Kaunist õhtut kallis kuulaja kodus tööl või teel või hoopiski külas. Kuidas keegi algab taas päri mustrisaade siinpool Ants Johanson. Ja tänane nagu eelmisel nädalal sai lubatud. Mängib ette neid muusikuid, kes ülehomme tähendab pühapäeval või kui kordussaadet kuulata, siis, kes eile või või millal keegi seda saadet internetist kuulab. Igatahes pühapäeval, 15. mail 2005 on Tallinnas Raekoja platsil selline pretsedenditu juhtum. Et et kella kuuest vabandust kella seitsmest kella 10-ni kella 11-ni kuni rahuni. Jah, kella seitsmest kella 11-ni mängib rahvamuusika ja, ja neid ansambleid ja koosseise, kes seal esinevad, pole palju. Et igaüks ei, ei näita mitte natuke ennast, vaid saab päris päris pikalt mängida. Nii et seal mängivad Viru noorteorkester ja koos Viljandi noorteorkestriga Virumaa noorteorkester, Supjadki Narvast seto poisid, setod siis Värskast, Liinatsurade on Tartu seto mehed. Vägilased Haida maaki toob oranzi tervitusi Ukrainast. Ja neid me täna kuulame ka mitte ainult kuulame muud muusikat ja mõnda päris uut uut salvestust sinna juurde. Nüüd, kui traditsiooni jätkata ja paralleelidest alustada või reetmetest alustada, siis tahaks alustada sellisest setu loost. Seto on ikka huulil mitte setu loost, vaid Kihnu loost, mille nimi on sõrmelugu. Sõrmu lugu. On kõlab eesti noorte viiulikoori esituses ja tahtsin mängida siia otsa ka Kukerpillide esituses, sellesama tegelikult vanema salvestusel. Aga, aga jäägu see seekord tegemata, kuulame rohkem. Kuidas noored mängivad. Olgu see sissejuhatuseks meie jutuajamisele Virumaa noorteorkestri, just rahvamuusika osa õpetaja dirigendiga. Jaanus Põlderiga. Kahjuks ei ole meil hetkel salvestust Virumaa noorte orkestrilt ja ei ole ka salvestust Viljandi noorteorkestrilt, aga kes neid oma ihukõrvaga kuulata, siis, siis palun pühapäeval Tallinnas tee jalge alla võtta ja kella seitsme ajal peaks neid seal soojal suveõhtul soojal maikuu õhtul kuulata saama, nii et sõrmelugu. Ja siia otsa kostab kohe Savikoja venelane. Ja meil peaks telefoniühendus olema. Jaanus Põlderiga. Tere õhtust. Tere. Kõigepealt küsimus sulle, millal, kellel tuli idee Virumaa noorteorkestrit orkestriga hakata rahvamuusikat mängima või oli enne idee mängida rahvamuusikat ja siis näiteks Mozarti väikest öömuusikat? Neid tegelikult oli nii, et orkester oli juba vist kolm aastat enne olemas. Ja siis tuli Viru Säru ja Viru säruks ja nagu mingit siukest kaasorkestrit või kuidagi et kellega koos võiks, võiks teised muusikud koos musitseerida teha niisugune noh, projekt või selline. Ja siis Virumaal on pilvi lepiksoo ja Valdur Liiv ja nemad nagu teadsid mind Kutsusid siis tegema, Igor Tõnurist oli veel esimeses proovis, kes valis lood välja. Õppisime neid ära ja proovisime ja ja esinesime siis Viru särul. Ja siis pärast nagu selles mõttes, et ei tahtki enam ära lõpetada, et sealt sai alguse. Kuidas lapsed, kes tõenäoliselt olid enne tõesti noodist mänginud ütleme siis, kas, kas rahvamuusikat õpiti teisenenud printsiibil või õpiti seda ka noodilt, noodist? Ei, et mina nagu ei poolda noodist õppimist rahvamuusika puhul ja alguses oli muidugi suhteliselt keeruline, sest keegi ei kujutanud ette, kuidas ja aga noh, niimoodi tasapisi on läinud ja ise ma olen nüüd avastanud, et ma olen vahest läinud kergema vastupanu teed, et mõni lugu rutem selgeks, aga olen andnud