Rändajad rändajad. Rändlejatel. Tere kuulajatele rändaja telestuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No täna rändame Kanaari saartele ja see on nimi, mis on teada vist rinna lapselegi. Sest nüüd seitse suurt ja kuus väikest mägist saart koos oma kustunud ja tegevvulkaanid ega on ajapikku saanud maailma kuulsaks turismimagnetiks ja korrektsuse huvides tuleb sedagi mainida, et Kanaari saared kuuluvad Hispaaniale. Kõige imelikum on see, et nad kuluvad isegi euroga. Paaniale nii iseloomulik flamenko lugu, mis kõlas ja flamenkoklubisid, on ka kanaari saarte linnades. Ja nii nagu flamenkomuusikat ka sellest me rääkisime mõnes eelmises saates pikemalt on, on tegelikult paljude tuuride mõjutatud põhiliselt Euroopa ja Aafrika kultuuride mõjudega. Samamoodi on ju ka Kanaari saared ja kultuurilises mõttes isegi peaaegu et samas proportsioonis. Selles mõttes, et kunagi Kanaari saartel elasid põlisrahvad, need olid Guanssid. Aga kui 15. sajandil hispaanlased sinna tulid, siis umbes sajandi pärast olid kontsid Kanaaridelt kadunud. Täpsemini need 15. sajandil tulnud valged inimesed olid katalaanid, sest sel ajal oli Hispaania jagunes eririikideks ja just need katalaanid. Ehk siis praegune Kataloonia Barcelona see kant on see, kust saabusid need põhilised valged inimesed. Aga praegusel ja kui me ka ise sinna läksime ja seal Kanaaridel ringi liigud, vaatad inimestele näkku ja noh, leiad, et nad on tõepoolest noh, nii eurooplased kui üldse olla saavad oma näojoonte poolest. Aga huvitav on see, et hiljuti tehti üks geneetiline uurimus Kanaari elanik kohta ja sealt selgus. Üllatavalt palju on Nendes ikkagi veel seda algselt Guansside ehk berberite verd. No need Guansside elasid ka tegelikult üsna isoleeritult aga teadlased on üsna veendunud, et nende esivanemad tulid kunagi mingisuguste paatidega siis Aafrika mandrilt ja need olid berberi hõimud. Aga siis, kui hispaanlased siin oma võimu kehtima panid, siis tegelikkuses juhtus sageli niimoodi, et just ütleme, hispaania mehed võtsid kohalike, kontsin endale naisteks ja, ja niimoodi tekkis tegelikult nisugune segarahvas. Et, et see on päris huvitav, et näkku vaadates nagu ei oska aimatagi, et ikkagi põlisrahvast midagi on, on nagu alles. Ja kui sa näiteks tunned hästi Kanaaride kööki siis muidugi, kui võrrelda nüüd Hispaania kööki ja Kanaaridel, kes siis nad on väga erinevad ja. Kanaaridel on tohutud eelised, seal saab kasvatada selliseid vilju, mida Hispaanias iialgi ei saa kasvatada, seal on ju datlid ja seal on banaani ja, ja mida iganes. Aga selle tõttu Too aja Hispaanias need ei kasva. Ja no hispaanias ikka banaanid kuidagi ei kasva ja datlid, et seal nüüd Aafrika taimed Põhja-Aafrikas on neid küll. Aga selle tõttu, et siin on nii suur valik võrreldes paaniaga erinevaid toidutaimi, siis on ka Kanaaride köök palju mitmekesisem ja huvitavam, aga, aga selle mitmekesisuse sees on üks huvitav toit. Selle nimi on kohvi ja, ja selle kohta Öeldakse, et see on nüüd saadud põlisrahvalt nendelt kontsidelt. Et see on huvitav, et see on säilinud ja see on see kohvio nisugune jahu tegelikult ta valmistatud röstitud teraviljadest. Ja siis need teraviljad on jahvatatud jahuks ja, ja seda kohvi lisatakse erinevatele toitudele, nii et teda pannakse näiteks supi