Kell on nüüd 13 ja 20 minutit ja äsjakuuldud laul juhatab meid järgmisse teemasse. Nimelt see oli Hanna Pagarise, ma tulin võitma. Siia vikerraadio stuudiosse on tulnud võitma Aivar Kuusmaa, tuntud viskemasin sellest ajast, kui aktiivne korvpallur oli praegune TTÜ meeskonna peatreener. Ja on treeninud ka Eesti U20 U18 koondist, on olnud ka Kalevi meeskonna treener. Saavutuste loetelu treenerina ka päris, kõik juba. Tere tulemast. Tere tulemast ka minu poolt kõikidele raadiokuulajatele. On ausalt öeldes väga sümpaatse mulje jätnud üks sinu Samm treenerina, nimelt kui sa võtsid treenida Tallinna tehnikaülikooli meeskonna ja seda meeskonda tuli hakata ehitama nii-öelda suhteliselt noortest mängijatest. Ja samal ajal on see kindlasti sulle kui treenerile huvitav väljakutse. Aga ütle, miks sa seda tegid, miks sa võtsid TTÜ meeskonna ehitada? No minu võtta ei olnud siin esialgu midagi, et pigem siin peab tänama neid aktiivseid, juhatuse osapooli, kes võtsid nagu jälle nõuks arendada TTÜ korvpalli ja siis niinimetatud klubi president tuli läbirääkimistesse ja ja pakkus koha nagu kolmeaastast projekti, et, et see on nagu iseenesest oli huvitav, et kolm aastat selle ajaga saab nagu üht-teist korda saata, et ja mõtlesin, et et sel hetkel ma olin Kalev Cramo abitreener, et noh, et niisama tiksuda või ise teha, et langetasin otsuse ikkagi, et ise ehitada ja teha. Kas mõtlemisaeg oli pikk? Kahjuks ei olnud pikk, sest et seal seal seal nagu öeldakse. Ma olin juba enam-vähem nagu Cramoga käed löönud, et ma jätkan abitreenerina. Aga, aga naasesine siis Uugahekümnega võistlustelt ja ja härra Hermann helistas ja mõtlemisaeg oli suhteliselt lühike, ma pakun välja, et oliks, kas kaks kuni neli päeva? Ja see projekt sulle seni andnud on kui, kui treenerile sa oled mitmel puhul öelnud. Et sa ei kahetse seda, et sa TTÜ meeskonnaga tegelemise endale võtsid, aga mida see siiamaani sulle treenerile andnud on? Ühe meeskonna ehitamine, kui nii võib öelda. Noh, kui Kalev Cramos olid sihid kõrged, ehk nähti ainult nagu öeldakse finaali kohta isegi valesti öeldud kulda. Siis TTÜ juures öeldi, et alustame oma poistega ja ja tasapisi hakkame vaatama, et kellest ja kui palju asja saab, et kiiret ei ole kuhugile ja, ja noh, ma kujutan ette, et nüüd kaks aastat on möödas üks aasta ees, et et ma ei karda öelda nihukest asja, et lähitulevikus võib-olla 30 40 protsenti ideedi võistkonnas moodustab ka Eesti koondise. Võrdle natuke TÖÖ. Kalev Cramo treenerina TTÜ treenerina, noh ütleme need tasandid on erinevad ka ilmselt meeskondade komplekteerimise printsiibid on ääretult erinevad lähenemised filosoofiat äärmiselt erinevalt. No esiteks, võistkonna komplekteerimine on Kalev Cramos on esiteks välismängijate otsimine ja jaa palkamine, teine asi. Finantspool sel hetkel oli Kalev Cramos oli suhteliselt korralik, et sai nagu niinimetatud läbirääkimistesse kaasata, keda tahad siis TTÜ juures nagu on, oli suhteliselt rasket, meil oli määratletud eelarve ja, ja selle eelarvega tuli nagu võistkond paika panna. Aga nüüd, kui võrrelda nüüd kahtlasena võistkonda teisel tasandil ehk tingimused siis Kalev Cramol puudus oma baas, mis oli väga raske nagu öeldakse-ist, nagu mängijate jaoks sa tegid ühe korra tegid trenni Saku Suurhallis ühe korra Kalevi spordihallis, siis sa tegid siilis trenni, portsu oma jõusaali ja, ja nagu sa pidid otsima kogu aeg neid