Eelmise aasta suvel, kui meil oli suur tantsupidu, käis vikerraadios siinsamas päeva programmis intervjuud andmas Kadri Valner. Just sel päeval, kui oli suured tantsupeo avaetendus ja siis meil oli õige põgusalt jutt, too ka raamatust 75 aastat Eesti tantsupidusid, mida sel suvel siis aasta tagasi alles koostati. Ja Kadri Valner esitas selles saates üleskutse, et kellel on vanu fotosid tantsupidudest enne sõda ja tantsupidudest pärast sõda. Raamatu koostajatega võiks võtta ühendust, et neid fotosid siis jagada. Kadri, nüüd on meil võimalik. Küsida, et kas neid fotosid siis tõepoolest ka tulid? Jah, tuli ja neid tuli päris palju tuli üle Eesti erinevatest kohtadest ja ei tulnud ainult fotosid, vaid üks, üks kena naine, keda ma tean nägupidi Draamateatris, kes alati mind esimesena vastu võtab. Kui ma teatrisse lähen, saatis ka ajakirja, kus ta ise on kaanefoto peal ja just nimel tantsimas, tantsupeol ja saadeti ka rätikuid ja muid tantsupeoga seotud asju. Tuli küll nii, et sellest ühest jutust ikka kohe päris päris palju abi. Kas nad jõuavad kõik kaante vahel, aga mida te rätikute ja muude asjadega teedeebis ka inimesed nagu tahavad jagada, kui mälestust varasematest tantsupidudest? Me pildistame nad ära ja ka nemad lähevad, sest tegelikult tantsupeoga seotud asju on päris palju, on terve trobikond märke, mis käivad iga peo juurde kavad, osalejate meelespead ja nii edasi ja nii edasi, kuni sõidugraafikute nii välja, et seda on hästi palju. Tegelikult, kuidas te seda Sest me 10 viie aasta pikkuse traditsiooniga tantsupidu ja kogu seda kultuurisündmust, mis nüüd kolmveerand sajandit kestnud kaante vahele Digiolete saanud, mis seal kõik on? No see on olnud ühe väikese hästi tubli meeskonna kolmeaastane töö ja selles meeskonnas on meie vanad tantsupidude üldjuhid ilma Adamson, Jürichigurs, Lille-Astra harrastaja praegused juhid Ülle Perchel ja, ja Kadri Tiis, jaga Angela laste ja Kristin Kuutma, et me oleme kolm aastat niimoodi oma tõsiselt rõõmus, seda uurimust teinud. Ja selles tantsupidude raamatus on 17 peatükki, õieti 18 peatükk kell 17 eelnevate pidude ja üks siis järgmisel aastal toimuva peo kohta mis on nende pidude ajal toimunud, kuidas pidusid ette valmistati ja ka seda, mis oli enne suuri pidusid enne tantsupidusid, sest et me praegu räägime sellest, et esimene tantsupidu toimus 1934. aastal esimeste Eesti mängude ajal, mis tegelikult, et olid spordimängud, kus siis pearõhk oli võimlemisele ja rahvatantsijad olid seal väljas ainult kolme tantsuga. Aga et see esinemine kannab sellist praegu tantsupidudele omast ehk siis tantsijad tulid üle Eesti, neid oli 800, Nad olid seatud suurele väljakule näite saata siis elav muusikaga. Tegelikult me võime öelda, et esimene tantsupidu oli ka kümmekond aastat hoopis varem, et ka siis, kui toimetati ja korraldati oma kultuuripäevi, siis need olid nii et tegelikult me püüame ka valgust anda just nimelt sellele, et miks me peame 34. aasta pidu esimeseks peoks ja kuidas need peod on arenenud mille raamatukaante vahel on tohutult fotosid, ligi 400 fotot ka näiteks märkidest, mis käivad iga peoga kaasas ja püüame ka seletada, näiteks kuidas on valminud tantsujoonised, et kuidas platsi peal ette valmistatakse 7000 tantsija liikumist ühest joonisest teise. Lisaks sellele on päris kopsakas lisade osa, kus on kirjas kõik tantsud, mis üleüldse tantsupidudel on esit. Teatud loomulik on see, et läbi kõikide tantsupidude On olnud tuljak, ehkki juba 47. aastal öeldi, et miks tuljak on selline tantseta ei kõlba üleüldse tantsupeole ja nii edasi, aga siiamaani ta meil hinges on, nii mõnigi pidu on teda tantsitud lausa kaks korda. Esimestel pidudel tuli ta kordamisele. Aga et millised on ka need teised tantsud ja mitmel peol on ühte või teist tantsu esitatud. Kes on need tegijad, kes on korraldanud läbi aastakümnetepidusid kõik üldjuhid, kõik kunstnikud, heli eest, vastutajad, kõik