Te kuulete valitud talu möödunud aasta keskeprogrammidest. Persona saatejuht on Marie Lenk. Eesti Raadio uudistetoimetuse vastutav toimetaja Riina Eentalu. Kui sa mõtled oma lapsepõlvele, kas sulle meenub mõni lugu seoses? Raadioga ma olin päris pisike, siis meil oli patareidega raadio või lampidega või, või mis iganes, igatahes lastel oli keelatud seda näppida. Aga ma teadsin ju küll, kuidas ta sisse-välja käib, sest seda ma olin näinud. Ema-isa olid merel, siis mul oli hirmus igav ja siis ma läksin ja keerasin selle mängima. Mu meelest tuli hirmus huvitav, mis saade see oli, miski lastesaade mul oli kohutavalt põnev ja siis ma mõtlesin, et et ma jätan emale ka natuke temaga kuuleks. Keerasin raadio kinni ja kui ema tuli merelt, siis ma läksin tähtsa näoga raadio juurde kavala näoga ja keerasin raadio uuesti mängima. Sealt ei tulnud mingit lastesaadet, sealt tuli piss midagi muud. Ja ma olin väga, väga pettunud, et ma ei saanudki emale jätta seda saada. Ma ei tea, mis hetkel mul tekkis see soov, et et ma tahan ajakirjanikuks ja päris kindlasti siis raadioajakirjanikuks. Aga seda teadsin ma juba üheteistkümnendas klassis, kui, kui oli vaja valida, kuhu minna õppima ja siiamaani ma ei tea, mis selle tõuke andis, ju see pidi olema Eesti raadiumile pealt ma selle mõtte olin saanud. Nii et kui ma Tartusse läksin, siis ma teadsin, et ajakirjandusse on, mida ma tahan. Ja kui tuleb see elukutse valik, et siis see on raadio, kas seepärast ülikooli sattusid uudistetoimetusse juhuslikult või, või oli see ka sinu soov? See oli küll juhuslik, selles mõttes, et Ivar Trikkel oli minu kursusetöö juhendaja. Ja tema mu raadiosse tõi sinna uudistetoimetus just, sest ta ise oli sel ajal seal päevakajas. Sinna ma siis jäingi. Ja ma ei olegi seda kahetsenud, ju see siis sobis mulle. Sind ootas ees tuhadeis andekaid ja kuulsaid mehi, suuri kuulsaid raadiohääl, suured egod ja siis järsku üks naisterahvas, sa oled öelnud, et sa tõmbasid ukse taga rinna õhku täis ja siis alles läksid tuppa ja sellepärast, et alguses ikka virkus ma, Feliks Kaasik kesiganes, küll nad ikka proovisid, et mis puust ja tüdruk on. Ma ei tea, kas nad just mõtlesid niimoodi, et kas saab teise nutma või ei saa, vaevalt et nad niimoodi mõtlesid. Aga lihtsalt, et selles toimetuses on tugevaid vaja seal ikke niukesed kes kohe silmad pisarais kuhugi jooksevad. Sellest ei saa uudistetegijat, reporterit need kohanemiseks aega ei antud, kohe tuli vette hüpata tuli ja ma mäletan küll, et kui mulle tihtilugu teha, et järgmisel päeval lähed sinna öö läbi, ma ei maganud, ma mõtlesin selle loo peale ja nii see algas. Kui oled juhtunud arhiivis kuulama neid vanu, vanu lugusid. Ka selle loo pärast on häbi ka, ma ei ole neid käinud ele kuulamas, ma olen mõned enda jaoks ise alles jätnud. Ja üks neist oli intervjuu Helmi Tohvermanniga. Lõpmatult armas, andekas ja tagasihoidlik inimene. Tal oli juubel ja seda tähistati noorsooteatris tollal veel. Ja siis mina pidin seda lugu tegema, aga ma juba teadsin ka, et Helmi Tohvelmani ei taha rääkida, sest ta on nii tagasihoidlik, ta ei taha intervjuud anda, seda ütlesid mulle kõik. Aga siis me leppisime kokku väikese vandenõu, seal oli Komissarov ja Tõnu Mikiver ja kes ütlesid, et. Me räägime temaga, sale, valvel, kui me anname selle märku, siis sa tule. Ja kui nad mulle märku andsid, siis ma läksin ja siis me rääkisime niimoodi, et mina esitasin küsimuse helmit Tohvelmani vastase iga vastasega astus sammu eest ära ja mina astusin sammu järele. Need varsti olid seljaga vastu seina ja siis ma jätsin ta rahule, aga see oli üks mu elu armsamaid, intervjuusid see oli, see oli kenasti räägitud tal ja tasase ja vaikse häälega ja selle ma jätsin endale alles. Ja hiljaaegu ma kuulasin seda üle ja naersin heleda häälega. Sest missugust õrna lapse häält mina sel ajal ikka tegin. Need hääl on ikka kõvasti muutunud. Kas sa läheksid intervjuusid tegema? Sõjakoldesse, ütleme, Iraak, Kiway võitšeeniasse riskiksid sa, ma olen piisavalt julge, olen ma aru saanud oma pika elu jooksul. Et ma ei pelga, ma ei ole küll hulljulge, aga aga näiteks ka 91. aasta sündmused näitasid, et et ma saaksin hakkama. Tõenäoliselt, kui seda vaja oleks, ma ei kipu Tsetseeniasse ja ei kipu ise Iraaki. See on niisugused poiste mängud rohkem. Aga ütleme siis nii, kui on vaja, siis küllap ma lähen ja spordireportaaži teeksid. Tõenäoliselt mitte pat ehk koht, kuhu ma ikka küll vist ei läheks, kui mind, noh, ma ei tea, millega peab sinna ajama. Ma ei saa ju aru, millest ma räägin, aga äkki mõni ala siiski on, millest sa, pall, sul endal spordiga lood on? Meie peres on olnud seda jumalast antud kergejõustikku, Trist vend oli päris hea kergejõustiklane, mängis ka palli pik ja, ja minul on olnud nihukest sprinteri Annet ja, ja nõgt hüppamise annetega. Aga kestvusalad ei tule kõne allagi maniski ilvese tüüpi, kes võib teha sööstu, aga pikka jooksu sealt ei tule, temal on samasugune. No kui sinu peale vaadata, siis tekib mulje, et sa millegi muuga ei tegelegi kui spordiga, see on jumalast antud, ma ei ole selle jaoks mitte midagi teinud. Käsi südamele, ma olen tänulik, et jumal on mõni sugusena loonud, siis ei pea väga sagedasti riideid uusi ostma. Mahun ikka nendesse samadesse, seda, et siinsamas raadiomaja lähedal, viie minuti tee kaugusel kaheksa noh, seda ei ole ka palju. Ei. Kas see on hea või halb? Tee mõttes. Väga hea ja praegu ma veel naudin seda tõesti, sest ma olen nii palju elanud. Nii kaugele ma tõesti, et ma pidin nii vara hommikul juba tõusma, et et hakata