Jõulude eel läbi viidud BNS Faktumi telefoniküsitluse tulemused näitasid, et Eesti inimesed tunnistasid lõppenud aasta valdavalt edukaks ning ka uude aastasse astuti suurte lootustega. Ehkki 2005. aastaga olid väga rahul vaid kümnendik küsitletutest pidas müüdumat aastat üldjoontes õnnestunuks üle nelja viiendiku Eesti elanikkonnast rahulolematust lõppenud aastaga väljendaks vaid 16 protsenti kusjuures isegi kõige väiksema sissetulekuga vastanute hulgas ei rahulolematute osakaal alla ühe kolmandiku. 56 protsenti elanikkonnast uskus, et 2006. aasta kujuneb paremaks, kui käesolev. Kolmandik aga arvas, et olukord jääb enam-vähem samaks. Halvemate aegade saabumist pelgas vaid neli protsenti küsitletutest. Need küsitlustulemused on heas kooskõlas Eesti tegeliku majanduskasvuga ja majandusekspertide hinnangutega, mille kohaselt jätkub sama hoogne areng ka uuel aastal. Küllap süstis rahvale positiivset tuleviku usku ka asjaolu, et Euroopa Liidu ülemkogu muuta siis järgmise seitsme aasta rahastamisperspektiivi arutades kompromissi, mis lubab eestile lähema seitsme aasta jooksul igal aastal toetustena 10 miljardit krooni. Et tegemist polnud pelgalt jõuludest ja aasta lõpust või suurte eurorahade ootusest tingitud kõrgendatud meeleoluga. Seda kinnitavad novembri alguse rahulikumate oludes läbi viidud küsitluse tulemused. Inimeste hinnangud oma majanduslikule olukorrale ja ootused tuleviku suhtes jäid ka selles uuringus selgelt positiivsele poolele. Kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast hindas oma majandusliku heaolu keskmiseks viiendik heaks või väga heaks ega tulevikku vaadati valdavalt optimistlikult. Kui analüüsida Andrus seisu hetke hinnangute ning muutuste tajumise omavahelisi seoseid võib eristada nelja erinevat vastaja tüüpi. Heaks või väga heaks peab oma majandusseisu viiendik küsitletutest. Sellesse gruppi kuuluvad inimesed on kogenud viimase kolme aasta jooksul muutusi paremuse poole ning eeldavad positiivse arengu jätkumist ka tulevikus. Seevastu 14 protsenti inimestest peab majanduslikku olukorda halvaks. Valdavalt on tegemist inimestega. Majanduslik olukord on viimase kolme aastaga halvenenud või samaks jäänud ning kellest vaid kolmandik julgeb loota muutusi paremusele järgmise kolme aasta jooksul. Pooled aga pelgavad, et praegune kehv olukord säilib või halveneb veelgi. Need kaks kolmandikku, kes hindavad oma majandusliku heaolu keskmiseks, jagunevad laias laastus kaheksa. Esimesse suuremasse gruppi kuhu kuulub 57 protsenti inimestest võib liigitada vastajad, kes on tajunud viimase kolme aasta jooksul oma majandusliku olukorra paranemist ja usuvad, et tulevikus olukord jätkuvalt paraneb. Ülejäänud 43 protsenti keskmise heaoluga vastanutest ei ole viimase kolme aasta jooksul positiivseid muutusi tajunud. Jai usuga olulistesse muutustesse tulevikus. Seega üldiselt rõõmustavat majanduslike hoiakute taustal ei tohi unustada neid, kes on kas majanduslikult kehvas olukorras õiges ei loodagi oma keskmise heaolu paranemist. On ootuspärane. Majanduslikult edukas ja tulevasele edule orienteeritud tüüpidesse kuulub rohkem noori inimesi, kellel on kindel elukutse ja sissetulek või kes alles õpivad. Kolmandikku Neisse tüüpidesse. Kuulajatest on nooremad kui 45 aastat. Nende hulgas on ka rohkem vallalisi vastajaid. Kehva majandusliku olukorraga kas või paigalseisule orienteeritud tüüpides on aga üle 60 protsendi. Üle 45 aastaseid kolmandik on pensionärid. Kuid majanduslikult heitunute hulgas on siiski ka noori inimesi. Esimeses kahes noores ja töövõimelises ning edasipüüdlikkus vastaja tüübis tekitavad tänase majanduskeskkonna poolt antavad signaalid kindlasti ka edaspidi optimismi olukorra paranemise suhtes. Riigi roll Nende inimeste puhul peaks piirduma ettevõtlikkust ja tublit töö tegemist stimuleeriva majanduskeskkonna säilitamisest. Ent isegi siis, kui eluga on rahul neli viiendikku elanikkonnast ei tohi unustada neid, kellel nii hästi ei lähe. Majanduslik seis on sattunud langustrendi või kes pole muutusi paremusele tajunud. Kindlasti ei tohiks ka edulainel olijaid häirida, kui pensionärid oma elutöö eest väärilist tasu saavad või kui riik rohkem raha töötute ümberõppesse paigutab. Mõistagi tuleb hoida seda, et töövõimelisele inimesele oleks sotsiaaltoetuste arvel lihtsam ära elada kui palgatööd tehes. Kuid üsna pentsikult mõjuvad mõne poliitiku poolt valatavad krokodillipisarad selle üle, et Eesti on majandusvabaduste indeksi poolest kolme koha võrra langenud. Kui selle langusega käib kaasas elanikkonna heaolu paranemine ja positiivne tulevikuusk, on vabaduste vähenemine toimunud õige asja nimel. Sotsioloogiliste uuringute põhjal koostatavaid majanduslikke, ootuste indekseid peetakse mõnikord paremateks tulevase majandusarenguparameetriteks kui spetsialistide hinnanguid. Seetõttu võib ka aasta lõpus aset leidnud küsitluste tulemuste põhjal täie kindlustundega soovida kõigile kuulajatele head uut, edukat aastat.