Tere päevast ja head sõbrapäeva kõigile. See mujalt tulnud kena komme 14. veebruaril sõpru meeles pidada oli meil esiti üsna visa juurduma. Ega nüüdki pole kõik seda omaks võtnud ja ei peagi. See-eest on kaubandus küll kõik teinud, et oma priske käär sõpruse arvelt lõigata. Muidugi ei sunnita kedagi seda nänni ostma. Miskipärast arvan, et eestlasel on lihtsam sõbrale šokolaadi süda pihku pista kui kolm kaunist sõna öelda. Olgu sellega kuidas on, peaasi, et sõbrad ise on õiged. Kui su eluvanker parajasti veereb mõnusalt mööda siledat teed ja keegi salamisi põõsastest kaikaga kodaretsiid siis ju ei loe tema truudusevanded tuhkodi. Küllap sellepärast väidabki vanarahvas, et kõik uus on hea, ainult sõbrad, olgu, vanad aeg toob päevavalgele kinni kaetud kadeduse peidus peetud salavimma, õelusest õnnetustele rääkimata. Eks vahel või ka mõni kauaaegsem sõber muutuda saatuselettidest kibestuda. Ilus pettuda, aga just siis on tal mõistvat hinge enda kõrvale rohkem vaja kui päikselisel päevadel. Jätku teile kõigile sõpru, nii heas kui halvas. Mina lähen linna, kus ma saate, muusikaline kujundaja on Kätlin Maasik. Seal annab kohe ülevaate tänase päevade sisust. Ühiskonnaelu kommentaar on professor Janno Reiljan-ilt sarjas elujõud, külaliseks põline Stonlane Aarne Mikk. Rubriigis käidud teedelt kohtute proua Paula lindrega. Doktori Tõnu Peets räägib jalatsivalikus dramaatiliste haiguste puhul ja proviisor Kaljo Mandre jagab soovitusi viiruste vastu võitlemiseks. Saate lõpus on videviku, tutvustas ja mõistatus. Alustame aga võidulauluga eelmise mõistatuse kiiremale lahendajale, prouade juhivaskile. Tänaseks ühiskonna kommentaariks palusin saatesse professor Janno Reiljani ja meil vist ei ole vaja pikalt mõelda selle üle, millest täna rääkida, sest terve eelmine nädal on ju kihisenud ja kahisenud selle konflikti ümber, mis on nüüd tekkinud kahe suurema erakonna vahel, kus on rataste vahele jäänud meie välisminister. Kui kaugel tänaseks olukord on? Tere päevast, lugupeetud päeva, teie kuulajad ka minu poolt tegelikult kõige hämmastavam see, et kaks erakonda on jäänud välisministri hammasrataste vahele, sellepärast välisministeeriumis on olnud segadused väga pikka aega, juba on olnud korralagedust dokumentidega, tõsi küll, see ei puuduta ainult käesolevat välisministrit, see on olnud juba välisminister Ilvese ajast saati üheksani. Kuuendast aastast saati on kohaga seal kehvasti olnud, millegipärast oleksid aga senini kontrollitud. Nüüd kui ükskord kontrolliti, siis selgus, et sadakond dokumenti on kaduma läinud sealhulgas ka kahjuks käesoleva ministri ajal, kuid millegipärast võeti kohe algusest peale nii Reformierakonna kui Res Publica poolt kasutusele väga tugev väljendit väga kompromissitu seisukohad, jääb selline mulje, nagu oleks kogu see välisminister ja välisministeerium ainult teekäänet klaarida hoopiski neid asju, mis tekkisid sellest, et Reformierakond taandus oma lepingusse Res Publicaga eelmise aasta alguses sõlmitud lepingust, mis eelmise aasta lõpul siis tunnistati tühiseks, aga Res Publica oli oma võlad kinni maksnud. Noh, eks siis nüüd olles siis reformi komad oma poolsis kinni maksta. No igal juhul kõrvaltvaatajale jäi küll selline mulje, et siin taga peab olema üks vanem ja pikem vaenud, aga ma küsiksin siia juurde ikkagi ka ühe niisuguse küsimuse, mis pärast nüüd äkki oli vaja neid dokumente kontrollima hakata, kui mitu aastat ei olnud keegi selle vastu huvi tundnud? Eks nüüd on Eesti niikiga üles hakatud ehitama ja kaitsepolitsei kõik teised struktuurid on tugevamaks muutunud, seadused on vastu võetud, täiendatud, maandatud, aga tegelikult see oli siiski kohaline kontroll. See ei olnud erakohaline kontroll sinna mindud sisse mingi erilise signaali pärast, vaid kaitsepolitseil on oma kinnitatud graafik, millal ta ministeeriumi ametkondi kontrollib ja tal oli nüüd välisministeerium, oli kontrollis nähtud. Hämmastav hoopis teine asi. Kuidas on võimalik see organ, kes tegeleb saladokumentidega ise, annab pidevalt intervjuusid lõpetamata uurimise kohta pidevalt ilmuvad ajakirjanduses andmed, kelle käes, kui palju dokumente, on see midagi müstiliste kummaliste. Täna tuleb veel väliskomisjoni istung riigikogus ja me kuuleme sealhulgas ka siis kaitse politeetsee esindajate käest, mis siis tegelikult toimub. Kuigi kaitsepolitsei esineb nagu pressibüroo Jah, eks siin ole tekkinud neid küsimusi nii ühe kui teise kui kolmanda asja kohta ja need kõik tunduvad justkui ikka mitte põhimõtteliselt, vaid ikkagi nagu oleks selle taga veel midagi ja ma usun, et tegelikult selgub see tõde võib-olla mõne aja pärast, aga antud hetkel on küll niisugune tunne, et õieti kellegi poolt ei tahakski olla, sest paistab, et igaüks on siin kuigivõrd oma lehma ojas hoidnud. Eks kahju ongi sellest, et meie poliitika tahab kujuneda ikkagi isikute vastuoludeks, mitte põhimõtete üle vaidlemiseks. 