tulema tööle, kui mul oli varane vahetus ja ütlesid bussist ja tont teab millest. Aga nüüd on see, et ma, ma tean täpselt, millal ma tulen uksest välja ja ma tean täpselt, et ma ei jõua nii, ma ei jää kuidagimoodi hiljaks. Teisipidi teater on lähedal, kõik on lähedal. Praegu ma naudin seda, jah, ma ei tea, kuidas pärast pole või hiljem kas sa võtad meelsasti külalisi vastu? Mul ei ole nende vastu midagi, aga kuidagi on kujunenud nii et jube lugu küll, et ma käin ise rohkem külas, kui mul külas käiakse. Ma lähen ju enamasti tööl ära. Ma olen mõnikord mõelnud, et, et see kodu ongi mul rohkem magamise koht. Mu elu on niimoodi kuidagi läinud, et suure ja olen tööl ja ja kui mul vähegi võimalik on, siis sõidan maale ja nädalavahetusel need kodu on jah, niisugune koht, et lähed vara ära ja tuled õhtul hilja, kui on vaja kodus midagi parandada. Kas sa saad sellega hakkama või, või helistad kuhugi? Kõigega hakkama ei saa, aga väga paljude asjadega olen pidanud hakkama saama ja küllap saan ka. Aga muidugi mitte iga asjaga, kui sul tuleb mõni tähtis otsus teha, kas vajad ka kedagi, kellega nõu pidada või oled sa niisugune ise otsustaja? Ma saan hakkama ise ka oma otsustega, aga ma ei ole nii suur solist või, või jah, soolomängija, et teisi mul vaja ei oleks? On ikka, ma kontrollin oma otseseid ikka teiste pealt ja päris meelsasti. Kes on need inimesed, kellega sa arvestad? Kas need on kolleegid? Neid on kolleegide hulgas ja neid on ka mujal. Seda on väga raske öelda, ma ei hakka nimetama nimesid, aga sa tead, et igal inimesel tekib see seltskond kelle arvamus talle loeb, kes on tõestanud, et nad on, on seda väärt ja nende arvamus on mulle tähtis ja, ja et nad on minu jaoks autoriteetsed. Igalühel tekivad need inimesed, ma ei tea, kuidas, aga nii on. Kas sulle on niisugune asi nagu läbipõlemine, tuttav? Ma ei oska ju öelda? Ei ole tulnud niimoodi, et et ma kukun kokku ja minu arust ei ole tööinimest. Aga aga stressi ja, ja, ja suurt koormust küll, jah. Kuidas sa sellest üle oled saanud? Ma lähen koju, siis maal elan, kõnnin kohe metsas ja kohe pikka aega. Kui ma olin noorem, siis metsa mind ei tõmmanud, aga mere äärde küll. Siis oli meri see ainus ja õige kukkus alla. Aga juba ülikooli ajal ma märkasin, et, et mulle meeldib metsas jalutada aga seal on valida väga väike vahe, on seal metsa ja mere vahel seal helistada. Nii et mõlemale poole jõuab lahedast jaga aga metsas, jah, jalutades raha veidi rahulikuks tegema. Palju raha võib olla küll, aga mul ei ole õnnestunud seda mõju proovida. Nii et, et see on veel proovimata ja võib-olla jääbki proovimata. Kindlasti jääb proovimata, nii et mul tuleb leppida metsaga mille peale sulle meeldib kõige rohkem raha kulutada, mis on sinu nõrkus? Kui minul teda oleks, siis ma läheksin kultuuriüritustele kuhu iganes, siis ma läheksin kohe iseenda lõbuks reisima. Et see ei peaks olema just iga kord tööga seotud, aga mulle meeldib teda kulutada ka teiste inimeste peale, see teeb mulle tõsiselt rõõmu, kui ma seda teha saab. Vääriskiviekspert ja juveelifirma Aurum juhataja ning omanik Heli Kuulmann. Kuidas tänane päev? Tänane päev läks päris ilusasti olin oma galeriis ja, ja tegelesin klientidega. Firmal on ehtegalerii ja lisaks ka kauplused ja ehtegaleriis tegelen klientidega. Mina ise, see ei ole muidugi maailmas midagi üllatavat, et nii on kombeks ka enamikus Euroopa riikides, kui on tegemist niisuguste ehtegaleriid ega disainigaleriid ega siis alati kliendid eeldavad, et nad kohtuvad seal ka siis selle galerii omanikuga ja saavad oma soove nii-öelda esimesest allikast rahuldada ja ka informatsiooni esimesest allikast kätte. Teil on väga pikad tööpäevad ja kõigest üks puhkepäev nädalas. Ja nii see on, keldri koju jõuate tavaliselt noh, tavaliselt kui kiiresti läheme otse töölt, siis jõuame pool kaheksa, kui on vaja käia läbi kauplusest siis võib-olla ka kaheksa ja, ja natuke hiljem. Nii et abikaasaga koos lähete abikaasaga koos tuletisi. Te töötate koos, jah, me oleme selline paarisrakend. Te olete üks vähestest Eestis töötavatest diplomeeritud Kemioloogidest, miks neid eksperte nii vähe on? Siin on nagu kaks põhjust, üks see, et saab ju ilma hakkama ja teiseks see, et see õppimine ja koolitus on väga kallis ja kolmandaks, see, seda ju Eestis ei ole võimalik õppida. See eeldab keelteoskust paratamatult. Ja ma olen natuke uurinud seda ekspert, teede olemasolu Eesti vabariigis. Selgub, et Eesti esimeses vabariigis ei olnud mitte ühtegi kemoloog, ehkki maailmaski emoloogia sellel alal küll juba oli olemas kui, kui teadusharu. Kui me räägime Nõukogude aastatest, siis ei olnud ju mitte mingit vajadust demoloogia järele, sest kõik ehted tulid suurtest tehastest valdavalt nadolid sünteetiliste kividega ja valdavalt iga ehte küljes oli nii-öelda see vene keeli Pirka, mille küljes oli ka täpselt paigas, mis on see see kivi, millega see ja siis kaunistatuda ja esimene võimalus üldse Eesti oludes oligi Vestsedagemaloogiat õppida siis aastal üheksa, neli kui meieni see info jõudis ja noh, siis siis muidugi me tegime kõik endast oleneva, et pida. Tegelikult ma töötan sellel alal tänu sellele, et ma teen seda Kemioloogia eksperdi tööd ja oma igapäevase töö kõrvalt ja ma ei pea nagu sellega ennast ära elatama vastavast sel juhul võib-olla ma ei elakski ära sellega, sest Eestis tihtipeale nimetatakse seda kivieksperti ründajaks või atsensikuks. Vist tegelikult on hoopis teine mõiste, nagu selles hädas tuleb inimene eksperdi juurde, et teda pigem huvid, see toote hind, kui see fakt, et millise