Täna saatis külma sõja aegade kuumad paigad ja kuidas sinna saab? Sõduriks ka eestlasi. Juunist 1950 tungis kommunistliku Põhja-Korea armee Lõuna-Korea territooriumile ja hõivas valdava osa sellest. Vastulöök, mis taastas endise olukorra, anti ÜRO lipu all tegutsenud 16 riigi vägede poolt. Tänases saates jutustab Austraalia eestlane Oskar Loorents endine idarindevõitleja, kuidas ta Korea sõjas käis. Sõda käis juba 51. ja kõvasti siis taheti sõjaväkke saada sõjamehi, kes tahavad, söötame, others oli sunduslik teenistusega ajateenijaid, nad ei tohtinud üle mere viia, siis sel ajal Sunsuslikult siis taheti vabatahtlike ja mis nad tegid siis? Muidu Austraalias, kus sa lähed sõjaväkke, siis pead olema kuus aastat. Lepinguga lepingu kuue aasta peale läheb. Ja siis tehti nii, et kutsuti üles, kes tahavad minna. Eri Korea üksus Special korjan Foosni kutsuti kaks aastat. Ma mõtlesin, et mis see kaks aastat ikka teed, mina ka kohe. Ja läksin pealegi, selge jah, jah, amet oli selge. Ja, ja seal läks aega. Läksime sisse küll, aga kohe vastu ei võtnud. Käisin komisjonis ära ja öeldi, et minge nüüd koju, oodake, Nad uurisid minu tagantjärgi teenistus, käinikus käikude, mida teilt küsiti, kui, kui ta seal Ada küsis mu käest, kas sõjaväes on? Ma ütlesin, ei ole olnud massalluse seal maha. Kas nad teadsid? Mitte seda? Ei tea, aga kui õppustel läksid, need said kohe teada. Püsside kasutamine, käsitlemine, laadimine ja kõik need, kas tead, kuulipildujaid lõin kohe tükkideks. Sirlaadiumiteetsel läksid, nad pubisid, ei saa, ei saa padrunisse, sõnana magasini, siis mul läks niuhti juba valiks. Nad vaatasid, aga Nad teadsid, kes ta oli, taipasid naisest Meliga, aga nad ei ütle mitte midagi. Nii et sealt koodist läksime, Koreas käisime ära ikka ja no kõigepealt tuli teha õppust Austraalias, kolm kuud oli Brisbane'is, kus me elasime, seal, kus vastu võeti kolm kuud, seal siis oli juba kasarmuelu ja ahi oli Vokas armuelu jälle. Aga no Austraalia sõjaväeelu oli palju. Saksa sõjavägi ei saa üldse võrreldagi, mille poolest ei saa? Kõigepealt toitise käitumine, kui sa oled ikka esimesed kolm kuud, olin natukene nii, noh, marssimist ja kõike sa võti veel kohaga, mitte nii palju. Aga peale seda olid juba sõdur muidugi kust rivisse ja kõik jäid ka sõduri moodi hoiti, aga elu oli vaba. Sul oli kõik ikka vabam nii-öelda, mitte nii nagu sakslase hai ja siis viidi meid Sydneysse, Sydneys olime kuus kuud õppusel, see oli siis juba üheksa kuud kaku ja, ja siis seal õpetati eriala, küsiti, kes tahab minna midagi eriala õppima. No mina olen sihuke lollakas, igal pool ikka vabatahtlikult kogu aeg küsiti, kes tahab minna tonaalsetuna on ju mootorrattur kes viib signaalina. On see siis virgats või käskijal käsk, või? Jah, ja nii sedamoodi, aga need suured Harley-Davidsoni teated Ameerika masinad, läksin selle peale korrektselt silbis. Meil oli kõige parem aeg, läksin mootorratastega välja, polk viidi kuskil sinna, lasime mootorrattaga sõita ja teha, väga hea elu oli. Tulime õhtuks jälle koju ja. Noh, ja siis ükskord tuli, et nüüd on äraminek, anti kõik nõelad ja süstimised, käti pandi lennuki peale, viidiumid lennukiga. Jaapanis. No see oli siis vahelaager seal, seal oli jah, seal oli suur selle üsna Hiroshima lähedal, kohe 20 kilomeetrit eemal, see oli Austraalia Surlaagrol seal. Ja