Rändlajat tere kuulajatele rända, tere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No täna rändame Lõuna-Euroopas otse Atlandi ookeani. Teeme lähemat tutvust maaga, kus ka eestlaste jalg Datsunud ja no nii palju, kui mina tean, on nad kõik sellest paigast ka sulaselges vaimustuses olnud. Portugal teistpidi, Euroopa mandri kõige läänepoolsem Niimoodi laulis mahvalda Arna, uus see nimi, ütle eestlasele vist palju, aga portugallased teavad teda väga hästi. Ja me kuulsime ka siin laulus portugali keelt, et see on ikkagi väga erinev minu meelest kõla poolest hispaania keelest väga teistsugune ja portugali keel on tegelikult kõige lähedasem Hispaania poolel olevale kaliitslaste ehk kaleegi keelega. Ja minu jaoks hispaania keele hääldust võib veel kuidagi selgeks saada, aga portugali keele hääldust mina pole selgeks saanud, see tundub nii keeruline. Et ta on väga-väga-väga kummalise hääldusreeglitega ega keel. Aga see muusikastiil, mida laulis mafalda Arnaus, seda nimetatakse Fadoks ja fada teab küll iga portugallane, see, seda loetakse nagu kõige portugalipärasemaks laulustiiliks. Ja seesama plaat, kust see laul pärit on, kui ma seda plaadipoest ostsin ja juhtusin plaadimüüja käest küsima, et mis asi on fada, no siis ma sain ikka pika-pika loengu selle kohta. Ja fado on tegelikult niisugune muusika, et ta on kindlasti hingestatud, tihti melanhoolne. Mõnikord on kiire, aga enamasti ka selline aeglane. Laulu sisuks on armastus, surm, elu, noh, need kõige-kõige tähtsamad teemad maailmas, mis inimese jaoks on. Ja see fada ise tuleb õieti portugalikeelsest sõnast saatus. Et need on niuksed saatuselaulud ja, ja see fada laulukunst on eri eriti hinnatud ja õieti ka sündinud just siinsamas Portugali pealinnas Lissabonis ja siin on niisugused fadomajad, kus siis niuksed, klubilaadsed, paigad, kus, kus niisugust elavat fado muusikat saab alati kuulda. Ja minu kujutluses on see fada nagu portugali bluus. Midagi niisugust, natukene melanhoolselt, aga kindlasti ka hingestatud väga eriline muusika. Ja see on üks osa Lissabonist ja Lissabon, Portugali pealinn ja mitmes mõttes Lissaboni võrrelda Tallinnaga. Näiteks elanike arvu poolest on umbes sama. Ja ka Lissaboni vanus on umbes sama, mis Tallinnal ja Lissabon lased ise on väga uhked oma vanalinna üle. Seal ringi kõndisime, siis tuli ikkagi tunne, et Tallinna vanalinn on uhkem. Et Tallinna vanalinn on paremini säilinud lihtsalt tervikuna, sest Tallinnas ei ole maavärinaid. Lissabonis on neid olnud ja üks kõige jubedam viimatistest oli 1755. aastal, kui hävis 85 protsenti Lissabonist. Ja noh, eks siis ehitati teda uuesti jälle üles. Mingisugused linnaosad on ka osalt säilinud varasemast ajast, aga linn ise on palju pisikesi tänavaid, palju kohvikuid, palju söögikohti. Siin maitsesime loomulikult ära. Ühe tähtsa portugali joogi ehk portveini. Et portvein on, on saanud jälle nagu mingiks portugali sümboliks peaaegu ja selles mõttes õigusega, et, et ega teda ju mujal ei tehta kui Portugalis. Ja see on siis üks Lissaboni järel suuruselt teine linn. Too linn selle lähistel on seda portveini valmistatud sajandeid ja umbes paarsada aastat tagasi sai see portensis juba väga kuulsaks rahvusvaheliselt ja sellest ajast on ta siis väga konservatiivselt alati täpselt samasugune. Muidugi, kui neid on tohutult palju erinevaid ja see ongi, et, et näiteks mina, kes ma ei ole mingi portveiniasjatundja nagu ütlesin, et portvein peab olema noh, niisugune hästi tummine, punane ja magus on nii ta kaagi magus, vägagi magus ja ta on kangem, kui ütleme, kuivad veinid, stan, kangestatud vein. See tekitab eestlases kohe mingi seos, et noh, see peab