hulka pannakse näiteks kastmete hulka, pannakse magustoitu, tegi hulka, teeb toidud tumisemaks just nimelt. Ja on huvitav, et, et kui sa loed näiteks seal Kanaari saartel mingisuguses toidukohas menüüd, siis seal on ikka kirjutatud kohvijahti. Ja see on tõesti siis üks pisikene pärand nendest põlisrahvastest, kes kunagi seal elasid. Ta on ise sellest kohviost vaimustatud, aga kas mujalt tulnud sööjad samuti? Ehk ta on tegelikult üks niisugune toiduelement, nii et ta on niivõrd selline neutraalse maitsega et, et sa ei saagi õieti aru, et, et need midagi väga erilist seal sees oleks. Ja teistpidi, kui mõelda maailmatoitude peale, siis röstitud teraviljadest tehtud jahu, see on paljudel rahvastel, näiteks mul tuleb enda kogemustest meelde Tiibetis oli ju, said trump Bach näiteks mis tiibetlased tegid. Et see on paljudel rahvastel, aga erinevatele rahvastel on need erinevad teraviljad siis millest, millest niisugust jahu tehakse. Aga kui mõelda nüüd kas või maakaardi peale, et kus kohas need kanaari ikkagi asuvad, noh, siis on ju täitsa selge, et see on ikka rohkem aafrika kui euro. Kõige lähem rannik on Aafrika rannik, Maroko, 115 kilomeetrit Kanaari saartest ja kui mõelda nüüd selle maa peale selle riigi peale, kelle piiridesse justkui Kanaarid kuuluvad Hispaania Hispaaniasse on ligi 1000 kilomeetrit maad. Ja klimaatiliselt panda ikka Aafrika, ka see on selge täiesti. Ja jälle kummaline, et poliitiliselt on ta Euroopa. Nii et, et ta ikkagi kuulub Hispaania riigi koosseisu. Ta selle tõttu ikkagi kuulub Euroopa Liitu, seal kehtib euro ja nii edasi. Ja teistpidi on, alati saab väga häid viktoriiniküsimusi välja mõelda paania looduse teemadel. Noh, nendele, kes ei arvesta selle konksuga, et Kanaari saared, Hispaania osa näiteks küsida, et milline on Hispaania kõige kõrgem vulkaan. Hispaanias praktiliselt aktiivseid vulkaane pole, aga loomulikult on seelik Teide Kanaaridel Tenerife saarel ligi neli kilomeetrit kõrge või siis noh, näiteks mõelda välja noh, küsimus, et kus on kõige soojemad temperatuurid talvisel ajal Hispaanias, eks ole, ikka jälle seal või siis kui küsida, et kus kohas hispaanias loojub päike kõige hiljem siis on see Elhi, Eero Saar, üks nendest, Kanaari saartest kõige läänepoolsem. Loomulikult ta on tohutult palju lääne pool kui, kui Hispaania mandriosa ja nii edasi, nii et, et see on niisugune kummaline nurk ühtpidi nagu hispaania, teistpidi nagu aafrika. Kuidas ta siis on, kumb ta siis on? Vahepeal nagu ebareaalne natukene. Jah, ebareaalses kohas, niukses eikellegimaal ütleme, laias ookeaniavarustes ja kui sa tuled lennukiga, me läksime sinna jaanuarikuus ja ilm oli selge, siis sa näed ikka ilmatu kaugelt sealt ookeanist kerkimas niisugusi, vulkaane, võimsaid vulkaanilise, muud mitte midagi ei näegi kõikeset, sina, ookeani siuksed, vulkaanide tipud ja need ongi Kanaari saared. Paljud nendest saartest praktiliselt koosnevad ühest vulkaanist. Ja jaanuaris sinna minnes, noh, kui meie läksime, siis oli Eestis parajasti niisugune paar kraadi külma ja sompus ja niiske ja Tenerifele me läksime, see on nüüd see nii-öelda peasaar seal Kanaaridel. Et seal oli siis nii, et päeval oli noh, T-särgi väel. Päris palav ja, aga päike loojus, nii tuli ikka flaneelse peale tõmmata. Nii et ta ei ole