seal oli veel kolm kuud õppus, siis. Aga see oli maastik koliva Korea maastik, mäed, täpselt siukseid kohtades, nagu korea juba. Te saite siis päris põhjaliku koolituse, järve aas terve aasta otsa. Nonii, tulijat aasta tuli õppida ja siis aastal tuli koreas olnud. Nii et seal oli siis juba väliõppus, käisite maastikul ja kaevas ja teha ja, ja üle kõik, mis on võimalik, tähendab, ja koobastes käimised-tegemised ja kõik kõik. Ja tule all tähendab, pandi kuulipildujad, käimised, Alt roomasid ja kõik sellised asjad ikka tehti, nii et ega nalja ei tehtud. Aga eluliia? Ma üldse kahjate seda, kas te olite ainus eestlane, oli eestlane üldse? Teisi eestlasi ei võetud vastu kuskilt, mina. Ma usun minaalisse, proovi. Katsejänesekatsejänesest nii-öelda ja ja näed, läks läbi ja olime rindel ära ja Te olite kolm kuud, olite siis laagressis padjale lennuki peale või laeva peale, sealt pandi laevaga viidi meid koreasse, see ei olnud nii pikk tee sealt, noh. Seal väga lähedal öö otsa sõitsime, hommikul olime siis koreas. Ma ei tea, mis oodata. Täitsa liiku kuradi hernesupp, siin udu oli nii tihe, et ei näinud enam omaette ka üldse, kus laev sisse sõites. Siis mõtled kogu aeg, kust nurga tagant tuleb vastu. Aga me olime nii kaugelt liinilt, et ja siis sealt viidi meid autodega viidi siis sinna 38. paralleelsõda, see, kus, kus oli liin, ei öelda Rinne ja, ja siis viidi meid Saul sujul või Saulu, kuidas teda hääldada, siin see oli pealinn ja seal natuke edasi oli siis ründe jõunja. No ikka tükk maad ja sealt viidi meid rindele ja ka seal oli mägine maastik, mägine, aga mitte mitte suured mäed, aga suured künkad nii-öelda, aga ikka mägine, lagedad või, või metsaga kaetud kõik mets maha võetud, jaapanlased olid ju seal sees aega ja need teise maailmasõja ajal ja sel ajal jaapanlased võtsid selle metsa, mahariistasid ta puhtaks kohe. Ald võsa oli metsa peale jõndena. Mägede vahel oldi ikka orgudes võsa, väga vähe puid oli, naasis muidugi. Rindeelu oli väga hea seal ja see oli nüüd Austraalia üksus, aga mis rahvusest mehed seal olid, seal kõik austraallased, kõik kaustad, aga mis me kuulasime, Me kuulasime britist inglise diviisi alla. Ja see diviis oli kokku tehtud rahlia pataljon Uus-Meremaapataljon Kanadas, pataljon Indiast ja siis muidugi inglased ja šotlased ja iirlased ja see sellest moodustati ISISe terve diviis, inglaste viis brittide veis prediste viis, selle alla me kuulusime. Nii et see oli meie, no seal oli igast rahvusest oli, mehe kõrval, olid hispaanlased ka, kurat ei kuulnud mitte meie alla, vatlade eriüksus jälle, seal oli nii palju rahvusi oli sellesse Lõuna-Korea üksuses sõdisid ühinenud rahvaste organisatsiooni oligi ja see oligi see ja see oli ÜRO lipu all your ja ja näiteks, kui sa seal haiglat töötasid, rootslased olid haiglate peal, nemad rindel ei olnud, aga nendele haiglad. Nii et kõik igast rahvust, mis sinna kuulusid, Need kuidagi toetasid midagi muud. Niimoodi käis see asi seal, ega seal ei olnud nii et mina olin ainult üksinda ära kadunud teiste inimeste sekka. Aga siis, kui aeg täis sai, siis ma kuulsin, oli eestlasi oli sisse hakatud võtma juba. Kas te jõudsite ka päris eesliinile veel lahja Me olime kliinil kogu aeg. Aga liinil oli see asi, et sa olid, ütleme kuu aega olid liinil siis toodi tagasi, vahetati kompanii, tähendab, üks