midagi odavat ja kehva olema. Absoluutselt jah. Aga, aga see kangestamise viis on väga eriline tegelikult. Et see käib siis niimoodi, et, et siis selle porto linna lähistel on siis need teatud viinamarjasordid, mida kasvatatakse erilistes tingimustes ja sealt tehtud viinamarjadest tehakse nii veini kui brändit. Ja siis kui nüüd seda portveini tehakse, siis teatud aja järel, kui on kääritatud seda viinamarjamahla, siis lisati lisaks sellele sellesama viinamarjasordi brändit juurde. Ja see tekitab niisuguse erilised keemilised protsessid seal ja annab talle erilise maitse. Teistpidi ma küll arvan, et vähemalt minusugune võhik ei suudaks väga eristada näiteks mõnda muud viinamarjasort, tee, mis on kasvatatud kusagil mujal Lõuna-Euroopas ja mis on ka kangestatud mingi teise brändiga. Et see portveinil on omamoodi nagu litsentsi õigus, umbes nii nagu šampanja Prantsusmaal. Et seda portveiniks nimetada ainult teatud kitsas piirkonnas kasvatatud viinamarjadest saadud veine. Ja, aga tõesti see portveinide valik. Esimene näiteks me küsisime, et kas teil on mitte punast, vaid valged ja mitte magusat, vaid üldse mitte magusat porteini toodi meile selline kohe. Ja see on tõesti uskumatu, milline valikaga, muide heledat portveini enamasti serveeritakse külmana ja punastele Sist oma soojusega ja, ja portveinide sordid ja hinnad on avamata, galaktika täiesti on olemas, näiteks Lissabonis sattusime portveinipoodi. Seal olidki ainult portveinid, osa pudelitest kaetud paksu tolmukihiga ja kõvasti üle paarikümne aasta vanad hind eesti rahas kümneid tuhandeid kroone. Ostis käite? Kindlasti leian siis mitte mitte meie nähes ja, ja jala, jah, nii see on kindlasti teatud seltskonna jaoks väga peen täppisteadus, aga see, mida teie maitsesite ja mis ei olnud magus, mis maitse tal siis oli. Võib-olla ta meenutas natukene Szerrit nihukest kuivascherry. Et ta oli, ta oli kahtlemata aromaatne, ta oli selgelt tunda, et ta on kange ja, ja rohkem nagu edasi, nagu ei oska, ei oska nagu öelda, igal juhul noh, üllatav ka mõelda, et kui sulle tuuakse absoluutselt mitte magusat veini, siis see võib kah olla portreid. Ja seal linnas Lissaboni linnas oli kõige vahvam selle linnaga tutvuda kohaliku trammiga ringi sõites sest erinevalt Tallinnast on Lissabon küngastel ja tänavad on tohutult kitsad ja. Ta ei ole mitte see legendaarne tramm number kolm, 28. Seal on 28, kaks ja 33, on üks teine, millega saab ka vägevaid ringe teed 28, aga eks see on ka üks nendest, teame, et sa saad sisuliselt vanalinnale nagu tiiru peale teha mingis mõttes, kuigi Lissabon on nii kole suur, et, et see on ikkagi üks osa vanemast Lissabonist, aga elamus on põhiliselt see, et kui sa sinna trammi lähed, siis esimene asi, kui sa seal seisad ja mõtled, et nüüd ma sõidan trammiga siis esimese pidurduse stardi ajal sa satud väga ohtlikus olukorda, sa võid pikali lennata, sest tartia piirdamine väga järsud. Teiseks läheb see tramm kogu aeg mäest üles, mäest alla. Ja kolmandaks on need uskumatu, kuidas seal avariisid ei teki, sellepärast et kui on tänavu on nii kitsas, et sinna mahub ainult tramm ja pisikene sõiduauto. No ja siis see tramm kihutab sellest sõiduautost mööda, mõtled nüüd tuleb kokkupõrge, ei, 10 sentimeetrit on auto ja trammi vahet ja läheb täie hooga, tramm sealt läbi, midagi ei juhtu, teise koha peal tramm jääb seisma, peatust ei ole sellepärast et üks sõiduauto seisab trammil ees ja siis rahulikult kannatlikult keegi ei lähe närvi oodata, takse, kui see auto saab edasi sõita. Trammis ikka istekohad ka on, on küll, aga need ei jätku vist neid ei jätku, inimesi on palju ja et esimese minutit oli ikka püsti seistes