noodi. Ja pärast kontserdil need lood ei hakka nagu kunagi kõlama õieti minu jaoks. Järelikult sellel kuulmise järgi õppimisel on, on, on kõva iva sees. Mida oligi tarvis tõestada? Siinkõneleja seda tahtiski. Õige vastusena kuulata või kuulda. Kui kaua te olete nüüd mänginud rahvamuusikat ja kui suur on see repertuaar. No läheb kuskil kuues aasta minu teada. Ja repertuaar ei oska nüüd öelda, kui suur, et sest palju praegu muusikalood koosnevad siuksest kaheksa takti või 16 takti ja et iseenesest selle omandamiseks läheb palju aega. Aga niimoodi nendest lood teha ja seeme noh, natukene nagu läheb rohkem. Siis noh, vahepeal me oleme mänginud teiste rahvaste muusikat, et noh, ütleme siukse tunniajase kontserdi peaks ikkagi saama ära teha. Ma ei taha nüüd jälle õiget vastust kuulda tingimata. Kas. Kuidas sulle tundub sinu õpilased, kellest ilmselt osad on juba osad ära läinud ja koolides õppima ja noori on peale kasvanud selle pika aja jooksul, kas kas, kas see oma porgand ehk omamaine muusika või nii nagu porgand võiks paremini maitsta või, või paremini toita isegi kui, kui näiteks Hollandi porgand kas, kas see on tunda ja laste või, või noorte peal või? Või on siiski tegemist juba nii kauge kultuuriga, et, et et ta on nagu täiesti uuesti õppimine seal tegelikult nagu oma esivanemate muusikat tegelikult ära ei tunta. No vot see, ma arvan, et see on nagu individuaalne, et mõne jaoks on ta kindlasti täitsa uue uue maailma avastamine, aga aga ma arvan, et mõned on, mõnedel on ikkagi vanemad mänginud kuskil mingid noh vanaema, vanaisa või et noh, kõigile kindlasti ta ei ole täitsa niisugune uus asi, aga no on kindlasti on mõni, kes pole ennem kokku puutunud seal, nende rahvast ma ei oskagi öelda, noh, eks me oleme kõik siuksed läbi segunenud juba, et kõik kõik rahvad, et noh, milline see nüüd on, see päris päris meie omaette. Et noh, kindlasti, no ma isegi kasutan. Ja need mingeid teisi teistest stiilidest mingeid kaunistusi või nipp, et noh, kas ma nüüd mängin nii nagu seitsmeteistkümnendal standil eesti rahvamuusikat mängitud vaevalt. Huumori korras võib öelda, et 11. sajand ei ole vast kõige õigem, et peaks mängima nii nagu 18.. Aga tõesti see on, see on tõesti vaieldav. Kuidas. Või kuidas on, on käitunud pärast seal orkestris mängimist. Need õpilased on, sul, on sul mingid aimu, mis nendest on edasi saanud ja kask kas nad on jäänud? Noh, nii nagu nii nagu koolilauljate puhul võiks, võiks arvata, et nad lähevad edasi. Kui nad kooli lõpetavad mingisse teise koori. Et nad nii-öelda laulupisik jääb külge, kuidas, kuidas rahvamuusikaga on nendel? No ma nüüd otseselt ei Dianu, paljud nüüd õpivad nagu Rakverest ära siis Tallinnas ja mujal, aga noh, igal juhul niimoodi, et kui meil esinemised on, siis me kutsume neid pidevalt tagasi. Et noh, nad niimodi võimaluse korral mängivad alati rõõmuga kaasa, et et noh, nagu Pille otseselt maa keegi müünud ei ole. Ma pean tunnistama, et ma olen nagu täisesinemist näinud kunagi ühel Haljala konverentsil, see oli mõned aastad tagasi. Ja kas ma tahtsin näha seda või ma nägin seda, tajusin või tahtsin ma tajuda, et kui mängiti väikest muusikat mõnusasti armsasti noodist siis oli nagu üks minek laval ja siis, kui tõusti püsti ja hakati mängima labajalgu ja et nad siis oligi nagu, nagu täiesti teine, et ma ei oska seda teistmoodi öelda, et