Meie elame täiesti unelmate aastail, meil on vabadus ja kõik, mis selle pile üldse veel kaasneda võiks, see on rahvuslik kangelastegu, terrorisõda. Mingil määral võttis iga eestlane sellest osa. Eesti lugu elu oli vabadussõja ajal murederohke, olgu rindel või tagalas. Lauldi sellelgi ajal lauldi nii rindel kui ka tagalas. Tallinna Ülikooli etnokultuuri vanemteadur Marju Kõivupuu räägib meile vabadussõjaaegsetest, lauludest, neist, mida me tegelikult teame ja tunneme ja neist ka, mis on unustuse hõlma vajunud. Tegelikult on ju niimoodi, eks ole, sõda tähendab erinevatele inimestele noh, väga erinevaid asju sõltub sellest, kes ta on, kas ta on see inimene, kes saadab poega sõtta kas ta on sõduri kallim, kas ta on sõduri ema, kastan sõdur, kellega ta lahinguväljal kui saab ja sajandivahetus oli ju ka see, kui meie tänasesse kultuuri, mida me just vaatame noh nii-öelda mõiste läbi vana palju seltskonnatants, uusi tantsulugusid, millele sepitseti sõnu vastavalt olukorrale ja kuna praegu ise olen sõdur, ema ma ju tean, et kroonu kaasa võeti ka kitarr. Et oma muljet emotsioonide väljaelamiseks muusika on vaieldamatult vahend ja vaieldamatult on ju rivilaulud, mis peaks tõstma teoreetiliselt ja praktiliselt sõduri võitlusvõimet ja kõigis laulmist, ega ju kaasneb ka äraütlemata palju selliseid toredaid folkloorivärvinguga lugusid, mis korduvad motiivid, et kuidas näiteks noh, nõukogude sõjaväest. Me teame ju sedagi, et lauldi isamaalisi laule, aga kuna nad olid väga rütmikat väga hea, niisugused väga hea meloodiaga siis oli niisugune mõnus mõnus tünga tegemise tunne sinna juurde. Et tegelikult ei saa ju keegi aru, millest laulda makse. Ja vene poolt tulevad romantilised meloodiad, aga samuti saksas laagrid olid need, millele hakati tegema siis omakeelseid sõnu vastavalt vajadusele ja vastavalt olukorrale. Ja mina ise olen seda meelt küll, tegelikult laulud lähevad sõtta, kus inimestega, tema temperamenditüübiga, tema teadmistega selle keskkonnaga, kust ta pärit on. Ja sõda ja lahingusündmused on sellised, mis kahtlemata Ta inspireerivad tuntud viisidele või tuntud tekstidele tegema sootuks sobivamaid ja, ja, ja teravamaid tekste, miks meie vabadussõjaaegsetest lauludest vähe teame? See on ju seotud natukene folkloori rahvalaulu mõistega. Kuna see on poliitiliselt tundlik teema, siis vahepeal neid laule väga ei kogutud ja see on võib-olla tekitanud ka teatava niisuguse müütilise oreooli, et et toonased rindel ja tagalas olevad inimesed laulsid mingeid niisuguseid väga erilisi ja salapäraseid laule. Aga ega ta küllap nii ei olnud, sest et kui me seda Taarja hakkame siit järjest vaatama, siis need laulud on ka varem olnud tuntud ja tuttavad, nagu ma ütlesin, võetud ikkagi kaasa sealt kus siis mehed tulid. Nad olid ju sageli noored koolipoisid ja võtsid kaasa nende jaoks armsaks saanud laulud. No võib-olla kõige populaarsem laul, mida siis ka üliõpilased laulsid, mida me ise laulsime, kui ma noor olin, oli siis see laul, mis algab siis reaga, et enne veel kui tõuseb päikene, lähen lahingusse maa või siis selle alguses marsiga, et enne veel kui punab Ehal, lähen lahingusse ma. Ja noh, tundub, et see oli vist see laul, mida vabadussõjas kõige rohkem ka lauldi. Mis väidetavasti on Julius Kuperjanovi lemmiklaul olnud jah, tähendab me tema käest enam küsida ei saa meie kangelast, et ei saa meile vastu vaielda, kas see väga ilus müüt ja me vajame neid müüte? No põhimõtteliselt või ütleme, tegemist on siis korporatsiooni lauluga ja kes need vabadussõtta minejad olid, olid koolipoisid, nende õpetajad, üliõpilased, aga samuti ka professorid ja laul läks koos nendega. Ja noh, kui me mäletame hilisematel kümnenditel, see laul oli ju teatud niisuguse keelatud varjundiga, mida siis provotseerid ja vaadati, mis siis nüüd õieti juhtub, kui me seda laulu laulma hakkame? Kuulame seda laulu, kuulame seda laulu. Seda laulu on tõesti ilmselt suurem enamus eestlastest laulnud, aga kas selle laulu puhul on teada