sõita. Aga tore võimalus Lissaboni tuttavaks, ilusad kollased pisikesed vagunid. Üks asi, mis hakkab Lissabonis hoonete peal silma, on need glasuurplaatidest majade seinad, see on ikka päris kummaline, et eestlasele esimene seos tekib kohe vannitoaga. Et kujutleda, et nüüd vannitoa sein on kahekordse maja välissein ja niisuguseid maju on päris palju. Et see hulk aega mõtled, et järsku, et huvitud, prooviks järsku Eestis ka ja siis mõtled, et ei tea, et naabrid naeravad ikka täitsa. Kui hakkab niukene läikima kiv. Uhke sein, lõunamaa värk rohkem ja, ja selle, sellel on oma nimi, see on Esuleetšov, nimetatakse niisugusi seinu ja, ja need on ka tegelikult algselt, et just Maury kultuurist pärit sajandeid tagasi Maurite omakorda said selle araabia maailmast kusagilt pärsijast. No see tähendas Araabia keeles nagu poleeritud kivi ja juba sel ajal kaeti majade välisseina niisuguste glasuurplaatidega, aga tänapäeval noh nendel on sageli igasugused uhked pannoo, Od, nendel nendel plaatidel ja, ja niuksed, põhiline värv on nagu valge ja sinine. Ikka väga eriskummaline küll ja kindlasti midagi väga Portugali liku on, on selles selles läikivas glasuurplaatidest, majade välisseinale ja tõenäoliselt üks põhjus, miks see peab jääma siia ja seda ei saa kuidagi Eestis rakendada, on kliimaerinevused, Lissabonis on ikka kliima tohutult kuiv ja päikselised päevi on meeletult palju aasta ringi. Nii et et Eestis siis lihtsalt juba meie niiskuse tõttu ei tuleks niisugune asi kõne alla. Aga huvitav oli vaadata ja meelde jäi. Ja kui jällegi mõelda selle peale, et noh, et ütleme, Portugali kuningriigi kõige uhkemad ehitised siis ei asubki üldse praegu Lissabonis, sest seal on aeg-ajalt need maavärinad kõik maatasa teinud ja Portugal on olnud ju kuningriik väga pikki sajandeid 13.-st sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Aga praegu on ta Portugali vabariik, aga sellest muistse Portugali kuningriigi hiilgusest aru saamiseks sõitsime siis mõnekümne kilomeetri kaugusele Lissabonist, see on üks koht, mille nimi on Sintra. Ja seal mega olime paar ööd ja see on absoluutselt teistsugune keskkond kui kusagil Lissaboni ümbruses, sellepärast et siin on hästi palju metsa, hästi palju kaid ja nende metsaste küngaste tippudes on siis tihti kas mingid lossid või kindlused või midagi taolist. Ja nüüd seal näiteks me tegime niisuguse õige järsu tõusu ja läksime sellisesse paleesse, mille nimi on peena palee. Ja see oligi Portugali kuningate suveresidents pikka aega. Ja seal on, lossis näeb õige kummaline välja, ta on troosakade kollakat värvid hästi palju sokke ja, ja trepp p ja lõputul hulgal uksi ja koridore ja noh, natuke nihuke, muinasjutuline, romantiline näeb ta välja. Ja seal sees ringi liikudes tuli jälle teistpidi endale on ikkagi noh, kogemused mingisugused näiteks kõige varasemast elust koolipõlves sai käidud esimest korda Peterburi paleedes. Samas siis peab ütlema, et Peterburi paleed on uhkemad ja avaramad ja õhulisemad ja valgemad ja seal oli kuidagi kõik kuidagi kitsas ja ja noh, võrreldes nüüd Peterburiga, aga, aga noh, see oli Portugali ajalugu ja Portugali kuningad, iga mööblitükk kõneles siin oma lugu ja ja kindlasti Portugali rahva enda jaoks on see praegu hirmus tähtis noh, eneseidentiteedi paik ta on praegu toimib nagu muuseumina. Ja igal juhul sealt ülevalt sele, peena palee juurest ümbrusele vaade oli küll võrratu, et igal pool ümberringi metsaga kaetud kuplid, et see on üldiselt Portugali kohta isegi üsna haruldane, et nii palju mets on näha ja isegi ookean solisid 15 kilomeetri kaugusel Balti sära. Nii et vaade oli tõesti kuninglik. Ja, ja pole ime, et see