päris troopika, ta on ikkagi lähistroopika, aga võrratult palavam, kui Hispaania kõige lõunapoolsemas nurgas. Aga aastaaeg luges ka, eks ole, eks seal suvisel ajal on ikka täielik kleit. Seal täielik leitsak ja see palav aeg kestab seal hullult kaua ja keset suve ei tahakski sinna kuidagi minna, sest see oleks nagu juba liiga palav, isegi et tegelikult just eestisüdatalvel on sinna paras minna. Aga kui Tenerife on peasaar, et äkki nimetaks teiste saarte nimed ka ja ja miks nad üldse kõik kokku Kanaarid on, on inimesed omavahel vestelnud küll ja küsinud. Ja no La Palma on üks üks nendest suurtest saartest, siis on telgi Eero on jälle üks väikesaar kum R on üks väikesaar, ega ma kõiki neid kolmeteistkümmet vist ei hakka nimetama. Aga põhiliselt elatakse nende suurematel saartel. Põhiliselt on ka need suuremad, need turismimagnetid, eks ole. Ja et nende suurematel saartel on ikka lausa niisugused noh nii-öelda turistikolooniad kus on ikka hotell, hotelli küljes kinni kilomeetrite kaupa ja kõik on ainult turisti jaoks. Kanaaridel elab kokku umbes kaks miljonit inimeste alaliselt, aga turiste käib ligi 10 miljonit. Ja sellepärast nendel suurtel saartel muidugi põhiline kohalike elatis on, on ka ikka turistide teenindamine ja noh, nad on ikka kuulsat turismimagnet, et sinna juurde käib ka see noh, mis minule üldsegi ei meeldi, on see massiturism kõigi oma heade ja halbade külgedega hästi mugav. Näiteks hea on küll see, et Kanaaridele võib minna ka väga väikeste lastega, saab täiesti hakkama. Aga muidugi see tohutud rahvahulgad, kes tegelevad põhiliselt ranna ja, ja söögi ja magamiskoha vahet käimisega. Inimesed on tulnud puhkama, jõust erinevad, puhkavad, aga huvitav on see, et, et kui sa ei hooli sellest sellest suurest rahvahulgast ja niisugusest lõdvast olemisest, siis tegelikult on üllatavalt palju Kanaaridel paiku, kohuturiste ilmub väga vähe ja isegi võiks öelda, et enamik Kanaaridest on sellist, et need suured turistide hordid liiguvad väga kindlaid teid pidi. Ja neil on omad huvid, aga meelasime lovski Kantes linnakeses on seal kuskil Tenerife saare läänerannikul ja ühel päeval me pojaga mõtlesime, et ennakse pikema avastusretke nagu sisemaa poole ja lihtsalt astusime sellest samast hotelli juurest mööda mäenõlva üles ja Modgoga läksime merest kaugemale ja poole tunni pärast ei olnud noh, turistidest kõige vähimatki jälge, täiesti selline omamoodi loodus, aga aga huvitav, kui noh, enamasti ju kõigi nende piltide ja Brušüüride reklaamide mõjul kujutletakse Kanaare põhiliselt sihukse Palmide lopsakus rohelusega niisuguguse lähenesid tega, muide plaasid on seal sageli mustavärvilised, sest see liivam on musta värvi mõtet nad määrdunud. Seal vulkaaniline lihtsalt, aga noh, et seal on justkui midagi palju roheliste palju lopsakust. Tegelikult lähed pool tundi sisemaa poole ja, ja satud noh, väga sellisesse kuiva ja, ja sellisesse hõreda taimestikuga kaljude aladele. Ja seal, kus meie siis kõndisime, terve päeva, seal oli, oli niisugune rohkem niukene kõrbetunne lausa, et et üksikud taimekesed, üksikud põõsad ja suht lamedad kaljud, et ilma rajata võis täitsa seal kõndida. Aga taimed iseenesest väga huvitavad, et näiteks põõsastest oli seal isegi keset talve üx õitsemas kellel olid sihukesed