ka, kes on selle laulu teinud ja kuidas üldse selliste rahvahulka läinud lauludega on paljudel neil? Vist on autorid igal laulul igal jutul, igal anekdoodid on kindlasti autor, aga kui ta on oluline, ta puudutab paljusid inimesi sisse, autorlus jääb tahaplaanile ja folkloori ja muusikalise folkloori puhul tervikuna tunnuslik see, et väga paljudel puhkudel konkreetset autorit raske leida. Sest korporatsioonide laulud tõlgiti, mugandati suurelt jaolt saksakeelsest kultuuriruumist ja tähtis oli selle laulu sõnum, mitte niivõrd see, kes selle laulu päris autor on sageli ka koos lauldes noh, kas või näiteks üliõpilaste ise. Me läheme impraviseerinud, seal tuleb sallim, see pannakse kirja, sinna settib see tuumakam sõnakasutus ja see hakkab domineerima ja see autorlus nii väga oluline ei ole. Noh, näiteks me siin võime ka vaielda ja arutleda sedagi, et noh, sellesama meile kõigile tuttava laulukese metsa läksid sa ja metsa läksin ma ja metsa läksid kaks karu jahimeest ka, eks ole, kuidas seda hakati siis neid teksti hakati teisendama erinevatel aegadel ja algata siis nende selle fraasiga, et, et see oli muistsel ajal, kui vabariik ja venelasel kitsaks läks omal maal ja poliitilisele korrektsusele tuginevalt. Siis näiteks kasutati seda ka mitte venelasel, vaid vaenlaseks, kitsaks omal maal ja niimoodi riivanud ta kellelegi kõrvakesi. Või näiteks sajandivahetusel meile jõudnud koos lõõtsamuusikaga Need niinimetatud seltskonnatantsud kasveden kerka viisi peal lauldud, tuletage meelde seda filmi nimed marmortahvlil, kus poisid sõidavad lahingusse kellelgi karmoška kaasas ja siis võetakse laulda seda väga armast laulukest, mida on ka varem eritud, et satikad ja sitikad ja prussakad ja täid Venemaa poolt tulid ja raputasid päid või siis sealt edasi, eks ole, need saapad, mis mul jalas, neid on tibla jalast võetud tibla, see sai paljajalu maanteekraavi kaetud ja nüüd tuleb hakata seletama tänapäevastele noortele, kes vene keelt oskavad ja võib-olla ei tea kõiki oks söönseid sõnu või siis vägisõnu, et kes loomse tibla on ja kus kohast sõna ise tulnud on. Niisamuti kui näiteks noh, see on ka üleüldine naabrite kohta naabrite etnonüümiks, sageli kujuneb ju see vandesõna, mida nad ise kõige rohkem kasutavad ja kui me läheme näiteks üle piiri Läti poole peale, siis me teame seda, et me oleme seal ka rahvalauludes sees. Kui Ingovnias kuraate ehk siis ühesõnaga Ugandi kuradid eesti keele täpselt tõlkida tibla tähenduse, ma hea meelega jätaksin praegu tõlkimata, kes taipab, saab aru, kus see sõna tulnud on, aga seda on küsitud minu käest lihtsalt. Nii, nende sõnadega on, et paljudel juhtudel me saame teabe esitaja, paljudel juhtudel me saame teada, et tegemist on, tegemist on siis sellise korporatsioonide lauluga, mida on teatud puhkudel lauldud, on teatud tõlgitud, on tekst, üle on võetud meloodia, aga mõningatel puhkudel Me nuhimesele autori välja. Ilmselt on palju selliseid laule, mida meie arvame, et on rahvalaul ja nii vana, et, et keegi ei tea enam teivast midagi peale selle, et ta lihtsalt on üks tore laul niidaks olema ja vahel on selline lugu, et kui uurija teab laulu tausta, siis ta ütleb, et mis te nüüd, mis rahvalaul see on, ma tean selle autorit, eks ole, tuletage meelde meie eelmist vestlust, eks ole, et kui me ei ole olnud aega ja jõudu laulu kujunemislugu välja uurida, siis ta muutub rahva või rahvalikuks lauluks. Ja võib-olla üks selline väga populaarne laul on, saunad jõe ääres ja mina leidsin selle oma poja laulikust rahvalauluks siis tituleerituna tali natukene lühendatud ja sinna oli siis paar salmi juurde treitud niimoodi, et ta sobiks suupärasemalt praeguse aja lastele. Ja siis tekkiski mõte, et tavaks selle laulu tausta. Et noh, samast kandist Võrumaalt on teine või sama, samamoodi on hästi populaarseks lisaks sauna taga tiigi ääre ääres laulule see ka Haanja mees või Haani niis või Haanja miis siis nii-öelda jätkuvalt kergelt nivelleerunud võru keeles on laulnud seitsmekümnendatel