kiviga või millega tegu on, missugune on siis aparatuur, millega töötajate, mis peabki emioloogil olema. Jah, see on nüüd väga hea küsimus, sest paraku inimesed endiselt arvavad, et kui sa oled juba õppinud ekspert, et siis sa määrad kive nii-öelda silma ja pealevaatamise teel. Tegelikult asi ei ole sugugi nii aparaat tuur koosneb paljudest erinevatest keerulistest aparaatidest. Kõige lihtsam töövahend on loop, spetsiaalne, mis on ainult vääriskivide uurimiseks. Siis on erinevad valgustused, mille valgel siis kive tuleb vaadata, mis ei muuda kivida spektrit. Ei ole ultraviolett kiirgust seal sees. Igapäevane töövahend, on mul mikroskoop päris suurte suurendustega tavaline uurimine käib kusagil neljakümnekordse suurenduse all aga on võimalik ka palju-palju suuremalt seda kivi või tema ühte osa uurida siis baasvarustusse kuulub refrakto meeter, millega mõõdetakse keeli murdumisnäitajaid ja, ja ühesõnaga ka seda, kas kivil topeltmurdumine või ei ole, kas tal on üks optiline telg või on kaks optilist telge. Ja siis need kalliskivide murdumisnäitajad ja kalliskivisi spektor, mida uuritakse spektroskoobi all, on enam-vähem sellised oranžid kalliskivil nagu inimese sõrmejäljed, igal kalliskivide grupil on oma spekter ja kui sa oled selle spektri saanud sellest kalliskivist kätte, siis ei ole teda võimalik ajada segi ühegi teise kalliskiviga ja täpselt samasugune on siis tutvumisnäitaja, mis on nii-öelda numbriline üks ja kolm koht, sellepärast ka oma. Ja mille järgi on võimalik siis ütleme, 200 eri liiki kalliskivi ajada nagu oma gruppidesse, et vot see nüüd on safiir, tema murdumisnäitaja ja topeltmurdumine on selline. See on smaragd dema, murdumisnäitaja on selline sest on ju mõlemas maailmas lugematu arv ühenäolisi, kive, natsiselle sinised, on nad siis valged, on nad punased on nad roosad rohelised ja neid on Nende kalliskivide seas, mida nii-öelda noh, igapäevaselt juveelikauplustes müügil on, on ikka oma 10 20 liiki ja, ja siit tuleb nagu välja siis see, et päris võimatu on ekspert til silma järgi öelda, et millise kiviga on tegemist, on teid püütud mustata, ka jalga taha panna, ma mõtlen teie konkurente? Ilmasel üllatav, vist äri ei toimigi, aga ausalt öeldes eks seda on olnud ja tõenäoliselt on seda päevast päeva, aga mul ei ole olnud kunagi naguniisugust aega. Et ma käin hiilimas konkurentide kauplusi pidi ja kuulan, mis seal räägitakse ja et ma saadan nii-öelda libaostjaid ja vaatan, et mis seal räägitakse. Et eks info liigub ja võib-olla meid nagu väga ei ole võimalik mustata, sest lõppkokkuvõttes kvaliteet on ju see, mis kliendi jaoks on oluline. Aga eks kindlasti sellel teemal juttu, et ei tea, mida endast mõeldakse ja oh, seal on ju kõik nii kallis ja, ja mis ta sinna läheb ja vaata, meilt saab ikka palju odavamalt ja noh, see on teema, mis kindlasti mida kindlasti räägitakse ja mitte ainult meie kohta. Ja kahju ongi nagu sellest tihtipeale see ostja ei suuda ise adekvaatselt nagu otsustada, et kas Tase sõber, meesmüüja, kelle käest justkui on nagu kõik väga odavalt ja väga lihtne saada, et kas selle müüa ehe või, või toodega üldse mingit kriitikat kannatab, kui sellele läheneda selle kvaliteedi poole pealt. Kõige rohkem häirib mind see, kui äri ei ole aus. Ja ma arvan, et eks probleem on peaaegu igas ärivaldkonnas peaaegu kõigil tootjad peaaegu kõigil müüjatel, sest ka tänapäeval suures globaliseerunud maailmas on ju pidevalt üleval see, et kas tehakse võltsinguid või müüakse nii-öelda mitteadekvaatset kaupa ja paratamatu tolt, ükskõik kuidas me pingutaksime, ikkagi Need inimesed, kes neid võltsinguid toodavad ja müüvad ja ka illegaalselt võivad, et nende elu on nagu selles suhtes palju muret. Ta on kui meil, sest neil ei ole seda ärisilti tänaval neile sisene kontrollid. Ja neid on ka nendel senise ilmsetel ostjatel pärast väga raske üles leida küll aga väga suur osa sellest sellest nii-öelda käibest ja inimeste rahast jõuab selliste müüjate rahaga. Sellest mul on tõsiselt kahju, millised on teie lemmikehted, mida teie armastate kanda? Mõni sõbranna? Ma olen öelnud, et miks sa kogu aeg ühe ja sama ehtekomplektiga käid? Mul on nagu kaks lemmikut, üks on ka mee ja teine on pärl, kui väga lühidalt öelda. Ja pärlid varieeruvad, siis nii, nii valged pärlid kui ka siis ehtsad mustad pärlid. Sest pärlite maailm on täpselt sama keeruline ja salalik, nagu on kalliskivi maailm üldse, et tihtipeale me kanname ehtsat pärlit pähe ka seda, mis ei ole üldse ehtne. Aga jah, lemmikud on, on pärlid ja, ja, ja kamee ehted, mis ei ole niisugused väga-väga sillerdavad väga Kreiskavad, et ilmselt minu natuuriga sobib nagu selline ehe rohkem, et pigem ma hindan ehetes ta niisugust disainiväärtust ja seda rääkijat kiiksu ja, ja seda, et on näha, et see on, see on tehtud kunstnikutööna kui seda, et ta on nagu täis istutatud, väga läikivaid kalliskive. Maitsete looja ja ettevõtja Imre Kose. Imre kaugele on raamat. Sõpradega köögis oli vist niisugune peal ja on küll, aga ütleme nii, et meil on üle poole piltidest on tehtud ja hästi hea meel on mul selle üle, et üks parimaid minu arust toidufotograafia nüri seljamaa meiega ühinenud ja siin on küsimus ajastuses. Et me ajastame sele kevadeks. Kui tihti te sõpradega siis köögis olete? Ikka rohkem nädalalõppudel? Jah, sest naisele meie tempo juures isegi kui tahaks, siis väga julgegi nädala sees tuleb küll ette, ütleme, et selline nagu tõsisem toidu tegemine on ikka nädala lõpupoole. Kui just pole muidugi mõnda projektina teie seltskond siis all mõtleme niimoodi, et üle 10 