punased õied ja murdsin sealt niisukese võrse, siis sealt hakkas kohe sirinal tulema Niukest valged piimmahl. Ja selle järgi enam ei olnudki kahtlust, et, et see on üks nendest piimalilledest. Piimalilled näevad välja tihti nagu kaktust, aga nad siiski ei ole kaktused, okkalised ei ela. Mõned on siis mõned on ja aga see näiteks siis punaste õitega soli tömbilehine piimalill, et selle suutsin ära määrata, et aga, aga nende põõsaste all oli veel küll üksikult, aga väga kirkaid õisi, valgeid, siniseid ja, ja mõelda ikkagi, et, et see oli nüüd siis südatalv, kus on kõige vähem õisi, et püüda kujutleda, et mis siin siis kevadel võiks olla, et oli näha, et väga palju nihukesi rohelisi mingisuguseid Ta kummalisi niisugusi lehe hakati, see oli maapind täis. Et tegelikult on Kanaaride taimed näiteks kõikide taimesõprade eriline unistus, sest nad looduslikud taimed Kanaaridel on väga erilised põhjusele selles, et nad asuvad keset laia ookeani. Nad on olnud isoleeritult tohutult kaua aega ja seal on palju niisugusi liike keda ei ole mitte kusagil mujal maakeral kui Kanaaridel. Nii et, et taimesõbrale on, on iga nurga taga selles isegi niukses karmimas paigas huvitavaid üllatusi kogu aeg ja seal käivad isegi näiteks ikkagi niisugused noh, juba head taimetundjad ainult sellepärast mitte sellepärast, et klaasil alla, vaid minna üle esimese mäeaheliku ja avastada seal taga neid põlistaimeliike. Ja meie muidugi saime ka õige varsti selle selgeks, et Kanaaridel Tenerifel, kus me siis olime, on tohutu erinev taimestik põhja ja lõunanõlvadel. Et lõunanõlvadel oli just niisugune hõre kuivkoiva Lembaste taimede kooslus, nagu me nägime seal oma retkel, aga põhjanõlvadel on taimestik väga lopsakas põhjus selles, et ta põhja poolt õigemini kirde poolt tuleb aasta ringi nendele saartele ühtlane tuul, mis toob niiskust ja see annab taimedele siis piisavalt kasvuvõimalus. Ja see, et kuidas need põhjanõlvad välja näevad, siis see sai selgeks, kui me läksime siis vallutama seda Hispaania kõrgeimat tippu puu ehkel Teidet see on siis Tenerife kõrgeim tipp ja sinna tõustes tõusime kuskilt õieti loode poolt. Et siis see kõige alumine osa sellest mäest oli kaetud kultuurmaadega, sest seal oli ju lihtsalt ja teha põldu ja karjamaad ja tarbemaid, et seal ei olnud nagu sellest looduslikust kooslusest midagi järel. Aga siis kuskil noh, umbes kahe kilomeetri lähistel asendusid need kultuurmaad metsadega ja põhiliselt oli see kanaari mänd. Kanaari mänd on mänd küll, aga tema okkad on 30 sentimeetri pikkust ja siuksed pehmed ja niuksed õhulised hoopis teistmoodi kui meie mänd, näeb ta välja lühem ka vahel ta võib kasvada sama pikaks kui meie mänd, nii et selles mõttes pikkusel vahet ei ole. Aga noh, eemalt vaadates on ta väga teistsugune, et koheselt saad aru, et see meie mänd ei ole. Ja Kanaari mänd on just üks nendest liikidest, mis kasvab ainult Kanaaridel. Aga teistpidi praegusaegset, kõik need puud, mis seal on, on inimese istutatud sest seal käib ikka nii intensiivne majandamine. Et neid mände kasvatatakse ikka rohkem puidu saamiseks. Aga see vaade on võimas, nii et silmapiirini välja näed ainult metsade vööd. Ja siis, kui sealt üles tõusime, siis siis kuskil seal rohkem kui kahe kilomeetri pealt kahe poole kilomeetri peal, siis