Tere, päikeselist laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on 11 ja viis minutit. Trafode endaga alustavad siin rahvateenrite stuudios on laua taga kohad sisse võtnud Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juhataja Külli-Riin Tigasson ja Postimehe grupi maakonnalehtede pealik Margus Mets ning Lauri Hussar vikerraadiost. Ning Me võime tänase päevauudiste põhjal öelda, et suvi on pisut tabanud ka masu. Kui vaadata siin viimaste nädalate töötute arvu kasvu, siis lõppeval nädalal tuli juurde 1000 töötut vähem kui varasematel nädalatel, aga tõenäoliselt suureks raiskamiseks. Siinkohal põhjust ei ole, sest ka töötukassa ütleb, et et ühe nädala põhjal ei saa mingeid järeldusi teha ja tõenäoliselt me saame siin hakata ikkagi põhjalikumalt rääkima sellest seisust, mis seis meil töötusega nüüd tegelikult on kuskil augustikuus, sest augustikuu numbrid näitavad siinkohal tõenäoliselt oluliselt selgemat trendi. Kuidas teie seda suve ja töötuse protsessi ja prognoose hindate? Eks see ole nii ja naa, et siin ühelt poolt tõesti ennustati ja kardeti seda, et et paljud tööandjad on oodanud seda uut töölepinguseadust ja juulis te alles näete, ähvardati siin kevadel ehk kuidas need töötuse arvud hakkavad? Hakkavad kasvama, aga no need arvud, mida sa mainisid, loomulikult rõõmustavad ehki muidugi. Me ei tea seda, et mille arvel seda panna, et ma muidugi ei ole rõõmustav, see 1000 inimest on ka selle nädalaga jäänud ilma tööta. Rõõmustav on see, et, et siiski peaaegu kaks korda vähem on võetud organe kui kui varasematel nädalatel. Aga peaaegu et me ei tea seda, millega seda seletada, et kas võib olla seotud näiteks sellega, et et siin suvel on, on, on puhkuste aeg, et firmad on, võib-olla ootavad nii sügise ära, enne kui nad mingeid uusi otsuseid teevad või siis ehk hakkab hakkavad tõesti aidata paremaks minema, et et räägitakse ju sedagi, et globaalselt, teatud piirkondades te kriisi põhi on, on möödas ja Eestiski on natuke kasvanud inimeste usaldus majanduse vastu ja siin tulid ju ka äsja need väga head näitajad välja. Eesti jooksevkonto defitsiit oli tänavu maikuus oli kõige suurema ülejäägiga krooni. Jah, krooni, üle 600 miljoni krooni. Nii et sisuliselt me eksportisime ja, ja, ja, ja nii-öelda meie tootsime 600 miljoni eest rohkem, kui, kui me, kui me tarbisime või täpsemalt öeldes, nii-öelda see, see jooksevkonto bilansis on, on, on 600 miljoni krooniga plussis varasematel aastatel, seal oli see kogu aeg miinuses ja märkimisväärselt miinuses asjalikult tingitud suurest ka laenuraha sissevoolust. Teatavasti laenuraha ju tekitaski meile selle päris päris tõsise, päris tõsise ja sügava kriisi või vähemalt on osa sellest suurest kriisist tekitatud just sellest üleliigsest laenurahast, mis on meie turule voolanud, nii et kindlasti on see nagu positiivne ja ma läksin muuseas, sellel teemal ka ka majandusekspert Heido Vitsur iga ja Heido Vitsur ütles väga selgelt, et, et see on positiivne märk selles mõttes, et me saame hakkama, aga aga arvestades, kui palju on majanduskukkunud, siis kindlasti nagu sellise sellise arengukäigu üle nagu liigset rõõmu ka tunda ei saa, et et ta ütles, et, et on hea, hea meel tõdeda. Ma ei ole nüüd nagu nii-öelda liigselt juurde laenama hakanud, selleks et majanduse olukorda stabiliseerida, aga aga, aga, aga samas märk muidugi sellest, et majandus on kõvasti kukkunud. See on jätkuvalt ka selle numbri juures niimoodi, et see on, see on kindlasti selle selle uudise puhul negatiivne külg. Jah, et lihtsustatult öeldes me buumi ajal, kui jooksevkonto defitsiit oli miinuses, üle 15 protsendi, jäätmetarbisime ja investeerisime 15 protsenti rohkem, kui ise toota suutsime, aga nüüd me oleme hakanud laiemalt võttes ise ise tootma ja müüma väljapoole rohkem, kui me tarbime, mis on positiivne suund. Sina sooritasid sellel nädalal Suurettevõtete majandustulemusi ja ja seal on seal on mõneti nagu rõõmu pakkuvat, aga vist vist on ka seda, mis, mis võib ja peab üsna murelikuks tegema. Ma muidugi kardan seda, et ega me rohkem tootma hakanud, et tegelikult on ikka see, et me oleme oluliselt vähem tarbima hakanud ja sellepärast on see jooksevkonto defitsiit nagu parim paremas tasakaalus hetkel, kui, kui ta kui ta, kui ta varem oli Eksport on oluliselt rohkem kasvanud kui import. Et see ikkagi viitab, et me suudame ka väljapoole rohkem müüa, vähemalt maikuus suutsime. Kuigi me võime öelda, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga on ikkagi kukkumine märkamis vaja, ei seda kindlasti. See on kõigest 30 protsenti niimoodi, et ega meil siin midagi hõisata ei ole ja ja, ja kui me ütleme, et eksport on kasvanud, siis ta on kasvanud võrreldes siin paari varasema kuuga, aga võrreldes tippaegadega on see ikkagi märkimisväärselt madalam. Ma ei julge öelda, et et kas tegemist on sellise statistilise hälbega ühes kuus või, või mitte, siis, kui vaadata nii-öelda ettevõtte tasandil neid tulemusi, siis mina ei ole küll leidnud ettevõtted, kes võiks öelda seda, et ta on hakanud nagu oluliselt rohkem tootma kui noh, Lätilisest aastatagusega võrreldes või ka aasta esimese esimese kvartaliga. Et pigem ollakse ikka vaoshoitud hinnangute andmise nii-öelda selle aasta teises pooles ka sügiseks, et sellised minu jaoks sellised täna ettevõtte juhtimist autoriteedid on ikka endiselt selle arvamusel, et see põhi tuleb tegelikult ikkagi sügisel sügisel kätte, et aga mis seal täiesti selge on see, et langus on peatunud, ta ei ole nii järsk enam kui ta varem oli. Et ka näiteks Swedbank, kes sellel lõppema hakanud nädalal oma majandustulemuste aruandes märkis seda, et ütleme, Rootsi Eesti on paremini hakkama saada olnud kui, kui ka nemad ootasid. Ja paraku siis Ukraina, Läti ja Leedu on jätkuvalt nii-öelda sellises tugevas allakäigu trepil. Ja ka see ei tähenda mitte ikkagi ka Eesti kohta ja Rootsi kohta seda, et alanud on mingisugune tõus, sest et tegelikult Jälgi Nemad põhised mõõdavad sisse hapude laenude osatähtsus siis protsent, kui te