kompelakse ette olid kuu aega seal, siis tuli järgmine kompani vahetusse välja, läks kohese reservi nii-öelda. See oli kogu aeg, käis ringini vahetus metsa ei olnud kogu aeg rindel nagu Saksamaal, olime seal vene, vene sõjaväe, oli kurat ilminers poolteist aastat ühes kohas, kogu aeg ühes punktis. Mul on hea meel tervitada teid tänapäeval siin Laidoneri muuseumis Eesti riigi sõjamuuseumis. Meie sügisnäituse avamisel. Sedapuhku kannab sügisnäitus pealkirja eesti külm sõda. Ja kui esialgu tundub veidi küsitav ja kaheldav kuidas on võimalik omavahel siduda midagi nii väikest nagu seda on Eesti millegi nii suure ja hoovatuga nagu seda küll seda siis meie näitus pakub välja lahenduse. Võimaliku variandina Ehk siis oleme püüdnud erinevate teksti pildi, heli videomaterjalide abil taaselustada oluliselt külma sõja sündmused, konfliktid ja sõjad. Ja siduda neid Eestiga läbi nende meeste ja naiste, kes ühel või teisel moel neis konfliktides osalesid. Ei, meie poiss oli ka. 225, on ka 24, kuus aasta, kasumi saadavad praegu üks mu hea sõber elab, elab Havais, ma pean talle kirjutama. Monoloogi on elus, oli Werneri ja Korea, Ameerika-Koreas, Koreas ja Vietnamis ja Ameerika sõjakooli kaasan langes koreast majori auastmes soomepoisina. Aga koos lõpetas sõjakooli ja pärast oli Ameerika sõjaväes, tõusis majoriks ja, ja siis surm. Kas me leiame teda lühielulugude, härra von küll kauges on ta nimi ja. Nii et ikka jätkus neid mehi igale poole pärast suurt sõda veel, aga neid on, neid on palju. Nüüd muidugi on surnud palju, väga väike osa on järgi, aga aga kes on nüüd viimastel aastatel on käinud, muidu ta ikka täiustab ja tõimule teatriga. Viiendal sünnipäeval tõi Havai lille lillekannikas kaelas. Lillede hulgas olid need likööri ja rummimudelile. Kas kaks praegu alles seina peal, ma lubasin ühele pudelikorjajal ära. Hindaks tegelikult olema varratoffesse. Kuidas sa tõlgiksid eesti keelde varrele kattuvad, see on üks asi, mida ma ei ole selgeks saanud. Sellepärased ohvitser seal oli, tegelikult ta ei olnud ohvitser, aga ei olnud allohvitser. Ta oli vahepeal laste ja, ja see on nagu soomlasest sodilosmestore või nagu vabadussõjas aseohvitseri aseohvitserid olid need, kellele ohvitseri väljaõpet ei olnud, aga olid näiteks haritud poisile pandi töörühmaülemaks ja need olid asotsiaalid. Mina küsisin Leo Jaagult. Milline vahe on allohvitseri ja võrrandades vahel ta ütles niimoodi. Minu poole tuleb pöörduda. Mis ei ole nõutav, allohvitserid, vaat just, aga ta ei olnud ohvitseriga, nad kandsid väga palju kaotusi Vietnami sõja, sest need võrreldav, noh see oli niisugune, need olid ju tähendakse hauas, ta ise eeldab seda, et kaotused on suured, sellepärast et et. Seal noh, nad on üksuste allüksuste ülemad, eks ole ja see, nende kaotused on suuremad kui, kui meeskonnal. Ja omakorda ohvitserid, kes on kõrgemal, nende kavatsen jälle väiksemad noored ohvitserid need kaotusest muidugi kolm-neli korda rohkem seisab kui kui nüüd protsentuaalselt, kui. Isegi nad on teinud statistikat. Need, kes sõja algusest lõpuni läbi tegid ja enam-vähem seal nooremohvitseri staatuses olid. Neil oli Eluga pääsemise protsent on vist kuus protsenti, 94 protsenti seal igal juhul. Surmavalt. Siin on mitmed välja mitme mehe väljapanekud, eriti just Korea ja Vietnami sõjast ja nende hulgas ka üks