siis see pole enam see sisse läheb nagu valgub laiali. Et kõige parem on kuskil neli, kuus inimest nagu ideaalne, aga sellega on tagasi see ka, et et ükskõik, kas see on siis minu juuruse kellegi teise juures, aga aga üsna tihti ununeb magustoit ära, et seal kõigil on kiire, eks ju. Aga mõtlen, et reeglina ei ole midagi selles mõttes keerulist, et keegi ei hakka mingit mitmekäigulist õhtusööki sellisel õhtul tegema, et see on tegelikult ju koosolemise üks vorme ja lihtsalt see koos söömine. Loomulikult, see on üks minu arust ja näide kvaliteetajast, eks majandus ütles toreda lause, minu arust ta ütles, et kui ma oleksin kulmu aastat varem selle peale tulnud, kui suur väärtus seal on minu elukvaliteedile aeg-ajalt saab süüa teha või et ma ise võtta mingi laheda raamatu hakkan tegema, sest et see annab talle nii palju. Ta annab ju võimaluse tegelikult ennast välja lülitada sellest igapäevamõtetest, noh me mõtleme siin minutis, kes rohkem, kes vähem kui 100 mõtet, eks ole ju. Ja ja kõike, mis on tegemata, mis ta peab tegema ja kõik ja, ja nii edasi ja nii edasi. Ma nimetaks seda köögi meditatsiooniks, mida meil on, eks ole, see ta ongi puhtalt, sul on mingi tegevus, sa ei mõtle mingeid muid ava miks see on hea, see köögimeditatsioon on see, et kui keegi mõtleb, et tavaline positsioonilt ei saa hakkama seal midagi keerulist tegelikult ju ei ole, kui sa köögis hakkad midagi tegema, katsetama, ta nõuab sult 100 protsenti tähelepanu, niru saada, mõtted hajevil. Sa hakkad otsast peale või viska taga, eks ole. Nii et ta heas mõttes reguleerib ise seda sinu tähelepanuvalmidust näiteks ütleme, jahimees võiks seal mingit põtra või võimelisi jagate. On üks hea ahjupajaroog. Aga kuidas sa seda teed, eks ole, kas sa pead natuke punast veini ja natuke värsket tüümianit sinna ja vahest on niimoodi, et võtan need kuivatatud ploomid lõpus siis ahjupotis seal haudub ja malmpott peab olema ikka siis kui on parasjagu seal baarikapis brändit, konjakit, siis panen need ploomid korraks sinna selle väikse tilga brändi sisse ja siis lõpus paned need kuivatatud ploomid sinna hulka, ta teeb selle kastme niukseks paksemaks, toob maitsed kõik välja, värvus kõik see ja sinna juurde polegi vaja rohkem midagi muud. Kui jätkata siis sellesama veiniga misele vaja valmistamise käigus niukseks, ütleme gradatsiooniallikaks juba võib-olla klaasikese nauditi ja üks Ilus Päts, sellist heledat leiba Toskaana, sihukest saia või sepikut või, ja mis kõige toredam, sa tõstad ju sellesamaga, võidi kohe lauale tõsta, peenud seda, aga tähtis on see, et need maitsed on selged, oleks huvitav ja muidugi see hooajalisus, millest meil järjest rohkem räägitakse, täiesti selgelt, päris kõigega sparglit tegemata. Ma ei tea, ma vaatasin ükspäev seda kuskil köögiviljaosakonnas oli suures kaubamajas, vaatasin, müüvad praegu sparglit, mis selle asja mõte on, eks kuskil on lampidega välja aetud siis need sparglit table mingit maitset. No täiesti arusaamatu, see on täpselt sama nagu talvel müüa maasikaid, need on siukse maitsega nagu oleks, vaata sellest, see Filmse Star Trek, ma kujutan ette, et seal maitseb toit selliselt. Et see on selle asja mõte. Praegu on eesti õunad, eks panesta eesti õunu, näiteks kui mets ja liha pajarooga teed ja, aga pane Sõrdscal vaatas kasinaks, et anna sellele Eesti õunu natukene võimalust rohkem näidata oma seda vunki. Siin on räägitud sellest eesti köögist ja mis see uus Eesti käega, ma arvan, et see ongi see võimalus üks võimalustest eesti köögi selliseks arengusuunaks. Te olete töötanud suurtel glamuursetel vastuvõttudel nii siin Eestis kui ka välismaal. Kuidas ennast sellises miljöös tunnete? Nohjah glamuur näeks, ega siis noh, suurem osa niukseid üritusi, mis me korraldame, on kliendi jaoks alati oluline. See on lihtsalt seal on muidugi erineva kaaluga ja seal on see aga vastutus on alati üks ja sama. Loomulikult kui on juba küsimus siin riigi tasemel vastuvõtud ja siin on ju presidendi pidulikud õhtusöögid ja aga ma olen mõelnud sellist asja, et minu jaoks on see oluline see, et see hoiab sind vormis. See tohutult distsiplineerib, sest et ma annan iga kord endale aru sellest, et sa ei võta sa niukse nagu vaba käega vaided iga kord on võimalik, palus teha väga hea üritus ja sa pead aru andma seda, et sa ei tee seda üksi, vaid see on tegelikult väga suured meeskonnad, alati tava ka need, mida klienti näe, seal taustajõud, eks see on üks suur logistiline teadus täiesti, kui sa hakkad mõtlema, et kui palju neid igast erinevaid osasid peab transportima ühest linna otsast teise, õigemini tehaksegi valmis õige, saaks sinna, sealt tulevad ühed asjad. Aga see on põnev ja samas ka see, see tunne, et kui sa teed nende inimestega, siis on see, et maitse meeldib, proovimine, katsetame ja mõtleme siis, kui kõik silmad saabuklas, see on see. Vaat see ongi seedad, eks maitstud ette, ütleb, et noh, ütleb seal natuke siukse nagu, võib-olla klišeelikult, aga ütleme siis eestipärase sihukese vastused, ma ei tea, kuidas, kuidas sa ei tea, sellepärast maitse maitse, eks ju, olla, ma ei tea, kas sulle meeldib Emily nauding sa selle pärast just, et iga kord on uus, see ei tähenda, et sa oled teinud, ma ei tea, mitu korda siis ennem sedasama asja või ihaldan võimalus teha see asi hästi natuke uudsel moel. See on tõsiselt huvitav ja siin on ja veel tulemas niukseid ka väljaspool Eestit, eks, ja seal selles mõttes ka põnev, et praegu on minu arust. Mis on EAS, teeb väga tugevat tööd tegelikult selles mõttes, et seda Eesti sellist nagu head kuvandit hoida