algasid need mägiaasad. Seal on väga huvitavad taimed, aga erilised taimed hästi põnev igale loodusesõbrale ja sealt veel ülespoole seal juba kolme kilomeetri ligidal, siis kaovad ka need aasad ära ja jäävad järgi ainult tuh kaljut. Vulkaanilise kivimid. Niisugune karm maastik. Ja sellel kõige ülemises osas oli siis niimoodi, et öösel oli Tenerifel sadanud vihma, aga allpool olite sadanud vihmana, aga siin üleval nii kõrgel oli nii külm, et siin oli ta sadanud lumena ja nüüd olime me keset lund, see lumi oli väga teistsugune kui Eestis, ta oli niisugune nagu tuhksuhkur. Hästi hõredalt ja hästi vähe oli teda saputatud sinna. Aga maapind oli ikkagi valge ja see oli hästi kummaline vaadata, ilm oli hästi ilus ja seisad seal kolme kilomeetri kõrgusel ja sa näed ju praktiliselt noh, merepinnani välja alla. Sa näed lume peal seistes, kuidas all on banaanisalud ja palmid ja see on kummaline kontrast. Nii juhtub kui seista väga kõrgel. Jah. Aga ega seda ei saa kogeda mujal, kui ikka kuskil väga nihukeses lõunapoolses maas, et see kontrast on nii suur, Nende, kui külm seal üleval oli. Ega ta nii väga külm ei olnud, öösel oli ilmselt olnud tõesti napilt miinuskraade, aga nüüd hakkas päike kiiresti paistma ja ega see lumi seal ka kaua ei püsinud, keskpäevaks oli ta läinud. Noh, aga ikkagi võib olla. 10 15 kraadi oli seal üleval. Aga kokkuvõttes sealt ülevalt nagu saadki aru, et see suur Tenerife saar, tema läbimõõt on ikka oma 50 kilomeetrit. Keskmiselt koosnebki vulkaanist tegelikult. Ja see on üks huvitav ütlus, et El Teide vulkaan heidab merele maailma pikima varju. Ma olen selle üle siis mõelnud, mida see lause õieti tähendab, kuidas ta siis heidab? Et see, kui ka hästi realistlikult mõelda, siis, siis võib-olla tõesti, aga ainult siis päiksetõusul või päikseloojangul sest keskpäeval on päike nii kõrgel, et, et see kolmekilomeetrine mägi ei, ei saa küll mere peale mingit väga pikka varju heita, sest elt eide tipust ütleme, mereni on maad ikkagi oma üks, kümmekond kilomeetrit. Aga kui noh, heatahtlikult mõelda, siis tõesti, kui päike tõuseb või kui päike loojub, siis võib tõesti sellest hiid vulkaanist ligi nelja kilomeetri kõrgusest vulkaanist sihukene väga pikk, varisin ookeanile jääda küll. Ja no Kanaari saared on siis nii-öelda taimesõprade šokolaadi kontak. Aga kui mõelda, et, et mis nendest põlisliikidest kõige põnevam on nagu üks välja valida, siis on selleks üks puu. Ja see on draakonipuu, see Casabki just sealsamas Tenerife saarel meil lillepoodides ka just teda mul endalgi kodus kasvab. Ja muide väga kiiresti kasvab täitsa mure kohe, et hakka või katust kõrgemaks ehitama ega muud üle jää vist jah, aga seal on ta siis tema looduslik kasvupaik tegelikult. Ja see nüüd see kõige suurem draakonipuu, see on muidugi ka turismimagnet ja kui sa sinna lähed, siis seal on kohe inimeste voor pidevalt, liigub selles suunas ja ja, ja siis selgub, et, et sa ei saagi sinna draakonipuud päris patsutama minna, sealt seda vaadatakse nagu ülevalt barjääri pealt natukene alla poole. Õige kahh, kui mõelda, kui need tohutud rahvahulgad seal ümber puu ringi trambiksid, et mis tast järgi jääks. Aga puu ise on küll ikka väga imelik, et ei ole võrreldav teiste puudega. Lühidalt lihtsalt öeldes, et kui kujutleda 20 