võimalusi, et trenni teha siis TTÜ-l on, see tingimused on suht ideaalilähedased ehk meil on olemas korralik jõusaal, meil on olemas spordisaal. Meil on olemas Nõmme spordikeskuse, nagu öeldakse, spordi, ütleme need jooksurajad. Ainuke asi, mis seal veel puudu on, võib-olla staadion. Ülejäänud on kõik olemas. Mis selle meeskonnaga sinu silme all toimunud on, kuidas sina nagu treener seda arengut oled näinud, sest areng on ka kõrvaltvaataja silmade läbi ilmne. Noh, esiteks ega, ega noh päris nii ei saa võtta, et kui ma esimene aasta alustasin, siis meestikatel viimaseks siis toimus niuke mitte päris reaalne nagu ümberjaotus või mängijad vahetus vaid, vaid sa ei võta juurde nagu teatud persoonid, kes nagu tugevdasid korvialust liini ja, ja ka uus play meikar. Ja nüüd kolmas aasta ma olen nagu selle tuumiku säilitanud, et nüüd järgmine eesmärk oleks nagu ühele tugevale, nagu öeldakse, vastu kukalt anda. Sina oled TTÜ peatreener, kui suur on see meeskond, kes väljaspool väljakut ikkagi selle meeskonna hea käekäigu eest hoolitseb? Ega ta suur ei ole, et me oleme nüüd võtnud Indrek Rumma ka ka mingil määral Monageerimise enda õlgade peale, siis teatud läbirääkimised peame ise. Spordiklubi juhtkond aitab igasugustes muudes küsimustes asju lahendada ja ja me üritame nagu minimaalsete vahenditega maksimaalset tulemust saavutada. Sa ennist ütlesid seda, et mingi aja pärast Eesti koondisest võib-olla tuumiku või vähemalt mõjusa osa moodustavad TTÜ mängijad. Siit ongi nüüd hea minna. Eesti koondise tasandile mäekoondisel seisavad ees EMi üleminekumängud vastasteks Tšehhi, Ungari ja Ukraina on võimalus jääda sellele tasandile, püsima on võimalus kukkuda ka mudaliigasse. Mida sa ütleksid praegu Eesti korvpalli kohta koondise tasandil, sest vaatame nii Kalev Cramot kui ka Tartu Ülikool Rocki siis ikkagi väga suurel määral on tegijad välismängijad. No ma käisin Eesti koondise trenni eile natuke kaelas ja, ja ma vaatasin neid mängijaid, kes seal on, et et ma ei tahaks nüüd öelda, et me nüüd nii nukras seisus olema, et tooksime alama siin, aga aga võib-olla kõige suurem puudujääk ikkagi meie korvpallis on, on keskmängija puudumine ehk niukse a'la 20 silma mänguse piga, pika mehe puudumine on meie suurem puudujääk ja ja see puudujääk tuleb nagu kõrvaldada võib-olla mõistusega ja ma võin öelda nii palju, et et vaadates praegu Eesti näide noh, niinimetatud pikas võib-olla valesti öeldud, aga, aga pikakasvulisi mängijaid siis ma usun, et kogu see kogu see seltskond seale. Janar Talts, Joosep Toome, Kristjan Makke, Rait Keerles, Kristjan Kangur, nad suudavad seal oma mõistusega suhteliselt hästi ära lahendada, et nad on kõik IQ on kõikidele suhteliselt paigas. Nii et see on väga mures, ei ole nende üleminekumängude pärast nad Tšehhi on väga kõva vastane. Ungarit Me oleme võitnud Ungarile. Me oleme kaotanud ja Ukraina võib-olla isegi isegi on kõige suurem küsimärk meie vastastest. Noh, eks siin ka meie oma korvpalliringkonnas oleme rääkinud tulevikust, et ma pigem kaldun arvama sinnapoole, et see Euroopa korvpall on läinud ühtlasemaks ja ei ole välistatud, et et nõndanimetatud mudaliiga, nagu me seda kutsume, ma ei kutsuks seda muda liigaksed, pigem nagu teised teise divisjoni nagu võistluseks, mis iganes, aga aga ei ole välistatud, et aasta kahe-kolme pärast üldse toimub samamoodi ühinemine A ja B-divisjoni vahel ja nagu jalgpalli