Ja ilusat keskhommiku jätku pärast seda väikest rahustavat muusikapala on eetris rahva teenrid, nagu ikka. Laupäeva hommikuti Heidit Kaio, Eesti Ekspress. Mart Linnart Rahvusringhäälingujaam ja Aarne Rannamäe samuti rahvusringhäälingutelevisiooni täna siin teie ees. Kevad on käes, suvi on tulemas. Aga, aga Tartus on, on üks on üks väikene tüdruk, kes enam mitte kunagi ei näe, ei suve ega sügist ega ühtegi muud aasta aega sellele järele ka. Kohutav lugu, terve Tartu linn on šokis ja kuna kuna suvi on tulemas ja kõikvõimalikud üritused ka, mis, millega kaasneb alati enamasti alkohol siis ma arvan, et on igati paslik võtta just see, see teema täna esimesena üles ja ja rääkida natukene natukene nendest probleemidest. No mõni inimene võib öelda, et juhtub ikka, aga, aga kui me räägime ikkagi ikkagi sellest, et et kes oli selle teo toimepanija ehk siis mees, kes noh, kõigepealt oli ta ise purjus ühe koma kuuest promillises joobes. Ta on olnud varem autoroolis joobes ja ka sellepärast lood ära võetud. Ja siin siin minu jaoks tekib nagu ikkagi see küsimus, et milleks on Eesti vabariigi seadused, kui kui, kui nad kui nad ei hoia selliseid asju ära. Jah, raske teema valisid alguseks, mulle lähevad väga hinge, sellised elu ei olegi kerge jah, elu ei olegi kerge või nagu üks mu tuttav ütleb, et elu ei ole, ei ole ohutu. Et treid tõesti raske, raske teema valisid algatuseks sealsamas on ju selge, et ega politsei saa iga iga auto kõrval istuda ja vaadata, kes sinna sinna sinna autosse läheb ja ma saan aru, et praegu praegu on meil selline siseminister, kes on teinud pingutusi selleks, et et selliseid selliseid jamasid vältida. Jah, raske teema vaja lihtsalt, nii palju, ainult, võib-olla põhjenduseks, et, et ükski valitsuskriis ka ega ükski mingisugune tsirkus, Tõnis meil ja muud muud sellised asjad, mis, mis meie meeli erutavad, isegi isegi mitte palavalt armastatud eurovisiooni kaugeltki mitte, eks ole. Ei, ei, ei, ei, kaalu üles ühte ühe väikse lapse elu, nii et siin ei ole midagi teha. Mart. Jah, muidugi ja noh, nagu sa ütlesid, et mis, miks, miks meie seadused ei toimi siis noh paraku on ikkagi siin üks põhjus, ma arvan, see, et meie kohtupraktika on niisugune väga-väga liberaalne panna ja leebe võib-olla võib-olla sellepärast, et kui ta oleks karmim, siis, siis kõlaksid kohe süüdistused, et Eesti on muutumas politseiriigiks ja nii edasi ja nii edasi. No noh, ja see, see ei puuduta ainult liiklusse, see puudutab ka ka igasuguseid muid küsimusi. No ei saa öelda ka, et kohtupraktika väga leebe on, sest et meil on ju praegu käimas kaks kohtuprotsessi, üks on see Joosep Laiksoo ja teine on see, miks Segeri kohtuasjad, kus, kus noh, võiks öelda, et need on tegelikult kujunemas näidisprotsessideks ja, ja seal nõutakse ja räägitakse päris aastatepikkustest vangistustes, kas mitte, miks Hegeli puhul suisa mingi 209 aastat ei ole jutuks? Et, et me ei saa öelda seda, et et, et kohus on ülemäära leebem, kui sa juba kord kohtusse jõuab. Ja me näeme ka seda, mismoodi need kohtuasjad on pideva ühiskonna tähelepanu all, need on ala alati ajalehtedes teemana üleval ja need alati loetakse neid jälgitakse, et et me ei saa öelda seda, et, et, et, et see, et see kuidagi nagu oleks vähese tähelepanu all, mul on pigem on tunne, et, et ühiskonnas on mingi osa mingi väga oluline osa inimesi, kes lihtsalt ei ole selles info nagu puutepunktis või ei ole infolevi väljas. Ilmselt võimalik, et selles on väga suur osa, on venekeelne elanikkond ma spekuleerima ei tea seda ja, ja ma pakun, et, et see on ja sellesse sellesse levib. Lewis ei ole ka nii-öelda noorem seltskond alla 25 aastased noored, kes, keda selline ühiskonna tähelepanu või halvakspanu ei morjenda või siis, või siis isegi käib nende elustiili juurde vastuhakk sellele või ei kuulegi seda jah, just nimelt, et või nad seda ei kuulegi. Ma ei pidanudki ainult heliguslikumi silmi silmas, ma siin alles hiljuti oli uudis selle kohta, kuidas Paldiskis keegi noakangelane haavas kolme, kolme inimest neist ühte raskelt, nii et alist alguses isegi eluohtlikus seisundis ja, ja prokurör ei pidanud vajalikuks teda isegi vahi alla võtta. Petise pussitaja kinni ja lasti kohe sealsamas lahtisest. Leiti, et ta ei ole praegu ühiskonnale ohtlik. No ja mina peaksin seda üksikjuhtumiks tegelikult see, et just need liiklusrikkumised selgelt on selline noh, nagu mingi ühe kompotina võetav teema, mis, mida saab mingi trendina trendiks nimetada või, või sellise trendiks, et need sedasorti õnnetused juhtuvad ühiskonnas ja, ja see, ütleme halvakspanu on ka seal selgelt märgatav. Aga noh, ikkagi, kui me räägime konkreetsest juhtumist, jubedast loost, mis Tartus juhtus ja vaatame, et, et seesama Dmitri Tšernikov oli tema, tema nimi ise vist kolme lapse isa kes kaks korda väiksest tüdrukust üle sõitis, kes on, kes on varem olnud karistatud, kes on sellepärast lubadest ilma jäänud ja nüüd lubab seadus selle määrata kuni viis aastat. Ma rõhutan, see on kuni ehk maksimumkaristus on viis. Ja, ja noh, ma pigem olen nagu mardiga selles mõttes ühte meelt, et et kohtupraktika on olnud leebe, tähendab, kohus ei hakka väga, väga tihti ju määrama nii-öelda maksimumkaristusi ka ka Ken-Marti Vaher, riigikogu õiguskomisjoni esimees ütles, ütles eile näiteks aktuaalsele kaamerale, et kuigi noh, ma arvan, et seadusandja, poliitik ei, ei tohikski võib-olla nii-öelda, kui oleks tegu päris õige õigusriigi demokraatiaga. Et kohtupraktika on, on nii leebe, et see sunnib seadusi muutma noh, tähendab kui, kui avalikust survest ja, ja nende nende kuritööde ja õnnetuste nii-öelda tohutust arvust noh, ta on ikkagi, ütleme ülejäänud Euroopa Liidu või Lääne-Euroopa tasemel võttes ikka ikka tohutu siis sellest ei piisa ja siis peab hakkama seadusandja karmistama, aga isegi seadusandja ei ole, ei ole üksmeelt ja muudkui hirmutatakse, hirmutatakse neid teemasid. Me oleme, elame nagu mingisuguses katseklaasis, et minu meelest on see mingisugune selline tagasilöök kui sellele, et, et me tõepoolest on viimased üks viimased viis aastat selgelt meie kohtusüsteem läinud leebemaks ja ka need ennetähtaegsel vabastamisel ja toimuvad nagu lihtsalt mingisuguse iseenesest toimiva masinavärgi, kus ei kontrollita tegelikult nende vangide tegeliku nagu võimekust ühiskonnas hakkama saada. Et, et, et see on tõsi, et, et meil on, meil on viimase viie aasta jooksul leebumine toimunud ja nüüd me näeme seda, et, et see ei toimi ja nüüd tõesti nagu katseklaasis, siis, siis ilmselt tuleb hakata elementiile kõvemini kinni kruvida. No on ju nende vabastamise puhul isegi juhtumeid, kus kohus teeb otsuse kinnipeetava ennetähtaega vabastada vaatamata selle taotluse, vaatamata sellele, et vanglaid Et vangla ei soovita ja ka niimoodi, et see ju toimub niimoodi, et, et vang ise ei pruugi üldse teadagi, et teda menetletakse kui, kui ennetähtaegselt vabastada vaid, vaid see on selline automaatne süsteem, et kui ta on, kui ta mingi aja ära istunud, siis, siis see nii-öelda arvuti saadab ise tema juhtumi läbivaatamiseks. Et ta ei pruugi, ongi ise ei pruugi isegi selleks noh, nagu valmisolekut või soovi näidata. Veel üks üks näide, mis iseloomustab meie praegust nii-öelda õigussüsteem ja kohtupraktikat, et Tartu-Tallinn maanteel selle, see on ka juhtum eilsest aktuaalsest kaamerast. Tartu-Tallinn maanteel võeti rajalt maha üks rekkajuht aprilli keskel ja politsei mõõtis tal viis promilli. Viis promilli on teatud juhtudel surma survest ja ta peaks olema surnud juba. Ja karistus 18000 krooni trahvi ja üheksaks kuuks eme esimene lubada. Tähendab, ta ei põhjustanud õnnetustest, et politseis varem jaole ilmselt liiklejad helistasid, et, et siin on üks, üks segane, sõidab, sõidab mööda maanteed ja, ja informeeris politseid ja see võttis rajalt maha. Ja seekord anti talle maksimum. Aga rekkajuht, viie promilliga, see, see on, see on hoopis surmarelv, see on tõsine surmarelv jah, mis, mis oleks võinud põhjustada jumal teab mitme mitme inimese hukkumise. Nii et noh, nii ongi ja kusjuures kusjuures siis televisioon, kes on teatavasti näitab asutus ei tohi selle mehe nägu isegi näidata, sest roolijoodikud ei kuulu avalikustamisele. Tähendab isegi meedial kogu selle survele. Vaatamata sellele hoovadele, mis meie käes on, ei ole peamist hooga avalikustamist. Kuidas avalikustamise juhtum oli ju tegelikult nii-öelda konkreetne case, et BNS-ile oli kombeks mingisugusel ajaperioodil igal hommikul avalikustada roolijoodikute nimed, et kes eelmisel päeval olid kinni võetud ja tegelikult see toimis minu meelest väga korralekutsuvalt, et, et see oli ikka väga häbimasin, tuli kinni, kinni võetud, ma tean, tean tuttavat, kellega juhtus niimoodi, et nad tõesti oli väga häbi, aga ilmselt selle noh, nagu et seda häbi ei juhtuks, siis, siis keegi tarkpea suutis selle läbi suruda seda muudetud. Tulles tagasi selle Tartu juhtumi ja, ja Tšernikovi juurde, siis ikka täiesti jahmav oli selle Tšernikovi advokaadi esinemine kohtus, kes süüdistas meediat oma kaitsealuse kiusamises. Mõelge selle peale, et ka temal on perekond ja kolm last ja nüüd te rikute nende elu ära ja see noh, see see et noh, nagu möödaminnes ütles, et jah, on muidugi väga kahju, et see laps surmasaia. Mul on väga kahju, aga nii ikka ei tohiks teha, nagu ta nüüd sõnniku käituta. Nojah, aga kui kogu see nii-öelda taust on selline, et, et niisugust suurt hukkamõist ei ole, kõik on noh, nagu nagu šokis ja, ja, ja terve linn leinab ja, ja kõik on kohutavalt jube, eks ole, et, et niisugune asi juhtus ja samas samas nagu seda õigussüsteemi ei toeta, seda ei arvesta sellega, mis, mis, mis tegelikult nagu, nagu rahva hinges toimub, siis no mis siis on see advokaadi nägu kuulust tegelikult samamoodi avalikustamisele, et vot siin on niisugune mees, kes on, kes on selliste argumentidega et naine No vot niimoodi esimesest juulist need seadused meil karmistuvad ja minu meelest minnakse nagu, nagu, nagu jällegi teise äärmusse, kui kui kohtupraktika nagu ei toeta sind tundub, et me võime rääkida nagu üksteisele vastu. Et mulle isiklikult ei ole küll midagi selle selle selle vastu, kui, kui kriminaalkuriteoks muutub 1,6 promilli. Et laste olla, see on, see on tõsine joove. Aga kui pannakse nii-öelda samamoodi seina äärde ja, ja, ja noh, ütleme mõnes mõttes isegi rikutakse inimeste elu, kes kes jäävad vahele seal, ütleme, mingisuguse 0,0 üheksaga või null koma ühega, eks ole. Noh, 0,1 promilli on, on ju tegelikult praktiliselt kaine. Ja, ja see on, see on noh, see on selline joove, mida inimene täie mõistuse juures ei pruugi märgata ei pruugi absoluutselt märgata, sest et noh, teatavasti eelmise õhtu alkohol või läheb inimesest välja nagu ise isemoodi, eks ole, mitte mitte kõigile ühtlaselt, siis siis tundub küll, et et, et see on nagu ühe ühe käega võetakse, teise kantakse seadus. Jah, kusjuures see on, ma ei tea, kuidas on üldine nende, nende kõik puhuvad kampaaniate korraldamine, ma tean lihtsalt oma kogemusest, et mina olen osalenud selles kampaanias nii-öelda passiivse poolena, vist üks, kolm korda elus ja kõik need korrad on olnud kusagil 10 11 vahel hommikul, passiivne, selles mõttes, et sa keeldasid puhust. Ei, mina puhusin. Et jah, ja see tekitab mulje, et korraldataksegi neid hommikul, et tüüel püüda neid jääknähtudega juhte, sest no kes see nüüd ikka siis kohe hommikul tõmbab pudeli viina rindu ja, ja siis hakkab sõitma, et ohtu ohtlik on. Ohtlikud on ikkagi ju need, kes, kes õhtul ringi kihutavad, purjuspäi. Aga ma ei ole lihtsalt sattunud. Võib, võib-olla ei ole juhtunud, neid korraldatakse ka sel ajal. No mis ka ei oleks väe kutsume loomulikult üles, teisiti ei saa ollagi, me kutsume inimesi üles mitmekordselt ennast kontrollima. Ostke alkomeetrid, tõesti pidude aeg, suveaeg, mis me siin ikka silmi sulgema selle ees, et et see on, see on rohkem nii-öelda alkoholi tarbimise aeg. Ostke alkomeetrid, mis ei ole, see ei tähenda seda, et ma oleksin mingi alkomeetri firma palgal, aga, aga kahtlemata selle, selle, nende firmade käive võiks suureneda selles mõttes, et kontrollige ennast mitu korda ja enne, kui, kui lähete rooli ja sest need tagajärjed teil võib olla pärast 0,1 0,2 promilli, te arvate, et olete õige mees. Aga kui te kogemata kellegi alla ajate ka siis, kui teise süüdi ei ole? Ei riku liikluseeskirjaga midagi, aga, aga keegi jääb alla, siis see süütunne jääb teid vaevama jätteid vaevama ilmselt kogu eluks. Aga siis nädala. Tähtsündmus kui nii võib öelda. Ehk meie valitsus vist hakkab lõpetama oma eksistentsi. No seda veel ei tea, kas nad lõpetavad, ma ütlesin vist vist hästi. Tundub praegu nii ütleme jah, et nad on seda sellele lähemal kui, kui kunagi varem oma ajaloo ajaloo jooksul. Nii nagu Eesti on eurovisioonil Ma enam ei saa öelda, et lähemal kui kunagi varem, aga igal juhul on, on teinud väga tubli töö. Aga valitsus, jah, tähendab see, mida, mida ennustati tegelikult, mida targad ütlesid siin mõned politoloogid ka, et et rasked hetked saabuvad siis, kui kaks aastat on täis, kui valimised on seljataga, nüüd nüüd on nad nagu selles mõttes eksinud, et et valimised ei ole kaugeltki mitte selja taga, vastupidi Parlamendi valimised tulevad vähem kui kuu aja pärast ja kohalikud valimised on veel mõni kuu aega. Nojah, ega seal ei olegi väga suurt tarkust vaja sellist ennustust teha, sest ega minu mäletamist mööda kas siis Eestis on mingisugune valitsuskoalitsioon püsinud algusest lõpuni minu meelest mitte noh kui, kui siin jätta välja mingid erandjuhtumid, seal jõulurahu valitsused ja ja, ja noh, eks see raske moment hakkab umbes siis saabuma ja praegu on ju ka objektiivsed põhjused selleks väga-väga tugevad. Jah, kuigi samasse kriis natuke nagu selline otsitud, tundub, et no kuidas sa siis nüüd, kuidas sa siis nüüd järsku selgub, et, et see raha töötukassast on puudu, et see seadus on ju ringvel olnud, ma ei tea, kaks aastat kindlasti riigikogus vastu võetud peaks jõustuma esimesest juulist. Kuidas siis nüüd järsku maikuus selgub, et et raha on nii oluliselt oluliselt puudu, et mul on, mul on natukene arusaamatu. No eks see selgus muidugi natuke natuke varem, aga, aga ei suudetud kokku leppida selles osas kust seda raha, et rahad sinna saada juurde või õigemini, et kas nüüd muretseda raha juurde või siis või siis vähendada väljajagamist. Aga see, et puudu tuleb, see oli loomulikult etteennustatav juba juba aasta alguses. Kui kavalad poliitikud alustavad mingisugust ümmargust juttu, siis nad ütlevad kõigepealt, et ühelt poolt ja teiselt poolt praegu samamoodi ühelt poolt oli valitsuskriis selle koalitsiooni osavõtul tegelikult ju sisse programmeeritud juba algusest peale. Noh, sotsid koos reformiga ja rahvuslikud aated sinna nii-öelda supiks sisse on, on igaüks üks äraütlemata imelik. Koalitsioon aga oskad sa tuua välja mingi hüpoteetilise koalitsiooni Eestis, kuhu ei oleks kris sisse programmeeritud. Võib-olla ei oleks, ütleme, kui ma puhtalt ideede ja ideoloogia maailmavaate tasandil paneksin sisse selle, selle koalitsiooni, siis, siis ma usun, et keski rahvaliidu ja sotside koalitsioon näiteks oleks, oleks ideeliselt ilmselt tugevamad. Ideeliselt oleks ta tugevam, aga ainult ideed. Eesti ajalugu näitab seda, et, et üks kaotab enne valimisi närvi ja tahab minna opositsiooni. Kui on väga sarnased vaadetega seltskond, siis, siis keegi tahab kindlasti eristada ja kaotab enne valimisi närvi ning ajab pilli lõhki. Nüüd aga see teine lause poolt teiselt poolt, teiselt poolt, kui, kui on ära tehtud juba nii suured kärped ja tundub, et, et päris normaalselt saadi hakkama tihti ju kiiresti kõigepealt see kaheksa pool miljardit, eks ole, nüüd on kokku lepitud juba 200 pooles miljardist igasuguseid valusaid otsuseid on, on juba vastu võetud. Et nüüd siis see töötukassa ja töötuhüvitise küsimus, et kas see on siis tõesti nüüd see küsimus, mis, mis nüüd selle koalitsioonis lõhki ajab? Ma siiski arvan, et, et natukene tundes nii-öelda seda noh, Eesti Eesti poliitikat nagu, nagu me kõik. Et see on siiski suhteliselt otsitud põhjus, et pean, peategur ei ole siiski mitte see, kust see raha võtta kas, kas töötuhüvitisest või siis või siis panna nii-öelda maksu juurde, et, et see ei ole see peamine. Olen sinuga nõus, et selles selle tüli puhul nagu on rohkem selliseid üllatavaid küsimusi kui, kui nagu vastuseid, et jah, see tüli on nüüd selle või teise pärast, et et ma, ma juhiksin tähelepanu, et, et see tüli toimub sellepärast, et esimesest juulist peaks hakkama kehtima siis uus töölepinguseadus ja selle seaduse siis punktide elluviimiseks oli, oli vaja lisaraha, et see seadus on üsnagi helde töölt lahkuvate inimeste suhtes sõrmedega need inimesed, kes lahkuvad vabal tahtel, saavad ka, saad ka siis kinni makstud ja see, see ja see seadus on ka ütleme, helde tööandja suhtes, et kui ta laseb inimese lahti, siis suurema kohustuse selle sellest lahtilaskmisest võtab enda kanda riik. Et see on nagu oluline oluline kergendust tööandjatele ja samas väga suur kohustus riigile ja, ja ma saan nüüd aru, et on kokku lepitud selles, et seda, et seda kohustust, kohustust kata, ollakse nõus siis seda töötukindlustusmakset tõstma kolmele protsendile seni on saanud kas 0,9 või 0,8 protsenti ja seda on nii tööandja kui töövõtja omast taskust makstud. Ja, ja, ja nüüd mure on selles, et näib, et see kolm protsenti jääb väheseks, et oleks vaja veel raha juurde ja, ja selle üle see tüli käib, et ühelt poolt siis sotside tahaksid veel seda protsenti tõsta, mida, mida, mille võrra siis raha tööandja töövõtja taskust riigi taskusse tõsta ja, ja sotsid vabanduste, Isamaaliit ja reform ei ole sellega nõus. Ja see, mis mind üllatab, on see, et, et samas näiteks sotsiaalpartnerid nagu tööandjad, Tööandjate keskliit ja ametiühingud on öelnud, et nemad oleksid nõus, nemad oleksid nõus sellega, et, et võtame, võtke meilt veel rohkem raha, aga, aga reform ja IRL vad rusikaga lauale, ütlevad, et ei, me ei taha teilt raha võtta, põhimõtteliselt ei taha, et see on tõesti ka jällegi selline veider, veider tülikoht või arusaamatu tülikoht või vähemalt see nõuaks siis IRL-ilt ja reformilt nagu selgitust, et miks nad ei taha seda raha, mida neile pakutakse, miks nad tahavad seda tülitada? Sinu ajalehes Ekspressis on niisugune rubriik nädala Ansip, mis vahel muutub ka nädala Padarit nädalal langiks või mis mistahes ministriks, eks ole. Ja ma arvan, et sellel nädala Ansip oli siis see, kui kui ta ütles, et peaminister ütles, et et kõiki kärbitakse, no miks siis töötutelt ei või ära võtta. Et see on, see on ikka niisugune huvitav küll, et kui inimene on kaotanud töö, mis on ikka tõsine laks tema elus ja, ja asi läheb ju ainult ainult hullemaks, töötute armee suureneb iga iga päeva, iga iga tunniga siis siis peaks neid nagu nüüd kahekordselt karistama. No vot see ongi see Reformierakonna ideoloogia, mis, mis nagu kipub olema niimoodi, et aidata tuleb seda kõige jõukamat elanikkonna osa ja ära võtta sellelt vähen jõukalt kasvõi sellepärast, et jõukamate abistamine on lihtsam, neid on vähem, selleks kulub vähem raha. Aga kuna vaeseid palju on palju ja nende abistamiseks kulub väga palju raha, siis tuleb sealt kärpida. Ära unusta seda, et jõukam pool ka finantseerib erakondade tegevust, nii et kõigele vaatamata ega, ega, ega vaeste käest ei tule, ei ühegi erakonna raha ei sotsidega ega reformi. Kuna suur osa erakonna rahast tuleb riigieelarvest, siis see tuleb nagu kõigi maksumaksjate, no seda küll jah. Aga mis nüüd puudutab seda töölepinguseadust, siis probleem on ju selles, et, et see, see lepiti kokku või kui kompromissvariant, et tööandjatele tehakse koondamine lihtsamaks. Et töösuhted muudetakse liberaalsemaks ja selle vastukaaluks siis luuakse lisa sotsiaalsed tagatised töötutele, kes on juba koondatud, vallandatud. Aga nüüdses olukorras, siis püütakse öelda selle töövõtjate poolele, keda esindavad sotsiaaldemokraadid, et nüüd on olukord muutunud ja ütleme niimoodi, et jõustame ainult selle ühe poole. See, mis on tööandjatele kasuks, aga seda teist poolt selle jõustumise lükkame edasi. No päris nii, nagu ei saa teha minu arvates. Nojah, seal on muidugi teisel poolel on, on ka muidugi oma oma loogika olemas, et lõppude lõpuks on ikkagi tööandjad ehk siis ettevõtted Eesti Eesti majanduse nii-öelda alustala ja, ja kui, kui kuskilt see asi nii-öelda masust hakkab välja tulema, siis, siis on, on see mitte mitte töötute armee tõsta seda välja, eks ole. Noh, see nii-öelda käsi peseb kätt poliitikaga nii-öelda reformi reformi idee on ikka see, et neid tuleb rohkem toetada, kuna, kuna nemad annavad tööd ja nemad lõppude lõpuks toovad ka, tõstavad seal riigi kõrvupidi väljadele. Samas, nemad olid nõus sellega, et see töötuskindlustusmakse tõuseb absoluutselt või et nagu see reformi ootamatu kaid kaitsesööst on, on nagu arusaamatul, kusjuures tundub nagu veider see, et see oli Anders Andres Tsahkna, kes ütles sellel nädalal, et no kui kõik need hüved, mis on sisse kirjutatud töölepingu seadusesse jõustuksid, siis peaks töötuskindlustusmaks olema seitse protsenti, et kas siin on nagu midagi rääkimata jäetud või et, et millest, millest, millest jutt käib, et kust, kust sellised kust sellised summad või siis tõesti on seal selliseid hüvesid, mis, mis nõuavad nii suuri kulutusi, aga, aga tõesti nagu ka siis midagi nagu ütlemata jäetud. Ansip väidab, et valitsusele on esitatud valed valed arvestused töötukassakulude kohta kunagi aasta algul. Kuna me ilmselt oleme selles mõttes ühte meelt, eks meil on tore asi, aga, ja ütleme, raadiosaate jaoks mitte mitte alati, aga, aga kuna me oleme selles mõttes ühel meelel, et see põhjus tundub olema otsitud miks see praegu see, see kriis on tekkinud, siis võiks natukene rääkida sellest, et mis meie arvates nagu on, on selle põhjus. Et kas nii-öelda sotside välja puksima ja, ja kellegi teise opositsiooni siis muud võimalust ei ole, eks ole, opositsioonierakonna sissetoomine võimuliitu mida, mida see annab erakondadele? Arvestades just seda, et kahed valimised on tulemas? Kusjuures mina ei oska näha, erilist kasu ei reformile ka IRL-ile, küll aga ma näeksin siit kasu rahvaliidule, et, et tegelikult on nagu see rahvaliit oleks rohelistele kõige rohelised, nemad on need huvitatud pooled, aga, aga see peaks torkima ei reformidega. Mina võin ju, aga võtame kõigepealt sotsiaaldemokraadid. Et mis on nende kasu või mis on nende kahju, kui nad lahkuksid minu hinnangul nende kahju on see, et, et nad lahkuvad, lahkuksid valitsusest väga otsustaval hetkel ja minu silmis nad võtaksid või saaksid sellise noh, allaandja või otsustaval hetkel vastutusest vastutuse eest. Äramineja noh, kuvandi kuigi ma olen nõus, et nende põhimõtteliselt ees, mille nad kaitsevad, need on olulised põhimõtted ja nende eest tuleb seista ja see on sotside põhimõtted, siis, siis siiski noh, minu meelest on see praegune olukord Eesti elus ja Eesti majanduses niivõrd erakordne, et, et siin siin on vaja ka erakordseid kokkuleppeid, mida minu minu meelest võiks kasvõi näiteks valitsusliit mingisuguse uuend uuenenud koalitsioonileppe nimel näol kirja panna. Et tulevad uuesti kokku ja räägime uuesti läbi selle, mida me siin teeme ja kuhu poole me liigume, olgu see siis kasvõi natuke isegi manifesti moodne või moodi kas või üks osa sellest, et ütleme, selline eesmärgi valitsus. Ainult et sel puhul tekib küsimus, et kas meie poliitika alustala on, on erakonnad koos siis programmide, põhikirjade ja maailmavaatega või on, meie on need erakonnad, kes, kes peavad just või nimetavad ennast erakonnaks on tegelikult mingisugust vennaskonnad kellel ei ole nii-öelda noh, ideoloogiat, vaid kellel on huvid ja, ja kui huvi on olla valitsuses, siis ideoloogia on teisejärguline või maailmavaade on teisejärguline. Jah, ma arvan, et kui nüüd sotsid peaksid praegu valitsusest lahkuma või välja visata oma, siis neile tuleks populaarsuse mõttes pigem kasuks, sest et vähemalt väljapoole see ei jäta niisugust muljet nagu saidid. Sina ütlesid, et nad nagu raskel hetkel viskavad püssi põõsasse ja lahkuvad, sest vähemalt praeguses situatsioonis ei lahku nad nagu ise vabatahtlikult, vaid vaid nad nagu pigem visatakse välja. Kaitstes taganedes kaitstes töötajate huve Ja kus on see piir, eks ole, et noh, iga iga erakond on tõenäoliselt kunagi ja kuskil sunnitud tõmbama selle punase joone ütlema, et siit edasi ja mitte sammugi enam, aga, aga kas on praegu see hetk ja kas on, kui me paneme selle nii-öelda ajalisse ja majanduskonteksti tervikuna, et kas see hetk on siis praegu, kui, kui peab ütlema, et nägemist Teiega koos teinud hästi suure töö ära. Me oleme loobunud ka osaliselt oma senistest põhimõtetest, aga vot siit me edasi ei astu, kas, kas see töötuse, töötukassa töö hüvitseb, töötuhüvitisi probleem on, on siis need asjad praegu, mille nimel nii-öelda piltlikult öeldes ust paugutada, kuigi kuigi sa oled välja visata, aga ka siis võib ust paugutada. Nojah, aga tulles tagasi selle selle juurde, et töölepinguseadus oli kokku lepitud kahepoolne kompromiss, kui nüüd öeldakse, et meenud jõustame selle Ühe poolele kasulikud tingimused, aga sellele teisele poole teistpoolt kaitsvad tingimused selle poole, keda nagu teie poisid, nad peaksite valitsusi esindama, neid me jõusta. Ja nad ütlevad selle peale, noh, hea küll, teeme siis nii. No. Ja ma olen sinuga, et pall on praegu Reformi Isamaaliidu käes, et ma, ma olen selles. Näiteks nõus sinuga, et jah, aga kas, kas see pall on nii-öelda nii-öelda neile vabalt ette söödetud, et ega, ega neil ka väga palju noh, ütleme räägime siis reformist, eks ole, IRL-i sellisest suhtest niisama praegusel hetkel üldse aru või noh, saad aru küll, et, et see on niisugune maantee näotu, mingi mingi mingi ripats käib reformiga kaasas kas või seesama Tsahkna ülestunnistus, see oli vist eile õhtul hilisõhtul, et, et me ei ole mingisugust saanud, aga kui me saame, sest lõppude lõpuks reform on, on meie juhtpartei, eks ole, las nemad otsustavad, meie läheme igal juhul nendega kaasa. Vot ma ei saa aru, tähendab, mis, mis suhtumine see nüüd on? Et enesest lugupidav erakond võiks, võiks nagu vähemalt teisiti seda väljendada kui, kui kuigi sisu võib jääda samaks. Jah, see, see jättis küll jah, niisuguse mulje, et no peaminister, jumal kõrgel küll, tema. Sisutu teisest erakonnast, aga meie tahame igal juhul valitsus olla, meil on olnud ükskõik. Sama selle IRL-i Isamaaliidu kuvand on ju selline kriisi ajal võitlejate kuvand on ju, see on, minu meelest on see Mart Laari öelda leibkantus või et, et see on. Nõus, aga, aga miks nad siis ei võitle praegu, kui kriis käes? No ma arvan, ma saan aru, et see on see, et me oleme valitsuses raskel ajal, see on meie nagu selline eesmärk olla, valitsuse eesmärk on oma hinna eest, me ei hakka üldse vaidlema, milleni näiteks. Et, et see muidugi paneb topeltkoorma veel reformile ja, ja ega, ega reformil eriti häid lahendusi ei ole, tundub küll, et ah, viskame ühe partneri minema ja ja võtame sealt prügikastist teise, eks ole. Aga ega see ei pruugi niisama lihtne olla. Ja ma arvan, et, et rahvaliit, kes praegu näeb oma elu võimalust tulla nii-öelda noh, absoluutsest põhjast jälle pildi peale ei, ei pruugi olla sugugi see see puudel, kes, kes kiusab ja auh teeb, kui, kui suur isa midagi käseb vaid vaid vastupidi, ta on nii-öelda noh, selle selle võtmerolli täites praegu, et nad võivad hakkama hakata nõudma mida iganes ja nad oleksid ikka puhta lollid, kuna seda ei teeks. Ja nendel oleks palju palju võimalusi nõuda, aga, aga kusjuures üks asi, mis mind üllatab, on see, et kui praegu kakeldakse selle töölepinguseaduse üle või see töötuskindlustusmakse üle, siis tegelikult on ju läbi rääkimata veel olulisemad probleemid, nagu kust võtta sotsiaalvaldkonnas raha, et see on ju teada, et ja et sotsiaalministeeriumi valdkonnast Pevkuri haldusalas tuleb võtta miljarditesse küündiv summa ja aga kust seda võtta, see on, see on, see saab, see saab olema veel palju valusam kui see töötuskindlustusmakse, et et kui, kui siin üldse vaielda, siis minu meelest on siin mõtet ainult vaielda. Seda just nimelt seda, seda koomilisem on, on see, see, see vaidlus töötukassa üle, mis on muidugi tähtis siis aga ühel või teisel ajahetkel ma arvan, et juba selle aasta lõpupoole ilmselt järgmise aasta algul see see voog peatub, ju see töötute hulk ei suurene ja hakkab võib-olla isegi vähenema. Millises tempos me ju ei tea, aga see tuleb varem või hiljem. Aga pensionärid jäävad, lapsed jäävad, noored pered jäävad, Need, kõik need hüvitised, eks ole, kõik kõigest oleks valmis loobuma, aga vot vot siia-le kaikamaasse. Ja isegi pensioni teisest sambast oldi nõus loobuma, aga lihtsalt jah, kui lihtsalt ja nüüd järsku on see täpselt kas kolm või neli protsenti on kaigas maas ja vot siit enam ei, ei liigu ei ühele ega teisele poole. Ja ma jätkuvalt arvan, et, et siin on palju õnne Isamaaliidu ja reformi käes, et, et see on nende koht järele anda. Noh, selle kohta ütles ju ka Hannes Rumm, et see tüli töölepinguseadus ümber on, on nii-öelda otsitud põhjus, et tegelikult probleemid on just nimelt mida säilid ütlesin, et sotsiaalministeerium sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumiga Ja no ega ega need ei mingit lahendust, kui ükskõik vist tuleb sinna kolmandaks osapooleks sinna valitsusse. Rahvaliit. Rahvaliit on huvitav juhtum praegu jah, olla olla sellises skandaalide võrgus olla praktiliselt null reitinguga ja kohalikud valimised ees, mis on just sinu leib. Ehk siis rahvaliidu leib, eks ole. Rahvaliit on minu teada endiselt kõige suurem nii-öelda kohalike volikogude kohtade täita, nii et et see on neil seal neil aasta šanss ja ma arvan, et nad ei tohi praegu magada ega suvepuhkusi võtta. Et nad peavad selle nimel tööd tegema. Iseasi on see, et tõesti kuidas seda tehakse, Karel Rüütli juba eile jõudis teatada, et ta ei suuda nii-öelda oma rõõmu ära varjata, ütleb, et nende jaoks ei ole pühasid lehmi. Kõik läheb loosi, kõik kõigega ollakse nõus. Samas unustades selle, et kaks-kolm päeva tagasi olid nad varmad peaministrile umbusaldust avaldama ja sõimama teda seitsmes surmapatus kõikide nende asjade eest, mis, mis mida, mida Reformierakond nagu endas kehastab. No ma arvan, Karel Rüütli võib-olla siin magab mõne öö pea selgeks ja siis hakkab vaatama, mis laual tegelikult on, et üks asi on see töölepinguseadus tõesti, et võib-olla seal ei ole pühasid lehmi, aga kas, kas rahvaliit tahab olla valitsuses, kus hakatakse pensione kärpima? Et ma väga kahtlen selles nende nende noh, nagu valija valijaskonda vaadates kindlasti ei ole nende jaoks püha lehm, näiteks vanema toetused pole kunagi olnud või, või peretoetused Aga need on ainult ainult Reformierakonnaga. Aga kas nad tahavad minna valitsusse, kus, kus on noh, Reformierakonna püha lehm on ütleme nende jaoks nagu see koht, kus, kus saaks läbi rääkida. Et ma, ma kardan, et seal seal läheks järjekordne vai maasse. Kui lugeda Karel Rüütli intervjuud siin juhtumisi mul on ees vist jah Delfile antud intervjuu siis kas see küsimus, milliseid ministrikohti rahvaliit sooviks? Riigikokku valitud erakonnana oleme valmis rääkima kõlkide ministrikoht? No tule taevas appi, noormees õppi natukene retoorikat enne, enne kui sa hakkad nagu parteid juhtima ette või siis tunnistajad juhiseda parteid ja seda juhitakse sinu selja tagant kuskilt, et et noh, et see lihtsalt õnne nii alasti ennast ei, ei võeta, isegi kuningas ei võta ennast nii alasti, et et see on Ole noh, see, need tema väljaütlemised natuke tuletavad meelde jah, sõja sõja, 20.-te aastate majanduskriisi ühe ajalehes ilmunud töökuulutuse või teie otsimiskuulutuse aus Hiiu neiu, nõus kõigega. Veel üks nädala Rüütli, millised on teie etteheited tänasele valitsusele, praegused koalitsioonipartnereid ei ole võimelised Kokkulepet, eks. Aga see tähendab, meie oleme kõikideks Cucurepeteks, püksid võtame jalast ära, et saaks kõiki kohe ruttu valitsusse. Et see on noh, siis on niukene mage. Mage värk. Selles mõttes au keskerakonnale, kes kes ütles kohe kiiresti ja, ja varmalt, et, et nemad, nemad selle selle valitsusega ei ühine ja. Ja ongi asi, ma ei mäleta, kumb jõudis enne öelda, kas Ansip, et keskerakonda kindlasti ei võeta või siis Keskerakond, et me kindlasti ei lähe. Sellega oli kiirus laevakuurina. Samas tants on käidud ka varem just nimelt niimoodi, et, et kõigepealt öeldakse, et meie meie omavahel ei tantsi, siis käiakse kogutataks erinevate partnerite eest ja siis selgub, et need peetakse läbirääkimisi. Päevad kaks selgub, et noh, nendega ikka nende teiste partneritega väga ei hambu ja tegelikult võib-olla isegi väga ei taheta, et hambuks ja siis kuna avalikkust näete, meil ei ole ju kellelegi teise ka siin mängida, et ega riiki nurka ei visata, ei saa visata nagu eile keegi ütles siis ja siis lõpuks kummardatakse mõlemalt poolt. Siin Keskerakonna poolt Reformierakond polnud, et jah, tantsime seda tantsu ära, siis. Jah, no muidugi, Keskerakonnast tuli ka eile väga huvitav, nii-öelda nädala, mis ta, mis ta nimi on see peasekretär Toobal vä? Nädala Toobal tuli, et valitsuskriis ajastati täpselt selleks hetkeks, et saaksid Tallinna päeva ära rikkuda? No see on, see on jälle niisugune, et et ma arvan, et Keskerakonna esimees võiks oma noorel kolleegil korra kõrva tagant kinni võtta. Selle piires teadvusele viineriputka jõudsid enne ära, avalda oleks rikkunud selle avamise pidustused, kaera. Ja ma arvan, et hilineb, vaid ka avamine ka varjutas valitsuskriisi, nii et et neid avaldusi tuleb keerulisel ajal, kui piisavalt nagu kogemust ei ole, tuleb nagu nagu Vändrast saelaudu. Rohelised on veel nii-öelda võtta, avati, avati nurgas valmis ja nemad on teatanud ka, et, et nad on valmis nagu läbi läbirääkimisi alustama. Aga see, mida nemad tahavad, see on, see on täiesti ebaselge. Nad käisid korra läbirääkimistel ka siis, kui koalitsiooniläbirääkimised olid Valime ideedest, rändeid heideti välja minema nagu mopi mopi harja, et peseme põranda puhtaks. Pole enam vaja, nemad tahavad rohelist energiat ja majade soojustamist nii palju, kui ma tean. Et meil töölepinguseaduse kohta mingit Kindlal seisumajade soojustamiseks on praegu kõige õigem aeg. Muidu lähevadki juuni juulikuus võivad ka mõned külmad ilmad tulla, siis võivad majad ikka väga soojad olema. Ei kusjuures kui see ongi kogu ideoloogia ja siis on muidugi väga vahva, siis oled sa täiesti ohutu, siis oledki seal puudel kass, kes kunagi. Aga miks nad, miks nad sellel esimesel britid minema visati, kas keegi mäletab seda? Ega seda ei teagi, keegi ei teagi ja sest et olite tegelikult nelik läbi rääkinud ja rohelised olid täiesti ilusti laua taga. Need ettepanekud olid laua peal. Minema koosolekule ela ja neid ei kutsutud lihtsalt ühel hetkel, jah. Noh, nii on ikka tehtud nendega, kes, kes ei ole enam vajalikud et suured või suure maad ütleme, kuigi noh, sotsidel ja rohelistel väga suurt vahet ei ole, neli, neli häält riigikogus aga aga lihtsalt suured leidsid omavahel, et, et nüüd teeme ära ja seda väike väikevenda pole vaja. Mulle hakkab meenuma, et midagi oli vist selles, et kas mitte ei tahtnud rohelised ebaproportsionaalselt palju ministrikohti. Nende ambitsioonid siiski oli päris päris sellised kõrged, et jah, jah, seal oli, seal oli seal. Ma arvan ka, et ega Karel Rüütliga peaministrikohast ära ei ütleks, nii et oh jumal, see on see, kõik on võimalik, aga ootame ära, vaatame, siin täna tehakse tõsist tööd. Nädalavahetusel esmaspäeval tulevad jälle uued uudised, IRL-i vist mingi seisukoht tuleb, aga, aga noh, see seisukoht, keda, keda see huvitab, see tähendab, see on kohe öelnud jah, et siin siin ei ole praegu nagu nagu ebaselgeid asju, et nemad on iga hinna eest valitsuses ja ja nemad kuulavad, mida, mida suur vend ütleb ja ja las ta siis ütleb, ootame ära siis mis saab tegelikult nii-öelda sotsidest lõppude lõpuks, et kas siis sotsid. Kas oli see nii-öelda surveavaldus sotsidele, mis, mis eile toimus ja loodetakse välja pressida midagi? Sotsid nii-öelda ütleksid ära, et noh, olgu. Me jätkame, teeme ära või juhtub midagi. Sest ma tahaksin ikka veel tagasi tulla selle juurde, kui sotsidega nüüd jätkatakse, siis nad peaksid oma koalitsioonileppe uuendama, et see peaks olema selline uuenenud abielu tõotus või midagi sellist, et et on selge, et nad ei saa enam mängida nende nende reeglite järgi, mis, mis kaks aastat tagasi kehtestati, et pigem see nagu aitaks õhku klaarida. Nojah, aga samas jällegi koalitsioonilepe ei ole sisuliselt mitte midagi muud, kui raha jagamine. Seal ideoloogiat ega või tegeleda nii selgitaks ära, mis seal kellelegi prioriteedid, et, et on selge, kasu on, et prioriteet on, ütleme noorte perede toetamine kui või midagi muud, kui sa selleks raha ei ole. Ei no, pigem pigem see, et, et nad kaks aastat tagasi sai tehtud koalitsioonileppe, kuhu, kus need, kus prioriteedid olid selgelt väga raha nõudvad ja nendest on, on olnud minu, mul on jäänud mulje, nendest on modi samm-sammult väga raske olnud taganeda, et igakordse see uus taganemine toimub uue valulikkusega, et pigem siis võtta, võtta kohe, istuda maha ja, ja teha puhastus, et, et et mis on see, mida me praegustes oludes saame leppida või mida me tahame, kuhu poole me tahame liikuda? Võtame kohalike valimiste suhtes on need raske praegu midagi veel tõesti sõna võtta, sest et esiteks on nad piisavalt kaugel. Ja teiseks, kõik sõltub ikkagi sellest, kas kas sotsid saavad nii-öelda jalaga tagumikku oreooli või saavad märtrikrooni, et noh, väga-väga raske midagi ennustada. Sama rahvaliidu puhul, sest et okei, see retoorika siin on naeruväärne, aga, aga kas nad lõpuks ka sinna koalitsiooni saavad, see on teine asi. Aga, aga ütleme, europarlamendi valimised on ju nüüd siinsamas. Et kuidas teie arvates see, see. Karneval nüüd siis nagu, nagu neid võiks mõjutada minu meelest Europarlamendi valimiste puhul on, on. Kõige veidram see, et, et see, et see tegelikult on kitsaklubi mäng, väga palju inimesi ei käi neid valimas ja, ja need nüüd see ka isegi mitte ei huvita, millest on muidugi kahju, aga, aga need on erakordse tähtsusega poliitikutel endale, sest et see näitab ära nende jaoks selle nagu hetke populaarsuse nagu edetabeli tõsi, väga väikse valimi pealt, et seal väga väike seltskond käib seda valimas. Et et mul on nagu tunne, et, et see on europarlamendi valimised on koht, kus, mis, mis on poliitikutele Kosmose tähtsusega ja samas nagu avalikkus ei saa aru, mis asja nad ajavad, et miks nad selle ümber niimoodi Trallitavad. Aga ma arvan siiski, et poliitikutel ei ole see nii-öelda võrdselt kas tähtis või või mitte tähtis, ma arvan, et sotsidele, see ei ole tõesti tähtis. Sest kas nende esinumber Ivari Padar sinna valitakse või ei valita, see ei anna nii-öelda pikemas perspektiivis nagu mingisugust nihukest noh, edumaad või eeslöögiõigust. Aga küll ma arvan, et reformile on, on see suhteliselt tähtis. See on pidine kaigas, millega vehkida, näete meid, meid usaldati nii-öelda Euroopa usaldas meid või noh, seda võib ju keerata ükskõik kuidas. Ja, ja võtta ütleme kindlalt kaks kohta, aga oleks ikka jube kihvt, kui kolm kohta. Et see annaks, see annaks niisuguse noh, ikka ikka paraja paraja edumaaga ka järgmisteks valimisteks ja ka ütleme koalitsiooni sees ja kuni järgmiste riigikogu valimisteni välja. Ma saan aru, et seda poliitikud võtavad need europarlamendi valimisi kui usaldusavaldust või umbusaldusavaldust praegusele valitsusele, et sõltuvalt siis sellest, et kas need, kas tulevad protestihääled või tulevad tõesti opositsiooni, lähevad või tulevad valitsusliidule, et et see näitab, nagu selle praegu just nimelt usaldust praegusele valitsusele. See sisuliselt ju ongi, sest ega, ega sellest, kes Eestist nüüd siin europarlamenti valitakse, ega sellest väga palju sisuliselt ei sõltu, sest no ei sõltu, kellele. Ütleme nii Euroopale kui Eestile Ka Eestile oleks ikka ikka õige, kui, kui seal oleksid ikka nii-öelda hakkajad inimesed et sinna ei lähe mitte mingisugused partei peakontorites, kus või kelle kedagi, keda väga kitsas ring inimesi on, on nimekirja pannud vaid vaid et sinna minnakse ikka tegema tõesti sisulist, sisulist tööd, seda küll, aga kuna vaid kuus või, või, või üks või 60, et et noh, on siis kuus, siis on kuus. Jah, aga see tähendab sõltub jah sellest, et millised inimesed, aga, aga mitte sellest, milline. Ei, ei, seda küll, jah, seda, seda kindlasti mitte, see, see ei ole nii oluline, sest see üks ajal seal, aga ütleme tugev saadik nii nagu omal ajal, eks ole, Toomas Hendrik Ilves oli, keda teadis terve terve Euroopa terve parlament, eks ole, noh teadis kohe, et ahah, see on Toomas, see on Eestist. Aga siiski, ma leian, et europarlamendi valimised on kitsa ringi lõbu, et hästi seda võib võtta niimoodi, et, et see on usaldushääletus valitsusele, aga, aga see selgelt ühiskonna ühiskonnas suuremat seltskonda ei ei puuduta. Nad ei süvene sellesse nende jaoks, see, see trall on nagu rõhk sellel rallil on. On natukene arusaamatu, aga ma olen sellega nõus, aga, aga ma arvan siiski, et, et europarlamendi valimised selles, mis juhtus eile, ei ole mitte viimasel kohal. Kindlasti ei ole viimasel kohal just nimelt poliitikutel on see ju täiesti elulise tähtsusega, seda enam, et me ju mäletame, poliitikahuvilised mäletavad Eesti seni ainukese Europarlamendi valimisi kus, kus, kus, kus samamoodi valitsus võttis, võttis seda noh, nagu usaldushääletusena ja millest sai alguse siis nii-öelda Res Publica allakäik või tookord said üsna, üsnagi hävitava hävitava ütleme tagasilöögi või et nendel ei läinud seal ei ole kaugeltki mitte hästi sellel, sellel nendel valimistel ja, ja nende kuidagi noh, enesekindlus murenes pärast seda ja, ja ka me nägime, kuidas terve partei Murenes jah, aga kõige selle kokkuvõtteks ikkagi öelda, et tavakodanik imeb jälle käppa. Kuidas poliitikud omavahel jagelevad asjade üle, mis jäävad arusaamatuks ajal mis on väga raske? Just et, et see, see, see iseenesest võiks ju see nii olla, et klubi tegutseb, et, et nende jaoks on see tähtis, Nad talitavad selle üle. See, see, mis mind murelikuks teeb, on see, et, et inimeste jaoks on praegu kindlasti absoluutselt teised asjad tähtsamad ja nad ei saa aru sellest, et miks, miks valitsus paneb nii palju rõhku mingisuguse asjaga tegelemisele, kui nendel on praegu menüüs on palju, palju olulisemaid asju, millega tegeleda, praegu tõesti ongi väga-väga palju olulisi asju, mis vajaksid, vajaksid tegelemist, mis vajaksid sellist erakondade üleseid otsuseid. Nonii ootame esmaspäeva ära ja vaatame, mis hakkab saama. Me tahtsime täna Heiditiga siin mardi seisukohta, ma ei tea, sellepärast ma ütlen, et me tahtsime täna Heiditiga siin kakelda kuldsõduri üle kaklema. Nii Arnold Kask käsi selle peale Oli mitte väga palju aega ja ja sellepärast teeme seda eriti intensiivselt. No hästi, mina tahtsin öelda seda, et, et ma toetan Kristina Normani projekti ja ma arvan, et, et selline, et kunst võib olla ühiskonnakriitiline ja peabki olema, ma leian, et see oli, tegemist oli kunstiga ja, ja, ja ütleme projektiga, mis mis on huvitav ja näitas ühiskonnas väga huvitavasse suunda. Projekt, mis on täiesti mõttetu, mis provotseeris sündmusi, mida provotseerida ei ole vaja ja tehtud täiesti valel moel ja täiesti valede vahenditega. Ma ei hakka sõna võtma selle kui kunstiprojekti kohta, sest ma täiesti kaasaegse kunsti osas ennast eksperdiks ei loe. Aga ma kindlasti ei kuulu nende inimeste hulka nagu Kristina Norman ja ilmselt veel mõned selle projektiga seotud, väidavad, et kunst on tähtsam kui elu ma olen, ma olen jätkuvalt veendumusel, et elu on tähtsam kui kunst. Ja ükskõik kui edukas projekt seal Veneetsia biennaalil võib-olla siis häppeningi, mis ta korraldas seal Tõnismäel, oli ikkagi täiesti vastutustundetu. Ma ei, ma ei tea, kas see oli teadlik provokatsioon, oli sa selle kunstniku püüd niimoodi küüniliselt? Endale reklaami teha või, või, või siis tõesti on tegu sellise hullikkuse hullikesega? Ma saan aru nii üht teist kui ka kolmandat. Ma jälle, kui eesmärk oli, oli see, et, et politsei tingimata tuleks eesmärk oli see, et, et see asi see korraldada, et mitte seda küsida luba, et mitte teavitada politseid. Eesmärk oli see, et politsei tuleks, et ta võtaks selle selle puusliku kaasa, paneks autosse ja et saaks seda tegevust, kui politsei nii-öelda politseiriigis nagu meil on, eks ole. Seda kõike toimetaks, saaks sellega filmilindile võtta, siis võta see film minna Veneetsia biennaalile ja teha sellest sellest suur kunst, ma ütleksin nii, et kokkuvõttes on see üks suur jama. Minu meelest Kristina Normani isiklikud ambitsioonid ei ole isegi tähtsad, sest et kunst võib-olla ütleme kunst võib olla suurem kui kunstnik, et ja mõnikord mõne kunstiteose väärtus selgubki, ütleme tagantjärgi see on üks asi, see on vaieldav. Aga mulle meenutab see projekt väga mõne aasta tagust Taanis toimunud Muhamedi pilapiltide ja aktsiooni, kus, kus Stahli suurim päevaleht Jyllands-Posten avaldas mingi aja vältel siis karikatuurid prohvet Muhamedi kohta ja see ja see idee sündis sellest, et toimetusse enda keskis arutas, et neile tundub, et nad on siin Taani demokraatlikus ühiskonnas hakanud tegelema enesetsensuuri kad, nende, nende riigis on, on moslemi kogukond kasvanud nii suureks ja samas ka terves Euroopas, et nad, et nad oma tavalist On sul jama, aga me minu meelest me saime väga palju vabadusele kaitstud, sõnavabadus oli kaitstud ja me saime väga palju teada selle tänu sellele projektile nii Euroopa kui ka terve maailma kohta. Minu noh, minu meelest rääkis meile väga palju Ma arvan, et see, mis me teada saime, seda me teadsime ennegi seda oleks, selleks ei pidanud niisugust inimkatset korraldama ja, ja tervet noh, kogu selle lõhkumist, laamendamise, mis selle peale tuli, no kunsti nimel ei olnud vaja seda teha. Mina arvan, et oli jah. Juhtumeid on ju veelgi, mulle tuleb meelde Salman Rusti need saatanlikud värsid, mis oli kaheksa aeg läheb ruttu, aga 80.-te jah mis avaldati ja mis, mis tõi ka sellele kirjanikule peale fatwa, ehk siis nii-öelda surmaotsuse moslemikogukonna poolt. Seal meil omal ajal, kuigi oli sügav nõukaaeg või hooliva perestroika, aga mõtted olid kõik hillitsetud. Me tegelikult vaidlesime juba tol ajal nende asjadega. Et mis see ikkagi on, et kas need kunstniku kirjanik ka ju kunstnik eks ole, kuulub tema, on nii-öelda sõnavabadus ja tema väljendamis vabadus või on see lihtsalt teatud inimeste veendumustele näkku sülitamine. Ma isegi sel puhul arvan, et, et tegu oli pigem näkku silitamisega. Sa pead ikkagi teisi austama, teise teiste usku austama. Siis kui see see uske ei segasin, tähendab otseselt ja kui see usk ei, ei, ei, ei tule sulle endale kallale siis oli teine aeg, siis oli nine, eleven oli toimumata, kõik see, mis praegu maailmas toimub, oli olemata. Me keegi ei aimanud, et niuksed asjad hakkavad toimuma ja võib-olla russi oli selles mõttes prohvet. Aga, aga ta otsis nagu konflikti sealt, kus konflikti veel ei olnud. Ja võib-olla aitas ka sellel konfitsi tekitamisel kaaslane ega, ega ega meie Aga võib-olla ta näitas meile, et et kus see konflikt, kus see konflikti koht on, võib-olla tollele teada võib-olla taunib prohvet, aga. Aga noh, ta ise maksis selle eest ka rängalt, tähendab, ta on siiamaani elus jumala abiga, aga, aga ta elab praktiliselt erakuelu, ta on ööpäevaringse kaitse all ja tema asukoht on, on teadmata, seal kusagil kusagil Londonis. Ma olen nõus, et, et need, ütleme, et see hind võib olla suur, et, et ka ma arvan, et taanil lõpuks on väga väsinud nendest pila pilapiltide jamast ja nende poliitikule Anders Fogh Rasmusseni läbidi juurde, jah, aga kohustuslikuks saama sõi oma aga, aga nüüd meie näitajad läksid ikka väga-väga. Aga ma arvan, et, Läheks natuke seda pronkssõduri projekti sellega, kuidas. Kaks aastat tagasi kuldsõdur sellega, kuidas Inno ja Irja Tähismaa käisid esinemas Soome niinimetatud antifašistid Bäckmani üritusel ja pidasid seal loengus sellest, kuidas Eesti muutub politseiriigiks. Täpselt. Nüüd sa võtsid nimed suhu, kes hakkavad ka sind mart tülitama. Noh, mis jumala abiga, mis siis, tehku aga nii seda Bäckmani projekti, kui seda kuldsõduriprojekti kasutab soome vabandust, kasutab Vene propaganda väga himukalt ära ja, ja see oli ette teada, et nad seda teevad, ma ei tea, kas need kunstnikud sellega arvestasid või sa ei huvitanud neid. Ja. Ja noh, olukord praegu on maailmas siiski väga murettekitav, nii venelasel Minul endal võrdlus ei ole, ei ole asjakohane ses mõttes, et Beckman Irja Inno Tähismaa tegelevad valetamisega Nad tegelevad asjade väljamõtlemisega, kuju, kuju viimine kuhugi ei ole ei üks ega teine neist, kusjuures ma juhiksin tähelepanu, et probleem ei ole ju kujus, vaid vaid hoopis hoopis teistes asjades. Saatejuhile praegu viimane sõna, kuna meie saateaeg on kohe läbi, et kui on lahtised avatud bensiinikanistrid, siis ei ole vaja sealjuures tikkudega mängida. Aitäh täna saadet kuulamast. Heidit Kaio. Mart Linnart. Aarne Rannamäe lõbustasid täitena. Vaadake õhtul Eurovisiooni, nautige Eesti suurepärast võitu. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.