Peeter Tooma ja venna turbid. Aga sellegi laulu algus oli niimoodi, et originaal oli hoopiski kasaritsa mees, kes lõi Kats kärpeid lubjakive varale ja kus neid lubjakive võeti, selleks peaks omaette Loore rääkima. Kuidas Võru linna mina vaid sillutab ja kus need kivid saadi. Aga sauna taga tiigi ääres autoriks saab siis pidada Herman Julius šmaltsi kes 1800 seitsmekümnendatel laastu Räpina kihelkonnas Kõnnu külas maltsa talus sündis. Oli selline paigakene Võru- ja Setumaa piiri pääl. Ja tema oli ka selline väga värvikas kuju omas kultuuriruumis. Aga võib siis öelda, et see oli mees, kelle heline idee rahvamuusikat lavale tuua, seda väärtustada oli omast ajast kõvasti ees ja ta hakkas populariseerima just nimelt setu ja võrumuusikat. Mida aga paraku toona ei tahetud veel vastu võtta, sest see oli külakultuuri kuulu meil omal oli seda kõrgkultuuri natukene napis ja pigem olid silmad suunatud Euroopa poole, kust saada tuge identiteedi konstrueerimiseks ja võib-olla keeleliselt ja kultuuriliselt natukene arhailise mad traditsioon, reaalsemat talukultuurile, iseloomulikum, setu kultuur ei, ja ka Võru kultuur ei olnud see, mida sooviti toona veel nii-öelda oma identiteedi sellises mosaiigis näha. Ja siis Kasmaltsi püüded tuua lavale rahvalikud instrumendid näiteks ka lõõtspillil sellel samal Võru tüüpi või Teppo-tüüpi lõõtspillil mängida klassikalisemad muusikat kukkusid haledalt läbi ja eks ta lõpus sellise tunnustamata geeniuse naga suri, tal oli siin iseenda identiteedi kali probleeme, kelleks ta ennast kõike ei pidanud ja kui palju aumärke ta endale jaganud. Ja ennustas ilma ja no vot niimoodi ise sauna taga pärast siis populaarseks sai ka, teda on lauldud väga erinevate meloodiate peal, kaasa arvatud minu ülikoolipõlvest tuttav, noh, kes on kaheksakümnendatel või natukene varem, mäletad seda laulu, mida lauldi umbes selle viisi peal, et mööda mägiteid ja orge viis diviisi söja tee ja seda laulukest sai siis kasutada ka marsilauluna ja kõik põrutasid häälel väga patriootlikult, et sauna ta ka tiigi ääre ees mängis, Miku manniga püüdsid väikseid konnapoegi lõhkilöödud panniga panniga. Kui sa eesti keelt ei oska ja sellest päris hästi aru ei saa, siis kõlbab taju küll igaks otstarbeks. Või oli see nüüd Laanukeses, noor pensionär, kus oli see tore pulmapidu, mida üks paar, mis ikka niimoodi kestvalt lahutas ja abiellus, et oleks lõbus. Et kas seal mitte kadunud näitleja Einari Koppel, istu klaveri taga ja ei mängi samamoodi seda lugu sauna taga tiigi sääres, millele tuleb siis see vahepala, mis nad siis seal mängivad, mu kodu kaugel maha jäi, jäi, jäi väike neiu kurvaks sai, sai, sai et kus siis saab tantsu keerutada. Ja kui me nüüd läheme nii-öelda muusikafolkloori tagasi, siis ära ütlema Ta iseloomulik meie külakultuurile võtame sellesama väga populaarse laulu, mida kuldne Trio, kui Vello Toomemetsseal veel kaasa tegi, laulis, Mu isamaa armas. Ja mida on samamoodi lauldud ringis käies, mis on olnud ringmängu laulma Mu isamaa armas, kus, kus sündinud maa. Hea küll, eks ole, ja sinna tuleb vahele sisse mänguline osa, et ema ostis mulle suure laia põlle, põll oli pikapaeltega, siis saab endale partneri valida ja ringis keerutada. Täpselt sama lugu on sellesama sauna taga tiigi ääres, et kui vaja, siis marsime, kui vaja, siis teeme küla pidu ja tantsime, et muudame selle funktsiooni meile sobivamaks. Et see on nagu hästi-hästi iseloomulik. Ja noh, samamoodi Mu isamaa armas on olnud laul, mis on võetud kaasa vabadussõda. Samamoodi kui laul, mis on ilmselt kõikidele tüütuseni ära lauldud. Ma tahaksin kodus olla. Eks ole, motiivid sellest, mis on äärmiselt iseloomulikud. Ma Scus nuud ma sind armastan järjest jäägi lauluga, sind armastan ma. Ja kiida olla looge. Ei see riideliimi ka. Kui seeski See reegel ka kui seal Ma. See. No eks? Ja sool. Kui sa, ma rõõmas kuus nõudma sind armastan järjest ja Ki ta lauluga sind armastan ma. Ja Ki ta lauluga. Ja väga palju oli vangilaule ja seotud just nimelt