meetri kõrgust liivakell siis siis on see draakonipuu. Et ta on siis nagu alk, et ülespoole kiiresti aheneb siis kuskil 10 meetri peal on nagu see talje koht on kõige peenem ja sealt lähete jälle laiali igas suunas, et täpselt nagu kaks koonust oleks teravat tippu pidi omavahel kokku pandud. Väga veider puu ja tema lugu on ka põnev. Draakonipuu on saanud oma nime selle järgi, et tema koore all on vait. Ja kui see vaik satub päikese kätte, siis ta muutub väga kiiresti veripunaseks ja seda nimetati siis draakoni vereks ja selle järgi on siis puusanud nime draakonipuu. Ja need draakonipuid kasvas siis, kui hispaanlased siia tõsiselt elama asusid. Ikka päris palju siin oli ikka lausa draakonipuu salusid. Aga see draakoni veri sai Euroopas erilise kuulsuse ja ta muutus niivõrd hinnatud ja kalliks aineks, et draakonipuumetsad raiuti halastamatult maha. Draakonipuu, verd või seda, draakoni verd või seda vaiku kasutati väga erineval moel. Näiteks Veneetsia õuedaamid. Nende jaoks tehti erilist niisugust vedelikku sellest draakoniverest, millega nad oma juukseid pesid ja sellega said juuksed niisuguse kuldse läike. Või siis jällegi kõik viiulimeistrid Euroopas, eriti Itaalias pidasid nagu seda draakonipuuvaiku kõige paremaks vaiguks, millest teha laki, et sellega lakkida siis viiuli kõlakast või siis eriline kuulsuseliselt rakuniverel nagu ravimina. Ta oli Noose värvi juba ise niuke veripunane ja, ja usuti, et see ravib kindla peale annab inimesele niisugust rahu ja tasakaalutunnet. Aga veel oi, kui paljude erinevate haiguste vastu teda kõik kasutati. Ja, ja ta oli ravis ka siis, no selle kohta öeldakse nii, et kui usud, siis ravib just paljudesse kõhtel just, sest praegusel ajal tal küll ei ole erilist niisugust ravimi kuulsust. Nojah, maailma meditsiinitööstus on ka üüratult edasi areneda. Ja ajad on muutunud, aga kindel on see, et sel ajal oli see peamine põhjus, miks need draakonipuusalud sealt ära kadusid. Ja praeguseks ajaks on siis see draakonipuu ütleme maailma kõige suurem draakonipuud on kuskil 20 meetrit kõrg- ja ütleme, rinna kõrguselt ümber mõtlike oma seitse, kaheksa meetrit ja seal käib nii palju inimesi aastas sadu tuhandeid. Et seda võib ka nimetada. Hispaania kõige kuulsamaks puks. Aga kuidas siis üleüldse draakoni puudega, kui sellistega on, et on nad vaikselt taastunud ja hakanud jälle kasvama pärast seda tohutut laastamistööd? No tegelikult on neid draakonipuuliike palju, aga see nüüd, mis sest Kanaaridel kasvab, see on see harilik draakonipuu ja seda me nägime Tenerifel ringi liikudes ikka siin ja seal, et, et niisugused üksikud ütleme, niuksed kuni kümnemeetrised draakonipuud kasvavad seal ka veel looduslikult ja, ja draakonipuu on loomulikult väga armastatud aiataim seal. Niimoodi nagu ta on ka teistel Kanaari saartel ja väga õige muidugi, et kohalik liik on siis nagu ka armastatud aiataim. Nii et, et kokku võtma. Arvan, et draakonipuude arv ikka tasapisi kasvab. Aga draakonipuusalude taastamisest? Ta ei kuulnud ma seal küll sõnagi mitte kusagilt. Ja nüüd, kui see Tenerife oli nüüd niisugune oma oma hispaania vägevaima mäega ja vägevaima draakonipuuga siis neid looduse imesid jagub ka teistele Kanaari saartele. Ja just nendel väiksematel saartel on seda algupärast loodust säilinud