mäletate, see oli siin veel eelmise aasta lõpus alla ühe protsendi, siis tänasel hetkel on seis selline, et Eestis on see protsent 5,4, siis kõigist välja antud laenudest Lätis on see koguni 16,4 protsenti ja Leedus kaheksa. Noh arvatakse seda, et tegelikult saabudele laenude osatähtsust sügised peaks mingil määral veel veel kasvama. Aga ta kasvab võib-olla lihtsalt sellises aeglasemas tempos. Aga mis on sellist üldist pessimismi või suurendanud, on see, et viimastel nädalate jooksul on Eesti nii-öelda suurettevõtet avaldanud oma teise kvartali majandustulemused ja kui neid neid kokku lugeda, siis et Swedbank ise sai teises kvartalis 372 miljonit krooni kahjumit Eestis see kõlab nagu väga õudselt. Kuid. Aga sellega on, sellega on tõenäoliselt ka põhjendus olemas. Nii palju, kui mina olen kuulnud sellest räägitavat, siis põhjendus on ikkagi selles, et nad on ühel hetkel nii-öelda need hapud laenud kõik kokku võtnud ja siis need ära vormistanud oma oma kahjumina ja see, see on selle kahjumiga toonud. Et idee on ikkagi selles, et ühel hetkel jälle jälle plusspoolele jõuda ja, ja tõenäoliselt see võib juba juhtuda järgmises kvartalis. Kui, kui seda väga suurt kukkumist aset ei leia. No kui vaadata sedasama Swedbanki ütleme kahte nagu põhinäitajad nendega alles ta alati arvestatakse, on see, et kvartali jooksul tegelikult hoiused kasvasid, tõsi, ainult 0,3 protsenti, aga iseenesest on see väga hea näitaja, et hoiused ei ole vähenenud. Nii et see on selline positiivne asi. Laenuportfell, uskuge või mitte, on tegelikult vähenenud ainult 1,9 protsenti. Nii et see näitab seda. Pangandus on tegelikult stabiilne. Aga miks ta tulud on vähenenud, aga ühelt poolt on tõesti need provisioni, mida nad teevad laenukahjumit katteks, aga teistpidi mõelgem nüüd sellele, et minu enda isiklik pangalaenuintress on vähenenud ühe koma kaheksale protsendile. Nii et sealt on see ka raha, mida tegelikult pank saamata jäänud. Tänu sellele, et euribor on sedavõrd langenud, siis need vanad välja antud laenud, mis võib olla aasta kaks, kolm tagasi, tõid pangale päris prisket kasumit. Sisuliselt nüüd tegemist nagu null nullkasumi variaalidega. Tõsi, need, kes hetkel laenu võtta tahavad, saavad uuesti oma viis kuni seitse protsenti intressiga. Ja, ja nende pealt on võimalik uuesti kasumit teenida, aga nende vanade tõusuoja klientide pead on, pankadel on tegelikult ikkagi väga raske midagi välja pigistada. Ei noh, meenutame ka ikkagi seda meeletut kasumit, mida nad siin varasematel aastatel siin Balti turgudel said, et et väga oluline osa Swedbanki kadumist oli just siit ja no ma võib-olla hetkel ei, ei hakkaks väga haletsema. Ei, mina ei ole mitte kuidagi kohe, sest et ma mäletan selle laua taga, me oleme isegi pankade kohta, et USA väga halbu sõnu öelnud, kui nende kasumid ulatusid mitmetesse miljarditesse. Et tegemist on selliste tõeliste liigkasuvõtjatega ja kõik pangateenuste hinnad, hinnakirjad on oluliselt kõrgemad kui emamaal Rootsis ja mis, mis iganes. Ja ärme unustame sedagi, et ikkagi päris suur osa sellest praegusest kriisist ja selleks loodud eeldustest sündis nii-öelda antud pankade võimendus veel, et et seda võib ka siin võtta väikse koolirahana lihtsalt. Lugesin sel nädalal ka Äripäev online'is sellist pealkirja Olympicu Eesti valu sai napi leevendust ja siis ma mõtlesin ka seda, et eks samaka siin on majandus ja teenis tohutult suuri marginaal, mitmed-mitmed, aastad. Aga see vähenemine, mis nüüd on, kui protsentuaalselt võtta, siis teises esimeses kvartalis vähenes nii-öelda siis kasiinosse toodud raha 57 protsenti võrreldes eelmise aastaga ja teises kvartalis 50 protsenti. Nii et ühesõnaga, kas seal oli siis poole võrra vähem mängureid või siis nendel mänguritele oli lihtsalt poole vähem raha, mida nad sinna liti jätsid. Et seda võib võtta ka mingis mõttes nagu positiivse signaalina, ma saan aru ettevõtluse Armin Karu suhtes on see väga. Karm reaalsus kahjuks ka Eesti kultuurirahvas ei rõõmusta selle sinna raha, viiakse vähemaga raha kasiinosse viima, aga aga. Ja see näitab, et seda kergelt saadud raha on turul oluliselt vähem ja inimesed käituvad rahaga natuke mõistlikumalt. Nii et nähke nägemine natuke, aga see minu viimane lause oli mõeldud allegoorilise, et ma ei arva. Kultuurirahvas nüüd väga palju rõõmustaks selle üle, kui inimesed kasiinos mängivad, aga kahjuks on see süsteem küll niimoodi üles ehitatud, et, et lihtsalt kasiinosse viidavast rahastu märkimisväärne osa läheb eesti kultuuri rahastamiseks ja seetõttu Eesti kultuurirahvas on, on kindlasti õnnetu selle üle, et kultuurikultuurkapitalile laekuvad summad on oluliselt vähenenud. Aga, ja mis puudutab ettevõtete kasuminumbreid, siis tuleb jätkuvalt tõdeda, et meil on ka selliseid ettevõtteid, mis on jätkuvalt väga kasumlikud ja ja mõneti võib öelda, et need on peaasjalikult monopoolses seisuses olevaid ettevõtteid, näiteks Tallinna vesi, Tallinna vee kasum vähenes ainult neli protsenti ja teades millist hiigelkasumit, et see investeering teenib nii Briti omanikele kui ka kui ka Tallinna linnale, siis siis tõepoolest see on küll märkimisväärne märkimisväärne tulemus, aga midagi teha ei ole, see on monopoolne ette võtta ja, ja siinkohal turg ei reguleeri mitte midagi. Paljudel ettevõtetel on jälle küsimus nii-öelda selle tulemuse tõlgendamisest, sest et ka Eesti Telekomi kohta ütlesin seda, et, et kasum on kokku kuivanud ainult kuuele miljonile kroonile, siis tegelikult jah, pusa puhaskasum tõesti, aga sealt tegelikult kasumis tegevuskasumist oli maha arvatud näiteks 400 miljonit krooni dividende, millest suur osa sai ka Eesti riik oma oma kassasse. Palju tõlgendamisküsimus, et noh, ma arvan, et Eesti Telekom on jätkuvalt, aga kasumlik ettevõte kahjuks, mida ei ole näiteks Tallink, kes ja öelda, et tema kahjum jälle nii-öelda tuli ühes kvartalis 270 miljonit krooni. Et see oleks võinud küll parem olla, kui mõelda, et ka teine kvartal on olnud selline just nii-öelda kasumi teenimise aeg. Ja analüütikud