võõral väljal surmasaamisega Helju Leosk, kelle laule lindistas juba Herbert Tampere. Noh, eesti folkloristikas tuntud rahvamuusika uurija suur koju ja kui mina temani jõudsin Helioni Jaan sealt Laanemetsast Hargla kihelkonna Hargla kihelkonna aladelt pärit, siis mäletas seda ka neid sajandi alguse laule just iseäranis romantilisi vangi laule stiilis ma ei mäletagi, kes seda nüüd laulnud praegu on, aga kas untsakate repertuaarist on ta kindlasti läbi läinud, võimalik, et Kalindbriides väga hästi ei mäleta, aga aga väga populaarne oli, oli laulukene, mis algas umbes sedasi, et puusaluu mäki jaga Ta ei last, ei üks vaikne üksik haudio, hiilgav ristilaud ja vastavalt sellele taas, kuidas neid sõnu ja, ja, ja siis meloodiad varieerusid. Aga mõte on see, mis on väga-väga üldine kogu sõjatemaatikale, kusagil tundmatus kohas on küngas. Võib-olla keegi mäletab, et sinna on keegi maetud, aga kindlasti seda paika ei külastata. Ja teateid koju saata samuti ei saa. On see tundmatu sõduri tundmatuks jäänud kalmuküngas võõral väljal kodust eemal, et need motiivid, Need motiivid võeti kaasa. Oo. Jaa, ta. No muidugi, millest nõukogude ajal võis rääkida, milliseid laule siis rahvasuust koguti ja mis pääsesid, trüki oli siis Landeswehri sõda mis jääb ju sisuliselt ka haagib, haagib vabadussõjaga, eks ole, võitu Võnnu all, Me ju tähistame võiduga päevana. Noh, ja kui teha väike küsitlus siinsamas Viru keskuses või ma olen üliõpilaste hulgas seda teinud, siis Võnnut hakatakse otsima ikkagi Tartu külje alt, kuigi tuleks minna sinna Tseesise kanti. Aga, aga inimestele seda ei saa teps mitte pahaks panna, sest asjad, millest räägi, mida me ei ava neid taustu, ega need ei jõua iseenesestmõistetavalt nooremate, nii me oleme ise jätnud järelikult kuskil midagi tegemata. Kodutöö, kodutöö on tegemata selles plaanis ja no vot ja siis Landeswehri sõjast ja, ja muidugi see kontexpetsis baltisakslastele sai nende koht nii-öelda kätte näidatud, see sobis suurepäraselt ju ka Nõukogude konteksti teise maailmasõjadiskursuses hiie ja seepärast siis ka neid Landeswehri laulja on natukene natukene rohkem nagu kättesaadud. Neid julgesid inimesed ka laulda ja rääkida, sest nagu me teame ka pärastsõjaaegsel perioodil, see folkloori suhtumine oli äärmiselt tendentslikult. Tänapäeval me saame presidendi preemia rahvaluule kogumise eest, aga toona võis rahvaluule levitada, sest saada ühikese komandeeringu nii 25 pluss viis kui folkloor seid väljendit kasutada. Et väga paljuski on olnud ju tegemist ka suletud pärimusega, mis lihtsalt väga-väga arvestatavate põhjuste lähiei ole jõudnud folkloorikogujate nii ja ta ei olegi pidanud jõudma. Ja üks asi on veel meister, pärimus, seal, meeste pärimus, mille kohta ma võin rääkida ühe äraütlemata toreda looma tervitanud Margus Põldsepa, Jaanus Janssoni, kellega me käisime koos kogumas. Ja loodetavasti läheb ka silm särama, selle peale sai leitud üks väärikas vanahärra, kes oli sõdinud küll tegelikult mõlemal pool juba, seda küll teises ilmasõjas. Aga nende meeste vangilaulud on niivõrdmeeste spetsiifilised. Et need ei olegi määratud nii öelda laiemate rahvamasside kõrvu, noh tänapäeval kipub olema, et meil on nagu kadunud ära need tobud ja reeglid, et, et kui on rahvaluule, kui on rahvalaulud, kui on rahvapärimus, siis on see nii-öelda kõigi oma tittedest, kuni pension närideni ja noortest tüdrukutest, kuni siis eakate elu näinud memmedeni välja noovat ja siis see kõnealune härrasmees, kelle juurde me jõudsime, tal oli olnud eelmisel päeval raske päev koos perepeoga ja tema hinge vaimu, kas turgutust pärast turgutust oli ta väga nõus laulma kõike. Aga see lindistus ja folkloori kogumise protsess nägi laiali vastus välja enam-vähem selline. Et esimesed laulud olid niimoodi suhteliselt siivsad. Siis Hetkel võttis minia oma kaksikud, lapsed kaenla all, otsustas, et ta läheb nendega jalutama. Tähendab, siis see oli siis esimene tsensor, teise tsensoriaste oli see kallis abikaasa üritas siis meil nagu väljatõrjega sellega, et ta keeras raadio valjemaks ja hakkas köögikappidega köögis nõudega innukalt kolistama, aga lahkus ka uksi paugutades. Mina jäin paigale. Noh, ma olen näinud igasuguseid asju ja kuulnud ka igasuguseid asju, aga, aga eetriale see, millest rääkida ja on ka niisugune folkloristide pärimus. Ta vaatas mulle otsa ja ütles niimoodi, et saad linna, laane, pead sealt igasugust roppust nännu, sa võid siia paigale jäi, ega ma tegelikult ei kavatsenudki kuskile minna. Et see on tegelikult seesama, mille me oleme ära unustanud, et nii nagu oli naiste ja meeste peol, nii nagu praegu teeme meeste tantsupeo. Et väga palju on sellist repertuaari, mis ei olegi tegelikult määratud nii-öelda avalikkusele, kõigele sellesse tuleb nagu mõistvalt suhtuda. Naisfolklorist ei pea mitte pahandama, kui ta meestelaulutoast kahe sõrmega niimoodi väga ettevaatlikud hellalt välja tõstetakse, uks tema järel kinni pannakse. Täpselt nii nagu meil on oma naistejutud ja laulud, et see pärimus, mis nagu on jõudnud folkloristide vahendusel, avalikkuse ette, on selles mõttes on need niisugused konarused, oks, söönsused võib olla sellise allasurutud tunnete niisuguse, ütleme siis verbaalsetes, kuidas ma ütlen sõnaliselt vägisõnu kasutades välja elatud, et ega see ei peagi jõudma ju, eks ole, laiade masside hulka, nii et me ei saagi teada, nüüd saame ikka, tead, aga, aga kui ma hakkan nüüd avalikus riigiraadios nii-öelda ropendama, siis ma kaldun arvama, et minu positsioon ühiskonnas pärast seda ei ole enam tõsiseltvõetav, et ütleme siis niimoodi, et mina koristan ka nõudega avamärkmed ja lahkun kuskile ja kusagil. Et selliseid laule kuuleb siis, kui, kui mehed on omaette või, või siis võetakse, võetakse kaasa sellised juba teatud mõttes olevused või eriprofessionaalselt kratiinid. Et kui näiteks lõõtspillimängijatega lõõtspillipäevadel öö otsa laulda, siis täiendada oma sõnavara ja saad aru, milles lauldakse, eriti kui sa jääd märkamatuks. Aga, aga see on asja juurde kuuluv ja noh, õigustuseks ma võin öelda seda, et vägisõnad on olnud alati väga tõrjemaagilised. Vägisõnu on tarvitatud usundis, selleks, et saada jagu siis kurjast paha silmaga inimesest, aga misse vaenla nägi siis muud on kui seesama kuri ja paha, kelle vastu siis võib kasutada. Ja selge on see, et, et sõda, kuigi ma tahaks loota, et mul ei õnnestu seda kogeda. Ise on kindlasti see koht, kus, kus, kus romantikal ruumi küll, aga aga mingisuguses teises kontekstis, see on siis seotud juba nende pruudi temaatikaga või, või ootaja või, või, või neiu või naise teemaga ema temaga, aga tuleme siis Landeswehri sõjalaulude juurde tagasi, missugune on kõige tuntum, kõige tuntum, mida vist on ka, on siis publitseeritud, ongi seesama Landeswehri lüüasaamine, mis on siis tehtud enam-vähem. Selle laulu peale käib enam-vähem sellise viisi peal. Ma nüüd üritan siin käriseva häälega natukene laulda, et Landeswehri marssis läbi Läti külatänava korraga eest leidis ta Eesti riigi värava ja siia tuleb meile tuttav tuttav rehv, mida siis korrati Landes veer seda sõideo siin sinu õnn võib närtsida pea ja sinna juurde siis mõned sellised toredad salmid, eks ole, mis mis võiks ka praegu, ma loodan, et need meie suhteid lätlastega eriliselt ei halvenda, sest seal on majanduskriis natuke rängem kui meil praegu, et Latvijas läks parajaste omariiklus, looja Parun ütles Lähme Eestimaale sooja. Et seda me siin ei laula ja noh, siin on siis mis siin siis veel on ja kuidas siis Landes veer langes, veel lüüa, või siis see laulukene lõpeb enamvähem umbes sedasi, aga võib-olla läheb ta aga edasi, mina edasi ei tea ma, et on siin hästi palju saime vahel, et päike hakkas eesti kohal heledamalt loit maal andes veer longates aga Waterlandi roitma. Ja noh, jah, eks ole, ja, ja siis on siis noh, samamoodi on selle marsilauluviisi peale jälle teine. Teine versioon, mida siis saab ka sobiva viisi peal jorutada, on see, miks silkadega silkad sa baiti Landes veer Etsulatškoodleb lagunud püksisäär. Miks kardad, sa nii kangesti rääkisid, kas nad sulle liiga halba juttu rääkisid. Ja kuidas seda siis laulda saab, eks ole? Väga palju kasutati vabadussõja ajal ka seda viiendast viienda aasta revolutsioonis revolutsiooni aegadest tuttavat laulu, mida siis vari eriti saksad surevad, mõisad põlevad ja siis vastavalt metsad, järved, maad saavad rahvale ja siis on siit läks siis omakorda edasi Landeswehri temaatikale, Landeswehri salgad, parunite palgad, Eesti vaprad sõdurid murravad nad kõik. Ja, ja Need on niisugused niisugused laulud, mille kohta siis on mäletatud, et need mehed, kes siis teenisid, nagu siis toona öeldi, et kodanlikus Eesti sõjaväes, et siis näiteks olid, olid natsi Smarsi marsilaulu täna kasutusele ja, ja noh, siin on üks mälestus. 1962. aastal on siis Lõuna-Eestist üles kirjutatud saatetekste, kui siis keegi Kaldi nimeline mees teenis eesti sõjas pääse siis Valgas olnud see marsilauluks seesama selline laulukene sõdurite noored vennaks, et kus on teie vennad, meie vennad Kolkvad Landeswehri, vaat kus meie vennad. No see on ilmselt kõne, mis on laste laulikus tuttav, eks ole, et, et vaata, kuidas talupoeg põllul vilja külvab ja need teised sõnad. Ja sinna siis vahele see, et saksad surevad, mõisad jagatakse metsad, järved, maad saavad rahvale eel ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja siis oli teatavalt üritatud ka meeste meeleolu tõsta seeläbi, et küsiti, millisest mõisast siis keegi tahab maad soovib, et siis siis Landeswehri sõjas väidetavalt siis just nagu sõdurite sellist meeleolu või, või tuju tõsteti ka seeläbi, et siis tõesti pärast sõda, siis on võimalus saada oma maad, näiteks, mis on ka mis on ka väga oluline ilmselt eestlase jaoks olnud, et saada siseoma lapikene maad, jaks üksi, eriline ja salapärane laul, nagu te saate alguses ütlesite minu jaoks alati olnud see laul, mis räägib eesti piirist, mis käib vastu Hiina müüri ja ma arvan, et suurem osa kuulajaid rohkem sellest laulust ei tea. Ja selline laul, senine Mul on olemas, mille fraasid hakkavad või mis hakkamise algusread on jah, see, et mida on ka laut erinevate viiside peale, mis on poliitiliselt ebakorrektne ja mida tõenäoliselt seetõttu ei taha taheta väga laulda. Aga ma toon selle paralleeli, et kui vanemad inimesed mäletavad raadiost seda saadet et piirist piirini müürist müürist müürini just nimelt siis vahele vahel ikka lauldi seda lauljat. Eesti riik käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahelt kaduma ja siis tulevad niisugused mõttepausid. Ja, ja kuivõrd ühesõnaga, see on nüüd ka seotud sellega, et oli ju esimeses ilmasõjas, kuhu see eesti sõdur kaid sattunud tähendab, see on, võtame sealt samas selle laulu, mis toodi ju kaasa, mida untsakad laulavad vene riigi säädus on ropp iroojane tuletate meelde, seal on kenasti kõik kirjas kõik needsamad sündmused. Ja et kuhu see, kuhu see eesti sõdur välja jõudis, mida ta seal koges ja kuskohast see, kus kohas see tunnetus, see tunnetus on, eks ole, et meie vahvus, mida me suudame. Et, et siin on ka nii palju sellist poliitilist vilgalt, et see on nagu selline kitsama kitsamate rühmadega pärimus olnud ja ega ei ole neid julgetud avalikustada nii väga noh, niivõrd-kuivõrd näiteks, eks ole, kui, kui me läheme, Me setomaale ma toon sellise näite, et et viiekümnendatel setu memmed laulsid aatompommi lülistuseks ja kiitsid, kiitsid vägagi kolhoosikorda, siis need laulud olid populaarsed, neid publitseeriti säilisid paremini. Ka selle hiina müüri laulu kohta rohkem sõnu ei olegi teada. Praegu praegu lambist mul väga palju rohkem öelda ei ole. Niimoodi, aga, aga seda on, see on see koht, mida saab otsida, ma katsun siis olla järgmised või niimoodi natukene tublim ja täiendada. See peener riigi säädus on ropp Jeroojani ja parunite orjusse rõhuv rõngast. STT. Jabaronite Hobrängaste, Vene keisri ilma tuli, keeda sööda Haalus taas siis Hiina riigimaid teema kangesti. Ta ei vaadanud seda festiina. Ihaldas ütles härra tükki, kao siit minema. Kui aga eila, siis peksan valga. Ära tee seda nii, kui ja ta ei või olla, aga Ahtri jopsid kurrat võt kuulu hoteid, mõnuhtleme teid, karvamütsid kammemmerde peksa. Et ma ta vokaatum, err veel lollikarjaga Aga vaatan palli ja ta sai sõjaväljal orada Petro Paulus. Põimasoolida. Öö papp merepõhjas kõll. Adrooriga käida nüüd põhjaveega Kuropotide veini vatiinist, nalja naistega, kuid alampaekihi päts naljas seal võitleb naljaga kurat, leinata talle naistega kui la seal võitu näljaga ja loodud üllat seal surnud omal ajal, ime, kus paljajalu joostes jalga laadile bussiajaloo, lapse turvanaersime seal paljajalu idujahud, alasime seal koer oli, kolm rubla maksis nael ja peene tantsu, toodab Italy koera, nii head. Nael teade tantsule. Oodati. Riideid kannan lappis veeri, punaseid aumärkide, neile annab telge. Paar. Rängast. Teraapiale ja paar olite korterid rändajate. Kui õitseb sirel, on üks selline laul, mida tänapäeval ka palju laulda. Jah, ta üheksakümnendatel tuli noortekultuur ja, ja sellise väga populaarsuse sai just tänu hoogustunud korporatsiooni liikumisele, noh ma ise vaatan siin oma üliõpilased olid toona hästi noored ja mis ta väga palju laulsime. Aga see on taaskord taas kord laulukene, mida julgeks dateerida ka sinna sajandivahetuse kanti ja ma olen vaadanud, et selle meloodia peal on väga erinevaid tekste. Aastaid, pööning näiteks laulab seda kenasti, ma eile õhtul seda saadet ette valmistades piilusin, et viska siis Youtube'is näha on jaa. Jaa. Vaatasin neid kommentaare, et kuivõrd need sajanditagused tekstid sellest, et armastatud inimene otsust kaugele temaga ei saa kokku, on mõjusad ka tänapäeval päeval. Ja nad kandsid toonaste naiste igatsust just nimelt seetõttu, et sõjavägi oli pikk kroonusaatmine oli, vaatate teinekord see sama, mis inimesega igaveseks jumalagajätmine kasta tuli tagasi, kuidas ta tuli tagasi? Jah, eks ole, kirja ja tuvi ja muu post käis nagu ta käis ja sageli ei saanud saada sedagi, kuhu inimene maetud on. Et need sellised naiste repertuaaris olnud romantilised laulud on kuidagi võib-olla seetõttu ka pidanud enam-vähem 100 aastat, pluss-miinus, eks ole, 10 20 siia-sinna vastu just tänu sellele. Et ka meie hilisem ajalugu paraku näitas seda, et me ei saa oma lähedastega kontakti, nad on siin või sealpool raudset eesriiet. Me ei tea paljudel puhkudel seda, kuhu inimene maetud temaga jätta hüvasti, need esse, romantiline ja samas ka, mida omakorda siis võimendusid, niisugused slaavi niisugused väga romantilised meloodiad. Et see oli hingele ilmselt väga armas, noh. Vaat ma jälle vahetan teemat, ma olen see, et mul tuleb siit ja sealt mul praegu hakkas meenuma just seoses sellega seesama kolm sõpra, mis oli tudengid, laulja, mida on vastavalt lauldud, eks ole, kahel eri viisil on see ja vene valge kaartlaste meloodia, noh, kellel on näiteks nõukogude ajast pärit 80.-test Žanna Kievskaja plaat, minu teada vist ka emigreerus üldse Prantsusmaale, jätkas seal oma interpreedi, teed on, eks ole, see, et vene meloodia peal, mida on hästi palju laulnud ka untsakad, on see ilmudel saksa viis, saksa viisi peal laulsid minu, minu ema ja vanaema, näete, ma kuulsin seda versiooni, mis saksa meloodia võttis üle, kord läksid kolm sõpra üle kuivama jõe ja sõpra teema ja see viis nende tee. Ja siis koored läiksid kolm sõpra, koored läksid kolm sõpra ja kui te võtate Jeskaja valge kaart laste nii öelda pärimuse või ütleme, nende laulud, saate sealt piiri piiri piirikülje, kaasak maladoy, et emotsioon, emotsioonid, selliseid ei tunnista ju väga niisugust, ütleme sellist keele piir ja sageli ka seda, millisel rinnal parasjagu sõdid. Sest see ei sõltu ju tegelikult inimesest endast rea sõdurist ei sõltu see, kuhu sa satud ja kelle vastu sa pead selle püssi tõstma. Et vot sellised sellised toredad, romantilised laulukesed on nagu, nagu väga sümpaatsed, niisamuti kui näiteks seesama sõduri valsk Eda sisse Untsakatele minu meelest