kas tuli mõnusam või parem või õigem või aga lihtsalt täiesti teine minek ja, ja, ja võib-olla ei ole see niivõrd omast porgandist, kuivõrd just sellest kuulmise järgi mängimisest, et mingist kammitsast tõesti vabastada. Nojah, minul on täpselt sama, et kui nüüd isegi rahvamuusika oma noodist õpitud, siis minu jaoks on nad ka nagu sellised. Mina ei tea, nad, nad vist kujutavad seda nooti endale silmade ees ette ja ja ei ole nagunii hea. Aga et see, mis on hea, et seda ei oskagi nagu öelda, et niuke midagi on teistmoodi, aga aga mis sellest ei saa aru. Head kõige olulisem, et tunne on õige. Sest mul on ka öeldud, et, et mismoodi me teeme, et see on nii eriline, ma omast arust ei tee midagi erilist, me lihtsalt õpime neid kuulmise järgi ära ja ja mängime. No ilmselt kuulmise järgi õppimine ongi juba väga eriline. Aga mis on teil plaanis koos Viljandi noorteorkestriga Raekoja platsil, Tallinna raekoja platsil? Nüüd ka olnud mõned proovid ja pühapäeval teeme veel proovi koos. Ja siis mängime. Ja noh, nendel on nüüd siin nagu ka esmakordselt seed, nootide, mitte nootidest õppimine. Ja noh, eks saab näha-kuulda, mis sealt välja tuleb. No ma arvan, et, et see, et see on vaevalt et ta nüüd päris pretsedent on, aga, aga üks oluline oluline ehk ma väidan, on see külmisel aga platsil toimuma saab, sellepärast et et on, on mitme tegelikult sümfooniaorkestri inimesega ERSO ja just ERSO inimesega niimoodi seltskonnalauas räägitud sellest, et et võiks ju, võiks ju olla lisapalaks ja Eesti riiklikule sümfooniaorkestrile üks näiteks labajalg, no mis, mis võib veel meile omasem olla, kui labajalg näiteks? Ja, ja sellest pole nagu veel seni asja saanud. Ja näiteks esimesel viiulil ei ole aega näiteks miks tal peakski olema, tal ei saa olla tingimata. Et ta võiks tulla mõnda pärimusmuusika laagrisse ja kuulmiseni ise õppida ja siis seda orkestrile ette mängida, et mingi kuu või ühehäälselt tšellod kontrabassid ja esimesed ja teised viiulid. Ja minu pärast poed ja ja kõik pillid. Et, et see platsil saab toimuma, et, et selle otsad jäävad lahti hoopiski lapsed mitte mitte nii-öelda oskajad. Suured pillimehed, Vaidet orkestri orkester, mis mängib oma rahvamuusikat, mängib keset Tallinnat või on seda palju enne juhtunud sinu kõrvus? No nii niimoodi me ei ole igal juhul, et kohe teise orkestriga koos nagu minna. No siin on Rakveres olnud veel nende noorteorkestrite siuksed, foorumid või kontserdid ja festivalid ja seal me oleme ka iga kord provintsis rahvamuusikat teha ja noh, ka niimoodi, et külalisorkestrite jaoks on see esimene kord olnud ja noh, on ka niimoodi, noh kui üldse ühe prooviga midagi välja võib tulla, aga esinen, oleme. Igatahes koostöös Viljandi noorteorkestriga olete teie praegu siis nii-öelda õpetaja või teadima rollis. Nojah, me oleme nagu mõne mõne korra enne teinud Väga hea, suur tänu selle jutu eest ja kuulame veel eesti noorte viiulikoorimuusikat siia lõppu ja ja tõesti, huviga ootan, mis, mis seal pühapäeval raekoja platsil toimuma hakkab. Head õhtut. Tegemist on tegelikult tõesti miks, nagu nendest õigetest ja valedest vastustest selles intervjuus, nagu. Saatejuht räägib, on on tõesti, et et olles kuulnud, et näiteks Rootsi Kuninglik Sümfooniaorkester mängib, mängib oma kavas või tal on kavas tegelikult olemas rootsi polska või tee sümfooniaorkester. Samuti