küngas oli olnud enne seda, kui siia kuningapalee ehitati. Hästi kaua klooster olnud ja kujutlen, et siin oli ka nii, et kloostri kadel noh, niisugune väga-väga hingestatud paik igapäevaseks olemiseks, et looduslikult on see igatahes väga erilise koha peal ja, ja sellesama peena palee ümber oli, oli väga uhke parkmäenõlvadel seal mida iganes maailmanurkade taimisel kasvas, noh näiteks ütleme Lõuna-Ameerikast aru, kaarja, see, mis on Tšiili rahvuspuu niuke, erilise kummalise võraga okaspuu või siis Põhja-Ameerikast ebaKepress näeb välja umbes nagu lehvikukujuliste okstega elupuu, ütleme lihtsamalt öeldes võsis tulbipuud Põhja-Ameerikast jälle nende õied on siis nagu tulbiõied, aga ise on ta puukujuline taim. See võib vast põnev välja näha ja tulbipuu on väga-väga eriline. Ja, ja siis lõputult edasi ja kõige ilusamad olid sellel hetkel märtsikuus, me olime seal tänavu aastal ja olid ka meeliad, meeliad on luu päritsed kuskilt Aasia kandist ja ja nende õied olid siis valged, roosad, punased põõsad olid üleni paksult õisi täis ja ka meile õied, nende kõrval kahvatuvad ka minu arust kõige uhkemad roosiõied. Nad on ikka väga, väga palju kroonlehte niukses häbrulisi täitsa fantastilised õied, on need jaa, jaa. Jaapanis ja Hiinas on nad ka väga lugupeetud ja paljude traditsioonidega seotud ja kogu see kuningapark tegelikult meenutas ka mõnes mõttes seda, et mingitel aegadel on Portugal olnud maailma isand. See oli kuskil 16. sajandi keskel oli Portugal kõige suurem koloniaalimpeerium tolleaegses maailmas. No see oli see suur maadeavastamise sajand ja portugallased olid kanged meresõitjad ja tõid oma kuningale palju uusi kolooniaid igast maailma nurgast juurde. Et see oli noh, Portugali ajaloo kõige uhkem aeg. 16-st sajand ja selle Üheks mälestiseks on nüüd see, et Portugali parkides võib leida kogu maailma imelisi taimi. Aga teine niukene on see, et kui Portugalis elab kokku 10 miljonit inimest, kes kõnelevad portugali keelt siis kogu maailmas kõneleb portugali keelt üle 100 miljoni inimese. Brasiilia, näiteks ja, ja nii edasi tohutu katmaid erinevatel kontinentidel, kus, kus portugali keel on, on siiamaani ametlikel. Aga siit me läksime ikkagi avastama kogu Portugali, me jõudsime oma reisiga läbi käia ühe kolmandiku ainult sellest Portugalist. Kui mõelda siis, kui Eestiga võrrelda, siis ega Portugal ei ole väga suur maa Portugal pindalalt umbes kahe Eesti suurune. Nii et, et võib-olla umbes pool Eestit oleks see olnud see ala, kus me jõudsime läbi käia ja niisugused tõhusad mulje niisuguse lühikese käigu peale, ütleme portugali inimese käitumise ja, ja loomuse kohta olid umbes see, et, et kui paaniaga võrdled seda Portugali kogu aeg ikka mõttes, siis Portugali inimene tundus mulle kuidagi rahulikum. No võiks öelda, võib-olla tuimem siis ja tasakaalukam, et hispaanlane on niisugune hästi kuuma verega ja emotsionaalne portugallased käituvad nagu niimoodi vaoshoitust ja see tekitab niisuguse, et noh, natukene nihukese omase tunde rohkem, et rohkem oma kui, kui hispaanlane oma kuuma verega. Ja me käisime päris palju Portugali rannikualadel ja Portugali piirist suur osa ongi ju Atlandi ookean tegelikult. Ja teistpidi on enamik Portugalist kas künklik või mägine ja väga tihti jõuavad need künkad ja mäed, siis kasi Atlandi Khani äärde ja tüüpiline Portugali rannik on kaljurannik. Ja mõnes paigas seal tegime me ka niisugusi pikemaid retki. Üks paik oli. Me läksime Lissabonist 50 kilomeetrit lõunasse ja sattusime ühte niisugusse kolkalinna, nagu see Simbra. Ja see oli äärmiselt armas linn, hästi järsud tänavad, suhteliselt vähe turiste ja tohutu hulk kalatoite. Et see oli noh, igale