1937. aastal ilmus bella kord elektroplaat Ants Eskola lauldud valsiga Viljandi paadimees. Sellest sai üks armastatumaid laule. Meie rahvaliku lauluvaras kestis aastaid, enne kui saadi rohkem teavet laulu autori kohta. See oli Riia restorani muusik Alfred Winters. Laulu lätikeelne pealkiri oli Gauja Sliveni eks ehk Koiva paadimees. Aeg-ajalt lisandus üksikuid kilde selle muusiku kohta, kuid hiljuti sattus mu kätte tema lühike elulugu läti keeles. Püüdsin seda sõnastiku abil lugeda, üht-teist sain ka selgeks. Ent siis meenus Aino Karmo, kes valdab vabalt läti keelt nii hästi esimese abielu kui ka Riias lauljana töötatud aastate tõttu. Temalt saingi lätikeelse biograafia tõlke, millest siin olulisemat edasi annan. Alfred svintes sündis Riias 15. septembril 1908. Tema isa Karl mängis viiulit. Akordioni jätsid trid viiul, oliga Alfredi esimene pill, millele lisandusid isa mängitud pillid. Vanemad soovisid, et poiss õpiks ametimeheks. Nii sai Alfred elektrimond tööl. 1933. aastal moodustas ta väikese orkestriemis, mängis palju ta enda loodud laule ja saavutas suure populaarsuse. Sõja ajal oli ta rindeteatriartist. 1945. aasta kevadel põgenes ta ilma oma pereta Kuramaa rannikult mootorpaadiga Rootsi. Merel tuli üle koormatud paadist kogu pagas välja visata, põhja läks ka vintersi akordion. Esialgu oli elu Rootsis raske, tuli raudteel vaguneid. Ta lükata restoranis nõusid pesta, kuni avanes võimalus taas muusikaga tegeleda. Ta sisustas oma helisalvestuse stuudio ja lõi läti heliplaadi ettevõtte Melvatoon. Lätisse tuli ta esmakordselt 1960. aasta augustis. Juba oktoobrist toimusid tema kontserdid ja nüüd palun tähele panna koos populaarse lauljatari Aino Palina ning estraadiorkestriga Egils Schwartzi juhatusel. Siinkohal annan edasi Aino Karmo meenutused. Kontserdi esimeses osas laulis Winters oma laule. Teise osa täitis estraadiorkestri ja tema programm. Kontserdil olnud põhiliselt vanemad daamid, vintersi endised austajad. Helilooja kinkis meie lauljatari-le oma plaadi ning saatis talle hiljem Rootsist valged kingad ja Rootsi poplauljate plaate. Ehkki ta käis veel 12 korda kodumaal, ei lubatud tal enam kontserdi korraldada. Ta suri Rootsis 23. oktoobril 1976 olles loonud enam kui 200 laulu ja teksti, samuti akordionipalu. Laulu kolm närbunud roosi pühendas ta tuberkuloosi surnud esimesele naisele. Artur Rinne laulduna tunneme seda kui valsi. Kolm lille rinny plaadistas veel vintersi. Laulu sõdurid lähevad Aino karmule kingitud plaadi on neli mainitud kontserdil Alfred svintersi lauldud ja kirjutatud laulu saatjaks Riia estraadiorkester kuulakem, neist üht, see on moodsamas helikeeles kirjutatud Foxtrot. Liiga hilja, sõber.