on öelnud seda, et ega Tallink sellest Silja Line'i ülevõtmisest alates ei ole tegelikult kasumit toonud, et ta ei ole sellest ehmatusest aru saanud, et see sünergia, mida tol korral nagu arvati, et kahe suure kompanii kokkupanek annab siis tegelikult ta seda andnud ei ole. Aga samas on ju reisijate arv kasvanud või vähemalt Tallinki reisijate arv on märkimisväärselt kasvanud. Milles siis probleem? Aga nad juua poole vähem, seal laevas, selle reisi ajal see, seda tuuakse. Põhjenduseks küll oli vahem varem põhjendusi, mõned kvartalid tagasi, see, et kütuse hind on ajalooliselt kõige kõige kõrgemad, see oli süüdi selles, et ei tulnud häid majandusnäitajad, aga nüüd on lihtsalt inimesed nii, soomlased, eestlased joovad laevas vähem ja sealt tuli varem päris korralik kopikas. On tegelikult ei öeldud ka seda, et kuskil ligi pool Tallinki käibest ei tule nii-öelda mitte sellest laevapiletitest ja muust, vaid just sellest lisateenustesse, söögist, joogist, mida, mida pakutakse nii-öelda laeva peal ja ka maal, paiknevates, hotellides. Nii, aga kui siin on juttu olnud sellest, et ettevõtete kasumid on märkimisväärselt kahanenud või on nad teises kvartalis kahjumit tootnud, siis paratamatult tuleb rääkida ka sellest, et ega riigieelarvele laekub jätkuvalt tahab maksa ja töötuse kasvuga seoses kahaneb ka see riigieelarve tulupool ja kui nüüd vaadata, kuidas riik kavatseb antud küsimuses edasi tegutseda, siis Eesti Päevalehele antud intervjuus kinnitas peaminister Andrus Ansip, et kolmandat negatiivset lisaeelarvet ei ole vaja ja ühelt poolt ütleb ta, et me peame siin kõikvõimalikke struktuurifonde veelgi efektiivsemalt kasutusele võtma ja selles osas on ju tegelikult üks positiivne uudis sellest nädalast tõepoolest esile tuua kui ligi pool miljardit krooni hooldushaiglate ja õendusega seotud rahasid on lahti minemas ja see on nagu ühelt poolt nagu hea uudis, aga teiselt poolt, kui me vaatame, mida on siin mitmed analüütikud, sealhulgas ka Eesti pank öelnud, siis nad ütlevad, et seda seda teist negatiivset lisaeelarve või kolmandat vabandust, negatiivset lisaeelarvet. Ta on ikkagi vaja sellepärast, et vastasel juhul eurokriteeriume ei täideta. Või kui, kui seda ei tehtud, siis minu arvates tekib küll nagu tõsine küsimus, et kas eurokriteeriumide täitmine on üleüldse võimalik, võib-olla minnakse ilma ilma nende kriteeriumide täitmise edasi jätkatakse veel paari aasta jooksul krooniga. Jah, et Eesti pank siin tõesti oli vist juba juunikuus ütles, et oleks vaja teha kolmas negatiivne lisaeelarvesuurusega poolteist miljardit krooni. Aga nüüd me siis võime kuulda, et öeldakse, et teda ei ole vaja ja on hakatud rääkima hoopis külmutamisest, et mulle see meenutab küll sellist natuke nagu ka sõnamängu. Et, et nüüd on hakatud majanduskriisi kutsuma nagu hellitavalt Maduksete paistaks, selline pehme ja ohutu. Ja, ja samamoodi külmutamine tundub võib-olla natuke nagu sõnaliselt parem kui, kui õppimine, aga sisu n on tal ju sama, et nagu ma aru sain, siis ministeeriumid peaksid vähendama tegevuskulusid. 2,3 protsenti peaksite arvete maksmist lükkama edasi näiteks järgmisest aastast ja mis minu arust on küll väga kummaline soovitus, et kui, kui nüüd riigiasutused jäävad ettevõtetele võlgu, siis ettevõtjad jäävad ja omakorda teistele ettevõtetele võlgu pikalt ja tee võib nagu sellist üldist usaldamatust suurendada ühiskonnas pluss pluss veel see ka, et erinevalt kärpimisest ei pea seda nii-öelda külmutamist riigikogu heaks kiitma, et see saab toimuma ilmselt ka sellise väiksema demokraatliku No mina olen kuulnud ka muidugi selliseid hinnanguid, et et kui külmutamise teed minnakse, siis aasta lõpus tehakse selline korrigeeriv eelarve, mis võtaks siis nii-öelda tulud-kulud kokku ja vaataks, milline see seis laiemalt Ta on, aga aga ma, ma kujutan ette, et see 2,3 protsenti ei jagune ministeeriumide vahel päris ühtlaselt ära ja kui me vaatame neid numbreid, mis oli vist ka see oli Eesti Päevalehe artiklis välja toodud, siis seal oli, seal olid need numbrid olid ka ka nagu, nagu mõnele ministeeriumile väga keeruliseks pähkliks, sellepärast et ma ei kujuta ette, kuidas haridus ja teadusministeerium hoiab kokku näiteks ligi 160 miljonit krooni ja kuidas nad seda teevad. Kas nad lähevad õpetajate palkade kallale või millised on üleüldse need võimalused, seda, seda raha sellises osas kokku hoida, et see on, see on päris tõsine, päris tõsine küsimus, ma arvan, et, et see külmutamine ei ole üldse nii nii lihtne, ta võib kõlada küll siin nii-öelda ühelt poolt nagu oluliselt pehmemalt, kui, kui kärpimine, aga, aga see reaalne protseduur on, on tõenäoliselt oluliselt keerulisem või teine asi, kui me vaatame läbi, millise sõja tuli politseinike palgakärbe ligi 730 40 krooni siis politseinike kõige madalama palgaastme puhul, see on nende palka kärbet ja ja kui nüüd vaadata, mis, mis peaks veel edasi toimuma, et, et selleks, et, et ka siseministeeriumi osasse palgakärbe või, või eelarve kärbe ütleme läbi viia, siis, siis ma kujutan ette, et see saab olema ikkagi väga keeruline ja ja sellisel juhul ega see suuresti ei erine nagu eelarvekärpest, mida, mis on käinud läbi riigikogu. Ja need numbrid olid mu täpsustatakse riita Eesti Ekspress. Vabandust, nad olid Eesti Ekspressi artiklis. Et et jah, et see on tõesti küsitav, et kas teda, kui haridusministeerium peab endokuludest kokku hoidma 150 miljonit krooni, kas ta on tõesti külmutamine ja ma olen aru saanud, et külmutamine peaks olema kulude hoidmine senisel senisel tasemel? Aga kas teile ei tundu, et see külmutamise juht on võib-olla isegi välja käidud sellepärast, et elada ära kuni oktoobrikuuni, millal toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja kui need valimised on läbi, siis hakatakse rääkima aga tõsisemalt sellest, et mida, mida nagu reaalselt teha, et kuni selle hetkeni külmutatakse kogu see eelarvetemaatika ja vaadatakse, kuidas, kuidas kuidas hakkama saada ja kui, kui see olukord on lõppenud. See valimiseelne suur suur turbulents, milles keerulisi poliitilisi otsuseid on väga väga raske langetada, siis tehakse kohe kohe nagu kiirelt, et otsused ära või kui valimistulemus on on väga ebasoodne praegusele valitsuskoalitsioonile, siis ma ei välista, et ühel hetkel vaadatakse uute koalitsioonide poolega. Sellest on viimasel ajal palju räägitud, et et mine sa tea, et võib-olla pärast kohalikke valimisi valitseb riigis hoopis teistsugune koalitsioon. Sa tahad öelda, et üritatakse pigem külmutada sellist avalikkust? Külmutame kogu teema kinni, paneme kõik kalevi alla kuni valimisteni ja siis vaatame, mis edasi saab. Külmutamise jutt ju vägisi lõhnab selle järele. No ma arvan, et Toompea poliitikud saavad aru seda, et hetkel ei ole Toompea saalis sellist jõudu, kes suudaks tegelikult selle kolmanda kärpe läbi viia. Ja ma arvan, et sügisesed kohalikud valimised näitavad nii-öelda seda tegelikku poliitiliste jõudude tasakaalu ja võib olla sügisel leitakse nii-öelda need uued konsensus, et ka nende erakondade vahel, kes hetkel üldse enam koostööd omavahel ette ei kujuta. Aga mis puutub sellesse, et me justkui ütleme seda, et riigil on nagu raha täiesti täiesti otsas, siis ütleme aasta perspektiivis küll, aga me võime jälle välja nokkida sellise positiivse numbri, et riigi rahavood juunikuus olid ligi 900 miljoniga plussis. Tõsi. Samal hetkel võti 50 miljonit Eurot Swedbankist laenu, aga kui ma isegi laenu maha võtame, siis põhimõtteliselt võib öelda, et juunikuus olid riigi rahavood tegelikult tasakaalus, mis iseenesest on minu meelest nagu hea märk. Ja ma vaatasin seda, et et ka juuni lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid tervelt 13 miljardit krooni, sealhulgas siis stabiliseerimisreserv, mille eest on IMF ja kogu maailm. Meid kiitnud siis tänasel hetkel on seda veel alles nii-öelda üle seitsme miljardi krooni mis on minu meelest ise noh, väga-väga hea teistel meie naaberriikidel seda ei ole. Ja erakorralises pensionireservis on praktiliselt kolm ja pool miljardit krooni ja nii-öelda siis muid vahendeid on veel kokku üle kahe, kahe miljardi. Tõsi, kui see wanna teised arvud kõrvale, siis ainuüksi maikuus oli ju haigekassa puudu üle 600 miljoni krooni töötukassal üle 800 miljoni krooni. Nii et ma saan aru, et riigitaktika on praegu ühelt poolt see, et see aasta mitte nii-öelda poliitilisi vapustusi esile kutsuda, vaid püüda kärpida nii-öelda eelarvevälised kulusid nii palju kui võimalik ja mitte minna ka selle stabiliseerimisreservi kallale ja katta lihtsalt, et neid puudujääke nii-öelda panga pangalaenudega, mida osad eksperdid on soovitanud, siin oligi see kaks taktikat, et kas nii-öelda kulutada need reservid jäägitult, et ära, või siis minna pangalaevade peale. No ja aga sina tulnud mitmeid signaale, et augustikuus välja tuleb majandusprognoos on aluseks, mille põhjal siis koalitsioon peaasjalikult siis Reformierakond, kes praegu praegu mängib ikkagi seda peamist rolli riigi rahandusküsimuste üle otsustamisel otsustab, et kas siis kärpida edasi või mitte ja ja nii nagu me sellest eelpool mainitud Eesti Ekspressi artiklist, mis on kirjutatud Tarmo Vahteri poolt võisime lugeda, siis, siis on reformierakonnas hakanud ka ka levima mõtteviis või idee sellest, et kas pidev kärpimine ikkagi tuleb majandusele kasuks, et et võib-olla peaks ikkagi tõsiselt kaaluma euro kasutuselevõtu plaani edasilükkamist. Et siin tõesti tegelikult juba talvel hakati ju ju kritiseerima seda suunda kärpimisele teatud ekspertide poolt, et see pigem võimendab kriisi, süvendab töötust ja ebakindlust ühiskonnas. Aga ma pöörduks hetkeks nende arvude juurde tagasi, mida siin Margus ette lugesid. Et, et ma ei taha küll nagu kuidagi seda optimismi ja ja rahulikku meelt kõigutada, seda aga, aga noh, kui, kui mina nendele arvudele otsa vaatan, siis on need pigem ikkagi pigem teevad mind murelikuks, et kas või seesama pensioni pensionireserv, et tänavu kulub pensionide väljamaksmiseks 19,5. Samas peaks sotsiaalmaksu pensionikindlustusmaksu laekuma kõigest 16,5 miljardit krooni. Et tõsi, sellele lisandub veel pool miljardit krooni otse riigieelarve raha, mis läheb siis eripensionideks rahvapensionideks, aga ainuüksi seesama pensioni, kas ta rahavoogude defitsiit saab olema tänavu kaks ja pool miljardit krooni ja ja ma ei tea, milles teda katta, et kui nüüd võtta seda raha reservi, siis jääb järgi ainult üks miljard, aga aga mis me järgmine aasta teeme, ei ole ju alust oodata, et järgmine aasta siin olukord väga oluliselt paraneb. Järgmise aasta eelarve koostamine on tõenäoliselt kordades veel tõsisem pähkel, kui oli selle aasta eelarve kokkupanemine, aga aga kui sa siin juba eripensione mainisid, siis seeri pensionäride teema on üks väga põnev teema, et kui vaadata, kui palju meil tegelikult eripensionideks üldse makstakse riigi sest raha, siis siis see küünib ligi poole miljardi kroonini ja kui, kui hakata nüüd vaatama, et kellele seda eripensioni makstakse, siis noh, loomulikult on, seal on seal politseinikud ja ja mitmed nagu nagu staažikad riigiametnikud, aga peale selle on seal ka ka veel palju endise riigikogu liikmeid kes saavad seda eripensione ja, ja väga paljud kõrged riigiametnikud ja nende eripension ei ole kõige madalam, et minu arvates tasuks küll tõsiselt kaaluda. Selliste eripensionide puhul, mis ikkagi märkimisväärselt üllatavat keskmist palka võiks, võiks mõelda, kuidas, kuidas seda olukorda natukenegi õiglasemaks muuta, sest enne, kui minna nagu tavapensionäride pensionide kallale, tasuks ikkagi vaadata tõsiselt otsa eripensionidele, sellepärast et need on ikkagi märkimisväärselt suured ja 40 50000 krooni eripensioni. No andke andeks, noh, seda on ikkagi palju, mis palju ja ja, ja kui ja kui seda olukorda ei ole võimalik nagu nagu seadustega kuidagi muuta, siis tuleks võib-olla leida selline viis, kuidas oleks võimalik seda olukorda muuta ka näiteks endistele riigikogu liikmetele ja kui seadus seda võimaldab, siis tasuks kaaluda seda Nendele pensionitele kehtestada ka sotsiaalmaksu nendelt konkreetselt, et riigikogu eri pensionäridelt võtta maha keskmist palka üllatavas osas sotsiaalmaks ka see oleks nagu märkimisväärne märkimisväärne samm edasi lihtsalt selle poole, et natukenegi see nõukogulik stiil, mida Viljandi 90.