kalasõbrale, see oli tõeline paradiis, et iga 100 meetri järel tuli jälle niisugune söögikoht seal jää peale laotud kala alates sõrmepikkusest, lõpetades poolemeetrist, ega siis on seal mingisugused kalmaarid ja Omaarid ja, ja krevetid suuremad ja väiksemad, mingisugused merekarbid ja ookean loksub ukse all just nimelt ja, ja kõik, see on kahtlemata värske, väga värske ja need toidud, nendest valmistatud toidud, noh need olid tõesti fantastilised. Ja see on ka midagi jälle Portugalile väga iseloomuliku, sest kui sul ookean on läve ees, siis, siis see on alati nii olnud, et kalatoidud on neile tähtsad olnud. Ja muide, portugallaste loetakse Euroopa üheks kõige suuremaks kalatarbijaks. Ja loomulikult ise oleks ka kui selline valik on sul siinsamas lähedal ja, ja kalastamine on nüüd ütleme majanduse tasemel väga tähtis majandusharu, portugallaste jaoks aga kalapüügis putru ja niisugusi, kes enda rõõmuks kala püüavad, neid on ka ikka tohutult palju. Nii et see on üks lahutamatu osa portugallase elust. Ja väga tihti me nägimegi seal rannas pinningutega kala, püüdvaid inimesi, aga tihti loksus ka näiteks mereranna lähedal niisugune väikene paat, et kas oli paar kalastajad sees ja need paadid olid tihti hästi erksavärvilised võõbatud siniseks ja valgeks ja niisugune rõõmsavärvilised kalapaadid sellel rannikule tüüpiline. Aga see koht, kus me nüüd jala kõndisime seal mere ääres selle nimi oli kaaboespetšell ja see oli nüüd siis sellest, sest siin pra linnast, kus need parimad kalaroad olid siis nagu lääne pooleks niukene, mägine neeme tipus. Ja, ja siin me lihtsalt kõndisime ja noh, kui kui sa seal kõnnid märtsikuu keskel see siis tüüpiline ilm, arvan, ongi sel ajal see, et päike kõrvetab ja sul on hirmus palav ja kuiv. Ümberringi on mingisugused sellised kuivalembesed taimed üsna tundmatud. Aga see lõhn, mis nendest taimedest tuleb, on ta, see oli fantastiline. Niisugune tunne, nagu oleks siin nende põõsaste vahel koos pool Vahemere köögist lõhna järgi. Et niisugused eriliselt aromaatsed lõhnad tulid sealt ja kõigi, nende igasuguste müntide ja loorberite ja kes teab, mille hulgas oli ka kindlasti üks niisugune tagasihoidlik sina, kas roheliste lehtedega madal põõsas millelt sinised õied ja see on portugali rahvuslill? Portugali rahvuslill on lavendel sellele, mis seosed meil tekivad, lavendli ka väga aromaatne ja ma ütleks isegi sellise pealetükkiv lõhnaga, eks ole, ja jah ja kuidagi ikka mingi seep või, või mingi niisugune asi nagu pesuvahend tuleb nagu küllaltki ja esimeseks meelde. Ja eks ta ajalooliselt ongi niimoodi olnud, et antiik maailmas tunti ka lavendlit ja see tuleb ladinakeelsest sõnast lavaare, mis tähendab pesema, kümblema, nii et ta oli juba sel ajal niisugune ütleme, lavendli vann oli Antiik-Roomas väga hästi tuntud, seda peeti niukseks rahustava toimega ravimiks. Sel ajal ja, ja praegugi on muidugi kosmeetikas ja, ja parfümeeriat väga laialt kasutusel, aga aga Portugalis ja teisteski Vahemere maades on ta ka isegi kulinaaria. Et see meile natukene võib-olla kummaline, aga mingid magustoitude tegemisel näiteks jah, maitsed on erinevad just ja kui see neid maitsetaimi on palju, siis nendest saab kombineerida ju väga erinevaid pukita omavahel kokku. Aga natuke kadedaks tegi küll see looduslikult kasvav maitsetaimede aed seal mererannas. Ja võib-olla meile tunduks, kui me sööks lavendli ka rikastatud magustoitu, et me sööme näiteks seepi. Näitsee teadmine. Ja servatiivsemad jah, aga näiteks Portugalist tehakse sellega teatud erilist šokolaad ja siis pannakse sinna ka teisi maitsetaimede hulka ja, ja kui sa seda maitset siis ei tule seepi meeldegi, et