assistendid, et ka need oleme me üles korjanud, üles kirjutanud ja koondanud sinna, lisades, sest et tegelikult on see vägi, kes on tantsupidu korraldanud, on, on tohutu ja, ja see on tegelikult hästi pikk töö. Kuidas ühte pidu ette valmistatakse? No tõenäoliselt 34. aasta peo korraldajaid ja seal tantsijaid enam väga palju elus ei ole millel kogu see materjal, mis neid varasemaid tantsupidusid iseloomustab, millal see materjal põhineb? Tegelikult on sellest möödas ainult 70 aastat, kui või 75 aastat, kui 34. aastal esimene pidu oli, tegelikult mõni osaleja on veel hinges, aga need materjalid põhinevad hästi palju arhiivide põhjal. Ma olen ise istunud, et nii mitmeski arhiivis hästi põnevaid materjale on riigiarhiivis näiteks milline näeb välja esimene tantsujoonis, mis üldse on olnud. Ja see oli just nimelt 34. aastal ja põhineb ka hästi palju ajalehtede väljalõigetele, kusjuures vahva on vaadata ka seda, kuidas on ajalehed läbi erinevate aastakümnete tantsupidusid kajastanud, et kui 34. aastal seal kas maaleht või Päevaleht, et hästi mahlakalt kirjeldas kogu seda sündmust ja oli näha, et inimene seisab seal keskel ja ta on vaimustunud siis 81. 85. aastal nägid ajaleheartiklid välja umbes sellised, et kolmveerand oli juttu sellest, mida siis EKP Keskkomitee esimehed on ette kandnud pidude, algusel või pidude eel ja kuidas tantsijad on seistes paarkümmend minutit kõnesid kuulanud ja, ja siis tuleb lühike kokkuvõte sellest, et nojah, ja tantsupidu toimus ju ka jah, et tegelikult need kirjeldused hästi palju näiteid võtavad kogu seda emotsionaalsust, mis peoga kaasas käis, aga mis minule endale nagu rõõmu teeb, on, on see, et ehkki need tantsupeod on kandnud alati alates, siis 47.-st aastast, nimetas, et nii ja nii mitu aastat Eesti NSV-s ja, ja nii edasi, aga tantsujoonised on olnud selline, et kas sirp kui vasar on tantsuplatsil, aga siis on mindud üle ehtsa eestlasliku peoga ja, ja tegelikult seda on tõdenud ka ajakirjanikud, kes on muuhulgas ära maininud. Pidu toimus ka sellel Ta kaante vahel on Karet tantsujoonised ja selle sõnajärg võib-olla ei saagi päris täpselt aru, mis asi tantsu juunis on. Mul on lihtne öelda tantsujoonised, tegelikult on ju olemas tantsu kirjeldas, mis seal raamatutes sees ja kus näidatakse, et kus poiss seisab tüdruku kõrval ja mis sammu nad nüüd edasi lähevad ja see on nagu üks joonis aga aga teine joonis on just nimelt see, et näidata kust väravast kas kellatornist või Tõnni väravas tulevad tantsijad sisse, kuhu nad siis liiguvad, kuidas nad asetsevad ja kuidas nad lähevad näiteks kalamehevõrgust, kuidas nad lähevad sirbi ja vasara joonisesse või see on meil üks joonis näiteks, mis me tahame raamatusse panna, aga, aga teine, mis on hästi vahva, on modi hästi visandlikul Mait Agu poolt joonistatud, et Eestimaa kaart, see tähendab, see on ütleme meeter korda meeter on ta hetkel millimeetri paberil ja seal ongi siis sellel meeter korda meetri suurusel paberil on ära joonistatud see Kalevi staadion ja sinna siis täpselt see, et milline see Eesti kaart välja näeb. Täpselt kirjas ka see, et milline rühm, kus kohas, millise märgi juures ta seisab, mitu paari seal on siis tavaliselt segapaarid on 16 liikmelise taga, aga mõnikord juhtus ka see, et väiksest alevist või külast tuli näiteks kümneliikmeline või 12 liikmeline segarühm. Täpselt, et oleks välja mõõdetud, et kuidas seisab üks rühm ja, ja et oleks ka arvestatud seal, et näiteks rahvarõivaste värvid omavahel klapiksid, et see on selline tõeline aritmeetika ja see on see, mida meie vaatajatena tegelikult ei näe. Me näeme tõenäoliselt tööd jah, seda eeltööd ja ma usun, et see on raamat, mis väga palju ilusaid mälestusi tekitab, kõikides, kes on kunagi seal Kalevi staadionil tantsupeol tantsinud või ka vaatamas käinud, et ikka on vahva vaadata aastaarvu järgi, et ma käisin sellel ja sellel tantsupeol ja siis vaatan, missugused tantsud seal olid