võib džiigi viriili lisalooks mängida, et võib-olla ta ei ole just kuulmise järgi õpitud, aga ta on. Ta on neil kavas mingi seadena. Et miks ma sellest nii palju räägin, et on ühe unistusega tegemist küll, et et ka meie sümfooniaorkester võiks maailmas niimoodi meid tutvustada peale selle, et ta lihtsalt väga hästi väga hästi kaasaegsed või mitte nii kaasaegset muusikat mängib. Nüüd minnes esinejatega edasi, muide selles eesti noorte kooriski mängib noori üle üle terve Eesti ja nemad tegutsevad. 1991.-st aastast nii et varsti saab vaata et 15 aastat täis ja neid on õpetanud neid vea põhiliselt Toomas Torop, aga Indrek Kalda lõpetanud Toivo tubli Jürjo Jaama Juta Helilaid sildujad Sis, Christian Raivo, Anneli Kont, Rahtola, Igor Tõnurist Kaili, lasma, Sophia joon, selgid õnnemaa, nii et et väga loogiline mõnes mõttes, et noored alustavad seda, seda teed ja loodame, et see tee kuskile välja viib. Aga järgmine esineja, keda selle kevadkontserdi, Eesti pärimusmuusika keskuse kevadkontserdi esinejatest kuulame taas Supriadki Narva Muuseumi vägevad naised. Kuskil laulis, ööbik on selle loo nimi. Aga nüüd? Teisest pold või teist saate poolt, alustame setu poistega. Setod on setod, ansambli nimi, nemad on neli. Härrad Värskast, Jalmar Vabarna laulab ja mängib kitarri. Jaanus viskar mängib basskitarri. Astrid linnus. Artur, vabandust, 1000 vabandust. Artur linnus mängib akordioni. Heimar Puurma mängib trumme ja neid juhendab Kristjan priks. Ja see salvestus on tänu ühele heale kolleegile audio, maalse meedia ohist, kes, kes, kes aitas neid väga ruttu arvutisse panna. Ja ma sain nad teistpidi üle üle arvutiliinide kätte, aga nüüd kuulame esimest setode lugu. Ja nagu hea kuulaja aru saab, on tegemist kontsertsalvestusega, nii et nii et ei maksa, ei tohigi oodata siit sellist stuudioplaadikvaliteeti. Ja kui helipuldist niimoodi kaameratesse see heli on võetud või salve on võetud, siis loomulikult on helitehnik kuulanud saali heli, mitte mitte nii-öelda lintiminevad heli, nii et tasakaal pillide häälte vahel oli, sestap ütleme teistmoodi. Aga kuuleme veel ühte lugu sellelt lõikuspeolt möödunud lõikuspeopeolt. Kui septembrikuus möödunud septembrikuus setod esinesid. Ja siis lähme edasi juba seto meestelauluga Liinatsuradega. Ja siiski üks hiirevajutus ja see Hea soov. Seto poisse edasi mängida praeguseks lõppes, kuulame siis Liinat surasid ja. Kitse. Kirmas on on see lugu, mida nad laulavad. Saami kookoni löömiga. Pane. Kado kauni liiga. Öö ajal peale. Niisiis ka elavast esitusest salvestatud Liinatsurade lugu. Ja aeg jookseb, aeg sunnib ka ja, ja ei, kuula rohkem setosid selles saates. Kuulame nüüd Ene Lukka Jegi Gianni ja eluaja ringi ja pärast vaatame, kas mängime veel vägilasi. Kuigi vägilased. Me oleme siin saates palju mänginud, kuulajatel on sellest kõrvus. Kindlasti tahaks, aga, ja kindlasti tahaks öelda, et on vägilased verre ja saidamaaki veel meil mängimata. Aga kuulame kõigepealt eluringi. Eluajaring on keskendunud meie oma juursete tähtpäevade ja pühade tähistamisele ja ei taha rääkida ainult sellest, mis oli vaid eelkõige sellest, mis on sest elamus. Me just siin ja praegu. Ning tahame osaleda aasta ringi rikkalikus toimimises iseenese ja oma pere kogu ümbritseva ilma toetuseks. Ja need ei ole tõesti paljalt sõnakõlksud vaid inimesele, igapäevaelu-olu elamiseks