-te aastate alguses seadusloomesse, millega seaduse loojad ise endale tekitasid mitmeid hüvesid tekitasid iseennast, iseennast, iseendist, personaalpensionärid, et, et see, see asi võiks küll nagu lõppeda, et enne, kui üleüldse mingitest tavapensionide kärpimisest ja töötavate pensionäride maksustamisest rääkida, tuleks tõsiselt lahti rääkida. Eripensionide teema. Jah, et tõesti tunduda populistlikuna alati, kui meedia seda teemat üles võtab, aga jah, et ma arvan, et tõesti paljude inimeste õiglustunnet riivavad eripensioni suurusega 37000 krooni, mida saavad näiteks endised kohtunikud, riigikogu liikmed, eripensionid jäävad ka? Noh, on päris päris muljetavaldavad, nemad päris nii suured ei ole. Aga, aga mulle tundub, et siin nagu üks põhjus võib olla ka see, et, et eripensionid on seotud ju praeguste riigikogu liikmete praeguste ametnike palkadega, mis mis omakorda on seotud keskmise palgaga ja Eesti ühiskonnas paraku on, on need käärid on sissetulekute vahel nagu suhteliselt suured, et näiteks keskmine palk on oluliselt kõrgem kui, kui mediaanpalk ja, ja võib-olla omakorda, et, et nad on seotud selle keskmise palgaga. Mis omakorda on, on, on mediaanpalgast oluliselt kõrgem tegelikult, et et kas see on võib olla üks põhjus, miks nad tunduvad nagunii nii suured ja riivavad õiglustunnet? Aga kui siin oli juttu laenu võtmisest ja, ja me oleme ikka saadetes rääkinud ka sellest, et me ei näe ikkagi jätkuvalt neid samme, mis võiks nagu majandust tõusule aidata. Ühelt poolt on selline nagu äraootav seisukoht, et siis sellel nädalal on, on laenu ja võimaliku majandusmootoriga seoses teinud ettepaneku Keskerakonna esimees Edgar Savisaar, kes kirjutas oma blogis, et Eesti vajab rahvusliku laenu ja et selle rahvusliku laenuga võiks siis püsti panna mingisuguse tööstuse, mis mis aitaks majanduse uuele tõusule. Ja et selle rahaga, mis siis laenus laenu kaudu saadakse ja mingi tootmine püsti pannakse, et et nende eesmärkide saavutamiseks tuleks siis rakendada kõiki ühiskonnas elutähtsad sektorid. Mis teie sellisest sellisest ettepanekust arvata? Minule tunduvad sellised abinõud majanduse päästmiseks pigem sellised sotsiaalmajanduslikud. Et need on nii ajast ja ajast, ajast ja arust ja ma ei tea, kas ma olen siin peaaegu iga kuu seal laua taga öelnud tegelikult seda, et ega ei ole võimalik see, et kui maailma majandustõusule ei pööra Eestis nuputame selline nii-öelda oma nokia või mingisuguse uue uue ime see, mis pööraks majanduse tõusule enne seda, kui maailma majandus on tegelikult tõusule torem me võime panna igasuguste toetust igasuguste rahastamisskeemidega üles ükskõik millise tootmisettevõte. Kui see tootmisettevõttel ei ole turgu väljaspool Eestit, siis see tegelikult meie majandust väga palju ei aita, ainult seda meelt, et jahmeryagnad nagu välja mõtlema, need ideed ja hakkame, tegime ettevalmistusi, nii-öelda see majanduse järgmise tsükli jaoks algab tõus, et meid siis oleks oma ideed, mida sellesse tõusule pööranud maailma majanduses nii-öelda rahaks teha. Meenutaksin siinkohal ühte uuringut, millega arengufond tuli välja kevadel. Ja seal uuringus oli üritatud välja selgitada neid tegevusvaldkondi, mis maailmas kasvavad ka hetkel ka ajal, kui, kui ülejäänud majandus nagu tõmbab kokku või on kriisis, seal soovitati kahte suunda. Üks oli keskkonnatehnoloogia et nõudlus igasuguste puhastusseadmed taastuva energia tootmise seadmete järgi kasvab kogu maailmas. Teine suund, mida nad pakkusid välja, oli tervise ja heaolu tooted. Kuna rahvastik vananeb heaoluriikides suureneb nõudlus kõikvõimalikke tervisega seotud toodete ja teenuste järgi. Ja, ja see idee, mida sa siin eespool lauri mainisid, ei olnud ka kõige originaalsem, et mul on meeles, kuidas siin umbes kuu aega tagasi vist lugupeetud sirbi peatoimetaja ütles, et et selleks, et neid ideid mingis vormis realiseerida, võiks tõesti riik nagu panna püsti sellised algjärgus ettevõtteid ja näiteks ja näiteks on ta välja võlakirju. Aga samas, kui me vaatame praegust seisu ja, ja seda, et paljudel on stardikapitali vaja, siis see rahvusliku laenu mõte ei olegi nii paha kui, kui välja käia noh tõesti head ideed, mida, mida oleks võimalik rahastada ja mis ühel hetkel võiksid nagu edu tuua ja ja kui me nii-öelda kriisi lõpufaasis suudame olla edukad, siis me suudame ka järgneva majanduskasvu ajal olla edukad tegelikult, et see, tegelikult see majanduse, majanduse käivitamise käivitamise meetmeteks raha eraldamine. Kui seda õigel hetkel teha, siis ei olegi kõige halvem mõte ju. Vaata, me oleme otsinud neid rahategemise viis ka varasema 10 aasta jooksul samamoodi ja kas te mäletate seda, kui palju ajakirjandus ja ütleme ka valitsus seda, et meie üks nokkijatest on seesama turism ja turismi arendamine, tänasel hetkel on Eestis minu teada üle 20 ja neid on rohkem ruutkilomeetri kohta kui mujal mujal maailmas. Ja reaalne pilt on tegelikult see, et nad kiratsevad igal pool klientide puudusel. Kuressaare linnas, kes on käinud, on minu teada vist viis, kuus spaad, kus kliente lihtsalt hetkel oluliselt ei ole ka praeguse tipp tipp-perioodil. Nii et mina ütleks ikkagi seda, et noh, et kui on selline hea hea äriidee ja on olemas sama turg, rõhutaks turg ka tänasel majanduslanguse perioodil, siis seda raha leida pankadest ei ole sugugi mitte nii keeruline, et me peaksime selleks mingisuguseid väga erilise fondi tegema. Okei, kui see, kui see fond jagab ja idee peale ütleme tasuta. No aga ta ei tohiks seda kogu selle äriidee läbitöötamist lihtsustada. Et see protsess iseenesest, et inimene ütleb, et teate, mul tuli selline idee, et ma hakkan tegema sitika püüdeid. Ja sellel on ja öeldakse ohoo, et hakka oma sitikapüüdjad oma turismitarust tegema. Turismiga