olla aegselt tuntumaid eestlasi Ameerika armees, kolonel Enn tiittenbergi asjad. No siin on väljas paar tema lenduri kombinesooni, tema, tema paraad, peakate ja, ja kannused nimelt õhuväeüksused olid ju kõik kunagisi ratsaväeüksuste järeltulijad ja seetõttu nii huvitav, kui see on. Lendurid käisid Ratasele kannustena ringiga Ameerika armees. Samuti on meie muuseumis teie täielik komplekt tema teenetemärke. Kõik need asjad on pärit temaliselt ja pojalt, mis siin kaks aastat tagasi meile üle anti. Ja miskipärast on kõige väljapandu vahel ka üks näib olevat punaarmeelased. Vöörihm on jah, see on nõukogude armee sõduri vöörihm, mis on trofeeno saadud Vietnami sõjas. Nii et oli, oli seal ka siis selle poole esindajad täiesti olemas. Nii et noh, mis ta on meil siin näiteks olemas Vietnam inglise taskusõnaraamat, mida kasutas Austraalia armee armees teeninud ja Vietnamis sõdinud Leo Jaago ja samuti üks väike kaardikene, mida ta siis ilmselt oma sõjategevuses kasutas? Tartlane Leo Jaago lahkus kodumaalt taganõuete Eesti sõjameestega sügisel 1944 võttis osa lahingutest Saksamaapinnal ja pääses ameeriklaste juurde, ujudes üle Elbe jõe. 1947. aastal siirdus ta Saksamaalt esimeste eesti ümberasujate ka Austraaliasse, kus vahetas mitmel korral töökohti. Aga siis ma hakkasin Sydneys, aga siin jää hokit mängima ja siis ma läksin trammide peale tööle, töötasin alguses peleti korje pärast trammijuhina ja siis hakkas Korea sõda peale. Ja ma läksin ka siis ennast meeldima ja seal oli nii palju küsimusi. Ja ma usun, et 27 28 küsimus on, et kas sa oled kunagi teeninud mõnes teises sõjaväes väljastpoolt Austraaliat, Yesson näo. Ja teine küsimus oli, kas sa oled kuskil mujal näinud lahinguid väljastpoolt austraaliaaami sõjavägi osa võtnud lahingust lahingutest ja ja ma jätsin need kaks küsimust lahti, ma ei tahtnud neile õigust ütelda selle kirjalek, ankeetaiana, see oli kohe ikkagi iga, igaüks pidi seda vastama ja siis täitma täitma ja ja ma jätsin need kaks küsimust vastamata, ma ei tahtnud neile valetada ja aitäh neile. Õigust räägid, aga seekord oli niisugune naljakas aeg. Käisin arstlikus komisjonis läbi ja siis kui ma läksin ära sealt siis üks mees mulle nonii. Kahe-kolme kuu pärast sa sealt siis vastused siin vastu võetud või ei ole. Ma ootasin kuus kuud ja midagi ei juhtunud. Ma kirjutasin kindralile kämbers, et miks siin on neid üks mees, kes tahab minna kodumaad kaitsma, miks teda siis ei võeta, miks ei võeta niiskes meest vastu. Ja siis läks nii, üks uus, kolm-neli nädalat läks mööda, siis mas, kirjeldasid käenberalist ja Melbourne'is ja igas kohased paluks jätke see kindral rahule. Et temal on muusid tegemist, aga sinu sinu Apple'i käisonistil, Andri sidur, rikke on näha, et teie palve on veel läbivaatamisel, läbivaatamisel ja, ja siis hakkasin saama iga kuu viis aastat, iga kuu, ma sain kirja ikka sama sisuga häma, sama, justkui oleks pitsatiga löödud. Ja siis 1955. aastal tuli üks kiri, kas sa soovid ikka veel Austraalia sõjaväkke sisse astuda, et julges sinna sinna ja rääkige, oleksid sinna ma olin siis trammisides ja natsism küsisid, et kus see oli, 1945 Marci kuus. Mõtlesin Taanis nadilised thankija ikke soovitsevalgi sissimine siia. Käisin arstide juures läbi, samad küsimused jälle ja olen vastu võetud. Anti mulle Nummert, nii üteldi kohe seda