värskena tegelikult ja seda on vaja teha, näidata, et Eesti on moodne maa ja moodne maa tähendab tegelikult seda, et ta on avatud kõigele uuele, aga ta pimesi silmi ei kopeeri neid asju pigem leida see, mis on see meie oma ja võtta, mis on parim mujal. Aga sulandada see meie enda konteksti varem, siis on tulemus värske ja mõjuka usutavalt. Kui tihti te ise saate piduliku ülikonna selga panna ja ja välja minna? Kui ma päris ausalt ütlen, siis ma ei ole eriti ülikonna inimene. Et Mul tegelikult väga meeldiva teada. Aga neid olukordi, kus lausa niimoodi ülikond selga panna, siis vahepeal ette ei tule, et kui vähegi võimalik, siis ma kombineerin, et siis kas mingi pintsak ja mingi, aga, aga noh ütleme, et ma tunnen ennast oluliselt mugavamalt, kui ma ei ole selles ülikonnas. Muidugi, kui on nagu eriti lahe sündmus, siis tõesti hea meelega panen mingi väga hea ülikonna selga ja tunned ennast hästi ja kui see sobib sinna konteksti, aga ütleb, et mu esimene valik ei ole ülikond. Kas te olete ka suur Danzuleri pat? Aeg-ajalt peab natukene pingeid maandama küll see on täiesti loomulik, aga pigem. Ma vaatan, et mida rohkem aeg edasi, seda rohkem mulle meeldib tegelikult kas välja sööma minna või, või mulle meeldiks, kui oleks rohkem selliseid nagu lahedaid lausdrink paare, mida meil on ikkagi vähe. Et kus tegelikult inimesed saavad oma õhtut niimoodi kvaliteetselt veeta, eks. Kes tahab, see natukene tantsida ka seal, aga, aga pigem see, aga olen ka seda tähele, et mingist hetkest tegelikult niuksed nagu väga suured massiüritused, Kasemets suvelgi mõtled, on ju? Et ma tunnen, et see väsitab. Vaat ma tegelikult naudin palju rohkem seda näiteks kuskil. Lahedas Lõuna-Eestis kuskil seal järve karjas olema, kuskil maamajas või suvilas seal või teeme ise mingid lahedad süüa, lihtsalt Oleskled seal ja loed midagi ja et aga noh, loomulikult täiesti selge, et kultuur on see, mis inspireerib ja ma vajan teatrit ja kino ja me oleme kogu aeg, las siis ükskord niimoodi nende tulime. Film lõppes kahtlaselt nüüd lähemate meile rimi. Siis mõtlesime, et teeme iseenda väikse festivali ja noh, kui sa mõtled ju selliste toredate asjade kontes, eks ole, see on lihtsalt nii suur asi on ju, et minust minu arust vähemalt mõtlema selle peale tegelikult, et kui suur osakaal näiteks PÖFFil, mis on tegelikult eraalgatuslikud alguse saanud, nüüd on õnnestunud toe taha või kui sa mõtled selle peale, et mis on džäss ka, millised kontsert ja noh, see on ju lihtsalt imeline. Endine telemees, nüüdne kommunikatsiooni analüütik ja kettaheitja Gerd Kanteri tiimi juht Raul Rebane. Kuidas sa siis Gerd Kanteriga kokku said, mis oli see, mis pani talle käe ulatama. Ma olen selle peale väga palju mõelnud. Ja, ja ega mul head vastust ei ole selles mõttes, et kõike, kuidas see toimus, ma tean, väga täpselt see toimus 25 Mai 2000 ja ma sain siin Erki Noolega tänaval kokku, rääkisime juttu. Ta rääkis, et ma olen õudselt heas vormis, et ma panen täna ketasheitjate seeriavõistlusel isikliku rekordi 44 meetrit. Ma polnud ammu Eesti võistlustel käinud, aga ilus õhtu, läksin tsiki staadionile, seal nad virutasid ja siis Erkki oli nõrkerki, tegi 43 56. Siis ma nägin teda eemalt hästi inetu tehnikaga, siis röökis, silmad põlesid ja kole-kole tehnikaga hästi kiire käsi. Mulle see nagu käsi jäi meelde, nagu mälus ikka vaatad. Ma olen 10. olümpiastardis näinud, lõpmatult palju andekaid lapsi füüsiliselt on ning siis edasi saime tänaval juhuslikult kokku, siis ma läksin juurde, ütles tere, mina olen rahul, mis perekonna nime ta vist ei mäletanudki ja siis rääkisime. Paar-kolm korda saime kokku ja ma olin tolleks ajaks nagu vist enam jaoks spordis ringi mõelnud enda jaoks, mis asi on andekus enne maakogemus on suur, tugev, räägivad mingi treeneriga, et vot siin on küll ta noores põlves tegi seda teist kolmandat ja ma olen ise kah samasugune Surduge tugevasti olnud, aga suur vähem. Aga ei tulnud minust. Miks nendest lastest ei tule? Ja see on süvapsühholoogiline probleem? Ja, ja vot siis ma tajusin temast seda tüüpi, seda isikutüüpi, vaat nendest tulevad diad, poplauljad, need staarid tulevad nendest, sest neil on ka ükskõik, mis nad muidu elus teevad, neil on tähtis see 10 15 sekundit. Hurmamist tuleb sellest võidust. Nii et selle ma tabasin ära, Ma vaatasin temas hoopis teisi asju ja siis me hakkasime koostööle ja tuli sinuga kohe kaasa. Terminali minna oleks muidugi olnud, aga, aga ma ikkagi siiamaani mõtlen, et Kuliku niukene mees käib mööda tänavat, 21 aastane külmar vana aga siiski, mida siis temas nähti, et sellele mehele nagu kätte ei antud, eks ma mõtlen selle peale, et kui palju sõita selliseid talente, isikuid või mööda Eestit kuskil ringi käia. Ja ma lihtsalt ei tunne ja temas ega see on väga harv nähtus, aga see oli igapäevane nähtus muidugi. Aga me ei tunne ja ega me meeskonna muusikas võib kuskil olla mõisunud spetstelentega küsimused, mida sa temas näed. Nii et läks pihta ja, ja eks see testimine võttis tükk aega aega meie kõigi poolt. Aga kuskil 2001 talv olime me juba veendunud. Päris tavaline saab asjale algusest peale, võtsime rida põhimõtteid oma tiimis. Noh, kõigepealt ma tõin mittestandardse lahendina, tegin ettepaneku, et kas endine turbametsavaht minu klassivend tuntud pillil Alvo naljamees Uuno ajanud ei tahaks seda poissi treenima tulla ja õunavalik oli tingitud sellest, et una on eetiline ja noh, ega ütleme, südamepsühholoog tegin ettepaneku Uno aiandile just sel lihtsal põhjusel. Tark mees, minu arvates tõsi küll, kõrgemat haridust ei