on sul nagu väga kehvasti, teisiti ikka püüdjaid. Ja ta hakkabki neid tegema. Me anname selle raha kergekäeliselt välja, ka korralikku analüüsi sellele ideele ei tee. Siis me oleme ausad selle inimese pannud järgmisse lõksu oma selle väga kergelt raha välja väljaandmisega samamoodi nagu ise panime. Aga see süsteem võib toimida tegelikult, kui me vaatame ja s-i rahaeraldisi, siis siis nii mõnigi EAS-i rahaeraldus võib tekitada paratamatult küsimuse, ma vaatasin, kuidas EAS on struktuurfondide raha eraldanud, siis seal on päris palju vahendeid suunatud näiteks biotehnoloogiasse selle raha, effect efektiivset kasutamist ma ei oska küll küll väga hinnata, aga aga noh, näide sellest, et muutuva kujuga mannekeeni valmistamist, väljatöötamist on rahastatud. Et, et selline näide, nagu minu arvates iseloomustab ka seda EAS-i EAS-i poolt rahastatud projekte, et, et kõik sellised projektid, mida on seal välja töötatud, need on sellised nishitooted, et et kas, kas see ei tekita teist küsimust, et, et see, et see, mida me siin Eestis teemegi, ongi sellised nišitooted või nagu väga kindlale valdkonnale suunatud tooted, mis, mis nõuavad muidugi oluliselt keerulisemat turustamist ja nii edasi, aga, aga kuna me oleme niivõrd väikesed, et siis meil selle ühte sellist suurt asja on väga keeruline püsti panna lihtsalt paratamatult selle tõttu, et me oleme liiga väikesed. Ja ühe suure asja pisut püsti panemine oleks ka liiga riskantne. Et meenutame kas või neid samu suuri probleeme, mis olid näiteks monoasulas, mõni oluline tööandja ära kadusid, et terve riigil, nagu sõltuda mõnest väga kitsast valdkonnast oleks, olekski ohtlik küll aga küll, aga oleks ikkagi kasulik nagu mingis mõttes prioriteetide seadmine. Et mulle meenub, et kunagi ma käisin seal ajakirjanike reisil Ida-Saksamaal, endisel Ida-Saksamaal, Leipzigi linnas räägite, kuidas nad seal kohalikku ettevõtlust toetavad. Ja seal olid ära kadunud ka mõned sellised teede eriaegsed, tööstused ja linn otsustas, et nad tahavad nagu ühe ühe prioriteetse majandussuunana toetada meediat, meediaäri tehtigi projekt Media City ja siis nad väga teadlikud, nad võtsid kokku nagu selle valdkonna ettevõtet, kes juba linnas tegutsesid, küsisid, mis teie probleemid on, need, mida me saame teha. Et, et neid lahendada siis ühte kohta, ühte endisele tööstusmaastikule Nad rajasid väga suure filmistuudio ja samas liidumaa lõi ka stipendiumi mis oli mõeldud nendele, kes läksid sinna platsi kisse filmi tegema sinna stuudios ja see oli väga vabal toetusskeem, umbes selline, et me anname teile 40 protsenti rahast, mida te vaatasin filmitegemisest ja 60 protsenti toote ise juurde. Ja, ja see ja see kõik. Tõi kaasa sellise võimendi efekti ja töötas väga edukalt tegelikult, et see on nagu väga hea näide, kuidas selline prioriteetide seadmine võib edukas olla. Aga kui sa Külli-Riin ütlesid siin enne suur võib kujuneda meie jaoks liiga riskantseks, siis selles mõttes võime ju öelda, et Lennart Meri lause eesti East on meile väikese karuteene teinud, et see on pannud meid unistama millestki suuremast kui kui tahate, kasvõi lotovõidust, mis meid kunagi tegelikult ei taba. Vaata kujutagem nüüd ette seda, kui me ei oleks suutnud Eestisse meelitada mingit tõeliselt suure autotehasega, mis kuulus näiteks mootor, millel Liivale iganes räägiti meile ju BMW ja BMW. Et seda ja kui see oleks meile tõesti suur õnn oleks aastaid tagasi meile osaks saanud ja nüüd siis tänasel hetkel oletame, et General Motors ost soovinud seda tehast kinni panna, minna tegelikult kaose meie jaoks oleks tähendanud ja kuidas paljud ka Euroopa riigid tegelikult General Motorsi tehaseid aitasid, hakkasid nüüd toetuma selles mõttes, et mitte tekitada sotsiaalset katastroofi. Nii et tegelikult sellise suure autotehase omamine Eestis oleks võinud saada koor uueks lisakoormaks, Eesti riigieelarvele. Oleks pidanud hakkama välja mõtlema neid stiimul projekte, miks nii-öelda emafirmast autotehast sellist majanduslangusperioodis siit Eestist minema ei viiks. On tegelikult teised riigid ja ka Saksamaa väga-väga palju tegelikult teinud, nii et see õnn oleks meile ka väga näiline. Et sellest ma olen sinuga nõus, et. Meie see tuleviku Nokia väga, võib-olla tõesti palju pisikesi Nokia, mitte see üks suur hiilgav idee ja. Aga märgilise võrdlusena on see väga hea ja kannustab. Minu jaoks enam selles mõttes ei ole, et võib-olla liikuvad mannekeenid ja võib-olla tõesti sellised turunishitooted, mida tundub, et on nishitoode, aga arvestades, kui palju meid meil ikkagi elanike ja sellised head tööd tegevaid inimesi Eesti Eestis on, siis mina arvan küll, et tulevik on pigem nendesamade väikeste nishitoodete peal ja selles suunas tuleks liikuda. Ja ma olen sellega täiesti nõus ja, ja ma olen. Ma olen nõus sellega, et tasub nagu spetsialiseeruda, aga see ei tähenda seda, et meil peaks olema nüüd üks mingi suur suur suur tehas, mis nüüd täidab muid eesmärke, mis seal arengufondi paberid olid, et, et pigem ma näen. Näen, näen seda, et tõesti aidatakse nagu koonduda. Ühe või teise valdkonna ettevõtetel. Et need, kes tahavad midagi teha, võiks kokku saada. Kuidas nad saavad paremini koosterist sünergiat tekitada? Jah, aga kui seda neid kümneid väikesi meie endi Nokiaid ei õnnestu piisava kiirusega püsti panna, siis oleme varsti silmitsi probleemiga, et meil on. Meil on töötuid kaugelt üle 100000 ja, ja see nädal on toonud küll päris palju uudiseid selle kohta, et et siinne tööjõud, kes ei ole nüüd endale uut töökohta leidnud, võib lahkuda välismaale võima, hakkab otsima vähemalt välismaal tööd, et, et kuidas te neid protsesse hindate, et siin on avaldatud isegi kartust. Et kui siin paari aasta jooksul lahkub välismaale näiteks 30000 tööealist elanikkonda ja valdav osa nendest ei pruugi tagasi tulla pika aja jooksul, siis see võib tähendada näiteks 10 aasta pärast viis protsenti vähem pensionimaksjaid. Ja seeläbi ka viis protsenti väiksemaid pensionimaksjaid üleüldse pensionikassa saab, saab