Nummert või ära unustada. Rikkad tundsid huvi 1945. aasta märtsikuu vastu ja ainult paistab, et neil olid kõik teised andmed olemas. Aga seda taani episoodi nad ei teadnud. Nad teadsid, ma olin igas teises kohas Taanis, nad ei teadnud, sellepärast ma tahtsin, nad olid välja uurinud, ma usun ja seal olid kaustas olemas. Ja sealt veidi mind siis väljaõppelaagris kapuukasse, seal ma siis tegin kolm kuud väljaõpped. Ja mis oli huvitav asi oli see, et kui nad Et minu käed olid teistmoodi. Ma olin harjunud eesti moodi saksa moodi pressentaansi, mitte nende moodi ja see mees kurat, kuidas Aniskis klanti teed. Siis ta näitas mulle neid õigeid trikid ära, see oli üks viga. Ja teine viga oli, kui marssima hakkasid, nad panid mind parema tiiva markijad ja siis ütlesid padjarait. Kuid maad ja mõtlesin, et noh, see on hea padja, astu parema jalaga välja, mõtlesin kuradi Austraalia sõjavägi, et iga mees astub vasaku jalaga välja sisestatud parema jalaga, ütlevad selle käsu Paideraatiad, ratialgitmine. Ja vaatasin terve kompri jalad segamini. Oli see rait maake? Käsk, tähendab Raitsvasse vaatab teed kindlaks, et sa oled. Sina oled see maakleri siis kõik vaatavad sinu poole, et see rida sirge kellele kõik joonduvad see koht või temal kiirusel ära. Koolipildid ja püssid ja need olid siis need olid õppusele mul kergem, neid ma tundsin. Aga siis nad said muret minu granaadi viskamise pärast. Miks mina viskasin granaadi, mis ma õppisin sõjas granaati viskama, mittemisse õpetati. Ja ma võisin nende väikse, mis olid need munagranaadid, võisin visata märklavale külgus. Ta kratsib pead, et see ei ole raamatu järgi. Et sa pead määrustik määruste järgi, et, et sa pead oma vasaku käe, sa pead üles tõusma oma vasaku käe sirutama vaenlase poole ja siis viskama granaadi, üle õla, nii kõrgeid küttide palatist kukub ja ei veeri lõhkeb. Ja siis ta hakkas mind õpetaja, mõtlesin, et aga kuidas sa saad siis lahingus kurat püsti tõusta, oma vasaku käe välja, Cannes'is granaati visanud, et vaevleb asju vahepeal praktiliselt ära. Määrus määrustik ja ma sain siis õppelaagris kolme kuuga läbi, teised marsid välja, nats ütlesid, läksingi oma marsikeskus ja ma ütlesin, et sa pead kooli minema, et see inglise keel ei ole küllalt hea, et me parem sind siiani kolmeks-neljaks nädalaks kooli inglise keelt õppima. Nagu ma ütlesin, ma olen siis ainuke loll, seal olid austraalia, inglise keelt. Ega ma seal siis ära ära tulin, siis mind viidi Sydneysse neljandasse pataljoni, kus sa said selle jalaväe välja õppuse. See kestis üks kolm kuud, siis hakkas juba elavat laskemoona tarvitanud manöövide niiskeid lahinglaskemoona ja seal siis viidi mind kolmandasse pataljoni. Mis oli ingel, põrise, see oss hakkas ennast valmistama minna Malajev kodus, et sealt siis pandi mind jälle kooli mulike üteldi, et haridus on ikka veel nõrk, et me parem sind kooli praegu sul midagi muud teha ei ole, et las teised teevad, õpetasid meile, paistab, et sa oled küllalt kogenud, sõduretsemineskisassi vaja ei ole. Siis ma käisin üks, kuus nädalat jälle koolis, siis ma sain umbes nii algkooli ja keskkooli vahelise hariduse, mis nad ütlesid, et see on okei. Siis me läksime kannangla, mis on Austraalia džunglisõja peakooniga sõdur, kes kuskile läheb, peab sealt koolist lääde käima, see välja õppuski dzungli väljaõppes ketis kuus nädalat oli see raske, oli raske ja väga raske. Aga ta tegi sind füüsiliselt tugevaks, jooksud ja kõik asjad, marssimised, jooksud, roomlased ja kõik need olid väga head, kogu aeg vandusime, et mis rämpsu teevad, aga teadsime hiljem, kui me läksime džunglis, siis nad tekivad. Oli asja eest, oli, oli täitsa väljaõppes oli väga hea. Radivoon sixteen. Paak meis mehitamine imemist, harinud raadio Vietnam Ameerika vägedele 1970, Leo Jaago. 