Kuuleme saadet ärgaks koolis, täna on eesti keele tund külas Marika Fastar ja Sulev Iva. Nii mu kõrval istub Kaarel, kes on tänane õpilane iseenesest saates saatejuht puudub. Sellepärast et täna me õpime kõik koos raadiokuulajatega võru keelt. Alustame võru keel ja ajalugu, kus kohast algab võru keel? Võro keel kostkotsita siis nakas või ütelda Dima nakas vanast lõunaeesti keelest. Nagu veel kauem vaheajalukku tagasi minna, siis kuna lõunaeesti keel oma kõrda arvatas, etu, mõned keelemehe arvasedoom, kõige vanem, nii lähisugu keelist, et siis vanem näituses, kui eesti kiil või soome kiil olemas šansid arvamiisi, näete siis keelemis nagu Pekka sammal lahti ja seitsmekümnendail aastail ehitamise keelepuu. Ma ei saanud, see diagrammi kohta arvas, et et juba mõni 1000 aastat tagasi Homsis algõdagumeresoome keeles on siis algkeelest õdagu mere, siis on läänemeresoome õdagumeresoome algkeeles oma argnemana keeled. Ja kõigepealt on Lõuna-Eesti ja siis oma igasuguse Karjala ja, ja hane ja Soome ja muud asjad. Ta Argmiseks aega väga vanast ajast peale juba vana lõunaeesti keel ja ja võro kiil on siis ta vana lõunaeesti keele ütsmüts, tähendab päevasane Aroval kuju. Kuidas on tänapäeval varu keeraga, kas seda kõneldakse palju? Tähendab, sel päeval toom järk, isane, sääne asi, mis tahtma, nagu tegelikult veetkes laulu tausta veel, et, et kui ta vana vana lõunaeesti keel erikohtu ja koolikiil tarvest nagu Taevis väärtuslik kiragi siin Lõuna-Eestis, kunas eesti rahvuslik herenemine pääle sess sai, too Põhja-Eesti kiradil eesti ametlikus keeles lõunaeesti keel jääteti kõrvale selle arvu saamise perra esmamitte riigi ja rahva sisse. Ta kihvt. Ja jäigi siis lõunaeesti keel kõrvale ja, ja, ja nüüd nõbu, kogu aaloe sansväega või ütelda köögikeele staatuse, vaid alles olev mõnestki mõnestki väärtust ja vastast naati väärtustama ja nõstma nagu Ello Heratama esiki koolutaja soola, aga siiski siiski nagu Heratama nõstmanaadi 1900 katsekümnendil aastil ja tõust aastaga aastalt edesi on võro keele seisukord paraneb. Et katse kümnendis aastisol ta juba väga õnnetuks haisu niimoodi, et ta kõva sääne väikese kiilivastane poliitika on olnud terve roopa, mitte Eestis toll, ka rootsi saami keele vastaja Olga-Prantsusmaal barritooni keele vastane edes ja samamoodi oli Eesti nagu lõunaeesti ja võro keelevastase selline küllaltki räige poliitiga suhtumine. Ja, ja too tagajärg on siis tuulidma, joovad monomida see küssa. Et, et katse kümnendi suitse kümnendi saastis dus aastal asi nii, et hinades kõnelda Kotokolatsiga võro keelt, hinalüüsi kõnely Eesti proovi siis kõnelda eesti kiradi võimalikult selget ja puhast eesti kirjakeelt. Ja, ja tooniale juba sisseharidusele. Kuna kooli opa olite kõnelnud, ei tohekoloogilt kõneldati bet selget, ilusat puhast eesti keelt kõnelema platsil muidugi nagu rikut ärk. Nii ja solgi tähenduses päevasem sisse, hari vanem pile, Doha omilatsiga võro keelt kõnelda, nüüd pead tegema tööd, et vane pid tagasi, harjuta oma ime keeledale. Nii. Ja too ongi, sest tuvastus siis, et, et noid vanem Pitki lotsiga kõneluse võro keelt, raekoja ehitus, jaanituust tulevad, uued latsige kõnelase võro kiilt om väega väega vehid tähendab siis päevas ja oma vaikses räige väikesi kiilivastase üleeuroopalise poliitika tulemus. Ja kui nüüd, kui palju üleda võro keele mõistlikum need või olla umbes 70000 andsite keriga Taiv kõnelusi ainult umbes poole Veideman. Mõistid 70000 ja või ei ole 35 40 50000 sansid tõkaste töötaste pruukvaadad keelt, aga suured, suurem osa helist ERKI vanem painemise. Jaa jaa. Latsin veidike. Tegelikult kui nii võtta, siis ta 70000 ei olegi ju väga tillukene nummer. Et Sulevi metsa need tappel kun omma seen kõik see lahenda keel. Ei seal oma kõik euroopa keel, keel ja võru keelel on seal euroopas rehkenda kõik vähem suurema keele kokku rohkem veidi ebaametliku ja nii edasi, siis umbes 120 keelt Euroopa peale Saasid ja võro kiil, olles isal 60. 70. kotuse peale umbes poole peal. Marika, sina nägid väga hästi mõlemat keelt, nii mõlemat murret siis nii Põhja-Eesti kui ka Lõuna-Eesti, ehk siis võru keelt võru murret. Kuidas, kuidas inimesed nagu sellest aru saavad, kas inimesed saavad võru keelest aru, et kui me teeme praegu siin sedasama raadiosaadet, kas võib-olla kuulajad ei saa üldse aru sellest? 35000 kõneleb iga päev võru keelt? Toosama küsimust sa sa mõisast äkki esivastata hoopis tollele küsimusele ma ei tea, kui palju Harr saad, et muidugi homsantsid Sõnnu peram poole, Kaaemmi Sandsid lausid kah. Mida, millest Mikast põhjaeestlane naljalt eks aru ei saa. Aga väga suur osa võru keelest võru keeles õnnest muidugi omaks eestlasele ka arv saia. Et ta keelt nagu elavam pasteeta toas on väga hea muusika muusika anud üldse väga palju nagu nii-öelda tahtmist või ann nagu julgust hinemisile, et et tena saasti julgus jumma, keelt kõnelda. Ja esimene aseme võrukeelne laul või noh, peaaegu Edimine. Oldu, Jan Rahmani kõnetraat, Lea banze, kõik Inemise võru keeles laulma jaa jaa, ka väga palju võru keelt kõnelema või vähemalt keele peale märkme. Ja ma mõtlen, et nii poissi kah kulleldatud laulu. Disaid Arrus, jaht laulust. Kas teil jäi kõrva mõni isane sõna, mida te ei, Tiia? Ning kastes Arro, tan laulun. Minule kogu kogu kolmas rida täiesti arusaamatuks. Seal siis Hamburg ohuku Salel Bruns tumma, nii kate kodustavalisi vaja kõraga parandada. Erineva sõna, kuu tähtsa lõbu ei tähenda mitte, siis saad nagu aru saan, seal mitmus ja ta mitmuse tunnus, aga näete siis mitmuse tunnus Olesi, ungari keeles külgaa, võru keel on too sääne kõri hell. Jah, hästi. Ravim veel. Jah, juba hakkas tulema. Mida sa lauset tähendab? Mis asi või noh, anna alla, näiteks hommik. Kas ta on umbes samakõlaline, kui näiteks ja ärirõiva rööbastanda ehk siis sälgel panda? Eksisin, ta on mingisugune rõivas ja, ja seal õhuke rõivas ja su seljas. Et mitu jalamete jalases. Mida tähendab see s, kus on rõhumärk peal? Too pehme märk, umbes nagu vinna keele Homniakkis nakk, teine. Ja kui sa mõtled? Kõigele peale siis palk ja palk. Et siis see palk sinna me võime iga väikses antsem märgikese monokirutada. Et tunne ütles, toodeta sõna pehmelt ütelda palataliseerite. Nii, aga mida te Nendes ametis ehk siis eesti keele õhukas ärksa seljas? Trundsam trumme. Mis asi, prints võis olla? Ma ei kujuta ette ka seal naiste rahvilge käis jälgedel mõni terca meeste rahvil nendes Šotimaal. Ja seelik, rikkam, tume jah, summat siis ütle mulle enda telefoninumber, läheb edasi. Ja nii edasi ja siis on, nagu ma aru saan, nagu Hispaaniast jestab pidu, võib-olla. Ja nüüd seal. Pun säänedukake Helir, too näitas siis, et tegemist mittumusega. Siis ta jah, siis on meil, meil on tulemas pidu ja rock summer. Ütle mulle telefoninumber. Seal kuidas on, kas võru keelt õpetatakse kusagil spetsiaalselt tundide mõttes? Ja Sulevis joppas Tartu Ülikooli hetk ja kunagi ülikoolid rehvas way juba ülikoolil siis Otske tunniplaanist üles ja minki Sulevi tunni. Jah, et Tartu Ülikoolis on võimalik opi seal nelja ainepunkti Eestis. Homsane alustas kursus Aqva parkla käivi. Lõunaeesti keel on asja nimi ja seal siis upitas veidikese lõunaeesti keele aulusti kõigest ja siis ja siis juba konkreetne praktiline võru keele Opus. Sügisel tulles järg kursus Sügise saatja haarata Kirotamist võro keel põhjalik. Ja ka vähem pile Latzilopatas võru keelt katten kümnen Võrumaa koolin ja neil on setomaakoolil. Et setomaal seto keelt Võromaal võro keelt, kuigi ta seto ja võro keele vahemäega tillukene, aga, aga siiski seto kõnelased neelab oma seto kiil võrukese, ütles, et neil on võrokil, kuigi keeleliselt on ta noh, peaaegu sama. Ja siis mõne opa opa seina, sellest võru kultuur, uuri Upase rahvalaule ja mängiva Tõse tegema jällegi rohkem näitemängu ja Opase aabitsast. Mõne Opase vil võru kirjandust mõne Opase Võrumaakodulukku ja Niina tunnisel omma. Üldiselt räägitakse, et keel on väga ütleme, tihedalt seotud mingisuguse rahvuse, mingisuguse eamis, piirkonnaga või siis maa-alaga, millal nad elavad. Ja keel on ühtlasi mingisuguse rahvuse või mingisuguse isik gruppi siis tähtsam identiteedi, selline märk või tunnustus. Mis te arvate, millist mõju avaldab võru keel kogu Võru inimestele või siis võru sellele kultuurile? Võro keeltumiks peet kõige tähtsamas võrokesed hulluses ehk too rahvaski Võromaal elastu põline rahvas, saane ka sinna võro maale palju inimesi manu sõitma ei ole, seal on toosama rahvastatust, aastaga satuvad tuhanded elamusena häste põline rahas arvates, et Võromaa Saaremaa kõrval nagu oma põlisuselt ja kui järgmine Saaremaailmast veel politsei on Prahas. Et näide võrokesi, siis võromaarahva põhitunnus kõige tähtsam tunnus ongi võrokeelses ET Võro Instituudi tuurit põhjalik uurimine 600 inimese käest küsida, mida arvasid Inemise oma pidanud nagu võrokesed kõige tähtsamast tunnustus võro keelt. Et, et siis võib ütelda, et Võromaa rahvas identifitseerib piir või, või nagu tege hinnast, kinnas, hinda Tiidmise kõige tähtsam osa ambida võro kiil, toom, küllaltki gimme uurit. Võru keele tänapäev, millised asutused edendavad keelt võivad seda hingedes. 95. aastal deti võrule Võru Instituut ja Võro instituudil on ma saan see ülesande, et ta pead nagu hoidma, muutma ja arendama ja tegema muidu asju võru keele saast. Võru Instituut on, tegeles nii võru keele uurimisega kui igasugune tside raamatuid ja plaate valla andmisega. Ja siis tatart, tun, Ülikooli manud Lõuna-Eesti keskus. Kehasis kõrvaldas kõiki asju noile, võrukesi, läägija, elase, Tartul ja ka üliõpilasesilekeskusel pomm nagu väga tähtsa osa tooneta, nagu ühendas. Või sinna tulevad kokku kõik Tarta võrukese Humma keelt kõnelema ja üldse nagu ma kõigi vaimu hoitma või veini. Ja siis on Movil mitma seltsi, on ta võru asi söand asjas võetu, nagu Võro Selts kõrvaldas kaika suveülikoole ja on niisama raamatuid val. Ja aga siis oma selts, on ka Tallinna Liina härlan neil võrukeisil ja esiki. Toronton Hom, Toronto võrokesi selts. Igal pool üle maailma. Hom võruka, Eesti istehambad sel päeval muidugi ilmus Uma leht ja kõigile paiklikele võrukesele võru keelt kõnelevale inimesele väga tähtsa säält saava luuke. Saava Luke Võrumaaelust ja on väga hästi vastuvõetav. Oma lehti siis 100 protsenti võro keeles, seal muud keelt ei ole, see. Ja teda võib-itatoos Tartu Maarahva nädalalehe nagu perre tulejas sisetu perre tulemine, sind pea haigu katseda aastat Hildanud, aga siiski. Et kui nüüd Tartu Maarahva nädalalehel Hom kattesas sünnipäev siis ei ole peaaegu midagi kõnelda toost, et tegelikult oli idu auleht ju lõunaeesti keelel. Ütleme siis eesti kirjakeelena ja siis on vil televiisori mõni Umagi linna võru keeline saade tsirka, sirgukene näetise Zlatsile ja om kaits contra juhid, saade eluline. Ja siis omme isiki internetti. Mõni võrukeelne asi, tõstmist, Sulev, kõnelda parendale. Jah, et nagu tähendab sellel päeval seansil Geelylmja ja putrihe ja internetti ei levitanud seansil keelil olime ennastki tulevikku. Sõna puutri tõusis, vastas tolam ja ingluse kamp juuda võraga putri eesti keele arvuti. Ja võrokesed armastuse jätta mõne mõne mõni mõnel sõnal mõne silbi ees ta kompuuter, program, putri ja varrukas mõned päris laste arvu, et tähtsam tuua, et, et kiilolasiga puutril putru, programmi igasuguse tarkvarahommik õige mitu programmi võro keele näete siis seal on nagu värava ei või mõni sääne võrgu kaemise programm. Et sa saad võrgulehekülgi oma mitu programmi võro keelde, pantu menüü oma Ilos ühe võro keeli olema, saad sealt siis valli. Tegemisi ja muidugi ka lihtsalt saatsid võro keetsid. Internetilehekülgi on päris palju Võro instituudi oma ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keskuse oma ja on ka päris šansid rahvusvahelisi lehekülgi oma võro keelde panna. Teisi väikesi Kiili siis siis võro kiil on nagu putru ja internetiasja nagu it's nüüd arenenum, pita karjala ja, ja vepsa ja mis väikese keele oma liivi, neil ei ole nii palju. Kas võrukeelseid raadioprogramme, kaan olemas? Raadioga on niimoodi, et võru keelitseja, mulgi keelidze uudis oma üle nädali raadion Tom anne uudisejaam ka viitsikid, kultuuri saatid. Muud ei ole. Aga nagu töisil väikesi lõdagumeresoome Kiilil ommuniga, raadio ja televisiooni pool jällegi parem kui neil. Aga meil on siis Yaletum, putri asjandus nagu kõvend. Aga kui need väiksed lapsed pannakse kooli seitsme aastaselt, kas koolis õpetatav siis nii-öelda ainult Võru keelt või traditsioonilist eesti keelt ka mitu aastat, vastupidi et õnne võro Kiidvabati Võromaa oled sa siis tahad lõunaeesti kirjakeelt, mina veel peaaegu nagu Valogil tabati umbes 150 aastat tagasi. Ja, ja hääle tuud viimane 150 130 140 aastaga on kõigile Võromaa platsile siis opad koolis, mitte nede ime kiitvaid põhjaeesti kiraldilt. Siiamaani tähendab sel päeval kahopatas kõigile Võromaa latsile koolihariduse esimesest klassist kuni kuni ülikooli lõpuni on eesti kirjakeele nai saakitud Lumagi, et rohkem qq esimeses klassis esimene, teine klass, kolmas alglaseb ütte kõrda medalita võro keelt, nii et on hästi sümboolne tõuganud oma keelt jopid. Koolihobuse puhul on meil vilväega alustuse, looda et meil tekümnes mõni võrokeelne kuulva võrokeelne lats ja siiamaani ei ole ühtegi varu keelist kuuligalatsi aida vil, aga noh, lootuse meile oma suure selle tõsildei saak, teda oleks kaasa toonud päris huvitavaid materjale siin ümmarguse laua peal. Näiteks seesama Võrumaa oma rahvakeelne leht omale siis siis on päris algkooliõpikuid Opus Al kaabik, aabits ja algkooliplatsile. Kuidas seal tekivad või kes selle eest vastutab, siis on sellest vastutaja Võro Instituut, Võro Instituut, säänse pasa nagu võrokeelse aabitsa. Vaid seal on meil sana Tüürühkija ta aabitsa kokku panud aabits lihtsalt praktilisest valdusesse ta juba mitu aastat ka võro keelt kooli hopataga olles materjali ja siis nüüd aabitsa perra ligi kuus, seitse aastake opad koolis. Lisaks aabitsale kombel võrokeelne lugemik. Villane materjal toodeti akva esimesel aastal, kui Võro instituut loodi, siis oli juba võrokeelne lugemik. Kalale ta on ka päris korralik juba või ütelda üle 10 aasta vana koolimaterjal ja siis kõige lahtisem tan sea võõramaakoda luuraamat. Nagu väikene entsüklopeedia, siin on Võromaa Koltsile see kõik maa tiidus, geograafia ja, ja ajalugu ja looduslugu ja isiklik kirjanduslugu ja see on nagu terve Võromaa. Elo on siin see Iloza. Muidugi pead ütlema toodet kui kõnelami Võrumaast, siis ta Võrumaa ei tähenda enne Võru maakonda vaid tähendastada. Maa allak on võro kilt kõneldas. Ehk siis ka terve Põlva maakond, daambadze päeva Põlva maakond ja siis on seal vilga jupikene Valgamaast iga Hargla ja Lüllemäe ja kōik küla kant. Ja siis on meil ka jupikene Tartu maakonnast nagu Mehikoorma kant, et toom nagu muidugi lõunaeesti keele ja lõunaeesti keelt kõnelda on tegelikult veel suurem. Aga me oleme võtlenu kiskunna, siis ei kihelkonnad eesti keeli ja ikka ta vana Võrumaa katesse kihelkonda. Vana-Võromaa Veedla, et enam-vähem Ilos vahekokku võro keele piiriga võro keeleala, mina tähendab Tuomioja Holl vanal vanal tsaari hooldundu vanal Võru maakond ja Võro Instituut Sis kõrraldastat võro keele Opust ja ta oma leht levista vana keele alada, mitte siis mitte siis Võru maakonna, aga Võro Põlva jupikene tartu opikene algama. Et piiri ei ole Mias nii tähtsa, et mina osandogiil Heinemise tähtsa Kuidas on võru keelega tänapäeva noorte seas, kas selle, kas Võrumaal, Põlvamaal, nii-öelda Võru kultuuripiirkonnas kõneldakse võru keeles või, või kas nad räägivad põhjaeesti keelt, no seal või ütelda, et omasene võro aktsendiga lõuna või lõunaeesti aktsendiga põhjaeesti keel, mida sa kõige rohkem kõneldas. Aga, aga muidugi vanem rahvas kõneles kõik võro keelt, keskealisi, kõnelas istandusi, võro keelt, noore kõneluse nii ja naa, aga juba rohkem eesti keelt ja võrokeelseid latsi. Tänasel päeval väga veider. Et toosama pärast, et kõik ei ole võrukeelsest kooliharidust, ei ole säänest gabai koolnu, meeleski, ametlikku staatust võru keelel, et et kui kardan, ma usun küll, tule siis need võrokeelse platsi ja noori rohkem, aga tähendab, et sel päeval neid väga palju ei ole, et tähendab sellel päeval rohkem nagu keskealisi inimesi inimesi keeles, kuigi jään. Ma loodan, parandas. Võro Instituut tege väga palju tööd Ladzihas et omm, antu valla kasutasid kooliraamatuid ja kassette ja CD-plaate ja vits CD-plaat. Ja mul on Kazine üten laulamilatsiga laulamilatsile. Ehk siis laulame lastega, laulame lastele. Jah seda plaati jadas Võru ja Põlva sünnit des Maiun kõigile imadelegia homolkva vahtselt imas jälgi saan, et, et Nassis Ökva sündamisest pääle Saasse ummile latsile anda kullelda võru keelt. Ja siis innustanud neid nagu oma kilt kõnelema. Et see plaadi idee on tegelikult peri Suurbritanniast kostis kõmri keele edendaja oma, teen imile inemisile seansse plaadi ja noh, mõte on muidugi sama, et, et ima nakanu latsiga kõnele oma oma keelt. Või oleme võiks kah kulleldanutsio plaadivalt ütte laulu. Laulises nimega mina lätsisiidile jah. Kas koodi kangast, kangast kangast, kas kuudi kangas, kangas, kangas, Iierrüüred, hoi-hoi-hoi, hiir, hüüred, oi-oi-oi, Lewaneedee kiireid. Vurr uuri mulk-mulk-mulk urravuris mulk-mulk-mulk. Kiitšerruuga Ruuga Ruuga süsiigiidia, Ruuga, Ruuga Ruuga sai Ruug soolane soolani. Soolane sai Ruug, soolane, soolane, soolane. Ai. Lastetu oma Vettuma vetu Mavaielammast, Vettuma, Vettuma Vetum lammast. No siin lauluna pidi olema Küllidestutva sõna teile. Ehk mida me obsem juba Riia Riidose Jah, aga märg särk, saak. Meeldetuletus, kuuled, sa oled terveks koolis. Aga me räägime võru keelest. Ja külas on Marika Faster ja Sulev Iva. Kuidas peaks ütlema Sulev Iva Võru keeles, kas inimestel on, nagu ütleme, võrukeelne vastega oma nimedele on jah, tähendas tuum järgi nüüd veidikese keeruliselt et mõni hinemine nagu hindazances, kirjaniku nimes või igapäevanimes nagu oma nime koguni võro Perastan. Nii kui nii kui mul näitusi Sulev Iva seal hüve, sulla nad oma ammu juba kiroquma midagi kiruda, siis ma panin talle see, see on see kuju nimekuju alati et ma nagu pea Hilda nime võro peretses kuivas. Hüva, Sulev, aga siis näete Uma lehte, võrokeelne leht. Ta lihtsalt niimoodi, et et seal nagu näete ses Enn Kasak või Jaan Pulk way näituses Juhan Parts siis ta lihtsalt käändnu tõesi bitte, nagu ta vanarahva vana Võromaa rahva nimi, nimetamise traditsioon on olnud Parsi Juhan Kazavuenn. Pulga, Jaan. Niiviisi Jaan Pulk Pulga, Jaan Juhan Partsi Parsi juhe. Lisaks Sulevile ja Marika when saates Ligema Madis ja Valtteri Kaarlases. Püüame tõlkida ja püüame õppida võru keele selgeks, ütleme keskmisel tasemel järgmise 10 minuti ja nüüd millest peaks alustama? Võisi näete siis alastadest samast võro keele kõge Umale näolisem past või oma peratsembast helist. Et oma olemas põhimõtteliselt peet ja vaba helik vaba heli tuugu helivabalt välja tule nagu A. U-i Beethiljon tõugu Helju kinnik pealt näetises Vaik vaid Beethil ja näitan siis ja siis seal omakorda on niiviisi, et oma poolpeet viskeid Oma poolpeet jakk oma täispeet beat tarvest helil kinnine Helvias kinni ja võro keele kõige huvitavam heli on siis sääne täis peet helil eesti keeles ütelda klusiil, helitu kaashäälik. Nagu. Kirjutades võro keeli Q tähega. Ja siin on nüüd see ajutine tekstike äkki proovid kude tyyattetu kuu, siis on selline asi, minesin kõris kinni ja see on heli ma proovidele paar sõna ette ütelda, pruuki ütelda, näete siis nagu eesti keele sõna mina, Olasi, võro keelemapp ja sina ole siis map sapp on kehamahv, sa sul väga hästi välja, aga proovisina saab, aga vaat siin oldud aega Iloza. Ja nii, ja siis soo on too pärast hästi tähtsad Q-tähega kirjutada. Et kima näete saaga sõna üldsuse või mitmuse, kas teda, müts või mitu näete siis kui on maja mäe pääl, sis om üts maja mäe Agum majaka mäe peal, siis on mitu pini ketin siis müts, pini kompinik Kätlin siis on mitu lookesis, ütelge ütelda maja mäe peal ja majamäe peal sõnakese ojamäe pääl maja mäe pääl majat maja mäe peal, jah, jõuadel pini kitkeptil pinik ketti, pinite pinike, kaad ei tohi kuuluda pini ketil Seniketi kala viin, kala viin häste juba tule. Et Toomsena asi tal tead, enne magama jäämist saingi haarata. Küll ütlema, et kui no Võrumaal otse ja kõnelase peamiselt eesti keelt siis seo makk ja sakk. Homlaide keelen kimmel oleman selle, et noh, kui sa tõist moodu ütled, ei saa teistmoodi ütelda kui Toomegi kimmasse, et ma olen ja oled sa tom nagu sa näe, rõhuteldu asi. Esike siis kõik eesti keelt kõnelase ratsasiis on meil alati isane. Eesti kirjakeele lõunaeesti aktsendi osa saab, kuidas öeldakse oma kursust võru keeles jätkama või kust klasterdada võisi näituses kaeveli päeva, Okide vis päida. Üle hommentule püha päiv siis nakkaski jälle vahtisin ennatalbale iis päid, päi kolmandail neljandail vain, ela Taiv. Hitler, kah mõni ja esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev kriidipulbrit ja käiv. Ei olnudki nii hull, nii hull ei ole. Pool päeva mõttes väga eriline päeva nimi tähendas toodet pool päevateki tööd ja pool päeva puhati. Kätis annan kraamiti tarre. Väga loogiline ja liili keelenum, sama päeva nimi veidikese tõist, teist muidugi ütelda, aga. Seto keeles vastakita pool päeva asemel on pooltühi või pooltäis meile ja seto talle pool püha. Kuidas alustada näiteks võrusse minnes enese tutvustamist võru keeles? Või ütelda näete siis, et. Ma olen Madis. Ma olen Madis. Olek on ka kuuga ei ole ja ma ole, ma ole Macangug. Siis võiks minna veel Tõsevaga erilise asjaga võru keelend Tomsis. Vokaalharmoonia. Valudele ütelda vaba heli, kokkukõla kui tahta nagu päris eesti keelde panda, mitte võõrsõnaga, siis Olesi täishäälikute kokkukõla kooskõla. No too õige too ongi vaba kokkukõla kui sõna lõpu oma sama, mis alguses näete siis, kui sõna alguse siis pead lõppu tulema kah. Päeva OÜ või mõni teine täpitäht ja kui sõna alguse homsale täht kohe ei ole Tätte pääl ava, joo systet lõpu tulema, kas endiselt sama sorti täht? Toongi, ajakirjanike, võro keele, teda laenanud soome-ugri keeli tunnustajane, soome-ugri ja türgi keel, türgi keel, oma vokaalharmoonia keele eesti keel on nagu väikene erand, eesti keel on saanud nii kõva germaani mõõta, seda eesti keeles tund ärganud. Aga muidu on soome-ugri keelbja inanduse asi. Eesti keelel kõnna keelen, mõnikord siiski trehvad šansid Sõnnu kah. Et ütlase näitas, et ma lähen, et säält seal võid kullaldatud. Aga siin on väikene harjutus et või ütelda, et tuber, et kas kui ma siis kätega tähe sõna ilma Tättelda Nukohoma Tättega Ede poolitseb sõnad tähendasid mu sõna edasi, siin suu, Ede osa, keele, keele, Edeosaga ja luu kohe ei ole Tätte tähil pääl looma tagapoolise sõnak. Brooke siis neid Ede politseid. Madisson lähe loesajana, Ede politseid. Pese. Tiime tämbe. Küsime tütergiana tütrekene tütreks väga hästi tuli välja nagu, nagu sündinud võrace. Sina siis need poisid. Kõnelaste skulptor Elo seal. Ja siis nüüd üks huvitav asi on võro keeles veel, et hästi palju homsansid, katsik, vaba Helle, mida eesti keeles ei ole. Et soome keeles naa mürki olema, aga eesti keeles ei ole nagu häll või? No ma saatsin asjad ning optid kiusada. Hariliku eestlased on rasenaid välja ütelda võrukesele hästi oma. Proovime siis naid äiga, nagu käin, näitame täis. Jäi vist päris hästi. Proovisin aga. Käume näosutama. Ja sina peasy veidki saareta, äi. Käine Ma pole niivõrd asjaga, see öö tundub väga keeruline. Proovitoosis ööd Kööwitzi hüüdma. Üüts, lõudme hüüdma, löö rütme, jah, viimane kord persilos, kelts ja löödne. Sinul väga ilus on all. Ja kolmas on siis. Hääletame. Võtame Ilos hääletama. Jah, need on, tekkis väike probleem, sest ma ei paista ühestki sõnast aru, saavad. Nii Käina käima käima, võitjana näitama ja täis täis õige köögis ei mõista. Köis, köis, pidime leidma ja hääletame kaotamatki, no peaaegu hävitanud, hävitama. Ma tahan, et meil hakkab aeg, oleksid otse. Kipub olema selline lugu eestlastega, et alguses ei saa käima pärast seda pidama selle võru keele tunniga, kui kellelgil tekkis huvi võru keele õppimise suhtes ja kuskohast saaks õppida seda et siis kui oma ülikooliealise siis tolku Tartu Ülikooli, et seal ei käidud lõunaeesti keele kursus ja seal ongi põhiline võro kiil, mida seal hopitas. Et Tartu Ülikooli manu Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keskus, et seal sai ennast kirja pandav Aziz, eesti keele oppi tooli minna ja ütelda, et tahate võro keele kursustele tulla. Ja muidugi saada Võro Instituudi hetk, kuna huvilisi juhtus olema Võromaa Inemise Sis, Võro Instituudi kõrvaldades ka täiskasvanuile võro keelekursusi, kuna tahtma Ja muidugi, või ka raamatukogust võtta esiaabitsa Ajadi lihuja plaadik reisija, siis proovi esimidagi appi. Aga kõge kinnang on siis, kui otsiti üles mõne Võrumaa sugulase. Jaa, ballelt balleti, tal hindele võru keelt kõnelda. Ma tean, päris paljusid elemendid ja niimoodi roplad ballased näidega kõnelda seene, võro keelt et towni, kus vene keeles on siis vä üteldes, et vot ma mõtlesin mõttes omadega, kus ta soome keeles keeli keeli küll keelekümbluskeelekümblus, et keelekümblus jah, et seal keeles on, et laseb endaga tutil võrokesi võro keelt, kõnelejad on kõige parem keele selgeks saanud nii-öelda loomulik õppimine võru keele inst, Võru instituut on alles lööveedee internetis. Jah, või ei ole need lõpu võiss kulleldas häälse laulu ning kast põhjaeestlane naljalt aru ei saa. Aga too ongi siis väikses ülesandes, et mõistatada, mida me sõna siis tähenduse. Ta rääkisime võru keelest, külas olid Marika Foster ja Yves Sulev. Minu tavaliste Kaarel õpilane, üks mina vähemalt kaks Madis kehade kuulmiseni.