2003. aasta lõpul tekkis valitsuskoalitsioonis samuti raske seis. Rahvaliidu poolt antud valimislubadused taheti nagu Ulavuse hõlma jätta ja ainult Res Publica reformi lubadusi täita. Ta tekkis kriis, aga seal ei olnudki põhimõtteliselt ühegi inimese nimi, sealt ei vilksatanud läbised, vaieldi eelarve küsimustes rahade eraldamise küsimuses prioriteetide küsimuses, need vaieldi ära, lepiti kokku ja see kõik pidas paraku selle konflikti juured on isikute pinnal, kallast andis allkirja lepingule, mille eest tema sai oma eurovoliniku koha. Tatrast sai oma koha riigikohtu esimehena ja kõik oli nagu korras, Res Publica täitis kõiki neid kokkulepitut, neid asju nüüd tuli, uus mees ette teatas. Ei, et see ühinemine ja kõik ei tule kõne allagi, aga see ei ole üldse põhimõtteline küsimus ja siin on mingite isikute probleemid, mingid ambitsioonide probleemid, noh siis võetakse üks minister kätte, leitakse temal hulga puudusi. Olen kindel, et mitte ühtegi puudustata inimest, sealhulgas Ühtegi puudustada ministrit ei ole veel olemas. Eesti riiki ehitatakse veel kümneid aastaid ja ka siis ei ole siin kõik puudused kadunud. Tähendab Mul on kahju, kui me ei räägi omavahel tegelikest elu probleemidest Eestis, ei räägi nende lahendamisel olevatest erinevatest seisukohtadest või püüame nagu isikute pinnal, kas võtta maha kästina Ojuland, kas see oli õige, kas avaldada umbusaldust peaminister Partsile isiku küsimus, mille pärast avaldame umbusaldust isiklikul pinnal. Hoopis tähtsam küsimus on, kuidas järgmise aasta eelarve kokku panna kuskohalt võtta need tulud, millega kõik valimislubadused Ja eeskätt kust võtta see raha, mida on lubatud rahvale tormikahjude hüvituseks. Siiamaani pole nad ju ikkagi suurt osa sellest veel näinud. Jah, ütleme niiviisi, et see 30 miljonit peaks ikkagist liikuma, aga kuidas ta liigub selle aha liikumise kohta mul andmed puuduvad, aga põhiline oli sellesse, et valitsus nagu lubas küll tormikahjude katteks 260 miljonit ja see on õige lähenemine, kuid paraku tehakse seda mitte erakohalise abina, vaid tehakse eelarvet ümber, see tähendab, et kohalised tööd jäävad tegemata. Ta ja tehakse erakorralisi töid, aga see ei ole ju lahendus. Aga ühel hetkel on vaja need korralise teha. Nii et me lükkame edasi jälle mingid kohalised tööd, siis muutuvad need juba erakorralisteks töödeks, eks ole. Võtame siis selle erakorralise sündmuse puhul viis protsenti stabiliseerimisreservist, mis ongi sellisteks juhtudeks ette nähtud. Paneme selle sinna, ülejäänud elu ei riku, aitame jalule ettevõtteid, aitame jalule infrastruktuur, tuul on inimesi, kes on hädas jäänud, sest nad tulevad ju tegelikult toime, kus sellest hädaolukohast üle aidata ja see ongi see riigi ülesanne, ükski riik ei jõua kedagi aidata. Kes kõndida ei taha, ei jõua ükski riik kedagi püsti hoida. Küll aga võib juhtuda inimene, komistab ja kukub. Vaat nüüd saab riik aidata selle inimesi uuesti jalule ja ta kõnnib küll. Kusjuures see inimene ei ole ju ise süüdi selles, eks ole? Oi, see on erakorralised sündmused, need on need probleemid, mis tahaksid arutamist nüüd, juba teist nädalat läheb vaidlus selle üle, kas see minister või teine minister, kas uus minister, kas vanaminister ja see on kahetsusväärne, see näitab, et meie Eesti poliitikasse on ikka veel väga palju. Huvitav, kui palju on praeguses riigikogus riigimehelikult mõtlevaid inimesi, ega siis seegi mõte, et teeme nüüd ruttu uued erakorralised valimised ei ole ju väga riigimehelik, kuigi samas ma tõesti sellesse ka aru saada, et noh, kui praeguses riigikogus niisugust seltskonda ei leidu, kes seisaks nende asjade eest, millest siin äsja juttu oli, vaid ajab taga mingeid tülisid, mingeid pahandusi, mingeid inimesi, mingeid nimesid, äkki siis need uued, kes nüüd saavad valitud, et need on paremad, aga eks nad lõikasid rahva seast ja kulud sinna peale on ju väga suured, nii et ma küll leian, et erakorralised valimised, mida siin üks kui teine on välja pakkunud, need on ikka nagu haamer pea kohal, et siis anname sellega, aga kasu sellest tegelikult ju Eesti riigil ei ole. Erakorraliste valimiste esilekutsumine on meie põhiseaduses muudetud sedavõrd raskeks. Ei kujutagi üldse ette, millele, mis sündmuste puhul võiks need tegelikult teoks saada, küllap põhiseadusetegijad nägidki ette selle, et erakorralised valimised on esiteks ühelt poolt kallid ja ei ole neid uusi inimesi kuskilt võtta. Tulidki aasta tagasi uued Nonii uued ja, ja tuleb välja, et kogenematud inimesed poliitikas tihti teevad rohkem probleeme kui kogenud inimesed tegelikkuses riigikogus kõik need inimesed üksikult võetuna ja vaadata, noh, nad on ju olnud tublid oma töös, kas nad on sinna valitudki, noh, eks ole, ka partei nimekirja ja teengi sinna saavad, lähevad 12, nad ei lähe teistsuguseks, probleemid on teistsugused. Me oleme head arstid, õpetajad ja kõik muud ja me tulime oma tööga hästi toime. Nüüd kerkivad meie ette riigiprobleemid ja meie inimesed ei ole ei hariduslikult ega ühiskondlikult ette valmistatud riigi probleemide lahendamiseks ja vot sealt tulevad tegelikult probleemid kunagi tulevikus. Kui erakondade noorteorganisatsioonid, kes vaidlevad juba noorest peast omavahel riigiehituslike küsimuste üle viivad, käivad välismaal, omandavad kogemusi, kasvavad poliitikuteks kohe selle sõna elukutselisest mõttes, vot siis võib uskuda, et ta riigikogus on ülekaalus riigi probleeme mõistvat inimest momendile midagi teha. Kui neid noori tulebki järk-järgult mitte korraga, eks ole, see on. Seega tähtis, ega siis nüüd tulid nooretega neetud kõik kogenematud Nad ei olnud keegi riigi tublid inimesed olid selle tubliduse põhjas, aitad hääled, kui tuleb välja, et tubliduse ühel alal ei ole tubliduse poliitikas tubliduse riigi alal. Riik on väga keeruline mehhanism, mis selle tasakaalu viimine, kompromisside tegemine ei ole kahjuks võimalik kõigi huvisid rahuldada täiel määral. Kui see võimalik oleks, siis oleksime paradiisis või kommunismisse üksik, kuidas keegi seda nimetaks. Õnnetuseks tuleb meil jagada seda piiratud ressurssi piiratud väärtusi, mis me ise koosloome, nii vähe või palju, kui me neid loome ja selle jagamine on väga keeruline, väga raske töö. Selge see riigi hea käekäigu ja rahva elujärje arvelt. Need õppetunnid saavad tasutud ja sellest on kahju. Eks me kõik olemegi rahvas. No te ei tunne ennast seal vist väga halvasti Vastupidi, ma kardan just, et need isiklikud konfliktid ja kõik need tekivad sellest, et paljud inimesed ilmselt tunnevad ennast just nimelt halvasti. Jah, ainult, et see on jälle vististi mingil teisel tasandil halvasti, mõtlen seda, et suur osa sellest eesti rahvast elab ju ikkagi majanduslikult üsna vilets seal piiril selles mõttes võib-olla, et nad ei jõuagi veel eksistentsiaalsete küsimuste ja probleemideni. Nad mõtlevad oma igapäevase elu peale ja tulevad sellega hädapärast toime ja pärast tormi, nagu me rääkisime ikka üsna viletsalt ja küllap siin teisigi niisuguseid probleeme, mis võib-olla alati ei jõua sinna üles, kuhu ka lained ei jõua siiski siiski naiste kohtumisel näete ja kuulete. Nad jõuavad üles, väga kiiresti, jõuavad üles, õnnetuseks on lähenemised inimese probleemidele erinevat, ühed arvavad, et inimene peab ise oma õnnetusi probleeme ette nägema, ennast kindlustama ja kõiki muid selliseid asju tegema ja teisedki, vaat et iga riik peab appi tulema, nende vahel käib vaidlus ja õnnetuseks on praegust peale jäänud need, kes on ise toimetulekupooldajad ja ma ütleksin niiviisi jälle rahvas valis need inimesed ju Riigikogusse. Nad ei ole halvad inimesed ja see seisukoht ei ole vale seisukoht, ainult et ta ei sobi igale poole. Rahvas enamuses valibki, sellised inimesed riigikogusse, siis valitsebki see. Vaataks nagu kohvipaksu pealt, üks jutt on see, mis nad räägivad, teine, mis nad teevad. Ei ole päris nii, kõik on näha, tegelikult need, kes tähelepanelikult vaatavad, tunnevad huvi selle vastu, mis seisukohtadele ollakse, kes tahavad aru saada, need tegelikult teavad väga hästi ja käivad valimas vägagi teadlikult. Et just seda erakonda, keda nad tahavad, olid ainult, et teised vaatavad isikud vaatavad ilusat inimest, tarka inimest. Jah, ta võib olla ilus, seda võib poolatar. Kahjuks on tema vaated sinu omadele vastu, aga sa ei vaadanudki seda, sa ei küsinudki. Me oleme üsna kaugele jõudnud eelmise nädala sündmustest, aga võib-olla oli ka vaja neid täna rääkida. Igal juhul aitäh saatesse tulemast, härra Janno Reiljan, vaipa. Täna, head kuulajad on teie külaliseks põlines taanlane Arnemik. Tere tulemast päevade saatesse. Tere päevast. Väga harva on niimoodi, et inimene on terve oma elu ühe töö peal. Sinul on see kuidagi niimoodi kujunenud. Nonii, ta juhtus, et kui ma 52. aastal siia Tallinna muusikakooli laulu tema tulin, siis kutsuti mind ka Estonia ooperikoori ja selles majas ühe väikse vahe, aga ma olen olnud kogu aeg tänase päevani erinevatel ametikohtadel, aga Mul ei ole sellist soovi olnud kuhugi mujale minna. Sinu karjäär, kui nii võib öelda, on olnudki ehtameerikalik, eks ole, koorilauljast või laulukoori alates kuni teatri kõige kõrgema teatrijuhini välja. No võib-olla et ma olen seetõttu ka neid erinevaid tasandeid tundma õppinud paremini ja ja mul ei ole ka tänase päevani häbi või piinlik, ükskõik millist pisemat ülesannet teha, kui teatritöö või kogu kollektiivi vajadused seda nõuavad. Oled sa saanud ennast täielikult teostada selle pika aja jooksul? Ükski inimene ei saa täielikult teostada, sest et mida vanemaks me saame, mida rohkem meil tuleb kogemusi ja mida rohkem me näeme, mida kõike kõike on tehtud ja tehakse, vot siis tuleb mulle meelt professor Fels, teine ütelus Berliinis, kuma tema Carmeni proove, vaatasin, et ma teen seda ooperit lavastanud juba kuuendat korda. Mulle tundub, nüüd ma tunnen seda teost põhjalikult. Ja vaat see, kui sa teed ära ühe korra ja pärast hakkad vaatama reaalse elu käigus, kuidas need etendust lähevad, siis mõtled, et midagi oleks pidanud niimoodi teistmoodi tegema. Aga reaalselt suurt enam parandada ei saa. Ja väga harva sulle antakse võimalus või tuleb võimalus mõnda luku mitmendat korda teha. Kas ooper on niisugune elitaarne kunstivorm? See nagunii poplauluga ei anna võrrelda ju? No sellest räägitakse ja tõepoolest, et see on teatud valitud seltskonnale ja kui me mõtleme kuskil las skaalaga Metropolitan härra esietendustele, siis seal tõepoolest on selline ka enesenäitamise moment ja tavalisele võib-olla külastajale on, on ka piletihinnad liiga kõrged, aga kasvõi näiteks Soome Savonlinna ooperifestivali kogemus, kus inimesed tulevad peredega ja võtavad oma toidukorvid kaasa ja, ja maailma palju teisi selliseid ettevõtmisi näitavad, et ooper on ikkagi väga laiadele rahvahulkadele lähedane ja ma ei räägi Itaaliast, kus näiteks Verdi sünnikohas pidavat kõik tema külaelanikud ka tema ooperid peaaegu peast teadma ja oskavad kaasa laulda, aga on tehtud Verdi loomingust heliplaate, kus Nabucco orjade koori laulab 2000 inimest, terve saalitäis ja kõikide nimed on kirja pandud. No see on natukene teine maa koopiana, seal sündinud ja 400 aastat on teda seal elus hoitud ja arendatud. Kuidas sa ennast praegu Estonias tunned, kas sa oled juba nagu eme riik või või tunned, et sind ikka vajatakse? Ja sa muidugi Estoniat? Ja kui esimesel augustil muse loomingulise juhi leping ära lõppes ja ma olin ise väga selle poolt, et ma üle kahe aasta ei taha seda kohta hoida. Sest et kogu elus, kultuuris, poliitikas, majanduses valitsevad hoopis noorema põlvkonna esindajad ja tinglikult kui ma ütlen, et kui mina räägin neile mingit asja, nad kuulavad ja teevad niisuguse tähtsa näo. Väga huvitav, kui nende hea kaaslane sedasama asja räägib, siis nad võtavad selle palju kergemini omaks. Ast mõtlevad, et see on meie ühine arusaamine, kaasaegne lähenemine ja ma olen väga rõõmus, et vähemalt 2006. aasta nagu Estonia saab sajaaastaseks, mind on palutud edasi jääda teisel ametikohal, ma olen nagu lavastaja ja ka peadirektori nõunik lisaks. Ja Teeennid juubeliprojekte siin koos mõningate kolleegidega ja lavastasin aasta lõpul ka kaks operetti programmilise Vanemuises. Ühe Estonias ja ja vanadetükkidega on proove ja muusikaakadeemias, nagu poole kohaga veel õpetan ja nii et ega palju aega üle ei jää, kuigi ma tahaks midagi muud ka veel teha. Nii palju aega jääb, et siia tulid seda suusatamast vastlapäev selline ja ma isegi hilinesin, aga piinlik siia lindistusele. Et teha vastlaliugike suuskadel, ärasin Pirita jõe orus ja pärast hernesuppi peale süüa. No ma arvan, et tervise eest peab hoolitsema, sest seda antakse meile ühe vähem iga aastaga ju. Me peame ise natuke valvel olema. Minul on, nagu ma aru saan, kolm perekonda, eks ole, Estoniast me nüüd rääkisime, Estonia selts on ka sinu no ütleme, loodud taasloodud ja kolmandaks on lõppude lõpuks sul oma pere ja nojah, neid perekondi armastan ma tõesti kõiki südamest. Estonia selts saab siin kuu aja pärast taasloodud kujul 15 aastaseks. Aeg on läinud kiiresti, me oleme kõik nii palju vanemaks jäänud ja, ja küsimus on selles, et mida selts kirikust peaks tegema? No me ei räägi, sest möödunud aegadest, kui selts rajas teatri ja ehitas selle maja ja meie võib-olla see katusekivi kampaania nagu andis kõige silmanähtava tulemuse, aga meie igakuised kokkutulekud kohtumised tuuri inimeste ja paljude riikide saadikutega ja need on seda peret koos hoidnud Estonia seltsi ümber ja meie ei tee mingit liikmete värbamise kampaaniat. Olen väga õnnelik, et näiteks eile me võtsime vastu üks neli-viis nooremat liiget, kes on oma tuttavate kaudu sinna tulnud, vaatavad, mis seal toimub ja ja tunnevad huvi. Ja ma loodan, et Estonia juubeliks Estonia selts teeb oma väikese panuse või tähelepanu avaldamise janu. Perekond tänu minu naisele võib igal pühapäeval lõunale tulla ja see on ilmselt nendele kõikidele ka üks meeldiv, mitte ainult kohustus, vaid ka võimalus lobiseda ja rääkida, mis on nädala jooksul toimunud ja nii-öelda olla selle suure perekonnaga tihedas kontaktis. Aasta isa nagu sa oled, eks ole. Nojah, ma, see on tulnud. Ei, san antud. Seal on hääletatud ja see võib-olla mõne jaoks mõjus niisuguse aasta vanaisa tiitlina. Aga kui ta anti, miks ma peaksin siis talle vastu mõtlema ja ikkagi mainisin ka selles tänukõnes tollal Estonia kontsertsaalis tegeleta, minu naine hoiab seda perekonda oma lõunasöökide ja lastelaste eest hoolitsemisega koos ja mina tulen, siis võtan need lilled ja kalevipoja, vastasin külalisi. Ja kõik need asjad nõuavad palju energiat ja rahmeldamist ja tööd, kust ta selle energia hammuta tantsul mingisugune niisugune moodus selleks ei ole mingit erilist moodust. Aga ma ütlen küll, et ma olen üks, 25 suve oma perega ja väiksemas koosseisus puhanud ühes väikses maakodus Hiiumaal kus mulle tundub, et see heina niitmine ja puude lõhkumine ja, ja kõik need remondi- ja ehitustööd, mida seal tuleb teha. Et need annavad energia või vähemalt niuke hea enesetunde, sest et linnas sinna mingi spordisaalis käia ei ole ja kinnises umbses ruumis higistada mulle ka ei meeldi. Ja kui nüüd ikkagi talvel lund on, siis ma üritan ikka kolm, neli korda nädalas ühe suusaringi teha ja kevadeti sügisel natuke sörk, Insin Pirita jõe kalda peal, aga sellist trenni ma küll ei tee. Fanaatiliselt ei aja, mul ei ole vaja mingeid rekordeid püstitanud. Suur tänu, et sõdurid saatesse. Täna oli teie külaliseks Aarne Mikk. Aitäh. Palun. Läheme nüüd ühte kaunisse külla valgejõe kaldal ja kohtume proua Paula lindrega. Kohtume teiega Harjumaal väga ilusas nõmmeveski külas ja see tanu, kus juttu ajame, on teie suguvõsa talu isada. Mina talu ja sündinud olete ka Harjumaal, aga mitte selles külas ei tulene korraks selle sünnikodu juurde seal Hara külas ja õppinud olete hara koolis, mis hiljaaegu tähistas oma viiekümnendat aastat sulgemisest. Teie olite sel ajal veel seal, kus see kool oli täiesti uus ja töötas ja mõtlen võib-olla siin kuulajatele, et eluaastaid on teile 90 ja kohe saab 91 ja minu vastas istub