Usun, et tänase pajatusi kuule, Nende seas pole palju neid või kas on ükski, kellele ütleb midagi nimi, sinika Oxonen ometi, kui sattusin hiljuti kuulama nelja aasta eest ilmunud plaati lauludest, mida ta oli laulnud Soome Yleisradio aastail 1959 kuni 66 ei tahtnud uskuda oma kõrvu. Tegemist on erakordse andega, mis jäi aga poolele teele. Miks sellest tagapool? Sinika Oksanen sündis aastal 1933 Helsingis. Ema õpetas ta etlema laulma piima. Esmakordselt esines ta raadios ühes lastetunni saates. Sõjaaja veetis ta nagu paljud soome lapsed Rootsis, et mitte jääda pommituste ohtu. 1951. aastal saavutas ta esikoha Helsingis korraldatud niinimetatud soome Toristei võistlusel. Lauldes kaht ingliskeelset laulu. Kohtunikele meeldis eriti see, et unustanud ühes kohas teksti improviseerida koha peal uued sõnad. Võit tõi talle koha oni Gideoni orkestrisolistina. Sealt läks ta Erik Lindströmi orkestrisse, kus ta tutvus tulevase mehe väga hea saksofonistiga Anderostenbergiga sinika Oksanen laulis igihalja jäid viis inglise keeles või ka soome keelde tõlgitud, kuna seetõttu ei tehtud temaga plaate nagu näiteks helila sildale või Annigi tähtiga kes laulsid soome laule. Nelja aasta pärast lahkus sinika Oksanen Lindströmi orkestris jätkas Aaro söderbergi ansamblis. Kui aga viimane oli andnud talle noodi Undo manuse populaarse tangoga muinasjutumaa oli lauljatar rebinud noodid Gideks ja öelnud, et seda ta kunagi laulma. Ka see žest otsustas mõnes mõttes ta edaspidise karjääri. Tema raadiosaadetes tehtud helilindid olid muude saadetega üle mängitud lindi põuas, mis valitses ka Soome raadios. Ainult tänu sellele, et ta oli teinud endale mälestuseks koopiad, oli võimalik vanad lindid taastada ja CD-na avaldada. Kuulake piitherouci laulu Sügav pur PUR. See oli üks sinika Oksase viimaseid salvestisi 1966. aastal.