Veidi enam kui kahe aasta eest riigikogu poolt heaks kiidetud arengustrateegia säästel Eesti 21 peab Eesti ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikuks nelja võrdselt olulise arengueesmärgi üheaegselt järgimist. Jätkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine inimeste heaolu kasv, ühiskonna sidusus ja tasakaal loodusega. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejätmine või sellest kaugenemine tähendab ohtu meie arengu jätkusuutlikkusele. Ühiskonnas üht või teist asja paremaks muuta soovides ei tohi unustada, et kõik on omavahel seotud. Mingis eluvaldkonnas ühe probleemi lahendamiseks langetatud otsus võib kaasa tuua ettenägematuid, kaasmõjusid teistes elusfäärides. Jätkusuutliku poliitika ülesanne on neid mõjusid ette näha ja arvesse võtta. Eesti erakonnad ei saa oma poliitiliste programmide laiahaardelisus ja kaugele nägelikkusega just kiidelda. Loomulikult on parteiprogrammides kirjas kõik olulisemad probleemid, mida on vaja lahendada. Ent nende lahenduste omavahelised mõjud ja võimalikud siirded on enamasti läbi analüüsimata. Erakond tulenevalt oma tegevuse aluseks olevast ideoloogiast kipub paratamatult üht või teist arenguülesannet teistele eelistama. Millised on Eesti võimuerakondade maailmavaatelised dominandid? Reformierakond on pragmaatiline erakond, mis on tugevalt seotud kodumaiste äristruktuuridega ning väärtustab eeskätt majandusedu. Ehkki viimastel valimistel tegi oravapartei silmaga rahvuslikult meelestatud valijatele, oli see pigem kaval valimistaktika või põhimõtteline ideoloogiline suunamuutus. Seevastu Isamaa ja Res Publica liit on järjekindlalt rahvuslik-konservatiivne erakond. Nende loosungiks kevadistel riigikogu valimistel oli Turu fundamentalismile selgelt vastanduv. Õnn ei ole rahas. Erakond kultiveerib traditsioonilisi rahvuslikke väärtusi. Sotsiaaldemokraat emissioon on läbi aegade olnud ühiskonna tasakaalustatud arengu eest seismine, suurte erinevuste vältimine, sotsiaalsete gruppide heaolus. Tegemist on ühiskonna suurema sidususe eest seisva parteiga. Rohelise Erakonna nimestki nähtub, et tegutsetakse parema kooskõla nimel loodusega. Lisaks sellele on rohelised osutunud agaramakski kodanikuühiskonna väärtuste ja sidususe ees seisaks, kui seda on suutnud olla sotsiaaldemokraadid. Tänavuste riigikogu valimiste järel formeeruma hakanud võimuliitu nimetasid paljud unelmate koalitsiooniks. Tõepoolest sellel ise. Loomustusel oli oma mõttega säästva Eesti strateegiat silmas pidades kui oleks tekkinud nelja erakonna koalitsioon, nagu esialgu plaanitud oleks seal olnud esindatud kõigi nelja erineva arenguülesande eest seisjad. Reformierakond toetamas majandusliku heaolu, Isamaa ja Res Publica Liit, rahvusliku kultuuri ja eesti keele elujõulisust sotsiaaldemokraadid, ühiskonna sidusust ja rohelised loodussäästlikkust. Kui kõik need komponendid oleks õnnestunud terviklikuks arenguprogrammiks kokku sulatada oleks taolisele kooslusele võinud ennustada pikka ja edukat valitsemisaega. Paraku on aga Eesti poliitikas heade partnerlussuhetega lood just nii, nagu nad on. Rohelised heideti juba koalitsiooniläbi valimiste ajal üle parda. Üsna väikesed hon sotsiaaldemokraatliku erakonna võimalused valitsusliidus ühiskonna sidususe eest seista. Koalitsiooni suuruselt teise osalise Isamaa ja Res Publica Liiduga toimub aga pidev võimuliidusisene. Vägikaikavedu parteide suhteid varjutavad lähiminevikku vastastikused solvumised. Reformierakond ajab jõuliselt oma poliitikat, et võtta maksimum tänavusest erakonnale tõepoolest erakordsest soodsast aastast. Seda aastat ilmestavad Keskerakonna saavutatud valimisvõit, Andrus Ansipi rekordiline häältesaak ning eesti valijate jätkuvalt kõrge toetus nii erakonnale kui ka peaministrile. Aasta lõpul on siiski hakanud tuuled pöörduma. Ansipi aadressil kõlab üha rohkem ja rohkem kriitikat. Ühelt poolt tuleb peaministril arvestada koalitsioonisiseste poliitiliste hõõrumistega. Kellelegi ei opositsioonile ka võimuliidu partneritele ei meeldi see, et peaministri reiting on sedavõrd kõrge. Teiselt poolt hakkavad muutuma ka valijate meeleolud. Pronksiöödel, mil valitsus asus jõuliselt lahendama ühte konkreetset probleemi hoolimata materiaalsetest kulutustest ja mõtlemata sellele, millist mõju toob see kaasa teistes eluvaldkondades. Võideti juurde küll palju populaarsust, ent tekitati samas kahju ühiskonna sidususe ja majandusväljavaadetele. Pikas perspektiiv Kiievis hakkavad sellest tulenevad negatiivsed ilmingud ka elanikkonna suhtumist mõjutama. Kui elukvaliteet hakkab langema, siis ei tundu ka võit pronkssõduri üle enam nii oluline. Kui majandusel läheb hästi, on võimuerakonnad alati esimesed, kes trumme põristavad, kiidavad oma tarkust majanduse juhtimisel. Kui jagan saabunud halvad ajad, siis on süüdi neli aastaaega ja keerulised olud rahvusvahelisel majandusturul. Mitte mingil juhul, aga valitsus. Äkki on õigusprofessor Rainer kattelil, kes leiab, et Eesti senine maja muutus poliitika ongi olnud poliitika puudumine. Asjadel on lihtsalt lastud omasoodu minna. Ja nüüd hakkab selline minnalaskmine kätte maksma. Sportmängudes on levinud ütlus, et kui mäng võidetakse, siis on tunnustamist väärt meeskond. Kui aga tuleb vastu võtta kaotus, jääb sellesse treener. Mingis mõttes võib taolise ütluse üle kanda ka valitsuse ja peaministri tegevusele. Igaüks, kes on juhtinud kas või väikest firmat, teab, et headel aegadel on kogu juhtkond edust osa saamas. Raskuste saabumisel aga peab vastutuse halbade tulemuste eest enda peale võtma firma juht. Kui valitsus uuel aastal olukorra põhjalikku analüüsi ja probleemidele lahenduste otsimise asemel jätkab praegust vaenlaste otsimise poliitikat ei ole selline tegevus kindlasti jätkusuutlik. Kasvab rahva rahulolematus, süvenevad võimuerakondade vahelised pinged ning lõppkokkuvõttes võib prognoosida tugevnevat survet koalitsiooni muutmiseks või siis vähemasti valitsusremondiks.