üks äärmiselt sümpaatse välimusega kena proua. Kui te nüüd meenutaksite seda ära kooliaega ja seda oma sünnikodu Sünnikodu oli mul Hara saare vastus. Ma käisin koolis seal koolis, kus neljaklassiline kool koolijuhataja oli, rebiider tiirleb Eestisse nimeks Cannes. Seal oli kolm koolijuhataja Pieter, ennem oli seal üks preili Veskimägi ja siis järgmiseks oli preisi Daugus, nii nimetatigi oma õpetajat trellid ees, seal, seal seal ma käisin neli klassi hiljem, kui sealt ära tulime, siis ma olin 11 aastane. Isa ametikoht vahetati ära. Isalidel metsavaht, metsavaht, metsavahi talu see oligi, aga vaat veel sellest koolist meenutada, siis missugused need tunnid siis olid, mida te õppisite, kui nõudlikud need õpetajad olid? No võimas sellest Distrarhani hästi, Don kolmandast klassist algas peale juba saksa keel ja muidu olid kõikjal loodusõpetus, geograafia ja matemaatika ja, ja kõik, nagu ikkagi need kooli õppetunnid olid ja seal koolis käsivad ümberkaudu tappa virve külast ja peaaegu terve hala küla. Kui palju lapsi kokku võis olla? No võib-olla seal neli, 50 60 ja talvel, kui külm aeg siis oli oma riigi internaat, tütarlastetuba oli ja ja poissi tuba rohkem ei olnudki vaja. Ei, rohkem ei olnudki vaja. Käidi jalgsi, eks ole, sel ajal ikka jalgsi, sel ajal ei olnud midagi. Jalgrattad alles hakkasid siginema küladesse, mis aastatel te käisite seal koolis? Ma olen 14. aastal sündinud ju siis pärast kahekümnendaid. 20 21, kaks. Ei, see oli siis Eesti aja alguses ja vabadus oli tulnud alles nad lapsena, ma ei oska seda võib-olla niimoodi märgata, et mismoodi see elu muutuma hakkas, aga no küllap hiljem oli tunda. Ma olen ikka nende inimeste puhul, kes on Eesti vabariigi ajal esimese Eesti vabariigi ajal elanud, märganud seda, kuidas nemad pidasid oma riiki ikka väga tähtsaks ja olid uhked selle üle. Tee ka. Olid niisamuti ja teil olid need juured ka, ütleksin väga esinduslikud, kuna te olete ju seotud ploompuude suguvõsaga ja ma usun, et reaalsuguvõsas oli see oma riigist lugupidamine ikka väga kõrge. Oli küll minu isa onupojad olid Jakob ja Johannes ploompuu ja maalija leni vestelinen Tammsaare, kui oli seal lähedal oma venna juures puhkusel või suvitas seal ja siis ta kirjutas romaani siis tõde ja õigus ja Kõrboja peremees, kes siis minu onutütar oli leeni ploompuu. Kristjani oli Kõrboja Anna prototüüp Jaagup loobutimoli, kirjastaja Nunne tänaval Tallinnas. Nii liikus teie pere sealt edasi tuna, metsavahi amet oli niisugune liikuv amet, aga teie tee viis edasi. Mina olen jah, Tallinna välja alguski kogu gümnaasiumis, hiljem Kaarli gümnaasiumis sai hariduse nuia, aga sellega ei olnud suurt midagi, teab väga vähe oli neid töökohti saada, luges ju väga palju tutvusi. Tutvuse kaudu ikka sai ainult neid kohtasid, aga mina maalt ei olnud minul tutvusi, midagi oma kuulsate sugulaste uksele koputama ei läinud, ei uhkus ei lubanud, ei mitte seda, aga no kuidas ma lähen paluma mingisugust töökohta või? Ei ma ei tahtnud seda ei. Eanos ja ma saan aru sellest küll, kuigi seda ju väga paljud tegelikult tegid, tegid veel, et kui töökohti tutvuse kaudu sai, siis need pidid ju käima küsimas oma sugulaste Kehra teile ilmselt meelepärane tuli koju, isa elas sel ajal seal Kõnnu vallas sillaotsa talu oli 15 hektarit, oli taluisa, pidas seal neli-viisteist lehma, oli meil hobune ja sead ja kanad. Kas see 15 hektarit pidas siis vastusele majapidamisele seal lehmadel talveheina juba üsna palju vaja? Sõnnikut oli väga palju tuli ega sa ei väetatud, kõik need endised põllud, need jäid kõik heinamaadeks ja isa Pisas paaril põllul juurvilja ja ostis kartulid sisse ja pidas sellega loomi üleval ja see talud toime tuli väga hästi toime ja esimesed siloaugud üldse sealkandis. Isa tegi uued silu augud ja siis põllutööministeeriumis käidi vaatamas, kui eesrindlik oli minu isa. Huvitav, kust ta need mõtted efekti ei tea. Minu ema oli ajakirjanduse lugeja, eks sealt võtsid need andmed ja isa oli väga niisugune organiseerija, ettevõtlik ja asutas, turbo ei liigu seal külas ja seal on ka inimesed ja ettevõtmise püüdlus oli väga suur, et edasi jõuda, ikka edasi jõuda. Seal talus tegite, kui te tagasi tulite, mis teede oli nuhk, kõiki talutööd, mis olid teha suvel heina niitmised, hobusega oli juba siis oli seal heinaniidumasin selle masinaga sai ei niidetud ja teise istusite seal madinat. Isa kell kaks öösel välja, kas te nägite kell kaks on ju pime, veel? Ei ole, suvel ei ole enam pime, sellepärast et hobused said puhatavalt peale kella kuut, siis tulid Tarmo välja seal Ajal, kui suved olid suved ja talved talvedega. Talvel olid lumehanged meetritekõrgused nõiale, hiljem abiellusin üle jõe ja su veskile nagu eelsesse riski talu aga isatalust SAISis. Lained üks kätepaar puudu, juht varsti peale seda oli okupatsioon selge. Õppesära asi lõppes ära. Isa ostis siia suuri väljale väikese talukoha ja ehitas siia maja üles. Kus me praegu oleme ja kus me praegu oleme Tartus pea kohal tänase päevani ja vaadake, kuidas nad aitavad meid haua tagant. Ja no mis viga praegult elada, pension saan kõik mugavused olemas enam-vähem ja võib eluga täiesti rahul olla. Seda on rõõm kuulda. Kuidas tervisega pole viga, kui edasi kestab, siis ei tea, kui kaua veel elupäevi jätkub? No teil on selline suguvõsa ka vist kellele antud eluaastaid võib-olla rohkem kui mõnelgi. Teisel ja minu ema tädid, nad kõik elasid üle 90 aasta vanaks. Üks tädi elas kuni 104 on ikka numbrid ja. Mis te arvate, miks inimesed on läinud nõrgemaks, miks ei elata enam nii kaua? Ei tea, kas liiga kergelt võetakse seda elu elada loodusega kooskõlas võib-olla jah, võib olla küll. Inimesed on tahtnud väga oma seadusi teha siin ilmas, aga ega nad ei ole ikka kõige kõrgemad. Tuleme veel korraks tagasi sellesse endisesse Eesti aega, tee mälestused, sellest ajast, ma usun, on ilusamad. Jah, eks see elu edenemine ja üldse lapsepõlv on ju kõige armsam olnud, mis ikka alati on meelde jäänud. See ilmselt oli teile väga ränk, kui see asi meil muutuma hakkas, te olite saanud hoopis teise kasvatuse ja koolituse ja ma arvan, et nendel inimestel, kes olid juba sel ajal täiskasvanud, kui see võim vahetus, neid oli ikka väga raske. Ja riik võttis kõik, tahtsid edasi püüda eluga edasi minna, kõiki õpetajat järsku sulle ära, mitte midagi enam ei olnud, väga raske, kõik olid, kuidas sellest välja tulite, ma otsisin omal töökoha kohe, et lapsed üleval pidada ja mees põgenes ära. Tema läks kõigepealt Saksamaale, sealt Kanadasse järele ei tahtnud minna. No kuhu ma jätan oma vanemad, nende eest tuleb ikka hoolitseda või ükskõik kuidasmoodi. Ja ma ei tahtnud lahkuda üldse nendest käisin kord vaatamas küll seal jah, aga ei, see istunud minule, ma jäin ikka oma kodumaale ja oma isa ema juurde. Olete selle otsusega nüüd rahul, et ei läinud? Jah, olen küll. Kas on elus selliseid asju, mida te olete tagantjärele kahetsenud või mis teil tänasel tavaline meelerahu viib, kui sellele mõtlete? Mõnda asja ikkagi kahetsen, aga siiamaani ei ole väga viga olnud, nii et ma olen eluga rahul, ikka kodu jääb ikka kodu, Marcia oma sünnikohad ja kõik mälestused ja ja sellega rahul oma vanuses isastalu sain tagasi ja olen siin elanud. Soovin ikka neile tugevat tervist. Väga tänan. Muu. Veel Minsu. Doktor Tõnu Peets on eelnevalt rääkinud jalgade hooldusest reumaatilisi haiguste puhul. Väga oluline on siinjuures ka õige jalatsivalik. Õigete jalanõude valik on väga tähtis juba selleks, et ennetada kõik võimalik jalahädasid, sest tõesti meil on kõigil natukene omamoodi nii näod, käed kui jalad ja meil on kõigil väiksed erinõuded, mida me jalatsi valikul peaksime arvestama. Ja üks oluline asi on see, et on olemas kinganumber, jala pikkus, eks ole, ja teinekord noh, inimene mõõdab, istub maha, mõõdab oma jala pikkuse ja läheb selle järgi siis kinga ostma. Aga tegelikult peab arvestama seda, et kõndides labajalg nagu venib pikemaks natukene ja sellepärast peavad jalatsid olema ka natukene pikemad kui mõõdetud jala pikkus ja öeldakse niimoodi, et kui minnakse jalatseid ostma, siis jala pikkusele peaks lisama ühe sentimeetri kui Mustamäe suvejalatsit ja poolteist sentimeetrit kui Mustamäe talvejalatsit. Ja siis, kui me läheme seda eriti, kui me lähme talvejalatsit ostma, siis me peaksime panema kohe ka nisukesed, paksud villased sokid jalga, mida me seal jalad siis ka kanname. Alati seda ei tehta, on isegi ostnud selliseid jalatsipaare, millest ma paar päeva hiljem hakkan tundma, et vot üks pigistab ja jah ja ei saagi talle Sukiga kanda. Aga eks nende jalatsite ostmisega ole ka nii, et vanematel inimestel jalg justkui kasvaks tegelikult vananedes vaja pisut suuremaid jalatseid, kui, kui ütleme seal noores põlves täiskasvanuna, kullaga, noorena. Ja jalg tihtipeale kasvab just nagu laiuses ja eriti kui sa suure varba lisandub, istu pikkusesse, kaika noh, jah, kuidas kellelgi, aga üldiselt peab veel jälgima seda ka just jalanõud ostes pahkluudele ei suruks eriti nendele inimestele, kel on liigesepõletik, kui hüppeliigesed natuke deformeeruvad, moonduvad ja pahkluud, võivad natuke vajuda allapoole ja siis peab hoolega jälgima, et, et sealt ei hakkaks pigistama. Nüüd teine tähtis koht jalatseid ostes on see tallaalune liist ja tähtis on see, et ta hästi painduks Öeldakse, et niisugune tee R kummi või teisiti transparentne nimetatakse seda, kust seda märgistust näeb. See peaks talla all olema, võib ka kaupmehe käest küsida, see on niisugune hästi painduv vetruv kumm, mis laseb varvastel hästi painduda. See on siis kõige paremini. Muidugi sõltub otstarbest, aga niisuguseks jah, igapäevaseks kõndimiseks, võib-olla see ei sobi mingil niisugusel keerulisel matkal, aga nii elu tarbelisel rännakul mööda linna ja kodu ümber on see võib-olla tõesti kõige kohasem. Ja hea, kui ikkagi väike muster oleks ka talla all, see väldib libisemist. Nojah, seda vist juba on meie oludes siin inimesel märganud, et meil on enamasti see talv ikka libe ja kukkumised on väga ohtralt, nii et ma usun, et enam ei võta keegi seda plastmasstallaga saabast, mis libiseb peaaegu siiski, kui ei ole libe. Jah, ja nüüd järgmine tähtis asi on konts ja kontsa kõrgus, tervislik konts. Väga paljus või väga suuresti erineb sellest niisugusest filmidiiva kõrge ja kitsa kontsaga kingad. Raamatoloogiline ilmselt keelaksid ära küll nende teha oleks need kõrged. See on meie liberaalses maailmas on raske ohtlikumaid asju ära keelata, eks ole, aga aktsiisimaksu ma