siiski on suuremad alagrupid ja ja mängud ei toimu enam mitte sügisel ja ettevalmistus suvel, vaid läheb vana rada edasi, ehk hooaja keskel toimuvad kõik mängud. Kas tänases Eesti koondises on sinu arvates oma kindel liider või liidrite, eeskätt väljakul, aga liider peab liider olema ka riietusruumis. Ma ei ole nüüd selle selle asja juures olnud, et et ma ei ole nagu seal võistkonna sisekliima juures olnud, aga aga ma kaldun arvama, et et see võistkonna kliima on seal väga hea. Et kas nüüd see tõeline liider seal olemas on, selles ma kahtlen. Aga ma arvan, et liidriomadustega mängijaid seal on. Kas Tanel teenist ei ole saanud tõelist liidrit koondise tasandil aeg-ajalt, et teatud mängudes teatud Eesti meistrivõistluste faasis on ta suutnud olla liider tõsistes kohtumistes Eesti meistriliigas, aga aga Eesti koondises tegelikult ütleme, füüsilises plaanis temas seda ainest on. Kas küsimus on, nagu ütles kunagi Soome hokikoondise treener sauna korbi kui Soome hokikoondis juhtis maailmameistrivõistluste mängus Rootsi vastu 50 sekundit, puneligaks elasid viidistada neli Nelis, küsisin Korbilt, milles asi on ja ta ütles väga lihtsa ja lühikese vastase päästa, see on kinni kas, kas tema puhul ja sa peas kinni? Vot ma ei ole nüüd Taneliga nagu selles mõttes nagu treener ja mängija nagu suhtes olnud, et väga raske on mul nagu sellele küsimusele vastata, et pigem sellele küsimusele peab vastama tema, tema, tema, tema treenerid või siis ta ise. Aga, aga kardan, ma kaldun arvama rohkem sinna kanti, et et võib-olla temas on kinni see, et tema heaolu on olnud, nagu öeldakse, alates korvpallikarjääri algusest saadik suhteliselt normaalne, et ta ei pidanud olema nagu selles osas, et ma pean nagu võitlema nagu teatud asjade eest elus. Siit ma lähengi järgmise küsimuse juurde, Eesti korvpallisüsteem on selline, et väga vähe on neid mehi, kes pürivad välisklubidesse. Põhjus on väga lihtne. Eestis makstakse piisavalt hästi kassa ka piisavalt häid mänge. See on muidugi küsimus märgiga. Aga välisklubides tuleb ennast tõestada. No jalgpallis on vastupidi, jalgpallis ütleme välisklubides, olgu need siis niuksed, keskmise tugevusega klubid või natuke nõrgemad klubid. Eestit koondise silmapiiril olevatest meestest mängib kindlasti kaks algkoosseisu. Pakun välja, et veerandsada meest on kindlasti kelle hulgast on võimalik teostada valik, korvpallis on see süsteem teine. Korvpallis mängis Kikerpill siin eelmisel hooajal välisklubis. Käsipallis on samuti üritatud välisklubidesse minna, võrkpallis on üritatud saata mehi välisklubidesse. Kas sa leiad, et see poliitika Eesti koondise Eesti korvpalli üldise taseme seisukohalt on õige? Põhiliselt mehed mängivad siin, sest mehed saavad Eestis mängides piisavalt head palka ja nagu sa ütlesid, nende heaolu on siin kindlasti. See, et kas nad nüüd ütleme, kas nad saavad head palka, see ei sõltunud enam, ütleme noh, see ei ole nende süü, kui neile makstakse, absoluutselt, mida te oma raha, eks ole, on nagu klubi, eks ole, kes tahab hoida seda mängijat, tahab mängida kõrget mängu. Teine asi, et kui, kui siin ütleme nüüd raadiokuulaja arvab, et välisklubisse minek on nii, et lähen ei ole, siis tänapäeval see enam nii ei ole, kuna nüüd on see Bosmann, osman, Aabee pleier on kõik, on ta üks Euroopa Euroopa mängija siis kahjuks teistes Euroopa riikides käib noorte töö nii massiliselt tugevalt, ütleme