laulis ette Antsla kandis tuntud rahvas päraselt pudru Benno ja mis samuti kannab seda, seda lahusoleku tunnet väga võimsalt ja untsakad on teinud temast kaasaegsele kuulajatele minu arvates väga vastuvõetava loo, rõhudes just sellele emotsionaalsele, sellele mehe hingelisusele, mis sõjalauludes kõige paremini tuleb esile ka eesti mees on ju ka natukene karune, oma tundeid väga avaldama ei kipu, aga see romantilisus hellus, soov, et teda tagasi oodatakse, et tal oleks koht, kuhu tulla. See kandub edasi meestele laulikutes ja, ja noh, ongi tähelepanu väärne ju see, et ütleme, käsikirjaliste laulikute laulualbumite traditsioon kus me neid tekste noppime, kust me neid publitseerime, kust praegused folk ja pärimusmuusikat viljelevad ansamblid oma repertuaari saavad? On ju suuresti või algselt olnud esmajoones meeste kultuuri osa noh, võib-olla Nõukogude ajast mäletame neid templialbumeid, kuhu kleebiti pilte ja kirjutati salme ja ja mis andsid edasi, nagu seda kroonuse oldud aega peegeldasid, seda aga, aga laulikud meeste laulikud, kus siis on mehed üksteisele kirjutanud, pühendus, salme laule, mida nad teavad, mida nad väetavad, mida nad on kuulnud. See traditsioon läks hiljem meeste käest omakorda naiste kätte üle. Nüüd on koolis, kas me mäletame kõik, et me vist oleme pidanud salmikuid? Et meestelaulukladed iseenesest on ka äärmiselt huvitav, huvitav allikas pärimuse uurijale ja need kannavad, kannavad seda nii-öelda laulude testilist sõnumit ühelt poolt natukene annavad nad aimugi Sofiast, kus ühe või teise lauliku omanik on ringi liikunud ja võib-olla ka teatavatest väärtustest, mis laulud olid seda väärt, et need laulikusse kirjutada, mis laulud kas siis salmidena või tervena olid seda väärt, et et kellelegi mälestuseks kirjutada, noh, kust me need mälestussalmid oleme saanud, suuremalt jaolt ikka triimilisest rahvalaulust välja võetud lemmik salmida. Võib-olla sellised keskealised ja vanemad kirjutasid? Kirjutasid fotode taha, mäletate, ma mäletan omaenda lapsepõlvest, kus ahviga oli kirjutatud kahe efiga püüdlikult ja korralikult laulukene, et kui sa mind ei armasta, sõidan Aafrikasse, ma abiellun afiga, lapsed tulevad kõik pika saba, aga jaa, tuleb meelde tuttav, eks ole, või et kes kõige rohkem armastab see kõige lõppu, kirjutab, et, et need asjad on omavahel väga põimunud, et väga raske on tõmmata nüüd niisugust piiri vahele, et vaat, ühe ajastuga või pohhiga muutub, inimesed jäävad ju samaks, me tuleme sellest ajast selles skulptuuris, kus me oleme üles kasvanud. Me kohandame neid väärtusi vastavalt siis ajavajadusele või, või eluperioodi vajadusele, kus me parasjagu praegu olen. Rääkis siia laulis etnokultuuriteadlane Marju Kõivupuu ja seekord on meil suur palve kuulajatele ootame teie käest teavet räägitud laulu kohta. Ta, mis kõneleb sellest, et Eesti piir käib vastu Hiina müüri meie kodulehele ja ümbrikukirju loeme ka hea meelega Tallinn, Kreutzwaldi 14 ja samuti kui teil on mõni laul meeles mõlkumas tollest kaugest ajast, siis kirjutage meile. Marju Kõivupuu räägib võidupüha saates uuesti. Saate toimetaja on Piret Kriivan ja täna kuulasime vabadussõja ajal lauldud laule riigipiirivalveameti orkestri ja tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori Kuldse Trio untsakate esituses ja ansambliverre, kui õitseb sirel, kõlab nüüd. Ja luu ärkab siis ta on, mina annan härde siit surma minna ja naernes kustu uda või siis ta mina anna härda siin surma minna ja naerdes kustu ta või? San rakali Sanna ärana härra. Kuid seda usku maa saab ja et sel kellel sina oled ruudustuvam roobi ja et selle me, kelle sina oled Ruulustuvandu ruudi ja tava lööde võitluses. Maantee ta puutum ja la veeren haavata ning hall ja laadal seal saviluus saami luuveri voolama ning hall ja laada seal ravinud ilu voolama. Ja kui mina Puka oma külmas hauas ning lõpetoodsa meie elu sina minu kalli torda ahastuse minuga nutta. Siis sina, minu tallitorn. Minuga nutta. Laulab viib ja. Ka siis mina naerda.