ole, aga diplom ei ole kedagi targaks teinud ja siis siis hakkasin otsima kedagi niisugust filosoof, treenerit, kellel oleks ka siis ütleme, treeningu metoodikast ja siis Sydney olümpiamängudel ma rääkisin küll, ma ei oska öelda paari-kolmekümne inimesega. Ja siis Islandi spordisaadete peatoimetaja Ingolf Four Hannes on mu väga hea sõber, uba, minu hea sõber, tema ütles, et meil on niuke naljakas mees Islandil. Helistasin. Vésteinn Hafsteinsson oli ladu, keerulised nimed ja, ja ta tuli Eestisse ja siis ta vaatas siis liitusime, järeldused on andekas poiss, aga küsimus on just, et kuidas kujunevad inimese valikud. Kas minna kinno, minna trenni, kas valida raskem ülesanne valida kergem ülesanne mille põhjal otsuseid teeb, kas talle meeldib see, talle meeldib teine ja siis hakkas pilt kokku jooksma. Mosaic Gerdil ei ole neid valikuid, mida tavalisel inimesel on, sellepärast et ambuteerivuma jala annavad trenni minemata, siin 2001. aasta jõulude ajal helistab mulle ja tegin juuksed paha häält kujutati jõulude ajal hall kinni pandud ja temal on plaan täitmata. Tal on ette nähtud, mis seal idiootidele pähe tulevad. Kertu jõulud, jõulud. No väga tore, et jõuludega külma trellide. Nii, no tähendab vot niisugustest detailidest korjust see pilt kokku ja siis edasi on juba, edasi on siis juba see tuleb võtta mingisugune plaan, ideoloogia, kõik teooria põhjal nii kaasaegne kui võimalik. Ja siis hakkasime igast teste tegema huvitavaid, näiteks 11 oli niimoodi, et see on suhteliselt, ütleme võib isegi õpetlik olla teistes valdkondades. Kolm videot. 36. aastal keegi, meie sõidab 50 meetrit Carpenter 60. aastal, keegi mees heidab 60 meetrit ja siis 96. aastal kõige heidab 68 meid, vaatad neid videosid ja siis ajab hirmsasti naerma, kuidas need mehed ehitasid 36. aastal ja ma ütlesin, aga nüüd kujutame ennast ette aastasse 2030 ja 2030. Need mehed, kes vaatavad seda, kuidas 96. aastal heiti kustunud, naeravad samamoodi. Aga mida te naerate nimetage ära ütled nar nimed, mis on, ja siis hakkasime nimetama neid asju, tegelikult valisime tänu niisugustele testidele hoopis teistsuguse suuna kui praegu 100 teised kettaheitjad. Ja see suund on see, et me ütlesime, et ketast ei heida mitte jõuga mehed Moru suures hirmus lihased ja Gertandamine poisikene kangisaalis on ta nendega jõu poolest väga paljugi mõtlesime ketast heidab kiirus, et siis mehed heidavad 2030, kes on kiire, tohutult geneetiliselt plahvatuslikud. Mida siis arendataks, spetsiaalsel valisime kiiruse, selgus õige valik. Hästi läks ja siis igasuguseid muid selliseid asju, mis me tegime ja kuna meie tingimus noh, nii-öelda Kimil oli algusest peale see, et ühtegi keelatud asja ei tee. Sport olgu aus siis seod ise kohe käed kinni endale, eks ole, et teised mehed võivad võtta või mitte võtta, ma ei tea ühtegi, kes võtaks, ma ei oska öelda kellegi kohta, noh, nii-öelda, aga mets ei huvita absoluutselt. Meil on jumala Woodward. Ja ma teadsin, et see on väga suur psühholoogiline eelis aja jooksul, aga asendasin millegagi ja siis hakkasime uurima, kuidas sportlased söövad. Jeesuke no see on, see on täielik jamps, tead mingeid hamburgereid ja värke ja siis ma otsisin mitu kuud inimest, kes paneks selle asja paika. Naiste dieedi asjad seal mingites ajakirjades. Tsaar Saltaani muinasjutud, imen, terved on, eks ole. Siis leidsin Mihkel Silmeri biokeemia instituudi direktor, professor ja Mihkel Hasoteerus samuti, nähes Kerti ja nüüd viis aastat sõna otseses mõttes imetööd teinud ja ma arvan, et me oleme ühed esimesed, kes noh, teaduslikul alusel Eestis vähemalt kergejõustiklased tellida toitu ütleme mida mina, ma tahaks seda teha, aga, aga ma pean silmas, Gerd. See on andnud väga suure eelise meile. Ja siis loomulikult teaduslikud uurimisnuusutavad biomehaanikat. Jälle Eestis leidub mees, kes on maailma tähendusega, adu kreemalt endine tipi õppejõud, leiutanud imeasja. Meil on konkurentsieelis, me teame rohkem. Ja vot selliseid asju me otsime, siis ei maksa imestada, ei ole mõtet käsi laiutada, kus nad nüüd teevad. Me kasutame neid lisaks takkatippu veel, treeneri nägemus, Östen, hastentsoni nägemus, mis on, baseerub siis inimkeha looduse poolt antud arenguvõimalustele, seal on puhkus. Piiblis on kirjutatud pandud kohad. Ja treeninglaagrites on väga tihti imetatud, kergpuhkab, et miks te seda aega ei kasuta, ära nuhelda kallis ja seal olla ei, põhiasjad on paigas. Teatud etet on möödas. Jah, seepärast, et vaata, Gerdil oli nii mage lugu. Lugu nõrgal närviga Tanjo, nõrganärviline meil teatavasti suurvõistlustel, muidu on kõva poistuge Türi mees, eks ole, aga suurtel võistlustel nõrgad närvid Lubudule ära muuta, mitte tulemus ei ole tähtis lugu, nüüd, kui keegi ütleb nõrgad närvid, ma saan talle öelda, mida ma mõtlen, et tal ei ole nõrgad. Me teadsime kogu aeg. Me teadsime kogu aeg, milleks ta on võimeline. Aga me ei saa rääkida. Müüt on sündinud. Aga müüti ei ole võimalik muuta jutustamisega, müüt tuleb asendada, see on kommunikatsiooniteoreetiline põhimõte. Ja seepärast ei olnud mõtet taguda endale jõle kõvad mehed, ma teadsin, et on kõva mees, aga tal tuli näidata, ta näitas ära, nüüd on olukord teine, nüüd on täiesti teine asi. Nüüd võtame hoopis teisi ülesandeid. Proovime, noh, nii-öelda vikerkaare teisele poole vaadata. Maailmarekord, me oleme selle juba välja kuulutanud, et Kert läheb selles suunas. Ma küsin sinu kui kommunikatsioonianalüütiku käest, mida me vaatame televiisorist, ütleme, 15 20 aasta pärast. Kes, mida meelelahutuskeskus ja meelelahutusvajadus jääb