paneks neile küll peale. Kui see oleks minu teha, see võiks siis kuluda Nende inimeste abistamiseks, kellel on need suure varba deformatsiooni suure varba nukid ja väga kahju neid prouasid vaadata, kes pahaaimamatult on aastakümneid ja niisugusi väga ehmatada, tervislike kingi kandnud. Noh, mis seal parata, Ta või kuidas öelda, eks seal võib-olla kui põhjust otsida, siis on see meeste maitse, võib olla, eks millist kingad oma kallima jalas? Et näha, aga milline siis on see tervislik konts, see peaks olema jalatsi kannaosa laiune, nii et ta ei tohiks nagu väga palju alt kitsamaks minna ja see kontsa kõrgus võiks olla umbes kaks kuni neli senti trikki üsna üsna vähe ja ega see neli sentimeetrites nii väga vähe ka ei ole. Aga tegelikult, kui inimene on varem kandnud kõrget kontsa, siis on tal järsku hakata nii-öelda viiskudega käima või sellise ilma kontsade jalanõuga väga raske, siis tekivad suured valud tal achilleuse kõõluse kannakõõluse piirkonnas ja ega seda pole ka vaja ja hüppeliiges ja seda pole ka vaja. Väike Kons võib-olla, aga üldiselt me nii üle nelja sentimeetrilist ei soovita ja pelgu valida, mis materjalist kinga osta siis nahk on ikkagi kõige parem, kuna see juhib niiskust ja ja sisaldab õhku ja talvel on ta soe, suvel on ta paras jahe, nii et nahast jalats on kõige parem ja jällegi mis on väga tähtis jalatsi valikul peab arvestama näiteks kasvantuurused ja kui jalad kipuvad õhtuti tursuma, siis on kõige parem valida selliseid jalatseid, mis on pealt nööridega kinnitatav. Neid saab pingutada täpselt nii palju, kui parajasti vaja on, et kui jalg on turses, siis saab neid kingapaelu natukene valla päästa ja lõdvemalt siduda või näiteks kui sõrmeliigesed on moondunud niimoodi, et on, on raske seda siduda, paela siduda siis praegu on ju väga suur valik mitmesugustest takjapaeltega jalatsites, kus lihtsalt vajutad need paelad kohakuti, laiad paelad ja Nad jäävad krabinal kohe ilusti kinni ja teinekord on eriti niisugusi madalamaid ja eriti natukene võib-olla pikema säärega jalanõusid on raske jalga tõmmata, siis on võimalik ka selline moodused, kingsepp saab kinnitada, väiksed paelad sinna küljest kinni võttes saab siis neid saapad jalga tõmmata. Ja tegelikult üldse on päris palju võimalik poest ostetud jalatsit natukene enda jaoks ringi teha, enda jaoks kohandada. No mõnikord näiteks inimesel on üks jalg natukene pikem kui teine, see võib olla tingitud puusaliiges artroosist või näiteks sellest, et tal on protees pandud ja siis sageli on küll kahjuks, niiet proteesitud jalg mõneks ajaks üsna kestvalt ja pikemaks kui teine ja siis ei ole küll õige longata, nii et üks jalg on pikem, teine lühem, vaid soovitav andmetesse jalgade pikkuse vahe korrigeerida väikeste lisa taldadega, mille osav kingsepp saab naelutada ilusti sinna kingatalla alla ja keegi ei saa arugi, et parem käia, endal ka parem, sellepärast et niisugune jalgade ebaühtlane pikkus peale mõjutab juba teise jalaliigeseid ja mõjutab alaselga ja tihti on just seljavalud tingitud sellest. Vaagen on kaldu ja vaagen on kaldu sellepärast et jalad on ebaühtlase pikkusega, nii et need asjad kõik on omavahel seotud ja loomulikult on võimalik tellida ka erialad said, see on vajalik siis, kui jala deformatsioon on väga suur, kas mingisuguse omandatud häire tõttu traumajärgselt või midagi muud või ka ütleme, liigesepõletikust on jalg niivõrd deformeerunud, et ta ei mahu tavalisse jalad sisse ja siis on võimalik tellida individuaalne jalats, et seal küllaltki kallis, minu teada on üle 1000 krooni, on see esimene pahar? Ei tee, on sellised spetsiaalsed töökojad ka meil siin Tallinnas. Lätte juures või polikliiniku juures. Oi, see on üks omaette firma, on niisugune. Reklaami teha, aga see on ju inimestele vajalik, nii et kust ikkagi üles leida need? Kõige õigem on kõigepealt pidada nõugas oma rõõmatoloogia või ortopeedi ka sõltuvalt sellest, kus kandis inimene Eestis elab oma piirkonna mitmesuguseid abivahenditootjaid peaksid kohalikud arstid teadma, on võimalik tellida individuaalne jalats, aga see esimene paar on kõige kallim sellepärast, et siis tehakse liist. Aga edasi on juba odavam ja niimoodi saab tellida talve ja suvejalatsi mitmeid pahare. Tõsi küll, nad võib-olla pole nii väga šikid, aga nad võivad olla ikkagi päris mugavad, kui nad on inimese enda jala järgi tehtud. Šikk jalats vististi sellele haigele jalale, eks ole, ja. Endal sama ülesanne pole tähtis, mis värviking on, eks ole, vaid peaasi, et ta laseks. Mis värvi kass on, peaasi, et ei ja jah, just ja niisamuti saab siis ka juba ostetud jalatseid kohe kohandada. Oli siin juttu sellest, et saab lisa taldadega kingade üha kõrgemaks lühema jala jaoks ja samamoodi saab teda tugevdada mitmesuguste liistudega mitmesuguste lisaribadega. Osavad kingsepad saavad sellega väga hästi hakkama. Tõepoolest, kui on käimisega raskusi ja kui üks ja teine ja Holmas kingapaar ei sobi, siis kõigepealt võiks pidada nõu jalaterapeudiga, reumatoloogi või ortopeedi ka ja nende soovitustel siis võta ühendust eri jalatsitootjaga või siis juba ka oma niisuguse hea kingsepaga, kes neid jalanõusid kohandab. Igal juhul ei pea leppima sellega, et ei ole mulle kinga. Aitäh. Ma usun küll, et iga