palju-palju rohkem kui nendel suurematel. Ja ühte nendest väikesaartest. Me läksime, võtame, selle nimi on lagomera. Lago merale, Tenerifelt sai sõita laevaga ja juba eemalt üle vee oli näha, et midagi imelik, kui on seal ees küll ootamas see oli eemalt nagu roheline muhk keset Sinavat ookeani. Ja selle rohelise muhu peal oli pilvemüts. Pilvemüts ei liikunud mitte kuskile, kuigi tuul puhus, vaid ta püsis seal selle rohelise mätta peal. Seal on tema õige koht, jah, oli nagu kohe müts seal peal ja tegelikult, kui mõelda, et kumera Saaron pindalalt umbes sama suur kui meie Muhumaa siis võibki teda võrrelda nagu Muhuga. Aga ainult et selle muhu kõrgus seal on merepinnast poolteist kilomeetrit. Noh, see tähendab siis seda, et, et kui sa juba jõudsime sinna kumera saare pinnale ja hakkasime seal liikuma, siis ütleme, rannikul leidub ka tasasid alasid, aga see põhiosa saarest sinna ka see rendiautoga ikka kruvisid ennast aina ülespoole ja ülespoole ja ja see oli väga järsk tõus. Ja mingil hetkel jõudsime siis selle piirini, mis siis ookeanilt paistis, see, kus pilvemüts algas. Ja enne oli rannas paistnud päike. Nüüd järsku oli täielik ilmamuutus Läks hämaraks, päike oli kadunud, niisugune niiskus, rõskus ümberringi ja, ja tõesti väga-väga imelik tunne, et sa oled sattunud nagu täiesti teistsugusesse maailma ja, ja samal ajal hakkas meid ümbritsema naha, on niisugune täiesti ulmeline mets. See oli nüüd see, mis jälle ookeanilt paistis selle rohelise värvina. Tegelikult oli see mets, enamikku kommerrast katab mets ja see koosneb niisugustest väga jämedalt test vähenevatest, harunevatest, tõelistest nõiapuudest. Ja siis, Me tegime seal ka jalgsiretke ja kus sa seal puude vahel kõnnid, siis tunne, et sa oled mingisuguses mitte maises, metsas süveneb kogu aeg, sest võib olla üks põhjus on see, et sa ei näe kuigi kaugele ikka pilve sees kõnnid siis nähtavus on vaevalt paarkümmend meetrit ja kõik niukses hallis hämus ja need puud on kaetud hästi võimsad sambla ja sambliku tortidega ja, ja need kõik nõretavad vest. Ja nende puude lehed olid noh, niuksed umbes kämblapikkused igihaljad, paksud, rohelised ja kujult meenutasid nad loorberilehti puud, need olid siis. Need on erinevad puuliigid, mis on ainult Kanaaridel. Aga seda kõike seda metsa kokku nimetatakse loorberi lehiseks metsaks. Just et see lehe kuju on nagu loorberil. Aga lehed on tohutult palju suuremad, nii nagu ka tegelikult loorberipuu ise on tihti põõsas või madal puu. Aga need siin olid ikka noh, paarikümnemeetrised, vägevad puud. Aga kui ma mõtlesin, et naersin, loorberilehine metset, et kas on siis loorberilõhnaga tunda? Tõmbasin ninaga, ei olnud loorberilõhna, aga oli tugevalt meeldivalt aromaatne, oli see õhk küll kuidagiviisi? Kas neid lehti sarnaselt siis nii nagu meie teame, loorberilehti kas need sarnaselt siis nendele ka kasutatakse maitsetaimede na või toitu valmistada? Ma võtsin ühe lehe, hõõrusin selle natukene ja nuusutasin, see lõhn, mis sealt tuli, oli kohe selge, et, et noh, et toidu hulka, seda parem ei maksa panna. Ei mitte jah, jaa. Ta meenutas, võib olla tuttavatest lõhnadest kõige rohkem eukalüpti lõhna. Et niisugune hästi terav ja tugev, lõhnalise. Et teda kulinaaria ei kasutata, aga küll, aga näiteks kosmeetikas on kasutatud