alles, ükskõik mis vormida ei võta. Kas televiisor on plaadikujuline, kilekujuline, see oma tähtsust, küsimus on tähtsam, meelelahutus on mingiks ajaks inimene, päevas peab põgenema reaalsuse eest. Ja elame oma muinasjutus või kellegi teise muinasjutus, kes rohkem, kes vähem. Küll jagunevad vaatajaskonna hirmsasti ära ja see on tohutu probleem, mis on juba praegu see tähendab mulle millestki rääkida. Ilmast. Sina vaatasid, eks ole, Maire Aunastet, mina vaatan naistevahetust millest me räägime, nii, noh siis ajalehed, sina lugesid esilehekülge, mina lugesin tagumist lehekülge summa kulutusi, jälle pole millestki rääkida ja kaks inimest saavad kokku, on hästi suur probleem. Ja see läheb hullemaks. See pragmenteerumine läheb hullemaks ja siis väga harva saadakse kokku mingeid asju vaadates, mingid suured asjad, mingid skandaalid. Eestis on praegu väga suur probleem, suured rahvuslikud resonantsi tekitavad asjad, need, kus inimesed hakkavad omavahel kiiresti lahterdama on viimase 10 15 aasta jooksul välja arvatud sporki Eurovisioon, kõik hakanud pihta negatiivis, midagi on halvasti läinud, keegi varastas, keegi valetas, käigi, pange kinni keegi mõni kohukesed tänavale, ühesõnaga kõik need hakkavad mingist halvast asjast. Ja, ja siis tekib suur positiivsuse vajadus. Ja ega sportjale seepärast hea, et tal on mingi tulemus, keda huvitav tulemus, tema tähendus on selles, et sporditoode tegelikult ta tekitab positiivse tagasisidena. Veerpalu võidab, kolm pool tundi, vaadatakse, higistab, eks ole seal mäest üles mäest alla, võidab ära. Läheb lahti. Küll me oleme kõvad eestlased ja vahva värk, see on toode, see positiivsus, mitte tulemus. Televisioon suitsetatud kuidagi teisiti nimetada vahetiale meelelahutuse vallas info vallas. Lauluõpetaja ja laulja Margot Kiis Islandilt. Kas teie kodu on välismaal ja kindlasti 100 protsenti, millal te tundsite, et see on minu kodu, mitte kohe alguses? Ma sain sellest aru siis, kui ma tulin aastal 2000 esimest korda Eestisse, kui ma olin ära olnud kaks aastat ja ma tulin Eestisse. Ma tahtsin õudsalt tulla, mul oli meeletu koduigatsus. Ja kui ma tulin Eestisse ja olin siin jutiga kõik kolm suvekuud siis on nagu koolivaheIslandil ka nagu siin. Siis ma sain aru, et minu kodu ei ole enam siin kodune issand, kas te võite öelda, et te olete seal õnnelik ja kindlasti Eestis see oli tol korral nagu ei ega ma ei oska nagu midagi muud tahta. Elu oli normaalne ja, aga praeguse eluga võrreldes muidugi ma ütleks, et seal on ikka parem on tööd, on leiba ja tuleviku pärast ei pea niimoodi muretsen, on nagu siin, sest et Eesti muusikutel siin ja eriti džässmuusikutel ega neil kerge küll ei ole. Kust te pärit olete? Ma olen pärit Järvakandist, lõpetasin seal keskkooli ja peale seda tulin otsa kooli laulmist õppima, kus ma käisin siis kolm aastat paralleelselt Otsa kooliga kutsus Mare Väljataga mind olümpia varietees tööle. Seal ma laulsin viis aastat millele ma olen Marele väga tänulik, et ta, et ta meid sinna kutsus. Peale seda, kui kui olümpia varietee otsustati kinni panna kutsus Helmut Anniko mind oma ansamblisse, sealt hakkas mul džässlaulja teekond ja Helmut Anniko bändiga siis esinesingi laulsingi kuni aastani 98. September. Me olime oma mehega Saaremaal, kes on ka muusik ja töötas ennem Estonia teatris tromboonimängijana. Kas tema on ka käinud otsa koolis? Ei, tema ei ole käinud otsa koolist, tema on lõpetanud Tallinna muusikakeskkooli ja toonase konservatooriumi ja Tal oli Saaremaal mingisugune mäng, Saaremaa sümfooniaorkester selline projekt ja ta kutsus minuga kaasa. Me jäime tookord kraamist maha, kuna raamis oli palju inimesi, ühesõnaga ei mahtunud peale ja see sai saatuslikuks. Tänu sellele kutsus tema klassivend oma isa 50.-le juubelile ja seal juhuslikult seltskonnas. Tema klassivend mainis, et Valmar väljats, kes oli enne meid Islandilt emale niisugune, kes enne meid oli seal Islandil, et see oli täiesti jutu sees, lihtsalt suusoojaks öeldud, et Valmar käis Eestis ja, ja ütles, et vaat kui tore, kui oleks üks eestlastest abielupaar. Et kes võiks õpetada seal laulmist ja puhkpilli. Aga need olimegi meie täpselt paras paar. Laskmine tookord ei olnud jaa midagi meid nagu ei takistanud, niiet kaldab tema ütles kohe, et ja nüüd lähme, mina muidugi sõdisin vastu, kuna meil oli siin Elmut, Annikuga projektid pooleli ja, ja plaat oli ilmumas ja ja, ja sõdisin vastu, ei tahtnud nagu minna, aga, aga siis mõtlesime, et miks mitte, meil oli plaanis algul minna ainult üheks aastaks, käime ära, proovime ära, tuleme tagasi, lähete nagu luurele, jah, luurele, aga luure on kestnud tänaseks, nüüd seitse aastat, kui me maandusime Keplikke lennu minna, siis oli küll masendav tunne, sest seal ei ole mitte midagi, seal on täiesti lage maa igivana, kuivanud laava ja mitte midagi, see oli niivõrd masendav, aga kui me hakkasime siis sõitma sõitma põhja poole, me elame põhja Islandil. Valmar väljalts tuli meile autoga järgi. Vaat siis läks loodus ilusamaks ja mida rohkem põhja poole, seda ilusamaks mäed lumised tipud, jaat, avarus, avarus, avarus, metsa seal ei ole, muidugi on üksikuid puid. Aga no see pilt siis mis, mis avanes ja iial ei lähe meelest ära siis hommikune tõusime, esimene hommik ja kui me aknast välja vaatasime, see oli midagi, mida, mida ei oska isegi kirjeldada, võeti meid väga hästi vastu, inimesed olid sõbralikud, tehti koosolek, lapsevanemad kõik alla, nõukogu, kõik tuli kokku. See oli siis esimene kool, kus te töötasite praegu töötate teises kohas ja see oli esimene koht, kus me töötasime, kuus aastat. Rääkige oma esimestest päevadest esimestest tundidest. No see oli õudne, sest esimene asi, mis selgus veel, see juba siin Eestis, et me ei pea ainult õpetama oma eriala ja no sellest ma üldse ei räägi, sest me kumbki pole õpetanud Eestis meie õpetanud. Mina pidin õpetama, minu meelest, see oli veel okei, aga minu mees, kes on elukutselt tromboonimängija, tema pidi õpetama klaverit, no see oli ka okei, kuna ta oli muusikakoolis Tallinna muusikakeskkoolis oli tal lisaainega klaver, nii et sellega ta sai hakkama. Aga siis selgus, et peale trombooni tuleb õpetada ka veel klarnetit, flööti, saksofoni, kõik need asjad ja see võttis meid ikka algul täiesti ahastusse ja lisaks sellele täiesti võõras keel, muusikakool on avatud kõigile, täiskasvanud inimesed, algkooli lapsed, keskkooli lapsed, kõik võivad tulla ka need, kes viisi ei pea ka need, kes viisib ja vot see on natukene vahest raske juhus, mul on sattunud, ütleme, see nende aastate jooksul kolm sellist inimest, aga õnneks õnneks nad lõpetanud üsna varsti, kuigi ma ei ütle, noh see ei olegi võimalik, et ütled inimesele, et sinu koht ei ole siin, et sa peaksid tegelikult suure kaarega muusikakoolist eemal hoidma, aga nad kuidagi on siis aru saanud, et ikka nad ei saa sellega hakkama ja lihtsalt lähevad ise ära. Ja mis muideks on nagu märkimisväärne, et see küla, kus meie elasime kuus aastat oli ütleme ühtekokku 300 inimest Koosseis imikutega arvestades ütleme, seal on enamuses on siis taluinimesed, kes peavad loomi ja see küla on suhteliselt laiali puistatud 300 inimest koos imikutega ja 60 nimel muusikakoolis. Kui tavalises koolis käis, ütleme siis mingi 55, viimane aastal niimoodi 55 last oli koolis ja neist 50 paljud muusikakoolis, see oligi tegelikult meie kool. Hiljem tuli sinna veel veel kaks eestlast juurde õpetama, aga minu mees oli seal direktor. Teeme sellest koolist päris päris tugeva kooli, nii et asi oli juba niikaugele, tunniplaanides oli sees, mida mujal koolides ei olnud, tunniplaanides oli sees ütleme siis näiteks matemaatika järgi tuli selline tund nagu nagu solfedžo. Ja järgmine tund võis vabalt olla siis, kui muusika kuulamine, see on siis igasuguste intervallide diktaatorite tegemised, sellised asjad, mis, mis tegelikult Islandil on väga-väga harv nähtus, aga me saime nii kaugele, et tunniplaanis olid sellised tunnid ja lapsed tundsid ja olid võimelised kohe noodist mängima ja selle üle me oleme küll uhked, miks te sealt külast ära tulite, siis? Sellepärast et minu mehele pakuti veel paremat töökohta, pakuti sõnaga asedirektori kohta Islandi suurimas muusikakoolis, kuigi ta asub Põhja-Islandil Põhja-Islandi linnas, ütleme, riiklik on peale, mis on suurim linn, seal on palju muusikakoole, aga, aga akureis siis nüüd see linn, kus me elame, on üks muusikakool ja see on suurim Islandil ja temale pakuti selline võimalus. Ja see on harukordne, sest et sellisele kohale kandideeris ka veel peale tema neli Islandast ja tema sai, et sellist juhust ei saa kasutamata, et saite teiega koha ja see oli ka tingimused, et sellisel juhul pean mina ka saama tööd. Ja see ongi probleem, sest sellist eriala üldse Põhja-Islandil polegi olnud, nii et Islandil on ainult nüüd kaks sellist kohta, kus õpetatakse džässlaulu Reykjavikis ja teine on siis mina, kes siis need õpetab selles Akureri muusikakoolis, nii et teie tõite uuenduse ja kuni sinnamaani on olnud igal pool ainult klassikalisi laule. Ennem olime korteri, ostsime endale maja, sest et oma on ikka oma ja rahulikus paigas inimesi elab seal 150 ja see ongi selline eramajade koht. Kas sinul aiake ka või? Või seal aiake siis midagi kasva, aiake on ka ja kassat, maasikad, aga maasikad olid eelmistest elanikest, mis olid küll väga rohus, ma tegin need korda ja nad isegi kandsid mul nüüd eelmine suvi, ma tegin sinna lillepeenra, et oleks lilli ja noh, see on ka kõik noh, ja muru, muruplats midagi, eelmine suvi oli taga soe, olime ikka iga päev oma terrassi peal ja tundus, nagu oleksime Hispaanias, me elame muideks mere ääres, kuigi seal võib olla üsna tihti tuuline ja üldse Island on tuuline, aga oleneb kustpoolt, tuul puhub, nüüd kui maja ees võib olla külm, maja taga võib olla täiesti täiesti soe. Kas olete naabritega juba tuttavad, naabritega oleme tuttavad ja ikka islandlased on head suhtlejad on küll, kohe kutsutakse külla, seal on eriline austusavaldus, on, kui kutsutakse õhtusöögile. Mis tähendas siis ka seda, et, et peab nigga vastu võtma. No millised need nende vastuvõtud on, mida nad pakuvad, ütleme, kui kutsutakse õhtusöögile, on, on reeglina lambaliha, lambaliha, on selline nende nende roog islandi põhitoit, lammas ja kala. Ja imelikul kombel just, mida kõige rohkem Islandil on, see on ka kõige kallim kalangallik alamkallis, lambaliha on väga kallis. Issand üldse kallis maa ja Island on kallis maa. Kas muusikute järgi lauljate järgi on suur nõudlus ka on nendel tööd pakkuda? Mina nüüd räägin nagu endast, kui jäts muusikast, siis seal Põhja-Islandil nagu päris palju nüüd teha ei ole. Puhtalt juba sellepärast, et Põhja-Islandil ei ole jäts muusikat, muusikat küll, aga päris džässpillimehi ei ole nendest nagu vajaga. Kõik head pillimehed nagu eks meilgi, nagu siin Eestiski on koondunud pealinna, on sealgi kõik on nagu Reykjavikis, aga kuna ma olen seal juba seitse aastat olnud ja mingil määral nii-öelda sees seal ja tunnen seal teatud muusikute ringkonnas, ma käin üsna tihti, käin Reykjavikis esinemas. Valitud palu möödunud aasta persona saadetes kuulet edasi kell 17, null viis.