jala jaoks on king, see tuleb vaid leida. Proviisor Kaljo Mandre ei saanud seekord saatesse tulla, kuna tema tervis vajas väheke noorendamist, nagu ta ise väitis. Sestap pakume kuulata ühe varem salvestatud helilõigu soovitustega viiruste vastu võitlemiseks. Kuuldavasti on need vaenlased jälle platsis. Tervitan teid, lugupeetud loodussõbrad, testis viirus on väga ebameeldiv sõna ja nagu sügis tuleb, nii hakkavad nad liikuma. See on paratamatus. Kõige kindlam muidugi oleks vaktsineerimine, ma usun, et aga kõiki meie Eestimaa kodanikke vaevalt et seda rõõmu saavad tunda. Tuleks hakata mõtlema, et ka loodus on üks suur sõber ja kui me oskame õieti kasutada ja usume temasse, siis on ka temast tulemusi. Septembris tavaliselt hakkan sööma kadakamarju kadakas on üks väga vana, tun Jubanske ravimtaim, ta on väga hea teoreetik, kumbki üks kindel vahend on pärnaõied. Võtke pärnaõieteed hästi kuumad, et see on juba sel juhul, kui te tunnete, et hakati aevastama ja natukene juba väike võib-olla hingamisteede häire, siis kuum pärnaõietee ja pange sinna kindlasti juurde. Saaremaa mesinikud on teinud mitmesuguseid eksperimente, isegi panevad minu eme sinna peale ja ma olen täiesti neile nõu andnud ja ma usun, et see nõuanne ei ole ka ju siiski võiks seda uskuda. Siin on olemas kolme sorti seda Saaremaa mett kevadine kõrvenõges, kui seal viidud sinna Meie siis, siis on praktilised meie vereloomele kasu sellest. Teiseks on võilill ja kui see viia meie, siis jälle, siis meie veresooned muutuvad elastsemaks ja kui veri korralikult voolab veresooned, avarad, siis ka infarkti, insuldioht välistatud. Meega olen kolmas kibuvitsamarjad, väikese viljalised tugevdab meie organismi. Me südametegevust, eriti peale raskeid haigusi, kes põeb. Soovitan väga tarvitada just Kibuisamaria teed kuumalt, see annab telejälle punavalgele ja tunnete ennast suurepäraselt pärast raskeid haigusi eelnevalt tuleb organismi tugevdada, siis aga tüsistus palju kergemini talutavad. Eriti võtame kui viirushaigustega eriti gripiga kaasneb hingamisteede häda, hakake tarvitama islandi käokõrva, mis vana kopsurohi, et ei jõuagi seda kuumalt paagile met juure islandi käokõrv viib ka need viirused jälle välja organismist. Ja veel üks viimane soovitus, kasuta kõiki teoreetilisi vahendeid siis, kui see organismis jäävad jääknähud, igasugused mürgised. See on meile siis ainult haigust kogumik, isegi paljud petersell pohlalehetee on väga ja väikesele pajulill ka minu eluteed. Soovitan soojalt, sest see on ka üks organismi puhastaja ja sapi nuristi. Ja kui me korralikult tuleb kaks desserdi soolde, sime seedimine korrast ja oleme terved. Ma soovin teile võitlust selle viirushaiguse gripiga, loodame, et me saame sellest jagu. Jõudu teile ja loodusandide, kasutage. Videvikus annavad tavakohasel tooni sotsiaalteemadel. Reformierakonna ja Res Publica juhtide tüli taustal nendib Imbi Eletski et kui meil ka mõnesugune uus valitsus peaks millalgi võimule saama, siis eakad, invaliidid, arstiabi, sageli kasutavad inimesed ning teised abivajajad sellega küll midagi ei kaota. Praegusest parempoolsemat valitsust meil küll enam võimule tulla. Isa Jaan kapo kohtus hiljuti Rõngus valla juhtide ning kohalike sotsiaaltöötajatega. Tema järeldus sealse elujärje kohta on üksnes rõõmustav. Rõngus ollakse kindlalt tõusuteel. Hiljuti manalateele läinud saarlase Harri õnnise viimane kaastöö videviku lon pühendatud Kuressaare muusikakooli õppealajuhataja Viiu Pitka aastakümneid väldanud tulemusrikkale tööle muusikahariduse süvendamisele. Peatoimetaja Ants Tamme aga käis ühel nädalavahetusel Ida-Harjumaal Viinistu rannakülas, kus ta ajas vabariigi aastapäeva eel pikalt juttu mehega, kes üle lapsena kodumailt Soome kaudu Rootsimaale viidi seal üles kasvas ning hea hariduse sai. Jõhvi kandi eakate tegudest pajatab Eugen Vaher. Sõna saab ka hea kirjanduse ning vene kultuuri tundja Aksel Tamm Õismäe humanitaargümnaasiumi õpetaja Hans Sisaskon toimetusele saatnud veste, milles ta elukogenud mehena taunib narrusi noortemoes. Nihutasime mõistetusteni eelmises kuulsite esinemast näitleja Ruut tarmat. Aitäh kõigile, kes meile helistasid. Soovi laulud on täna proua Vaige Einokile proua Linda krintalile proua Talvi viinapuule, proua Ülle Reinsalule, proua Õie Roo Välile Rova Annemalle hallikule proua Liia ärakule, härra Lembit seisingule ja härra Harri Buttelile. Uues mõisatuses esitame katkendi Aleksander Puškini luuletusest talveõhtul ning tahame teada esinejanimega vastuseid ootame, nagu ikka, telefonil kuus 11 42 59 kuus 11 42 59. Somp omates maa ja taeva vihiseb ja vingub tuul. Kord, kui loom täis surma vaeva kord kui laps, kel nutt, on suur õlgesita õhinaga katusel, kord kahistab kord, kui rändur akna taga klopib, südant ahistab. Hämar. Kurb on meie maja talveõhtul tumedalt eideke. Miks kogu aja vaikid sa seal aknas tõi ehk värtna vaikne vurim grammetuse laugele või ehk õues tuuleurin viis su mõtted kaugele. Ohmusse hõber kannud, toogem, vanakene, hea ja hell. Kui on mure kokku, joogem, kergem saab siis südames. Tänase saate tegid Liina Kusma, Kätlin Maasik, Tõniste Irel mõnusat sõbrapäeva teile ja sooja tuba järgnevaks nädalaks ning jälle kuulmiseni. Tuleval esmaspäeval.