61 63 ei olnud midagi huvitavat, siis läksime tagasi Tai piiri äärde. Sealt siis saadeti mind Melbourne'is Melbourne'i ligidale tanki vas raketikooli, tankitõrjetankitõrje, raketi kooni. Siis ma olin kolm kuud ja seal ma siis kohtasin kirik õpet, töötajad, kellega ma olin kunagi sõjas koos eestlast, eestlane ja Ilmar pidas Eesti kirikus kõnet Melbourne'is jutlust jutlust ja siis järsku vaatas mulle otsa veo, kus sa siia said, keset jõudis, ta vabandas väega, ütles, et. Et ma sain vana sõbraga kokku, et pärast räägime, siis ta ütles, et ma tutvustan sulle ühte oma sõpra. Käisin ka vana sõdur. Ja null viis mind nõrga taadi ja kivi oli siia. Einar Kivi, kellega ma olin ühes kõik tegi need möllud läbi. Temaga novembris enam ei olnud. No ja sealt tankitõrjekooris siis saadeti mind tagasi pataljoni pataljonidest, siis saadeti vanglasse, kus ma võtsin üle demonstroysseni rühma. Kui džunglisõda on, siis seda on raske ütelda. Igamehel oli isemoodi kiiver, värviline kiiver peas. Miks? Kes oli esimene luure, kes oli teine luurejaoülemkuulipildujad, püssimehed, rühmaülemrühmaülema abi, igal oli eri värvi eri värvi kiiver peas. Kui instruktor kõnet pidas, ütlesid, näete, kuidas see esimene luure läheb, kui midagi juhtub, näete, kus teine luure läheb ja inimesed vaatasid kiivride järgi, kus keegi keegi oli. Aga see oli ainult õppuste õppesseule õppuste jaoks just minu alla kuuluse. Demonstraisson rühm ja ikka iga mees siis hakkas Vitlemiseda peal iga mees, kes läks Vietnami käis minu juurest läbi. Austraalia, Austria oli sõdur ja seal olid mõned Malaia sõdurid, aga neid ei läind, vietnamlased lihtsalt käisid seal väljaõppel. Ameeriklasi käis seal vaatamas. Inglasi käis seal vaatamas, see oli midagi, demonstreerisin Platon oli rühm, oli midagi uut. Siis hakkasid, siis hakkasid järsku tulema kaotused nimede ajalehes ja kõik vanad sõbrad, kellega olin Malaya sees, surmakuulutuste surmakuulutused ja c langes ja langes, see langesid. Ja ma hakkasin mõtlema, miks jaoks miski kogemus selja taga, miks nad langesid, need mehed ei olnud mitte pataljonis, nemad olid, kui nõuandjad olid Vietnami üksustega ühes. Ja siis ma panin palvekirja sisse, et ma tahaks Vietnami minna, olin liiga vana, et nad oleks mind saatnud. Mis oli siis 40 41 aastane, võib-olla vanem. Ja see võttis kolm kuud aega ja siis tuli palvekiri tagasi üteldi, et jah, et sa pead kangrost jälle läbi käima, ei hakka džungli sõjakoolist läbi närima, mõtlesin ma olen siin välja õpetaja, ei tähenda sa pead sellist siit läbi käinud, ma olen rühmavanemülem. Ei tähenda, sa pead siis koolis läheb ja kas ma tegin kuus nädalat jälle džunglisõjakooli ja siis ma pidin enne jõulusid, 1966 enne jõulusid Sydneyst välja sõitma. Lennuväetöölised läksid Strike streikima. Ja neljandal jaanuaril 1967. Ma sain käsu, et lennuväljal. Ja viiendal jaanuaril 1967 mu 40 aasta sünnipäeval