Henno soode Öelge, palun, kui vana on ooper-kvartett praeguseks, siis oleme juba ligemale seitse, on aastaid tegutsenud. Ma arvan, et me oleme kõik omajagu oma maja patrioodid ja mingit fanatismi selles oli, et siis kui sattus meile kätte üks nood, kus oli täiesti juhuslikud plaadipoest Helsingi Fazeri plaadi sattus kätte selline noot, kus olid ooperimuusikaseadest kvartetile siis sai sealt ostetud ja täiesti igaks juhuks, et panna kodus noodiriiulile. Nii et see sünnisünd oli tegelikult üsna juudi, aga mõne pärast oli kuskil, mingil hetkel oli, just, oli sobilik mängida kvarteti kaid just nimelt ooperimuusikat ja siis korraga tulime selle peale olles siin maja majas niimoodi ametis ja me oleme siin tõesti päris päris pikalt olnud ja meile meeldib siin Estonia teatris ja meile meeldib repertuaar, meile meeldib muusika ka ja siis me leidsime, et on täiesti asjakohane propageerida hoopis sellisel õnnelikul moel ooperimuusikat. Ja ilmselt on teie põhiesinemiskoht seesama õdus Estonia talveaed või käite ka mujal. Me käime päris palju tegelikult mujal. Ja mis, mis ma pean ütlema, kus võetakse ooperimuusika väga hästi vastu, on välismaalt laste poolt tellitud kontserditel näiteks. Esitluselt vaadatakse täpselt, mida tellitakse ja see võetakse üllatavalt hästi vastu küll, aga me siin Estonia teatri talveaias mängime tõesti suhteliselt tihti ja meil on väga meeldib siin mängida, siin on, saab niivõrd hea meeleolu ja saab sellise hea tunde kätte, et meile väga meeldib mängida avalikke kontserte, Jaanus med tellitud kontserte. Ja siiski ma arvan, et ka meil Eestis on inimesi kuuleta enna pidulikel juhtudel vot just sellist muusikat kuulata. Ja muidugi me siiski repertuaariga läheme läinud võib-olla sellest algsest ooperist. Muidugi me oleme läinud kaugemale erinevatesse suundadesse. On nagu selline päritolumuusika on meie jaoks ainult ooperimuusika. Helge, mitmes koosseis praegu teil siin on, meil on üsna vähe muutunud. Tegelikult vahetevahel on küll, et kui kellelegi noh, kasvõi käigu nai või ei saa tema tulla kontserdile, siis teed eelnevalt proovida nimetatud mängija kontserdil keegi teine, aga tegelikult on üsna algne koosseis praegu. Mida te ütlete nendele inimestele, kes ütlevad, et see, mida te mängite, plagiaat, klassikaga niimoodi ei tohiks ringi käia? Ma mäletan, et rohkem kui 10 aastat tagasi oli meie noorte muusikateadlaste hulgas niisugune seisukoht, et mis asi Cheinz Laaski klassika töötlus, mis jama see niisugune on? Kõigepealt tahaksin öelda, et originaal, partituur originaalnooti ei kao kuhugi, ei hävi seisab edasi õige koha peal ja, ja seda mängitakse nii nagu, nagu on vaja. Aga Ma arvan, et küllap siin on oma funktsioon sellega, et ta mängib, populariseerib seda muusikat, mis võib-olla muidu muidu jääks paljudel inimestel kuulmata. Ja võib-olla tekib tekib olukord, kus inimene, kes on kuulanud mingisugust säästetud seadet mingi mingisugusest teosest ja ta satub seda ka päris originaalvormis kuulama. Ma arvan, et siin ei ole, ei eita mitte originaal. Ta pigem populariseerib seda. Öelge mulle Ennosoode, palun. Kas te siit majast välja ka lähete? Näiteks keegi kuskil Võrus või Valgas tahab kuulata ooperimuusikat, aga rahvusooperit sinna vedada natukene tülikas ja raske, aga selle saaks väiksema koosseisuga solistide ja teiega, Te, olete valmis minema ja tahakski siin siinkohal öelda, et ooper, et nüüd meie plaadi välja sellises koosseisus, kus me olime neljakesi, aga me oleme mitmete ja mitmete solistide ja oleme koostööd teinud ja oleme sellesuvised. Päris vabaõhuvabaõhukontsert tegi, oleme, oleme teinud. Ühesõnaga nagu miinimum, miinimumsaade on lauljatele olemas ja me läheme hea meelega, kui on selline tore kuulajaskond ja tore koht, kuhu minna. Aitäh teile selle eest ja soovin teile edu. Palju tänu teile.