see on alati, sõltub ju sellest kombinatsioonist. Jah, ja sa isegi ei aima seda, ta on lihtsalt, sa tunned, et, et siin on palju erinevaid maitseid ja sa ei suuda seda helistada isegi nende hulgast. Ja kui me jõudsime nüüd sellel käigul seal Cabo Espetsiaali juures päris mereranda, siis, siis seal oli sisuliselt püstloodis kaljusein ja sealt üle ääre ettevaatlikult kiigates oli näha, et seal olid niisugused kaljud ja kaljude peal turnisid kalamehed omas Benningutega, nii et vaatad, et võimsad ookeanilained löövad kahelt poolt vahtu pritsides mööda mehest. Mees seisab kalju peal ja pillub spinning ut. Et see on jube ohtlik. Aga ma kahtlustan, et nemad seal all olid hoopiski väga õnnelikud. Sest see on seal portugallase jaoks kindlasti midagi väga toredat ja traditsioonilist. Ja kõige uhkem rand, mida me need Portugalis nägime, oli kaaboderoka. See on Lissabonist mõnikümmend kilomeetrit loodes. Ja see on niisugune väga kuulus paik seal kaljune neem. Ja tema kuulsus tuleb sellest, et see on mitte ainult portugali, vaid kogu Euroopa mandri kõige läänepoolsem punkt. Ja kui me sinna jõudsime, noh, ta on ka niisugune turistikoht, et seal on avar park kla ja ikka liigub seal palju inimesi ringi ja siis on sinna ranna äärde kohe püstitatud suur monument, kuhu on siis selges portugali keeles kirjutatud, et et see on Euroopa kõige läänepoolsem punkt. Aga see koht ise nagu emotsioonidele tegelikult on, ta on uhke koht, sest see kaljujärsaku selle koha peal on kuskil mereni mingi 150 trit kõrge, ikka meeletult kõrge. Sealsamas kõrval on niisugune neljanurgeline valge majakas, millel on punane tornikiiver, siis on seal niisugune valget müüriga ümbritsetud punaste katustega klooster. Muidu on ümberringi niisugune karm ja karune maa, ühtegi puud ja ookeani poole vaadates sa näed meeletult kaugele, seal mängib kuskil ookeani peal laevad nagu tikutopsid ja siis kiikad sealt selle kaljuserva alla, siis näed niisugusi, lahuseid, ookeanilaineid nagu vastu kaljusid säästmasse, kõik paistab olevat nagu aegluubis, sest nad on nii sügaval all, et see näib nagu aeglaselt kulgevat laine murduvad seal. Ta on küll tunne, et, et sa oled aga erilises kohas ja, ja see paik on olnud ikka sajandeid portugallaste jaoks tähtis. Eriti näiteks 16. sajandil, kui Portugali laevad seilasid kõikidel maailma meredel ja siis näiteks meremehed tulid kuskilt Ameerikast Indiast ja kui nad nägid juba seda kaljupoolsaart, siis siis nad mõtlesid, et nüüd on Lissabon lähedal kuigi Lissaboni on sealt üle 40 kilomeetri. Aga aga ikkagi noh, meie pealinn on kusagil seal lähedal ja ma olen peaaegu kodus ja et seda nimetatigi Lissaboni kaljuks tol ajal ja sellele kaljusele neemele on pühendatud igavest uhkeid poeeme ja laule ja ta on ikka omamoodi täiesti sümbol. Ja kui me siin siis seda ookeani õhku hingasime ja tundsime suurt avarust ja, ja vägevust selle looduse vägevust, siis siis selle uhke koha peal Portugalis ongi paras lugu lõpetada. Õieti ka terve ju Euroopa rännujuttude sari, mis on kestnud pool aastat selles kõige Euroopa kõige läänepoolsemas punktis kaaboderoka juures. Ja see on ju ka ühtlasi Portugali Euroopa mandriosa kõige läänepoolsema riigi kõige läänepoolsem geograafiline punkt. Ja siia lõppu võib sisel kuulata Portugali. Hingestatud fado laulu. Seesugune oli siis meie Portugali seiklus, mis pani väärika punkti Euroopa sarjale alates järgmisest pühapäevast hakate meie tavapärastel kellaaegadel kuulma kordussaateid eurooparendudest. Uued avastused ootavad ees aga alates septembrist. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Kohtumiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat.