Missuguseid huvitavaid kohti te olete veel näinud? No muidugi muljetavaldavam, kui Bangladeshist rataste selga istusime ja siis me sõitsime ütleme, 800 kilomeetrit otse läbi sellise lauskmaa indie suuri kiirteid pidi tehes hästi pikki päevi, 150 130 180 kilomeetrit. Sõitsime, vara, naasis, see on india selline üleme usu pealinlastele hinduismi. Budism buda näiteks istub seal puu all ja valgustas 100 kaheksat siis esimest nii-öelda jüngrit. Jõeäär on täis neid kate, kus põletatakse inimsurnuid ja tseremooniaid viiakse läbi ja kogu see jõe elu kangede elu samade samas pestakse hambaid. Püütakse, püütakse kala ja supeldakse, pestakse ennast selles vees ja terviselinn ongi nii, aga selline üks pühakoda teise otsa tegelikult eriti jõeäärne. Ma ise käisin oma haige seljaga seal ujumas, mõtlesin, et järsku läheb paremaks. Läkski mingit nahatõvega, issand. See on üks väga muljetavaldav. Kohtima soovitakse kellegi sündivuse tulevad varanaalisse kindlasti minna. Ja lehmad olid ka seal koos sinuga jões. Loomulikult terve elu käib sealjuures seal pestakse pesu ja nii edasi, nii et jah, ongi väga tore vaadata, siis kohalikud mehed tulevad õhtul, ajavad näpu suhu ja samas pesevad enda hambaid. Teeli minu lemmik ei ole. Me olime üle nädala ajad eelis, sest et meie rattafirma Ekspress saatis meile rattakumme. Rattakummide saatmine Hawaii Expressis Tallinnast teeli lennujaama THL-i kontorisse võttis 26 tundi pärast võttis viis päeva, et need jõuaksid ise lennujaama THL-i kontorist meie hotelli. Et me olime nagu selles mõttes sunnitud puhkusel seal mõnda aega. India selline bürokraatlik süsteem on kohutav, ühesõnaga sa võid teha kümneid ja kümneid telefonikõnesid ja mitte ükski asi lihtsalt ei liigu tegelikult. Ja muidugi õnneks me saime sel ajal ka Iraani viisad ära tehtud, et et päris mahavisatud aeg ja selles mõttes ei olnud. Enne kui me räägime, see, kui ma küsin su käest, miks telli linn, sinu lemmik ei ole, siis sa nimetasid, et buda õpetas seda kaheksat esimest jüngrit. Nüüd me läheme territooriumile, mida, mida ma väga hästi ei tunne, aga tõepoolest buda just sai valgustuse siis ja siis, kui ta esimest korda oma õpetusi jagama hakkas. Varanaasist ütleme võib-olla ma mäletan kümmekond kilomeetrit lõunas ja see puu on isegi täiesti olemas, mille all ta seda tegi. Ja need originaalbudapuud, millal ta valgustuse sai, need on nüüd mööda ilma laiali viidud puu osad, ühesõnaga need on kasvatatud, kasvatatakse edasi, Sri Lankalt on näiteks toodud tagasi need originaal, kuhu siis järeltulijad nii-öelda need on ka pühakohad muidugi seal ja nende isegi budismis, nende Helmete Helmetele on 108 helmed. See puudutabki, seda iga igat jüngrid, kes esimesena sele Buda õpetust nii-öelda vastavalt markerid. Räägi siis nüüd, miks sulle telgiline ei meeldinud või miks ta sinu lemmik ei olnud? Aadeeli on lihtsalt riigipealinn, selline administratiivkeskus ja need osad, kus on odavad hotellid, ühesõnaga seni meeletu meeletutes ja need on suured turismituristide hordid ja lihtsalt inimesed, kes nende töö on sulle midagi müüa sõnaga, kahte sekunditki mööda tänavat käia, ilma et siin nagu vahetpidamata keegi silmsidet. Mis, mis seal on, õhk ei liigu ja üüratult saastatud ja näha ka seal suurt midagi eriti ei ole. Öelda, et eelis midagi ei ole, vastupidi, seal on ka igasuguseid olulisi kohti Nindi ajaloo mõttes kui ka kui ka kui ka muidu ajaloo mõttes, aga see ei ole kindlasti koht, kus tasuks nagu pikalt olla Indiasse tulla, siis tuleks ikka minna kohtadesse, mis on kuidagi oma omamoodi originaalsed, huvitavad vaat, kus me praegu oleme, või Sikim või varanaasi või minu pärast kas või keegi Tabranna puhkusid kuu aega. Teeli on selline koht lennujaam, ühesõnaga keset seda võimalikult kiiresti ära minna. Liigad tsiviliseeritud. Pealinnas üldiselt võib-olla mõnes mõttes küll ja kellele, mis, eks osadele inimestele muidugi tsivilisatsiooni osa või selline turvatunne, mida see annab, see meeldib, mulle isiklikult ei meeldi näiteks mina seal tõesti väga pikalt olla. Jalgratastega liigelda on seal tunduvalt kehvem ilmselt kui lauskmaal sõita sadu kilomeetreid. Loomulikult üldse India suurlinnad on nagu ka teised suurlinnad, tegelikult meil tuleb neid veel, kui me läheme Peshawaris, Pakistanis või kui me läheme Teherani näiteks suurlinnadesse sissesõidud ja seal rattaga sõitmine on üldse üks kaunis kole kogemus, on tohutu liiklus ja meeletu saastus ja pluss pluss mingi neljakümnesed või rohkem kõrgemad temperatuurid, et ega see eriti mõnus ei ole. No mõnikord tuleb seda lihtsalt teha. Aga üldiselt kui võimalik, siis vältida sinimägedes. Tõesti nagu esimest korda tunned, et oled nagu tõelisel matkal 500 kilomeetrit või nüüd ilmselt sõidame siit mõnevõrra veel edasi. Need on sellised kohad, kus käiakse tohutult vähe, kus inimasustus on sisuliselt olematu hinnaga, see on see, mis on tõeline matk. Seal oli suurlinnas ilmselt jalgratturiga eriti palju ei arvestata või. Tegelikult on see teeäärne liiklusega aeglane härgadega või hobustega või eeglitega või lohistades või pea peal või seljas midagi tassides. See on niivõrd tihe, et siin arvestatakse absoluutselt igaühega. Kiirused on suhteliselt väikesed, veoautod, bussid sealsamas, vahel sagivad kärudega inimesed, vedades härgadega või varsti me jõuame kohtadesse, kus vedaja ühedaksega garamelitega kogu kaupa ja sellist varustust, igale poole ehitusmaterjale ja nii edasi, nii et selles suhtes ei ole küll mingit probleemi, tähtis on lihtsalt sentimeeter, jääks sinu ja selle veoauto või bussi vahele või millimeeter. Ja üldiselt nii liiklusin toimibki Nepaalis sõites näiteks katnan tuust välja, seitsme jäin konkreetselt kahe auto vahele kinni. Aga kuna rattakotid olid Otabki isegi ministriga peidab, nii et midagi hullu ei ole selles mõttes eriti veel juhtunud. Liiklusõnnetust ei ole näinud pealt. Oleme päris palju näinud, eriti siin ma kiirteede peal, traktorid tulevad kõrvalt teede pealt veoautojuhid, selline tohutu signaali kasutamine. Kui sul signaali ei ole, siis ära tee peale, mine tegelikult pidurid on meiega teisejärgulisem asi minu meelest. Ilmselt tihti juhtub, et näed nagu päris jubedaid liiklusõnnetusi, kus on nagu traktor on vinti keeratud tee ääres veoautod kraavis, külili, bussid kuristikku kukkunud. Et seda näeb siin päris palju, siin elab üle miljardi inimese, nii et selles mõttes on see ilmselt. Tõenäosus, et midagi sellist näed, on peateede peal suurem kui, kui näiteks meil Eestis. Kas politseid näed tihti? Ikka näeb jah, aga politseile on siin hoopis teised funktsioonid selles mõttes, et nagu liikluspolitsei siukseid kiiruse mõõtmise või puhumise funktsiooni, seda ma ei usu, et üleüldse eksisteerib sinisilmselt täiesti rahulikult pärast pudelit viskit sõitma minna ja see ei huvita üldiselt vist mitte kedagi. Politsei muidugi ka selles mõttes teistsugune institutsioon paljuski korrumpeerunud, ühesõnaga et ükskõik mis probleemid, millega ta hakkama oled saanud, siis on see võimalik kohapeal suhteliselt kergesti paari krõbiseva ühikuga ära lahendada. Olete ise ka seda kasutanud? Ei ole mingit põhjust olnud ja vajadustega ei kasutaks. BBC teel siia on, siin on sellised hästi tundlikud piirkonnad, kuhu me minema hakkame nende piirialad ja näiteks siin on eriluba vaja sellistes kohtades kontrollpunktid ja me oleme päris tihti pidanud ennast ütleme, viis-kuus korda teel monaalist siia Lessi linna registreerima ongi kohe spetsiaalne kontor tee ääres, kus pead, et kõik kirja panema ja passi koopia jätma, passi passi näitama ja siis alles siis tohid edasi minna. Mõnikord pead ühest punktist siis nagu sellise kaaskirja võtma ja teises punktis ära Anu tavaliselt siuksed mingi 100 150 kilomeetriste vahedega, ilmselt et sellist sellist funktsiooni on ka palju. Sa pead kontrollides on neid inimesi, kes siin käivad ja näiteks me läheme nüüd neljapäeval üle selle kõige kõrgemale kuru kardungla kuru, mis on maailma kõige kõrgem kuru üldse, kus sa siis rattaga üle sõita. Me läheme Nubra orgu ja seal tohib välismaale on ainult olla seitse päeva aastas on väga täpselt seal loa pealkirjas millistesse kohtadesse ja mis tingimustel tohib minna. Nii et siin on ka politseil siis teistsugune funktsioon. Ja siis jälgitakse ka hoolega sind seal täpselt, et sa kõigest kinni pead. Väga raske öelda, kas jälgitakse, ma ei usu, ma arvan, et see on hetkel suhteliselt nagu formaalsus, mida tuleb täita, aga nii kui pingestub näiteks olu, põrkas Hiinaga, millega on territoriaalvaidlused indiel võib pingestuvad suhted, mida juhtub aeg-ajalt periooditi Pakistaniga kus me kusjuures pommitatakse isegi nagu neid teid aeg-ajalt, kust meie peame. Varsti hakkame edasi edasi liikuma, mida pidime edasi, liigume, nii et siis ilmselt pannakse see ots kohe kinni, et siin ühtegi välismaalast enam siis ei lastud. Aga kuidas muidu kontrollpunktides suhtutakse teisse? Väga soojalt ja no eriti, kui sa oled jalgrattaga, siis üldiselt suurem osa vennaste arvab, et päris normaalne inimene siis seda enam nad on lahked ja vastutulelikud ja sõbralikud. Vastupidiselt sellele nagu Hiinas näiteks nagu tiibesalt Tiibetis olles näiteks et seal on nagu põhiline, mida sa tahad vältida, on kontakt igasuguste ametiisikutega, siin on see okei. Meie reis läheb edasi. Me tahaksime selle kõrgema kuru ära võtta ja nukraväliorus võib-olla päeva või kaks olla. Ja siis me peame sõitmas rina kari, mis on muidugi meeletult kuulus linn oma järvede, jää, Nende järvedel olevate Sispaat majade poolest ilmselt jällegi selline koht, kus on tõeliselt suur erinevate kultuuride kohalolek, eksistents koos, et see on kindlasti huvitav. Kanti edasi Me läheme ambritseri siikide ja nende selle religiooni nii-öelda keskus, kuldne tempel ja nii edasi. Ja pärast Pakistani, et ma ei tea, kui võimalik on, siis võib-olla leiame mingi numbri, kuhu helistada, kui me Pakistanis olema.