raamatust järele ja siis saan mälus nagu meenutada, et kas midagi seostub, kas tuleb silmade ette see või teine tants. Ma arvan, et see väga paljudele inimestele toob niisuguste äratundmishõngu meelde ja hästi soe tunne jääb. Mis selles raamatus kõige unikaalsem dokument, et või mälestus või lehekülg on? Eks neid on tegelikult erinevaid, aga kogu seda raamatut kirjutades kui ma olen ise selline hästi emotsionaalne inimene, aga ma hästi paljudes kohtades tundsin, kuidas klomp tuleb kurku, selline hea pisar tuli silma, et uhke tunne, et ma olen ise ka kolm korda sel tantsupeol käinud ja aidanud seda korraldada, aga on selliseid, päris uhkeid asju on just nimelt see, et me oleme kogemata Ta leidnud joonise ja, ja kõrvale kohe ka foto, mis on sellest hetkest või näiteks ka see, et me siiamaani oleme igal pool kirjutanud, et esimesel tantsupeol siis ehk esimestel Eesti mängudel on toimunud üks esinemine. Nüüd ma olen aru saanud, et tegelikult sama kavaga toimus kaks kontsert, nii et me kirjutame nii-öelda natukene seda seda ajalugu ümber, et me saame ühe kontserdi veel juurde või on sellised huvitavad noh, nüüd juba legendideks saanud lood, et kui 55. aastal sai Kalevi staadion nüüdne Kalevi staadion valmis, siis ei lubanud Kalevi staadioni diret Torre tantsude proovides olla jalanõudes seal muruplatsi peal, sellepärast et see rikub ju muru ära. Ma saan temast ka aru, et tegu oli värske staadioniga ja siis pärast tund aega õiendamist siis lepitegi kokku, nii et proovide ajal on kõik tantsijad, et paljajalu samamoodi ka ülid juhid, aga et esinevad nad siis ikkagi kas kingades või pasteldes või on ka selline vahva lugu, kuidas 47. aastal taheti uhket pidu teha, ka rahvarõivaid ei olnud ja riigi poolt siis tuli luba selleks et antakse villa, aga vill tuli lõngaks kedrata Ta ja Ullo Toomi siis laenas kusagilt ühe vana hobusevankriga ja sõitis siis selle villaga. Ja, ja see tehti lõngaks ja siis sai sellest hiljem sai seelikut kududa või jälle algusajast. Kuidas käivad sellised uhked lood, et samamoodi 47. aastal kui ajalehes kanti, et seda, et tantsijate ja lauljate vastuvõtmiseks on kõik valmis, et koolidesse on toodud juba nii ja nii mitu kotitäit õlgi, kust saavad tantsijad ja lauljad olla või, või siis kas või hilisemast ajast seegi, et kui 99. aastal, kui Mait Agu enam ei olnud, aga tema idee teha tantsupidu, talismani tantsud, et kuidas siis tema õpilased võtsid selle töö üle ja otsustasid, et pealavastajat sellel peol üldse ei olegi, et ongi suure meeskonnatöö, et ei ole seda ühte, kes otsustab see, sest see üks vaatab sealt kusagilt pilve pealt, aga et talismani tantsude puhul oli see talisman, on päriselt olemas, on Anna Raudkats i ülikooli Helsingi Ülikooli lõpusõrmus, millest Helju Mikkel lasi teha sõle, kus on kirjas oma tantsu hoida Keme aga ta kinkis selle edasi Kristjan Torop pile kes aasta pärast suri ja siis kinkitise edasi Mait Agule, aga nüüd seisab see teatri muusikamuuseumis. Nii vist on kindlam, arvasid tantsujuhid, et ärme anna seda enam käest kätte. Aga kas see talisman on meil raamatus nii-öelda foto on olemas, et, et tegelikult kerib sellest ühest peost või pidude ajaloost lahti veel hästi mitu erinevat lugu ja ja igal tantsijal on ju oma lugu ka veel sellesse bioosse panna. Nüüd need lood on kõik raamatukaante vahel. Homme te annate tegijate poolt käsikirja üle kirjastusele, missugusel kirjastusele. Meile tuleb appi Kirjastus Varrak, jah, me anname neile üle, aga juba huviline saab ka täna minna vaatama meie koduleheküljele VVV tantsupidu. Et milline see raamat, et välja näeb ja sealt saab seda ka tellida, aga nüüd meie suur töö on tehtud, et, et me loodame ja vaatame nüüd, et mis siis sellest raamatust välja tuleb, et ma tean, et sellest tuleb uhke asi, aga kui uhked nüüd peab, lihtsalt natuke, kannab. Tava ja kannatada tuleb siis tuleva aasta kevadeni kevadeni jah, aitäh Kadri, suure töö eest.