nagu, et et kui ma nüüd olengi käinud seal U18 U 20-ga nagu euroopakatel, siis siis sõna otseses mõttes, seal on juba mehed vastas. Nii, ja kui neil on valida nüüd ütleme kas 20 nelja-viieaastane eestlane või 20 üheksateistaastane serblane, makedoonlane ma ei tea veel kus iganes, eks ole. Siis siis ma kaldun arvama, et nad võtavad pigem poole odavama selle serblase kui eestlase ja ma tean ka seda, et ütleme, noh ma olen siin meestega rääkinud, et küsinud, et lähete välismaale ka, siis kõik võtad, läheks küll, aga pole kuhugile minna. Et see ei ole nii, et miks nad ei lähe. Küsimus on selles, et et ei ole enam nii lihtne minna. Aga on see õige sinu meelest, et eestlased siiski, et kui on vähegi riskivariant, avaneb võimalus minna välismaale, aga ta jääb Eestisse, sest Eestis Eestis mängida on turvalisem. No see on ainult üks näide on minu meelest Tanel Teini näol, kellel oli võimalus minna kuhugile mängima, aga aga ma ei ole nagu teisi näiteid kuulnud, et noh, eelmine aasta võinud Kikerpill on käinud välismaal endalgi õelaps läks Ukrainasse kätt proovima, mitte jäänud siia Tallinna kalevisse mängima. Sai teada, mis tunne on välismaal olla. Ma kujutan ette, et noh, ma tean, et Rait Keerles ootab pakkumist välismaalt, Janar Talts tahab välismaale minna. Aga need pakkumised tänapäeva on välismaalt ei ole enam nii ahvatlevad, et samas ütleme vot siin tekibki see, et kas, kas ma nüüd lähen kahe, 3000 euroga välismaale või saan ma samasuguse, ütleme klotsi siin rokist või Kalevist, eks ole. Et siis loomulikult, et ma kujutan ette, et jäädakse kodumaa, ütleme nagu öeldakse, leivale. Kas see on Eesti tippkorvpallurile piisav mängida Eesti meistriliigas, mängida balti liigas ja mingi eurosari ükskõik siis millise faasini välja ja Kalevi puhul tuleb nüüd juurde sellel hooajal ka idaliiga, kuigi seal idaliigas kuigi palju mänge ei ole ja me muidugi ilmselt ei tea ka veel päris täpselt, mis juhtuma hakkab. Balti liigas. Noh, ütleme, see mängude arv on küll suhteliselt piisav, et, et ma arvan, isegi välismaal ei saa nii palju mängumängude arvu kokku, kui oli balti liiga ja ja eestikad, ja siis siin ütleme eurosarjad. Et see mängude arvu koha pealt küll nüüd ei saaks öelda, et see nüüd vähe on või ja vastased, ütleme, Balti liigas ja eurosarjas ei ole mitte nõrka nõrkade killast, et siin võib-olla mõned nõrgad mängud tulevad eestikatel tõesti, kui sa mängid tagumise poolega. Et isegi siin omal omal käel võin öelda, et TTÜ käekäik eelmine aasta oli peaaegu 70 mängu hooaja peale, mis on, mis on ikka suhteliselt suur koormus. Kui palju aitas TTÜ arengule sinu arvates kaasa see, et ikkagi balti liigat selles kapis kaasa tähtis? No see oleks totaalne tagasilöök meele olnud, kui oleks nüüd seal ülemine kui mängudel nagu põrunud ja me poleks sinna saanud, sellepärast et kõik mängijad on ikkagi veel arenemisjärgus ja, ja mina arvan küll, et kõik need mehed, kes TTÜs eelmine aasta mängisid seda jalatsit. Ma arvan, et nad nautisid seda hooaega. Ja sellel hooajal ka ikkagi, kui balti liiga jätkab, ütleme sellises struktuuris, nagu ta oli eelmisel hooajal, siis osalete No isegi on, on tulnud nagu juhtkonnalt see see klausel välja, et kui balti liiga peaks toimuma, isegi, ütleme siis, et sõidunud peab ise maksma, siis igal juhul jah, võtame osa. Läheme nüüd noorte korvpalli juurde. Kas sinu arvates meil on piisavalt treenereid ja kas sinu arvates on meil piisavalt materjale noote laste näol, et ikkagi kasvatada, kasvatada seejärelkasv, et ei tekiks sellist sügavamat mõõnas, on täiesti selge, et Eesti ressursside juures ei saa ühte ala pidevalt kõrgel tasemel hoida, noh, näide on, kas võidžuudo, kuidas ära kukuti viimastel aastatel ütleme suusatamine on need püsinud alates eelmise sajandi lõpuaastast 1999.