeal programmeerunud hoopis teistsuguse organisatsiooniks. Selline selline asutus, institutsioon võtab, võtab vastu selle otsuse, see on natukene midagi muud kui väga-väga raske, ma oskan öelda, et kõik, kõik see on liikmesriigid, on või enamus neist on nüüd ajaloo võltsimine. Jah, aga see ei jõua tõesti siiski rahvale, seda ei ole siiski eesti rahvas kuulnud seda ei, seda ei aduga vene rahvas, eks ole. Et rahva südamesse siiski nagu selline sõnum ei jõua. Ei, seda kindlasti tähendab, ega siis see, mis on, nagu emapiimaga kaasa saadud, seda on, seda on väga raske muuta, aga aga igal juhul. Ma toon näiteks, et noh, minu arvates on näiteks märksa suuremat kaalu oma kui siin kolm või neli aastat tagasi. Need Saaremaa küüditajad üritasid Euroopa Inimõiguste kohtust kaevata Eesti riigi peale. Ja Euroopa inimõigus. Nad leidsid, et nemad olid käsutäitjad küüditamisest. Et ja neid süüdi mõistes Eesti riik on noh, nende põhiõigusi rikkunud. Euroopa inimõiguste kohus ei võtnud seda arutlusele seda kaebust, mis on üsnagi nagu selge sõnum, et et Nemad, need inimesed kannavad nagu vastutust, kes panid toime, need lihtsalt võisid olla küll käsutäitjad, paineid, toimet ma leian, sedalaadi asjadel on tegelikult märksa suurem mõju mingitele arengutele kui sellistel üldistel deklaratsioonidel. Jah, jällegi natukene hüppan võib-olla sõdi kõrvale, aga aga ega Eesti ei ole ka üritanud kunagi näiteks näidata, et meie mehed valasid verd Venemaa vabastamiseks. Ma olen ise käinud seal Velikije Luki all kunagi sõjaväe there was ilmsel lahingut pidasid maha. Meie oleme ikkagi venelaste jaoks nii-öelda fašistid, me ei ole vabastajad kahjuks, kuigi me võiksime deklareerida, et aga Eesti laskurkorpus, mida tegi, vabastas Venemaad kõik oleneb sellest, kuidas propagandat ajada. Kui vaja, siis vabastasime, kui vaja, siis okupeerisid. Aga jätame need rasked ja palju läbi vaieldud teemad tegelikult nüüd sinnapaika meie saateaeg hakkab lõpule jõudma. Nautige ilusat nädalavahetust, ole tugev Tallinna lauluväljakule ja minge vaadake rongkäiku enne seda ja, ja kuidas seda kõike teha. Ja siis vaadake Eesti televisiooni, kus peoülekanne täies mahus on, on teie ette toodud mõlemast kanalist. Jah, mõlemas, nii ETV ühes kui ka kahes ja, ja loodetavasti ka televisiooni vahendusel saate nii-öelda selle õlaefekti ja küünarnukiefekti kätte vähemalt osaliselt, kui, kui te tõesti ei saa peole tulla. Aga nagu te teate, lauluväljak erinevalt Kalevi staadionist on, on kummist. Sinna mahub praktiliselt kogu Eesti rahvas ära, nii et tulge aga ärge kartke, et kohata. Aitäh. Tänan kuulamast. Sulev Vedler, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios. Ilusat nädalavahetust.