seeläbi juba märkimisväärse hoobi. Nojah, aga individuaalselt võib nendest inimestest aru saada, et me oleme nüüd Euroopa liidus tegelikult ka needsamad töötutoetused võib kaasa võtta. Kui sa lähed välismaale, registreerid ennast, seal tööotsijad, siis Eesti töötukassal on kohustatud sulle sinu hüvitist edasi maksma. Et mina saan nendest inimestest, kes niimoodi teevad väga hästi aru ja ma usun, et paljud neist ikkagi tulegi, tuleks ikka tagasi olles kogemusi omandanud. Aga kui ikkagi toimub massiline väljaränne, siis see kunagine Hemingway lause võib omandada üsna iroonilise varjundi. Hemingway ütles siis, et igast maailma sadamast võib leida kaks eestlast. Pärit on see romaanist, kellel on ja kellel ei ole, aga aga romaani kohta veel nii palju, et Hemingway ise ütles, et see romaan on, on paras rämps, et ei, ei kannata väga lugemist. Nii ta vähemalt ise väljendas selle kohta, et aga ikkagi see see välismaale mineku küsimus on, on praegu on selles mõttes keeruline, et ühelt poolt eestlased on oma maa ja, ja lähedaste küljes väga kinni, aga teiselt poolt, kui me ei suuda ikkagi mitme aasta jooksul pakkuda seda lahendustena enne saadet, just rääkisime sellest, et peale selle, et meil on töötanud, on töötud, on olemas ka meil ju tegelikult veel heitunud, kes enam sellesse töötute statistikasse ei mahugi, kes on juba nii pikaaegsed töötud olnud, et nad on sellest töötute statistikast välja jäänud, et see reaalne arv, millest me siin ikkagi räägime, on oluliselt suurem ja tõenäoliselt kui siin oli juttu ju veel töötute arvus, siis siis reaalne töötuse arv on Eestis suurem ja see on üle 100000 ja, ja kui me vaatame tegelikult vist oli ka Eurostati statistikat, siis tegelikult sealsetes numbrites ja, ja selles selles kogu statistikas on, on need numbrid veelgi nagu murettekitavama, kui siin nii-öelda meie kohalike oma statistikat. Sest seal näidatakse töötusemäärane 15 protsendist numbrist. Tahtsin öelda selle väljarände peale, et ma arvan, et ärge muretsege nende asjade pärast, mis võib-olla hakkavad toimuma, ütleme, viie või 10 aasta pärast. Mu mingisugune sisevaist ütleb seda, et kas 10 aasta pärast üldse võiks Euroopa liidus olla kuidagi ühine haigekassa ja ühinega töötukassa. Nii et ma arvan, et see noh, need Euroopa Liidu sammud, mis tuleksid, et võtta lähiaastate jooksul lähima 10 aasta jooksul peavad olema kuidagi agressiivsemad, jõulisemad, kui tahetakse seda Euroopa Liidu kogu kontseptsiooni tegelikult parandada. Et ma arvan, et Euroopa Liit on tegelikult ikkagi sellisel teelahkmel. Aga kui sa vaatad neid protsesse, mis Euroopas toimuvad, siis sellel nädalal kogunenud europarlamendis on märkimisväärselt rohkem kõikvõimalikke euroskeptikuid ja ja need meeleolud, mis Euroopas levivad, et need ei ole kahjuks viimasel ajal enam Euroopat liitvad, vaid pigem ikkagi lahutavad. Seesama majanduskriis on väga halvasti mõjunud Euroopa ühtsusele. Et neid küsimusi on oluliselt rohkem, et ühelt poolt me võime küll öelda, et võib-olla jah, Euroopa Liit mingil mingi aja jooksul suudab ühtsema süsteemi üles ehitada, aga pigem tasub selles küsimuses olla skeptiline ja kui sa ütled, et ärme muretseme selle pärast, mis juhtub 10 aasta pärast, siis siis ma kardan, et praegu on just see aeg, kus me peame mõtlema ka sellele, et mis 10 aastat seepärast juhtub, sellepärast et olgem ausad, kui viis seitse aastat tagasi oleks püütud jahutada seda kohapealset kinnisvarabuumi või oleks mõeldud sellele, et ühel hetkel me ei saa enam seda kinnisvarasektorit kõikvõimalikul viisil toetada, sealhulgas ka näiteks eluaseme laenu intresside tulumaksuvabastusega, ka selle sammu ära kaotamine oleks tegelikult seda olukorda aidanud oluliselt stabiliseerida. Et sellega, ma olen täiesti täiesti nõus, et selline selline majanduspoliitika, kus kus isegi võimendatakse neid kõikumisi nagu Eestis on tehtud, et siin võimeldati nii kasvu nüüd tegelikult on ju kaudselt ka võimendatud seda langust. Tegelikult. Tõesti toob kaasa sellist suuremat ebastabiilsust mitte ainult majanduses, vaid ka, vaid ka laiemas mõttes ühiskonnas tervikuna, et kui nüüd töötas tõesti hoobilt tõuseb, siis see tähendab, et inimesed lähevad ka mujale rohkem õnne otsima. Aga ega sinna mujale minna ei ole ka nii palju lihtne praegu siis tänases majandussituatsioonis Euroopast uusi töökohti saada, nii et kui sa ütlesid seda Euroopat Parlamendis on suurenenud euroskeptikute osakaal, siis ka need euroskeptikud peavad kuidagi oma selle nii-öelda idee realiseerima, võib-olla palaksis uued, nii-öelda tööjõu liikumise piirangute peale, mis iganes, nii et noh, Ma ütlesin, et Euroopa Liit minu meelest on nagu teelahkmel, kummale poole nagu nunn, et kas iga riik tõmbub taas rohkem enesekaitsesse või leitakse jõudu minna edasi, needsamad, mida ma ütlesin ka ühise haigekassa, töötukassa ja nii edasi peale. Seda ma ausalt öeldes ei usu ühise haigekassa ja töötukassa tekkesse enne, kui, kui need erinevused vanade ja uute liikmesmaade vahele on Kolulised. Mina ütleks Margusele, ootame ikkagi Iirimaa referendumi tulemuse ära ja siis räägime sellest edasi. Läheb edasi või tagasi, sellepärast et kui Lissaboni leppe kogu Iirimaal ka teistkordselt läbi, siis, siis ei ole siin mõtet nagu ühtsemast Euroopas tõenäoliselt rääkida, et siis pigem püütakse leida nagu mingisuguseid lahendusi, mille läbi siis Euroopa Liit püüab siin järgnevate aastate jooksul lihtsalt suhteliselt vabakäigul tiksuda. Aga aga kui me vaatame seda, et Euroopa Liidu kandidaatriikide arv on jälle kasvanud, Islandi parlament otsustas samuti, et tuleb ette võtta tee Euroopa Liiduga liitumiseks, siis siis tegelikult see pilt nüüd nüüd on veelgi veelgi keerulisem, kuna, kuna nad peavad ka kuidagi sobituma sellesse praegustesse praegustesse Euroopa Liidu regulatsioonidesse, noh siin on need institutsionaalsed küsimused ja nii edasi, aga, aga see eeldab tegelikult seda, et ühel hetkel on ka Lissaboni leppe leppe juba pisut pisut vananenud ja eeldaks jälle ümbertegemist