ja pühadeaja olemiseks vajalikud asjad. Olen ühte meelt Vigala Sassi ehk Aleksander Heintaluga, kes on osanud esile tuua inimese vaimse rikastumise just sel moel. Tähtpäevade pühade aasta ringis. Aktiivse olemisena, nagu Setumaal veel kohata võib. Ja seda igal ajal, kas tal ikka samu pühi pidi, kuidas keegi oma poolt valitud või riigi poolt seadustatud pühi peab, on igaühe enda asi. Aga just siin võime tajuda inimese vajadust teha nii, nagu teevad naabrid ja teised lähikondsed. Või tegid esiemad ja isad. Oluline ongi teada, miks me midagi pühitseme või tähistame. Lapsed ei pea loomulikult seda teadma, nemad on kaasa järgi tegijad. Tähtpäevade ja pühaderingis on parim võimalus kõnelda meie jaoks tõelistest väärtustest. Need ükskord aastas kõva häälega välja öelda. Mul on meeles oma lähedasi, et me ei unusta neid, et meil on tähtis ema, kodu, kodupaik, loodus, omakeelne ja meelne elu lahad. Kuulame Kihnust pärit uuemat rahvalauluansambel alleaa esituses. Pane tähele mu palumist. Ei ma kajuga. Tall. Väga mitmetel põhjustel tunneme me tegelikult eestlased oma kultuuriajalugu ja selle eripära kehvasti või ei oska oma üle uhkust tunda tunde ja armastada baka teadaolevalt seda, mida teame ja tunneme. Tuletan meelde oma kogemusest, kui õpetasin lugulaule Viljandi kultuurikolledžis üliõpilastele, siis ühel hetkel jõudis minuni tõdemus, aga minu oma pojad, kes on neile rääkinud Eesti nukulaulude eripärast, sügavusest, tähendusest, sündmustest ja tegelastest, tekkis tahe, on kodus ka hakkama loenguid pidama. Kuid ma siiski sain seda teha diisel vahel. Ja, ja minu mure on murtud, minu pojad teavad ka meie lugulaule. Aga et kommetest ja tavadest tuleb kõnelda oma kultuurist, tuleb kõnelda ka oma perekonnas. On päris selge tähele pannud, et noored leiavad selle oma jõuväe ja kasulikkuse enamikul juhul väga kiiresti üles oskavad kätte juhatatud teeotsast ise edasi minna ning ise oma valikuid teha, aga ikka seda ainult sel juhul, kui nad teavad, millest on jutt. Mis on see eripära, mis on see meie oma kultuur? Ka sugugi võimatu Eesti rahvakalendrimaterjalidest näpuga järge ajada ning endale sobiv taas oma kodus kasutusele võtta. Nagu on juttu olnud ka siin eluajaringis kolme kuningaga päeva maarjavõi jüripäev tähistamisest kui ei tea, mida peale söömise, joomise kokkutulemise tubade enesekorrastuse teha. Otsi internetist vaate raamatust ja ei kahetse plaan ka ise igal aastal enne mõnda tähistatava tähtpäeva või püha eesti rahvakalendrist meie esiemade esiisade märkusi ja tähendussõnu, kuidas ja mida, miks tehti. Ja ikka avastan imestusega täiesti uusi tahke täiesti uusi asju, mida ma osanud enne tähele panna. Seda teevad ja need naised, kes on paljude pärimuskultuuri õpikodade eestvedajad, oma kodukandis. Huvitav on asjaolu, et pärimuskultuuriga tegelemine on suunanud naisi tegelema ka iseendaga, oma perega, perekonna ja kodukandiga. Eriti hinnatav on meie naiste puhul just see esimene enda pidamine sest liiga paljud tublid naised lubavad endast ja oma elukogemusest liiga vähe. Kuulemegi. Pärast vana eesti rahvalaulu mille on linti laulnud meelika Hainso koos ansambli Virbeliga ja siin on juttu siis paljudest tütardest ühes perekonnas Aga Laan käekett käskartsine kõnelda. Andke neile ei, nii väega k ike riiet, iive imega. Viieteile imega k ike. Paar teadet nendelt naistelt, kes