ta nagu lõhnataimel. Aga põhiliselt noh, kogu see kooslus noh, tema väärtus seisnes selles ikkagi, et see tervikuna terve see mets oli erakordselt haruldane, et noh, et niisugust metsa, sellise puude, põõsaste, putukate, samblike, kooslusega kõik tervikuna ei ole maakera mujal säilinud kui nendel üksikutel saartel. Ja nende lugu on vägev. Umbes paarkümmend miljonit aastat tagasi oli pool euroopat kaetud selliste metsadega. Ja et see tõesti nii oli, selle tõendiks on see, On leitud Euroopast Lõuna-Euroopast kivistisi ja kivististes on säilinud see lehe kuju väga täpselt ja kui nüüd võrrelda seda kivistist ja siit kanaari saarte seda elavat lehte siis täpselt sarnased omavahel. Ja no need Euroopa loorberilehised metsad olid siis väga tüüpilised kogu Euroopas. Aga tuli jääaeg ja see jäine hingus pühkis need metsad seal minema. Aga Kanaarinud asuvad keset ookeani, jääaja mõju siia ei ulatunud ja siin jätnud alles. Nii et tervitus minevikust just nimelt ja, ja isegi ma mõtlesin seal seal metsas olles, et et see on ju kah omamoodi seos Hispaaniaga kui mõelda, et, et see kõige Algse eriti ürgne Ibeeria poolsaar kuskil miljoneid ja miljoneid aastaid tagasi. Et sealgi kasvas kunagi selline mets täpselt samasugune. Kuigi see tundub uskumatuna nüüd seal komera loorberilehised metsas seistes. Nii et, et need seosed Hispaaniaga ja muu maailmaga on väga põnevad ja, ja keerulised. Kanaari saared ei ole mitte ainult väga tore koht lõõgastumiseks, vaid ka väga haruldane paik loodusesõbra jaoks. Entsüklopeediast avastasin hämmastusega, et Kanaarite tähendavat hispaania keeles koera saari ja kuidas seda See lugu on põnev, see on, see on niimoodi, et ühesõnaga enne seda, kui hispaanlased oma meelest need saared avastasid olid nad noh, avastatud paljude poolt. Ja oli aeg umbes 2000 aastat tagasi, kui siin kusagil Aafrika mandriosas Mauritiuse kandis oli üks riik, kõik, mis oli seotud rooma riigiga, nii et neil oli, nad olid omavahel niisuguses vasallisõltuvuses ja Mauritiuse kuningas suhtles Rooma juhtidega, Rooma riigijuhtidega ja Mauritius elt saadeti ekspeditsioon vaatama uurima Kanaari saari ja nad avastasid seal, et nendel kvanssidel olid koerad. Sa olid väga huvitavad koerad, niisugused üsna metsiku välimusega ja ennenägematu kehakujuga nisukesed pika ninaga ja, ja niisugused imelikud ja sealt võeti mõned nendest koertest kaasa ja viidi siis Mauri, et ju see kuningale näha. Ja tema siis otsustas, et selle järgi, et seal on leitud koeri, paneme nende saarte nimeks koerte saared. Kusjuures see ei ole päriselt lõpuni tõestatud versioon, sellel on nihukesed kaudsed seletused. Aga igatahes ilmatu põnev mõelda, et no hea küll, nüüd kui andsid, tulid kuidagi paatidega. Aga kus need koerad sinna said, sellepärast et koeri tegelikult Aafrika mandriosas sellist tõugu koeri kusagil ei ole. Nii et tõeline mõistatus ja üks üks Kanaaride mõistatus. Aga nende põnevate saarte ametlik staatus on ikkagi Hispaania ja ja Hispaania kultuur on seal tänapäeval kindlasti valitsemas ja, ja selle Kanaaride saarte loo lõpetuseks kuulame siis pelgalt seda spaanialiku flamenco. Seesugune oli siis tänane saade Kanaari saartest, millest tuleb juttu järgmises rändame Portugalis. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula.