Aga nüüd ma arvan, et ongi õige aeg öelda tere meie saatekülalise, kelle nimi on Rain, tere. Tere. Ja tema on selles mõttes väga huvitav inimene, et tema hobi. On võib tunduda tavaline tavalistele raadiokuulajatele või raadiotegijatel nagu meil, et sinu hobi on sport, võib nii öelda? Võib küll nii öelda. Aga sina oled selles mõttes huvitav inimene, et sa ühe noh, natuke aega tagasi võtsid väikese puhkuse ja selle asemel, et sõita kuskile, siis Tenerifele Ines Karu pildistama. Sina läksid kui Tartusse kossu vaatama, sina läksid hoopis Gröönimaale ja käisid selle läbi nii-öelda risti läbi? Jah, juhtus küll nii. Ja ei võtnud lihtsalt, ütlesid lihtsalt seljakoti ja suusad ja kelk oli ka, et ka talvel kelgutatakse. No justkui pikk mu esimene küsimus on niisugune, et kas sa oskad mulle öelda, miks Gröönimaa on Taani oma? Ma ei tea, miks ta on Taani ema käis mul, tekkis küsimus, et miks Gröönimaa, Taani oman, miks ei ole Gröönimaa Köönima? Okei see selleks? Kui seal suusatasid läbi Gröönimaa? Põhimõtteliselt võib nii öelda, kui kelgutasid. Võib küll nii öelda, et tuletasime risti läbigreenima kui pikali, see. Selles kohas, kus mees vaatamisi suusatasime, on Gröönimaa 600 kilomeetrit lai. Aga miks sa seda tegid? Kust selline idee tuli, üldised, mis teha, davai, lähme suusatama, Gröönimaast läbi. See idee tuli, see tekkis tegelikult nagu hästi tükk aega, et me mõlemad, nii mina kui Marko Kalve, kellega me koos suusatasin, olime juba suhteliselt noorest põlvest peale lugenud erinevaid raamatuid maade avastajatest ja seiklejad pest, näiteks nonsonisti Amonzonist ja, ja muudest toredatest meestest, kes oma oma elu jooksul tuleb asja korda saatsid ja, ja tekkis selline väike unistus, et miks mitte nagu võiks seigelda ainult raamatu veergudel, vaid vaid ise ka proovida midagi toredat, teha sellist, mis on nagu hingele ja südamelähedane. No selles mõttes, et kui niimoodi võhiku pilguga vaadata, et noh, mis seal ikka, et eriti palju maksma või ei lähe siin lennukipilet 10 Nonii Gröönimaale ja seljakott energia batoonikese täis ja pudel vööle ja annad ainult suusalaagu või on, kuidas see ettevalmistus, mis seal täpselt, kuidas see ettevalmistus näiteks Admunsen ju magas ju ennem kui läks põhja või poolusele, võistleksime, magasin lahtise aknaga, kogu. Me lahtise aknaga küll ei maganud, aga, aga ettevalmistus võiks öelda oli selle, selle reisi kõige raskem osa, et ma arvan, et sellest hetkest, kui me sinna kohale jõudsime, juba suusad alla saime, hakkas see mõnusa peale, et valmistus noh, esiteks on vaja nagu igast lubasid taotleda, sul peab olema selge ette, kuidas teha tahad, sul peavad olema kõik load olemas, mis luba vaja on, no selleks, et üldse suusata, ühelt üle on sul vaja luba, et seal esiteks on nagu piiratud seda liikumist seal piiratakse ja nagu igat venda sinna ei lasta, mingisugune Taani organisatsioon polaarmingisugune päeva annab luba välja. Ja siis sul peavad olema kindlustused, mis maksavad noh, rohkem kui tavaline kindlustus Eestis ja ja lisaks sellele spetsvarustust, mida sa pead tõestama näiteks satelliittelefonid, hädamajakat, sul peab olema lubasele, häda majas kasutamiseks ja nii edasi, nii et sellist nagu paberimajandust on seal ennem nagu jagub mitmeks kuuks. Ja teine suur probleem on kindlasti nagu eelarve kokkusaamine, et, et noh, natuke rohkem kulub raha kui, kui 10000 kroonine lennukipilet. Et ikka ikka kordades rohkem ja sinna peale põhimõtteliselt kõik kaasa võtma, sealt ikka koha pealt ei püüa. Kellelegi hamburgeriputkad, teie ei jäätee peale. Ei jää, et ei, kõik peab kaasas olema, tegelikult see söök maksab suhteliselt vähe sellest osast, et enamus on varustus, on kallis, sest et seal nagu mugavalt ellujäämiseks tuleb kasutada kõige paremat varustust, mis on olemas ja see on suhteliselt kallis ja, ja teine asi, siis on see tehniline varustus kõik, kõik kogu tehnika, et see maksab omajagu. Kas jääkarulaskmisloa võtsite ka? Meil ei olnud, püsige Elbu. Meili ei kumbki nagu ei aga relvas ei armasta ja jääkarud tunduvad nagu telekas ka toredad, nii et et me läksime ilma relvata, et me olime üks vähestest ekspeditsioonist tegelikult, kes ilma relvata läks ülejäänud, kes samal ajal kui meie, nendel olid enamusel kõik relvad olemas. No ütleme, lendasite sinna kohale varustas siis tehnika suusad, mis tehnika veel on, seal sa ütlesid satelliittelefon, läptop, generaator kelgu peal. Dobby meil ei olnud, aga meil oli pihuarvuti küll selleks, et me saatsime Delfisse iga iga päev peaaegu pisut lugusi ja pilte, mis me teinud oleme, kuidas meil läinud on? Elektrit, elektrit saime patareid Est, meil oli kaasas umbes 150 liitiumpatareid, tavalised AAA tüüpi patareid ja neid siis nagu kaheksa tüüpi kaheksa kaupa kokku pannes saab nagu piisavalt palju voolu, et täpselt 12, mis piisab nagu sigari süüte kaudu annab välja nii palju, et saab kasutada kõiki tehnikat. Selle kaudu laadisime ka videokaamera akusi, fotoaparaadi, akusi ja seda PTA teade siis ka satelliittelefoni, nii et kõik tehnika käis nagu nende materjali pealt. Ja lisaks. Loomulikult nagu kaamerad salvestamiseks videokaamera, siis fotoaparaadid. Hädamajakas, mis on nagu kohusliku, et kui midagi juhtub, siis sa saad saata oma koordinaadid välja, et sellega nagu muud teha ei saa, ainult punast nuppu. Ja helikopter tuleb? Jah, tähendab nii oleme aga, aga tavaliselt nagu seda punast nuppu võetakse ainult siis kui on nagu jama tõsine jama, et see tähendab seda, et ekspeditsioon on lõppenud ja sind viiakse ära, et seal nagu mingit tagasiteed enam ei ole ja, ja kui midagi sellist juhtub, see ei ole nagu seda nuppu vajutada, siis kui paha tuju või või sõber ütles, et sa oled jobu, et noh siis siis nagu ei ole ka ja et seda vajutaks siiski sellel nagu tõsine häda ja, ja tavaliselt see tõsine hädajuhtu kunagi sellise ilmaga nagu täna on, et tavaliselt jama juhtub siis kui on väga halb ilm, on nagu von aga kuidas öelda raadiokuulajatele orgi virisega? Tegelikult häda midagi, silmaga ei saanud veel midagi, aga kuidas selline asi on, et selline puhkus nagu ikkagi tavalise inimese jaoks tundub nats naljakas, noh, võtad selle varustuse kokku, ajad aasta aega neid pabereid ja siis lähed Gröönimaale, siis kukud muudkui aga suusatama ja raske kelk on selja taga ja nalja üldse ei saa ja kui palju sellisel reisil nalja saab, mis sellisel sellistel retkedel teeb nalja tavaliselt? No nalja saab. Päeva jooksul ei saagi nalja tegelikult, sest et see töö, mis sa teed, on suht raske nagu poolteist tundi nagu tuimalt tööd, ilma teisega rääkimata, siis seisad 10-ks minutiks Mahased kähku oma sokolaadi ja joot mustikakisselli peale ja paned edasi poolteist tundi nii, kuni õhtuni välja õhtul telgis saab ikka nagu küll, nalja. Et tahaks küsida, et kuidas sa siis nüüd ütleme, et oleksite koha peale, oli start nagu sa ütlesid, et poolteist tundi siis suusatad, istunud 10 mütsi maha, tõmbad kisselli ja paned jälle edasi. Ja ümberringi laiub valge väli. Täpselt. Nii valge kui olla saab ja nii kaugele näeb. Kui taevas ja mitte midagi muud, mitte midagi muud, mitte midagi näinud CD peal, keegi vastu ei tulnud. Linde läinud loom, u. Põhimõtteliselt on see oligi see jah, et tegelikult, et meil jäi üks asi ette, mida ta jään otseselt, ega ta ei peaaegu tee peale, nii et me käisime läbi, seal on mööda 60 kuuendat laiuskraadi nii-öelda risti üle Gröönimaa seal enam-vähem, kus polaarjoon läheb, on rajatud Ameerika sõjaväe poolt radarijaamad mis külma sõja ajal kuskil kaheksakümnendatel püüdsid siis neid rakette, mis Venemaalt oleks tulistatud Ameerikasse, et siis neid tabada ja siis need alla lasta. Ja need radarijaamad on seal alles, need on tohutult suured, need on. Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et need on vähemalt 30 meetrit kõrged, ma pigem rohkem, need on ikka jõhkralt suured, need on. Ja seal töötas sadu inimesi ja need radarijaamad on seal alles, aga need jäeti maha niimoodi nagu öö pealt põhimõtteliselt seal tubades ringi käid, siis inimestel on nagu perepildid seina peal, kus on tütar, papagoi ka ja, ja küpsised on öökapi peal alles ja voodi on nagu Decon ja linad on ja kõik asjad on olemas, et kööki läksime seal nagu köögis oli suur kalkun sulama võetud, mis oli nagu ei olnud veel ära sulanud, ahah, aga põhimõtteliselt on võimalik lihtsalt sisse minna vaid siin, süüa siis neid, aga, aga noh, see on nagu kõige naljakam oli see, et see on 20 aastat seisnud niimoodi, et seal on nagu noh, kõik asjad seal on nagu laoson, õlu, kastidega, tumedat või heledat, seal on nagu oliivid, seal on pulbrit nagu mida iganes. No seal on ventilaatori rihmasi nii väikestest kuni suuremate, nii maailmas ja, ja et noh, seal on kõik olemas, hammasrattaid ka, oi, hammasrattad oli seal Valio, näed, ma vist hakkan mõtlema. Et vähemalt kui on mingi jama, teab kuhu põgeneda, kus on kõik olemas ja jooksevad sinna kaugele, son tsivilisatsioonist. Mingi lähemast küljest on umbes paarsada kilti, sinna sulata. Aga et noh, see on nagu selline omapärane koht, et kus seal nagu seal tõesti, et aeg on nagu seisma jäänud täpselt sellel hetkel, kui nad seal öösel lahkusid, et seal ajakirjad on laua peal ja, ja väga kummaline mõelda, et 20 aastat on see asi täpselt nii-öelda olnud. Ja ütleme selle aja jooksul siis selle 600 kilomeetri jooksul mingit inimasustust, kui sellist ei olnud absoluutselt. Seal ei ole mitte midagi, noh seal ei ela ju, inimestel pole seal midagi teha, inimesed elavad Gröönimaal kõik mööda rannikut ja, ja sisemaal ei toimelisel mitte midagi. Noh, seal ei ole jääkarusid ka sellepärast. Mõtlesin, milline need ilmastikutingimused siis olid. Sel ajal Talvali? Et ilm oli tavaliselt sihuke 10 kraadi, 15 20 kraadi külma, külmematel päevadel oli 30, mõni 37, et sihuke varieeruv ja noh, mis nagu see külm tegelikult ei olnud üldse hull, kui oli vaikne ilm, siis 20 kraadi on väga okei ilm, aga, aga kui puhub, siis oli nagu paha, et aga seal puhub peagu alati metsa, seal ei ole ja suuri maju, kui mitte. Et külm tuul tegi külmaks ja suhted nagu ebamoos kohati. Aga ma arvan, et kuulame nüüd loo muusikat vahele ja siis räägime juba edasi. Meil on külaline Rain, kes on siis suuskadega läbi Gröönimaa suuselnud ja nüüd võtaks selle Gröönimaa teema üldse kokku söögiteemaga, et meil üldse väga meeldib väga palju söögist rääkida, et mis oli selline klassikaline päevamenüü klassika, ega seal muud varianti ei ole? Üldiselt oligi. Ega väga nagu variatsioonide rikas ei olnud, et algas nagu hommikul pudruga mustika suplex sinna kõrvale siis kas mustikasuppi söönud ning erinevused just mustikasupp, maitsen hea? No teine asi on see, et seal on ta nagu kaloreid on mustikas, on üldse hea ja C-vitamiini natukese ja aga noh, eelkõige on, minu jaoks on maitset, see teeb esiteks pudrust ja teistele hea juua ja siis edasi päeval me sõime iga pooleteist tunni tagant natukene müslibatoone, šokolaadi või halvaad igat ühte ise siis jagada, et sul oli vist päevas, kui ma ei eksi, kolm müslibatooni, üks kaks šokolaadi, üks šokolaad ja natuke suitsuvorsti ja joogiks siis spordijooki ja mustikasupi allpoolteist või kaks ja pool liitrit jooki ja igalühel nagu selleks päevaks, siis peale hommikuti enne õhtut ja, ja õhtul oli talvel andsin imeline selline kiirtoit, mis on hästi kergelt ja sealt vesi välja võetud kõik ja, ja ta on hästi maitsev, et see põhivariatsioon tuligi siis õhtusest toidust, kas oli nagu kartulipudruveli riis või oli, või oli mõni makaroniroog, et et neid nagu ootasime, õhtusid, mis, mis õhtul saab küll siukse küsimusele, et kuidas hügieeniga oli. Hügieeniga oli hästi, et et Ühe korra vahetasime sokke ja et ega nagu väga seal mustaks ei saa, siis ei ole vaja palju vesta. VC VC oli nii, et et nagu ikka, kui seenel käid, see on nagu samamoodi, et ega seal midagi teistmoodi olnud. 37 kraadi külma õues. Ei, siis siis raamatut ei lähe. Või tegelikult meil oli selline hea telk, et millel oli nagu kaks väljapääsu, et siis kui kaks eeskoda nii-öelda ühte, siis me kasutasime seda väiksemat. Me vastasime aeg-ajal siis selle kohana, kus karu tapmas ja Magasite nii-öelda veetseega ruumis. Ei, see oli eraldatud, oli vahesein vahel ära sassi. Ära püüa. Ma lõpetasin üldiselt kui pikk reisidel oli, siis suusatasime vist 32 päeva kokku on kaks päeva, 30 Iisraeli planeeritud 32-ga tulime välja mõistuse ja selle juures selgeks, tavaliselt inimesed lähevad hulluks mingisugustes siukses ekstreemsetes situatsioonides mõistesse väga selgeks selgemaks, selgemaks, kui ennem sinna minnes oli, kindlasti. Aga räägime veel hoopis sellest Greenima teemast küll, et sellest on räägitud siin aga et sul on tegelikult üks selline huvitav harrastus veel, mis on siis seiklussport? Jah, on see on, mis asi on sõitlus, sport? Seiklussport on selline, minu minu jaoks on seiklussport. Ma lähen poksiringi Nõukogude Liidu meistriga boksis ja siis vaatan, kas ma jään ellu ja see on nagu juba märksa karmim seiklussport kui see, mis mina teen Lentsikest leebemat Vorni soft, soft, seiklussport ja seal on siis võistlus on hästi pikad. Mõnede viskel lühikesed ka sellised eestis korraldakse tavaliselt nelja kuni kümnetunniseid võistlusi ja ja siis tegelikult nagu päris võistlused on ikka 20 kuni 140 tundi, sõltub võistluse iseloomust, võistlused, võistkondlikud, seal on nagu kolm või neli kokku kas kolm või neli liiget. Ja me teeme ühe võistluse jooksul hästi palju erinevaid alasi, et seal võib-olla kõike põhimõtteliselt, mida saab väljas teha. Jookseme, sõidame rattaga rulluisutama. Sõidame kanuuga, aerutame, purjetame, ratsutame, sõidame tõukerattaga, rullute kava. Rullute õlviskadega. Ei, ma mõtlen niisama nagu Mäestu näen. Seda ei ole veel sees olnud, ausalt öeldes. Kas on ka mingit püssiga märkilaskmist või ütleme näiteks ristsõna lahendamine ja samal ajal ise lähed kaljustronidelesse? Me oleme siga lasknud märki vibuga, lasknud märki visanud vigi kirvega märki. Rohkem pole millelegi märki visanud. Ja need kõik alad on siis nii-öelda ühes võistluses. Ja see on nagu järjest, et kui näiteks on pikk võistlus, siis sa alustad jalgsi, läbid seal 15 tundi näiteks või ma arvan, et 50 kilomeetrit või 60 kilotunne, mis etapp on tavaliselt raskel maastikul, et need ajad ei ole võrreldavad, siis nagu maratonijooksuaegadega, et et seal ei kulu maratoni 40 kilomeetri peale kolm tundi nagu muidugi kolm pool tonni. Et siis sa seal oma kümmet-viitteist kahtekümmend tundis ratta selga, sõidad jälle 15 20 tundi rattaga, siis võtad kanoosidad kaheksa tundi kanuuga ja siis istud jälle ratta selga, sõidad jälle 15 tundi rattaga ja siis noh, nii kuidas see võistlus on üles ehitatud alade vahetus võib-olla seal üheksa, 10 15 tükki erinevaid. Kui sa nagu vahetad ühelt alalt teisele, Genka, kuidas sulle tundub praegu selle kõrval saavutus, kui sina rääkisid, kuidas sa ostsid endale uued tossude jooksmas, käisid, et see on minu arust tegelikult täitsa võrreldav on? Mul oli ka raske. Kus kohas need võistlused toimuvad, et kas, kas sa käid kuskil välismaal võistlemas? Ja nendel tegelikult meeskondlikus võistluses Meid on ütleme nii, et Eestis võistleme kolmekesi enamasti, kuna Eesti võist on kolmekesi ka suured võistlused on neljakesi, millest üks liiges naine tegelikult peab olema, peab olema, ta ei pea olema üks liige, naine aga peab olema mõlemad sool esindatud. Et Eestis jah, kuna nagu ei toimu ja meile meeldivad pikad võistlused, siis võistleme siin ja seal Soomes, Rootsis, Poolas käisime kevadel käisime seiklusspordi MM-il esimese Eesti võistkonnana, noh siis Šotimaal nagu jõudu katsumas maailma selle ala tipp meeskondadega. Ja noh, see oli ka selgelt kõige karmim võistlus, mida me teinud oleme kunagi, kes on maailmas selle ala tipptegijad? Uus-meremaalased, austraallased, sealt on see ala pärit ja ameeriklased on kindlasti nagu alati väga-väga tugevad. Ja siis Euroopas on Rootsi 10 hulgas, ma arvan, kolm tiimi kindlasti ja on Prantsusmaa on alati nagu paar paar-kolm tugevat tiimi. Kuidas Eestil läheb, Eestil läheb tõusvas joones, ma saan aru, et tegelikult nagu mitte halvasti. Me MM-ile olime kolmeteistkümnendad, et kui nagu vaadata seda, et 60 võistkonda lastaks üldse MM-ile, see on nagu käib läbi valikusõela väga head, siis see 13. koht oli. Aga ise te väga rahule muidugi, sest et noh, tegelikult selle võistluse lõpetamine ise oli võitjad, me nagu üle finishijoone astusime, olid siis MM-i alad loened, et seal olid needsamad põhialadet, Treking eksis, jalgsi käimine või jooksmine, kuidas sa jõuad? Ratas siis mere aerutamine, kui süst või kuidas seda nimetada. Ja noh, need nagu varieerusid ja siis olid lisaks köieharjutusi selliseid tõusmise, laskumise viisi ronimise igast köieteemat oli ka sees. Ja kestis see 140 tundi, meil ehk siis nagu laupäeval alustasime ja vist reedel lõpetasime umbes nii või midagi. Et, et ühesõnaga, ma saan aru, et sa hakkad nagu antakse, start ise vaatab, kaua sa jõuad käia või sa pead läbima selle. Mingid kontrollajad on seal ka vist seal kontroll, aga seal antakse nagu kaart, sa pead läbima teatud raja, et seal on nagu punktid kaardil, sa ei pea nagu kunagi, kuhu sa satud, sa kaardi peal näed, ahah, sa pead nagu sinna punkti minema siis sinna siis sinna ja siis on nagu vahetus näiteks. Ja sa pead selle raja läbima, et sa nagu, kel läks käima ja kel läheb kinni siis kui sa üle finišijoone astud, see, mis seal vahepeal, et kui palju sa puhkad, kui palju sa sööd, mis iganes see on nagu sinu enda teha, et et võib järeldada, et magamiseks väga palju aega meil ei. Me magamiseks palju aega ei võta, ühesõnaga et väga minimaalselt, ütleme nii. Jah, aga Eestis on niisiis ka võimalik põhimõtteliselt seda teha. Eestis on näiteks Rein praegu inimesed on niimoodi ja ma olen ka kõva käia ja köiemees käia, äge jänes. Eestis on üks seiklusspordi sari, yks striim Hansapank, striim, millel on siis neli osavõistlust, aga noh, see on natuke teistsugune võistlus, seal on ainult võistluse lühikesed kolm-neli-viis tundi, need on kuus tundi nagu sprindivõistlused. Kuue tunnine võistlus on seiklusspordis sprindivõistlus. See on selline hästi kiire ja intensiivne, aga on võimalik teha muidugi, et lisaks sellele lühikestel otstel on Eestis siis üks pikk võistlus või suvel siis 36 tunni võistlus. Nii et tundub, et võhma kasval probleeme ei ole. Nojah, et mingil nagu kiirusel intensiivsuse, kui ma suudan päris kaua liikuda. Et jah, väga ei pea muretsema, aga suur tänu sulle, Rainet tulid, jagasid meiega. Oma spordikogemusi ja keegi, kes kellelgi tekkis huvi, et kuidas Gröönimaareis välja nägi, siis vaadake www. Ekspeditsioon. Punkt com aitäh sulle, aitäh.