-st aastast väikesi mõõnu olnud kergejõustik on olnud see ala, mis on toonud tiitlivõistlustelt medaleid, aga need on siiski kõik individuaalalad korvpalli näol nagu jalgpalli ja teiste sportmängude näol on tegemist ikka võistkonnaaladega ja siin omab ressurss ikka väga suurt tähtsust inimressurss. Noh, ma olen nõus sellega, et sportmängude alal on väga raske, nagu meil medaliteni kuhugile jõuda või või ütleme, kasvõi kuhugile tiitlivõistlusteni on, on, on see suur, suur edu, üksikuid tähti ilmselt suudame toota üksikuid tähti, me suudame toota ja oma praegu peaks ütlema seda, et kui sa küsisid noorte kohta, siis siis selge, et meil on tugevad aastakäigud, meil on nõrgad aastakäigud ja fanatismist, Velle teatud treenerid teevad hirmsalt tööd. Aga, aga siinkohal ma ütlen, et meil on häid noorte treenereid. Aga neid Need ei ole motiveeritud niimoodi, et nad nagu saaks pühenduda 100 protsenti täielikult tööle. Et noh, ma olen siin nagu kuskil isegi selle näite toonud, kui Teppan tuli Soome tagasi, mismoodi ta lõi selle noorte noorte trammi seal noh, niimoodi käima, et iga iga aastakäigu peal oli üks treener, kes oli motiveeritud ja kes viis selle nagu viib seda aastakäiku aastast aastasse edasi ja kui tal seal lõpuni viin ja ta viib täpselt selle käe jäägile järgi, mida peatreenerit Etmann ise tahab. Et nad juba maast madalast õpetatakse, need põhimõtteliselt Soome koondise jaoks. No Eestis on treeneri staatuse ju täiesti välja kujundamata selles mõttes, et ta ei ole pedagoogi õpetaja staatusega võrdsustatud ja see toobki selle momendi, et inimesed rabelevad mitme koha peal ja ei ole motiveeritud töötama näiteks ühel täiskohal treenerina, sest kui inimene saab viis, 6000 krooni Tänapäevase elustandardi juures palka, siis kahjuks kahjuks ei motiveeri. Ei motiveeri jah, et et mina näen nagu ühe päästerõngana seda, et ikkagi uuesti taastada niinimetatud vana spordiinternaatkoolid ehk siis riikliku toetusele, kus paremik on kogunenud kokku, treenivad koos, on motiveeritud treener seal ja, ja samas on neil tagatud ühikakoht ja nagu öeldakse, ka ühikatoit võidumisse, spordikoolid, Oid seal. Kui palju sinu arvates Eesti korvpallis on selliseid klubisid, mis annavad tegelikult klassikalise klubi mõõdu välja sellega, et on olemas esindusmeeskond, kes üritab mängida väga kõrgel tasemel no maksimaalselt kõrgel tasemel ütleme nii, on olemas ütleme, farm või tütarklubi ja on olemas noortesüsteem. Noh, ütleme jalgpallis võib siiski nimetada, ütleme Floral Levadial on enam-vähem see see püramiid olemas, aga kui palju on korvpallis selliseid klassikalisi klubisid Eestis üldse, sinu arvates? Noh, siin jalgpall ja korvpall võrrelda, kuna korvpall toodab noormängijat ja treenib teda ühel eesmärgil, et maha müüa siis korvpallis kahjuks ei ole, ei ole mängija müümine business, ehk sa ei, sa ei teeni selle pealt mitte midagi. Ja sellepärast noh, ütleme kui püramiidist rääkides, et Pärnul on püramiid olemas. Valga arendab püramiidi, noh, Tartus on, nüüd tehakse Ülenurmes sale, hakati tööle ja ja mingid püramiidid on, aga, aga noh, ma toon TTÜ just baasil selle näite, et TTÜ huvitab rohkem esindusvõistkond ja üliõpilassport. Teda nii ütleme, TTÜ-d ei huvita järelkasvutootmine. Sest et ütleme, ma ei tea, kas ressursi taga või mis iganes. Et siin ongi see, et tegelikult korvpallis peaks olema noh see seejärelkasvutootmine vähe, teisel teistmoodi peab nagu organiseerima seda asja. Ja see olekski siis selline spordikoolide isegi spordiinternaatkooli tüüpi koolide näol, kus on motiveeritud treenerid, kes on selleks tänases Eestis mingeid mingeid võimalusi. See ei ole nii hirmsuur kulu, et leida niinimetatud kuus kuni kaheksa motiveeritud treenerit ja panna nad tööle selle nimel, et oma oma ütleme siis regioonist tõmmata paremad poisid kokku ja neid kaks korda päevas treenida. Aga miks seda sinu arvates tehtud ei ole seni, sest see on tegelikult. Minule paistab see suhteliselt loogiline mudel ja ma usun, et, et omavahelistes kõnelustes on korvpalliringkondades seda ka palju arutatud. Noh, siin on nagu praegune mina olen aru saanud, korvpalliliidu juhtkond või president on pigem soosinud seda, et iga klubi tegeleb järele kasvuga ja siis vot see ongi see, et kui iga klubi tegeleb järelkasvuga, siis hoitaks sellest mängijast 10 küünega kinni, et mitte nagu kellelegi teisele ära anda seda. Ja, ja tekib nagu suletud ring, ma arvan. Aga siit mingi väljapääs võiks olla, ma ei oska sellele küsimusele praegu vastata, et mingi väljapääs peaks olema, et et kui me tahame nagu liikuda üles, mitte allapoole Meil on inimesed, kes on aastaid korvpalliarendamisega tegelenud ja kes võtavad seda väga suure südamega, mis sa arvad, kas Me Eesti korvpallis kui me räägime neid inimesi, kes seda ohjavad ja kes, kes siin ringis on, et kas samad inimesed suudaksid kuidagi uue mõtlemisega edasi minna või või tuleks pigem vaadata, et tuleks leida, võib-olla tuleks leida kuhugi mingisse sfääri uusi inimesi? No oleks see nii lihtne nende uute inimeste leidmine, et siis loomulikult võiks ju proovida uusi inimesi, et pigem pigem ma arvan, et need inimesed, kes selle asja sees on, võiksid oma beat rahulikult kokku panna ja ja kaasata, aga võib-olla korvpalli nagu kes neid inimesi, kes, kes, kes treenivad noori, kes treenivad meeskonda, nii et leida nagu see parem lahendus, et et võib-olla see, see Kaavutame ükstega ühtlase kallale ei vii, mitte kuhugile. Et pigem nagu öeldakse, pead kokku panna ja arutada, mis kõige parem on sellises situatsioonis, kus me praegu oleme, et ega, ega ega keegi ei priiska praegu. Kuskil kas sina oled kõva häält püüdnud teha ja kas seda kaagutamist, nagu sa nimetasid, on hästi Eesti korvpalliringkondades liiga palju ja võib-olla ka võib-olla ka väljaspool korvpalliringkondades, sellepärast et üks. Üks sfäär, mis kella lööb, on ajakirjandus, meedia siin on, siin on väga palju tegijaid. Noh, ma arvan, et ma võib-olla olen pigem tagasi hoidnud, et ma ma võib-olla polekski, ütleme asjaga võib-olla nii palju kursis, kui ma poleks tegelenud selle U20 U18 10-ga, et et kuna kaks kaks suve nendega tegeletud, siis ma olen ka näinud seda telgi poolt vähe. Ja, ja ma olen nagu rohkem ma arvan, ennast rohkem tagasi hoidnud, kui, kui siin kaagutanud, et, et siin siin siin oleks teemat, mille kallal kaagutada küll ja küll Räägime natukene üksikute valdkondade siseringist spordis, ajakirjanikele on tihtipeale siin Eestis ette heidetud seda, et vähe on sportlasi, vähe, on treenereid, see ring on väike ja ei taheta üksteisega kapitaalselt tülli minna. Kui me kanname selle ülejäänud korvpalliringkondadele. Kas, kas nii-öelda siseringi küsimused ka siseringis ei taheta üksteisele halvasti öelda ja pigem hoida takse suu lukus, kui, kui öeldakse võib-olla kriitiliselt kuigi see kriitiline ütlemine võib-olla konservatiivne või edasiviiv. Just see on, oleneb, mis kontekstis seda võtta, et noh, võtame nagu viimase eestikate näite, et kui kui spordiajakirjanik kirjutas Olgu ta siis õhtulehes ist kirjutas artikli, mida ta tegelikult ei oleks pidanud kirjutama, eks ole. Ja peale seda tekkis siis nii selle ajakirjaniku kui võistkonna vahel niinimetatud tüli, kus enam mängijad ei suhet selle ajakirjandusega, et siis on nagu, kelle poolne tüli see nüüd on, et kes selle algatas, selle tüli, eks ole. Et kas siis spordiajakirjanik või, või võistkond. Et noh, üks erinevaid näiteid, et mõnikord loomulikult ka mängijad on nagu oma suu lahti teinud vales kohas ja valel ajal, et noh, seda juhtub, aga, aga ma arvan, et et ajakirjanik ja nagu sportlane, noh ma ei tea, kas nad nüüd, kas nad nüüd peavad kogu aeg, nagu öeldakse, pehmelt rääkima või võivad ka vahepeal nagu üha teravamalt siis, siis ma arvan, pigem on niimoodi, et et minu minu silmis on praegu niimoodi, et ajakirjaniku otsib negatiivset asja, siis kui läheb positiivselt, siis selles kirjutatakse, võib olla väike rida, põhjendus on, ei müü. Põhjendus ei müü. Et, et siin ongi, ütleme, mõtteainega võib-olla ajakirjanikele, et kui, kui nad tahavad niinimetatud halvasti kirjutada ja ütleme, siis see sportlane või võistkond selle alla neelaks, siis samas võiks vanad, ütleme, Sarustada aeg-ajalt seda, seda sportlast või võistkonda, kui neil hästi läheb. Kas see kehtib ka korvpalliringkondades omavahelises suhtlemises, see, mis sa ütlesid praegu, ütleme korvpalli ja ajakirjanike suhtlemise koht, no ma mõtlesingi ausalt öeldes rohkem seda ahah. Aga lõpetuseks tahaksin küsida veel seda solid mängijana võrdlemisi impulsiivne ja treenerina. Kui palju see treeneritöö sinu mõttemaailm on nagu muutnud ja kas sa vaatad korvpalli peale mingil määral ka uue pilguga? Noh, ma ei saa välistada, et ei vaata sest et. Et noh, kui ma olin korvpallur, Ma aeg-ajalt mõtlesin, et et noh, nii viisakalt öeldes treener, mida sa mölised tulejooksja, ise te ise neid asju, eks ole, aga mis on nagu ütleme, korvpallur ära unustab seda, et kui tema treening saab läbi või tema mäng saab läbida, läheb rahulikult, saab kõhu täis, läheb koti peale, magab, tal ei ole rohkem muresi. Aga ütleme mängijana ei oska seda vaadata, et mida treener peab tegema enne mängu peale mängu kõike neid noh, niinimetatud üle elama, siis ta läheb koju, siis ta vaatab seda videot, siis helistab teatud kolleegidel, kes vilistasid seda mängu, eks ole, ja ja nii see, nii see treeneri elu läheb ja ega, ega ausalt öeldes siis, kui ma olin mängija, siis ma küll ei osanud tunnustada treenerit, nii palju, kui ma praegu ise treener olen ja nagu mõtlen, et kurat, ma olin vist ikka ülekohtune teatud hetkel treenerite suhtes No annaks jumal, et mängijad sinu suhtes ei oleks ülekohtusse. Aitäh, Aivar Kuusmaa, et leidsid aega tulla siia stuudiosse ja ma usun, et me saime päris päris paljudest asjadest Eestis korvpallis rääkida. Palun.