Homme esitletakse eesti lugejale paavst Johannes Paulus teise raamatut, mälu ja identiteet. Seega siis katoliiklikest maadest nii armastatud paavsti vaimset pärandit ja üks, kes on selle 176 leheküljelise raamatu juba läbi lugenud, on Postimehe välistoimetuse juhataja Erkki Bahovski. Tere tulemast saatesse. Tere päevast. Kas see on paavsti enda kirja pandud vaimne dokument? Tundub küll nii, ma ei ole nüüd jõudnud selle taustaga 100 protsenti tutvuda, aga tehniliselt võttes võib-olla keegi pani selle paavsti dikteerimisel kirja, aga kui me nüüd loeme seda teksti, kus paavst räägib väga palju Poolast omaenda kodumaast ja ka nendest üleelamistest mida ta pidi Poolas ja mida Poola ise ja poolakad pidid üle elama 20. sajandil, siis see ei jäta kahtlust. Tegemist on tõesti paavsti enda tekstiga. Ja ta on ise selle redigeerinud ja me saame selle enda eestikeelses tekstis, nii nagu paavst on tahtnud, et me seda loeme. Seda küll, et paavsti mõtted on esitatud võimalikult täpselt. Mis on selle sisu, see ei saa kahtlemata olla lihtsalt tema elu looja. Ei, see ei ole tema elulooümberjutustus, pigem on see ikkagi tagasivaade 20.-le, sajandile. See raamat üritab mõtestada tõesti toimunut, et väga palju ei ole tegemist nii-öelda mingisuguse visiooni raamatuga, et on küll jah, mõned mõtet ka tulevikuks, aga eelkõige keskendub ikkagi minevikule ja peamiselt 20.-le pärandile. Üritatakse otsida vastust küsimusele, miks ikkagi fašism ja kommunism said võimutsevaks kahekümnendatel mandril ja miks nad nii palju inimestele kurja tegid, et ja sealtkaudu siis räägitakse sellest kuidas kurjust piirata ja missuguses vahekorras siis on headus ja kurjus. Ja jõutakse välja ka siis inimloomuse enda juurde. Kui palju on selles raamatus ajalugu, kui palju selles on usundilugu või kristluse põhimõtteid, kui palju selles on rahvusvahelise elu analüüsi ja kui palju selles on filosoofiast, elu, mõttest? No tegelikult on kõike seda, ma ütleksin niimoodi, et tegemist on katoliku kiriku raames antud ajalooõpetusega ajaloo mõistmisega ja, ja selles siis põimuvad tõesti kirikulugu, kiriku suhe riigiga. Samamoodi ka rahvusvahelised suhted ja, ja kõike muud, kui me räägime nii-öelda teaduskeeles, siis geist Lady, ehk siis see üksikjuhtum, millest paljud asjad lähtuvad, ongi poolasem, paavsti enda kodumaa ja siis Poola kaudu selgitatakse inimestele maailma, aga peamiselt siiski Euroopa ajalugu, see, kuidas siis fašism ja kommunism on teinud Poolale kahju. Miks fašism ja kommunism on üldse ka maailma sündinud, et see on selles mõttes huvitav lugemine, et erinevalt võib-olla sellest, mida kirjutatakse tavaliselt ajalooõpikutes ja õpetatakse ülikoolides, siis eelmine paavst Johannes Paulus, teine ei suhtu väga hästi valgustusajastusse. Ta ütleb, et valgustus hülgas jumala seadused ja et valgustus seadis esikohale inimesena, nii nagu meie oleme seda õppinud. Valgustuse filosoofias on kõige tähtsam inimene, aga ka siis ühtlasi see, et inimene sai ise õiguse otsustada, mis on hea ja mis on kuri. Ja sellest siis see kurjus sündiski, et ei olnud enam seda jumala kõrget varju inimkonna kohal, et see oli kadunud. Kui palju on selles raamatus mõtteid ja viiteid sellele, mis saab Poolast aga kogu Euroopast edasi? Teid on aga suhteliselt vähesest, peamiselt tegeleb see raamat looga räägitakse rohkem Poola suhtest Euroopaga, üldse sellest, mis saab Euroopast gaasi. Põhimõtteliselt on tegemist sellesama jätkuga, et tuleb tagasi pöörduda siis jumala seaduste juurde ja, ja Euroopa Liit kui niisugune ei saa areneda ainult puhtalt sellises materialistlik, kus vormis, vaid et tähelepanu tuleb pöörata ka muudele väärtustele, et kui me räägime siis tuleviku kohta ja et noh, kirikul on kindlasti oma koht, et kiriku misjon, kui niisugune, see kiriku sõnum, see peab kindlasti jätkuma. Raamat lõpeb Johannes Paulus teisele korraldatud atentaadi kirjeldusega. Kas nüüd sellel sündmusel toimus 1980 ükskõik loorid, kardinad langevad ja saladused saavad avalikuks? Ei, kindlasti mitte, siin lähtutakse konkreetselt sellest sündmusest, mitte väga sellest tagamaadest, tekib see ministeeriumitest ise palgamõrtsukas oli jaksa, ei oleks pidanud sellise selliselt kauguselt mööda laskma, see lask oleks pidanud olema surmav, aga aga miski juhtis selle kuuli niimodi. Paavst sai küll raskelt haavata, aga ei surnud ja ja ju see miski siis on selline jumalik ettehoole. Aga, ja sellest ei räägita, seda sellest räägitakse ainult vihjamisi, et takso oli kellelegi tööriist aga ei hakata minema kaugemale selles mõttes, et rääkima sellest, kas saksa töötas vulgaar laste heaks ja kes siis omakorda tegutsesid jälle KGB näpunäidete järgi nad, millest on räägitud palju kirjanduses ja ka ajakirjanduses. Et sellest räägite, räägitakse tõesti just sellest momendist, kui see lask tuli, mis edasi, kuidas paavst viidi haiglasse ja kuidas ta imelisel kombel paranes, et, et sellest on väga palju juttu. Rõhuga just sellele siis, et tegemist võis olla sellise jumaliku hooldega. Kui nüüd võtta arvesse seda Eestis äkitselt ilmnenud usundiõpetuse vastast meelsust, siis kuidas meelsust ja seda, et autorite teemat silmas pidades võib ka selle teose vastuvõtmisel tekkida mõningaid barjääre mis on teie hinnang, Erkki Bahovski, kas raamatus on rohkem usuelulisi küsimusi, kas see on nagu raamat usklikele või pakub see huvi ka hästi laia silmaringi omavale lugejale? Ma võin öelda enda põhjal, et ma ei pea ennast kristlaseks, ma ei ole kristliku kiriku koguduse liige, aga minule pakkus raamat sellegipoolest huvi, nii et ma arvan, et see võib pakkuda huvi ka teistele minusugustele inimestele rääkimata siis kristlastest. Sest tõepoolest üks võimalik vaatenurk ja, ja, ja, ja tõepoolest on ju huvitavaid viiteid ikkagi ajaloole, valgustusele, keskajale need inimesed, kes loovad nende teemade üle mõtiskleda ja leida uusi vaatenurki, need võiksid seda kindlasti lugeda, nii et ma arvan, et see, see tõepoolest selle raamatu tõlkimine eesti keelde ei olnud nagu maha visatud aeg ja ruum, et arvestades seda nüüd irooniliselt öeldes, mida kõike meil tõesti ilmub, siin on see raamat siiski tähelepanu väärne ja ma arvan, et seda võiks lugeda. Aitäh juhatamast meid uue ja väärtusliku raamatu juurde. Erkki Bahovski.