olin lennukis. Teeerrsa ikooni peatasime Singapuris. Me peatasime human Hillas manillase jäime kaheks ööst. Püssid olid neile pagaasis neid gaasi kuskile võinud kanda, neil olid mustad püksid ja valge särk, see oli mingisugune kuradi vormide sõjaväeriietusi või sõita eralennukis. Ja Manilas saime prantsuse lennuki, sai ikooni, naabusime Saigonis, Nigul lennukist välja, tulime seal märjaks, vihma tuli pangest. Ja kõik inimesed teadsid, kus nad läksid, mina tean, kus mina läksin ja siis üks, üks hollandlane, keda ma õppisin kunagi tundma, oli Austraalia sõjaväepolitseis. Ja siis ütles mulle, et sa oled uus tulu kütne, nutsin ja ta ütles, et no et ma viin siis sind alfa mis laager, laager, kus? Ameeriklastel läbikäijad ja laager on ja ütlesin, et ma siis magasin ööse asjad, pane oma rahakott ja müts ja kingad, saapad, peida kõik oma asjad ära, siis pane padja alla, eriti Austraalias ja müts, mis kaabu. Et seda varjad, ameeriklased varastatud selle kohe ära. Ja siis lamasin seal voodi, siis hakkas hirmus kahurituli peale. Kuulipilduja nüri täring, kahurimürin ja ma mõtlesin, et kuradi kommunistid ründavad sa ikoonid ja siin ma olen. Püssi on, laskemoona ei ole. Aga kõik magasid rahulikult edasi ja siis järgmine loomingus hollandlase käest küsi, mis lahti on sõitsite sessioon, häire tuli ka öösel. Et ei ole mingisugust lahingut. Siis ta viis mind Saigoni lennuväljale, see oli jälle, mis avas mu silmad, kui palju ameeriklastel lennukis on? Seal oli igasuguseid lennukisi, killumeetrieviisi ja seal viidi siis mind Väikse Austraalia osakonda, kus pandi mind gara puu lennuki peale üteldi esimene peaduses maha tuled. Sõitsime nii karabusse välja, ei näe, lihtsalt võrgu isa ei näe midagi. Naabusime maabuseni juht karjus mulle, hüppa välja. Oma pakkidega võttis, krabasin püssi, hüppasin, välja läinud, oleks Venemaa ise ma olen ühel pool on džungel, teisi Polonkumi puuistandused ja majasid kuskil ei ole traataedasid, ei meeldigi midagi. Ja ma mõtlesin, no et püssilaskemoona ei ole. Ma läksin dzunglis, eestisin siis džungli varjus natuke aeg. Lennuväli ei ole olemas, aga ta oli niisugune väikene suured lennukisse naised maabuda. Mõisisel tükk ajateises military, sõjaväepolitsei tuli maastikumasinaga ja siis nemad jäid seisma, nemad hakkasid ringi vaatama. Ja ma siis ei julgenud liigutada, mõtlesin, kui ma liigutan ja mõtlevad, et ma olen vitt, kanged, lasen maha ja siis ma köhatasin. Mees vaatasite. Me otsime sind. Nad viisid mind laagrisse ja ma sain siis koha. Esimene Austraalia Riplaysmandi Unit täiendus Kompanii, kus inimesed tulid Austraaliast, siis anti minu hoole alla, ma õpetan, et nad harjusid kliimaga ära, pidin iga hommikul jooksma viima ja harjutusi tegema, lasketiiru televiima ja kõik niisugused asjad. Ei, kui ma mõtlesin, et see mees oli, oi, see rühm oli siis küllalt valmis. Nad läksid kompanii juurde, aga siis nad pidid ootama, kui Austraalias pataljonis kaadris kompaniisid, läksid mehed nüüd peale, kui ma sain kompanii kätte vidinad viima esimesele operatsioonile. Ja mul ei olnud niskisi mehi nagu rühmaülemaid või kompaniiülemaid või jaoülemaid. Mina olin mina. Mul oli kapteni ülemaks, sellele kuulus terve üksus. Ja see siis ütles mulle, et hea küll, et Sa pead ise need kõik valima, otsin, maitsesin seda teha, ma ei tunne neid. Ja siis me läksime, hästi, ei ole üldse nii hea küll, et te tunnete ühteteist. Te, peate valima, kes on esimene luure, kes on, ja ülejäänud, et siis homme hommiku ma tahaksin näha, et kes on siis, kes siis mehed omavahel valisid ja esimene operatsiooni, milleks päris hästi. Kaks widgongisaid pihta. Läinud nädalal peeti Pärnus kaitseliidu aastapäeva. Nüüd aga annaks sõna võõrustajatele. Kaitseliidu Pärnu maleva pealik. Traditsioone ja külalisi on võimalik pärast meelitada ega peaks suvel. Ja siin on ka palju toredaid inimesi ja ilusaid uusi maju mis annavad põhjust siiani vastutööd. Tänasel pidupäeval peab ütlema, et kaitseliidust on veel sellel aastal väga palju räägitud ja on räägitud väga palju head. Selleks, et millestki üldse hinnanguid anda, millelegi peaks kõigepealt mõistma, võib-olla asja olemas. Ja Ma olen sellele mõelnud, kuidas kirjeldada seda, mis kaitseb. Ja meenub mulle üks vana tubli kaitseliitlane Sindi kandis Vaarlase Villu. Ott Sepp ja ühel päeval tulid tema juurdeehitusajakirjanikud õitsema kenadest kaminate tahtjatest pilte ja küsisid Villu, kuidas need ahjud nii hästi välja. Ja Villu ütles selle peale, et vaadake, sõbrad, kõige tähtsam on see kivi, tahaks seal, ohvitserid. Meistrimees ütleb, et kihvt tahtma olla koos siis ilmselt inimestest koosneva organisatsiooni poolt. See kõige olulisem ja tahe vaba tahe on just nimelt see, mis läbivad on kaitseliidu puhul kõige olulisemaks tunnuseks. Läbi kogu see maja olnud. Aga samas peab. Mul on meeles pidama seda, et see tahe ei teki kusagilt iseenesest ja see ei ole niisugune vabalt kättesaadav ressurss. Kui vaadata Euroopas toimuvaid sotsiaalseid protsesse, siis ütlevad teadlased meile keskmine Euroopa inimene mõtleb täna riigikaitses. Niimoodi riigikaitse tõepoolest suurepärane. Kaasaegne ühiskond, tootmine, isiklikke huvisid ja tööjõutagaplaanile, ühiskonna ühiseid huvisid. Ja järjest rohkem leiab inimesi, kes arvavad, et maksan oma maksud ja selle maksuraha eest peab riik meile pakkuma teenust, sealhulgas ei oska. Ma olen vestelnud paljude välismaa kolleegidega kaitseliiduks, nüüd küsimus, et milleks need inimesed tõepoolest ei saa selle eest, mida teevad ja saan vastuse, jah, tõepoolest on neid peetud, võiks öelda suisa veidrat. Aga võib ennast lohutada sellega, et seal on eestlased, tehti veidraid asju, mida maailmas enamik inimesi ei tee. Sõime ka akene laupäeva õhtul saunas peame laulupidusid. Võib-olla on see osa sellest leiust, tahtmata kaitsesin oma riiki. Ja kui me nimetame eelpool nimetatud veidrusi oma kultuuriks, siis ilmselt on osa meie kultuurist osa meie kaitsekultuurist. Nii et kui me räägime kaitseliidu olemas, siis võib-olla kõige tähtsam neist kaitseliit ei ole mitte organisatsioon, väeosa või midagi niisugust. Kaitseliit on Eesti kaitsekultuuri päriseks ja niisugusena tuleb käsitada mass. Kaitseväe juhataja admiral kõuts. Uusi väljakutseid ja loomulikult, ka kaitseliidu olemus Eesti kaitseks oma territooriumil on täna mõneti laieneb. Ja ei ole vaja imestada, et sel aastal selliselt esimese üksusega väljaspool Eestit jõudnud kantselei vaatab tulevikku juba laiema Kasvatame värava üles põlvkonna, kes korraldab maailma samuti nagu meie teiega siin saalis sellega kohe ka turvalise tuleviku. Kaitseliitu kui Eesti riigikaitse alustage meie kaitsevõime ja kaitsetahte.