on siis pärimuskultuuri õpikodade eestvedajad. Diasaalsepp, Harjumaa rahvad, pärimuskultuuri õpikoda, õpikoja eestvedaja, teatab, et 18. mail sõidab õpikoda kodusid mööda. Maeru külas proovitakse ise seepi keeta. Peavad ise ka seda hullumeelseks ei teeks, sest neil ei ole veel malm Padagi, aga ras ja seebikivi on juba olemas. Paiku alles otsitakse, aga kõige olulisem Edgar retsept on olemas, kuigi võtan, mis pidi ikka kõvasti olema. Ja kolmandal juunil on kavas õppida kiviaia tegemist Rootsiga lavere arhailisest külas. Marju heldema pisikesest keedika külast Läänemaal teatab, et nad tegutsevad vaikselt, aga järjepidevalt oma pärimuse tundmaõppimises. Järgnevalt on neil kavas perepärimuse ja paelte punumise õpituba lähedal asuvas muuseumis. Olen seda usku, et oma pärimusskulptuuris elamine olemine pakub tänapäeval nii vajaliku tasakaalukindlus ja turvatunnet. Aga jälle, seda on vaja ka tundma õppida, seda ja ise kogeda, näha ja kuulda ja eriti noored. Kui seda ei nähte kuulda, siis ei ole ka võimalik seda tundma õppida ja kasutada. Kui nähakse liiga palju muud pärast, siis loomulikult hakataksegi selle järgi elama ja olema jaga pühi pidama. Ja ei saa öelda, et näiteks meedias meie omada saadetiste pühadest piisavalt juttu oleks sel viisil, et see tõepoolest huvi pakub. Pigem ikka vastupidi. Et Eesti iseomane pärimuspõhine oma kultuur selles leiduvate väärtustega olemas ei lakkaks. Et globaalselt kultuuri mõjud ei muudaks meie kultuuriruumi meile endile äratundmatuks ning et noorem põlvkond kasvaks teadlikeks skulptuurikandjateks ning säiliks eesti kultuuris säilimine kõigis tema aspektides. Selles on tegelikult osa kõigil, kes selle nimel tegelikult tegutsevad. Ja üks olulisemaid osi selles tegevuses ongi teadasaamine, milline sisu, eripära on meie oma kultuuril ning kuidas seda kasutada julgelt ja loovalt, oma isikliku elu ja perekonna õnneks. Tuleval sügisel on kavas üks järjekordne pärimuskultuuri kursus rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskuses, pärimusharidusest või õpetusest perekonnas. See lisaks Sis loengutele kogemuste edastamisele on siis kavas perepäev ka Rocca al Mare vabaõhumuuseumis ning mõne tähtpäeva ühine tähistamine nagu paastumaarjapäev jüripäev. Õppima ootame, emasid-isasid vanaemasid, vanaisasid aga töötajaid lasteaiakasvatajaid. Ja päris soovitav on tulla kogu perega või vähemalt ühe lapse või abikaasaga. Ja eriti oodatud sellele kursusele noored tulevased emad ja isa. Aitäh Enele. Nende meeldetuletuste eest ja meil on mõni minut saate lõpuni jäänud, tahaks mängida kahe ansambli lood, kes, kes kes ka seal sellel tuluõhtu kontserdil üles astuvad. Nimelt korjatakse raha või vahendeid ja õieti kõige rohkem tähelepanu õppevahendite väljaandmiseks või õieti ETV-s. Wade Aja kõlad. Antak on, ta annaks selle, saate uuesti teeveedeel välja ja annaks koolidele õppevahenditeks, nii et kellel aga võimalust on, toetage need, kellel võimalust ei ole, ärge seda tehke, aga seal platsil saab ka tantsida ja vägilastelt kolonntants, seda peaks saama seal tantsida sellel soojal mai õhtul. Pärast kolonntantsu mängivad Haida maagid ja sellega on tänane saade läbi. Aidamakid teevad loo muusikast või laul muusikast. Olge tänaseks läbi, aitäh kuulamast, head õhtu jätku, kes siis kuskil kodus tööl või teel. Ja kohtume jälle nädala aja pärast aitäh.