ja kuidas, nagu liikmesriigid sellega nõus on, niimoodi et Euroopa liidul on tegelikult lisaks majanduslikele probleemidele ikkagi eska väga tõsised vaidlused Euroopa Liidu struktuuride üle, aga aga kui veel Euroopast rääkida, siis sellel nädalal on päris palju tähelepanu saanud Kesk ja Ida-Euroopa üsna mitmel põhjusel. Ja ühelt poolt Eestis paljudes teistes kesk- ja Ida-Euroopa riikides pisut ka USA-s on tähelepanu saanud Ida-Euroopa arvamusliidrite kiri USA presidendi administratsioonile, milles tuntakse, muretses arengut Ta üle põhjendi Atlandi organisatsioonis ja ja peaasjalikult muretsetakse loomulikult ühe asjale, see on siis USA ja Venemaa vahelised suhted ja ja mõneti, kui mul selle kirja lugemisega rajal tekkis kahtlus, et võib-olla selle kirja kirjutajatele on, on Moskvas presidentide Medvedjevi ja Obama kohtumisest meil mingisugust lisainformatsiooni, siis kiri või, või telefonikõne kirja koostajatele ütles, et nii see ei ole, tegelikult oli kiri koos juba varem ja oleks olnud võib-olla korrektne enne siis seda Moskvas toimunud kohtumist ka kiri avaldada, aga lihtsalt Nad jäid ajaga hätta ja seetõttu ilmus kiri pärast seda, kui kui, kus kohtumine oli Moskvas toimunud. Aga Ühelt poolt on see nagu ikkagi väga märgilise tähendusega ja see näitab seda, et millised hirmud siin Kesk ja Ida-Euroopas on levimas ja eriti seoses just suhetes Venemaaga. Ja kui me vaatame nüüd ka veel, kuidas on sõna võtnud Poolast valitud Euroopa Parlamendi värske president, siis ka tema tegelikult oma, ütleme niimoodi, et troonile asumise kõnesu markeeris ära probleemi, et, et Venemaaga tasub, tasub tõsiselt tegeleda ja et, et Venemaa on, on kindlasti kindlasti üks, üks riik, kelle suhtes Euroopa liit peab üles näitama valvsust. Jah, et, et selles mõttes on tõesti nii-öelda selle kandi inimeste ja riikide mure mure, on mõistetav, et et Iraagi sõda on sama hästi kui lõpusirgele jõudnud ja me teame seda, et kuidas eelmine president Bush vajas vajas Ida-Euroopa riikide toetust ja seepärast ta alati oli sunnitud väga-väga arvestama meie seisukohtadega. Nüüd siis Obama on hoopis teisest leerist ja tema tõesti, mulle tundub, et näeb maas nagu rohkem enda koostööpartnerid näiteks Põhja-Korea ka ka Iraani teljel ja, ja ei pruugi nii-öelda jätkata Ida-Euroopa maade suhtes sellist kurssi, mida, mida oli järginud buss. Aga samas on see esialgne optimism kadumas Põhja-Koreaga on need, need esialgsed hoiakud ja see, see nägemus, et võiks justkui midagi midagi arendada ja saavutada mingisugune pinge, pingete lõdvenemine, et siis sellest on juba loobuda ja, ja kui vaadata selle Obama Medvedjevi ja Obama Putini kohtumist ja kehakeelt Moskvast, millest siin on pikalt räägitud, siis siis ka see oli selline väga jahe ja reserveeritud. Nii et, et ka sealt ei tulnud ju tegelikult kuigi palju sõnumeid, kuigi sinna üksikuid nagu märke selle kohta andmed et Obama ütleb, et ühel või teisel tingimusel me oleme nõus järeleandmisi tegema ja, ja kui ja kui Iraan loobub massihävitusrelva väljatöötamisest, siis ei ole ka tegelikult raketikilpi vaja ja nii edasi, et mingisugust sellist lähenemist. Vene poole seisukohtadega on Obama administratsioon mõistagi teinud. Ja no Obama unistus juba juba ülikooliõpilasena oli ju ju ju vähendada tuumarelvade levikut maailmas, et seda ta nüüd ju ka üritab Obamaga koos teha. Vabandust siis Venemaaga koos teha, aga. Et, et USA ei ole väga sõna võtnud inimõiguslase Natalja eestamiirovo mõrva suhtes, kes siis rööviti kolmapäeva hommikul Tšetšeenia pealinnas Groznõis ja üheksa tundi hiljem leiti ta tema kuulihaavadega surnukeha ning Užiest ja maailma ajakirjandus on tähelepanu juhtinud ka sellele täiesti emiir ava oli 2006. aastal mõrvatud ajakirjaniku Anna Politkovskaja lähedane sõbranna ja kolleeg. Nii et, et noh, see, see on ka mingisugune märksa Amazon näiteks värskelt valitud europarlamendi president Jerzy Puuzek öelnud, et teiste Virova mõrv on Sünge meeldetuletus, et Venemaal on demokraatiaga probleeme. Ja no tegelikult märkimisväärne oli ka Medvedjevi reaktsioon sellele, mis erines väga Putinist. Putin ka pigem vaikis, aga Medvedjev väljendas suurt šokki ja ütles, et ta arvab, et see on selgelt seotud sisesteemirova inimõiguste alase tegevusega. Siiski tuletaks sulle meelde, et kas see putin ei olnud mitte see mees, kes Politkovskaja matustel käis Sorga juurest läbi. Kas, kas, kas ei olnud midagi sellist sellist toona aset leidnud, et, et pigem see võib olla ka üks selline jälle kremli-poolne käik, et näidata nagu mitmel rindel ennast tegevana ja ja tegelikult ikkagi nagu püüd, püüd näidata ennast inimõiguste ja demokraatiast seisjana. Samas me muidugi ei tea ikkagi selle asja motiive, teada on see, et et see mõrvatud Natalja Stamirova, ta ta ei toetanud päriselt Tsetseenia täieliku iseseisvuse eraldumist Venemaa küllaga, ta toetas suuremat autonoomiat Venemaa koosseisus. Ta oli ka kriitiline teatud radikaalide suhtes Tsetseenias. Et seal võib nagu kõik olla taga. Jah ootame siis arenguid, mis puudutavad pataljonist Miirova tapmist, kuigi kahtlustan, et sellega läheb täpselt samamoodi nagu Anna Politkovskaja mõrva uurimisega isegi uurija Anistama Politkovskaja päeval, kui me seda enam, aga kindlasti tasub rõõmustada selle üle, et europarlamendi presidendiks on valitud siis Jerzy puusak, et see, et inimene tuleb endisest idabloki riigist, saab Euroopa Parlamendi presidendiks, on sellise märgilise tähendusega samm ja kui ja kui veel sellest natukene rääkida, siis, siis tegelikult see ju kaotab ära piirid selle vana ja uue Euroopa vahel, millest siin veel paar aastat tagasi nii aktiivselt räägiti, et nüüd me võime tegelikult öelda, et ka siitpoolt tulnule on, on Euroopa struktuurides olnud hea võimalus karjääri teha. Rahvateenrite saade on tänasega lõppenud ja tänased rahva teenrid olid Külli-Riin Tigasson. Margus Mets on Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa päikeselise päeva jätku. Nautige seda ilusat suveilma nii kauaks, kui teda.