Tere päevast, vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning järjekordne rahvateenrite saade alustab ning tänased rahva teenrid on kahe Eesti juhtima Päevalehe arvamustoimetuse arvamustoimetuste juhid Neeme Korv Postimehest, Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ning saatejuhina Lauri Hussar vikerraadiost ning asume kohe asja juurde. Lõppev nädal tõi lahenduse pikka aega vindunud kriisile valitsuses ja pikka aega nagu kits kahe heinakuhja vahel olnud. Peaminister Andrus Ansip langetas siis lõpuks otsuse ja viskas sotsiaaldemokraatliku erakonna ja nende ministrid valitsusest välja. Ja praegu võime rääkida sellest, et Eestis on võimul vähemusvalitsus, sest nii kaua, kuni ei ole sõlmitud uut koalitsioonilepet mõne teise erakonnaga kõige rohkem, on räägitud rahvaliidust. Ta ei ole meil ka enamusvalitsust, sest kahe peale on Isamaa ja Res Publica liidule reformierakonnal 50 kohta riigikogus ehk siis üks vähem. Enamusvalitsuse moodustamise jaoks vajalik. No õnneks seal riigikogus olemas ka Jaan Kundla, nii et see teeb olukorra lihtsamaks. Aga 51 kohta pole muidugi mingisugune oluline enamus, et et ilmselgelt on jutud majoneesi koalitsioonist suhteliselt spekulatiivsed, ma arvan. Majoneesi koalitsioon toodi siis mõistena, siis täna ma saan aru, kui Ivari Padar nüüdseks juba endine rahandus minister oli siis intervjuu andnud Võrumaa teatajale, kus ta prognoosis, et võimule tuleb vähemusvalitsus koos Jaan Kundlaga, mida ta hakkas nimetama siis majoneesi koalitsiooniks, aga praegusel hetkel on tõenäoliselt ikkagi küsimus selles, et selles seisus, kus Eesti riik praegu on, tuleks langetada kiired otsused, sest kui neid otsuseid ei langetata, siis oleme varsti muutumas Lätiks. Vähemalt sellist musta stsenaariumi on juba hakatud siinmail ka maalima. No, ega me väga kaugel sellest Lätis nii või teisiti ei ole, kui me vaatame seda, millise tempoga minnakse reservide kallale ja nii edasi. Aga kuivõrd uskusite te seda, et sotsid valitsusest välja visatakse, sellepärast et eelmise nädala lõpus oli, oli veel palju neid, kes kahtlesid, et sotsid valitsusest välja visatakse ja, ja veel kaks nädalat tagasi rääkisid paljud, sealhulgas ka Edgar Savisaar sellest, et kõik see on ainult näitemäng europarlamendi valimistega seoses. Tegelikult mina ei kasutaks üldse sellist mõistet nagu sotside väljaviskamine, et otsid ise väga hästi, teadsid, et kuna selle seisavad, mille eest nad sõidavad, siis nad ei pruugi enam saada valitsuses jätkata. Et sina väidad seda, et sotsid ise provotseerisid selle, et nad ühel hetkel valitsusest välja visanud. Ma ei ütleks ka seda sõna provotseerisid, et riistad ta oli kolm osapoolt, kes ei saanud omavahel kokkuleppele ja, ja ja alistati üks osapool siis, järelikult ta ei arva, et ei saa nendega jätkata. No selge on see, et see koalitsioon pidi tegema väga palju väga raskeid otsuseid. Nadolid viibisid nii-öelda kinnises ruumis ühed ja samad näod pikale aeg-ajalt, et ma olen siin ühes oma lehes ilmunud repliigis kasutanud seda laeva kaugsõidulaeva näidet, kus mehed teevad koos rasket tööd päevast päeva ja, ja võitlevad tormi, tormi ja varuga ja siis ühel hetkel nagu kogenud kaptenid ütlevad, et hakkab, hakkab kellelegi nägu Telliskivi nõudma, sest lihtsalt noh, see töö on nagu väga raske. Ja, ja tegelikult ma arvan seda, et, et siin ei saa ilmselt süüdistada ühte osapoolt, kõik pinget, pinget tegelikult kuhjusid ja nagu Argo Ideon Postimehes kirjutas, et et see koalitsioon suri pärast pikka rasket haigust, ma arvan, et siin ei tulnud selline mingi väga kiire otsus. Et ilmselt see töölepinguseadus ümber toimuv vaidlus oli nagu viimane piisk karikasse aga samas, teisalt, kui ma nagu süvenema sellest tööseadusesse, siis nüüd formaalselt valitsusele taotuslikuks sai siis tegelikult võib näha, et vaidlus nende koondamishüvitist töötuskindlustushüvitist üle on tegelikult ainult üks. See puudutab ainult ühte murdosa sellest teada, sest kuna see seadus toob nagu kaasa niivõrd palju muid asju, mis muudavad otseselt ikkagi töötava elanikkonna elu Seda küll Külli-Riin, aga, aga selle konkreetse seaduse heakskiitmise juures olid need sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed ka ja, ja seetõttu meil ei ole mõtet hakata, ehkki ma nendest sätetest, mis seal praegu sees on, sellepärast et see seadus hakkab esimesest juulist kehtima. Küsimus on lihtsalt selles, et kogu see raskuspunkt on keskendunud ju väga lihtsalt ühele teemale, kuna kehtiva seadusega muidugi oleks tõenäoliselt töötukassa, nagu me ka tänasest päevalehest loeme aasta lõpuks miljardiga miinuses, ehk siis tuleks võtta laenu, et täita seda kehtivat töölepinguseadust. Mitte kehtivad, vaid esimesel juulil jõustuvad, millega peaksid hüvitised suurenema. Aga sel juhul tekib minul tõesti küsimused, et kas meil ikkagi on seda uut seadust sellisel kujul üldse vaja, et kui ainult võetakse üles ja üks pool, ehk siis see, mis puudutab seda, et et tööandja võib töötaja palku ühepoolselt alandada miinimumpalgani kolmeks kuuks aastas, lihtsustub väikelaste vanemate koondamine ja nii edasi, et et kui nüüd seda ei tasakaalustada teise poolega ehk siis sellega, et mingilgi määral töötajate garantiid suurenevad, et siis minul tekib küll küsimus, et kas seda seadust on nii väga ikkagi vaja ja kas ta on päris aus. Samas see seadus ikkagi on sündinud ju ka väga pikkade arutelude tulemusena ja ütleme nii, et, et julgeks kasutada väljendit, et sellele teatud mingisugune ühiskondlik siiski kokkulepe on olemas. Kes on kokku leppinud selle koha pealt, mul on tunne, et enamus ühiskonnast nagu ei, tegelikult ei teagi, kuni tänase päevani, mis seaduses konkreetselt kirjas on. No seda ma küll, aga kui me räägime tööturu osapooltest, siis nemad on selles seaduses sellisel kujul kokku leppinud, mis puudutab see neid konkreetselt mitterahalise punkte, millest sa oled siinkohal juba rääkinud. Kui me räägime tööturu osapoole, siis seal on, eks ole, tööandjate esindajad, ametiühingute esindajad ja ka valitsus, eks ole nendel läbirääkimistel, aga ametiühingud esindavad Eestit ainult väikest käputäis kriis töötajatest, et tegelikult ikkagi toimus. Mulle tundub avalikkuse eest avalikkuse pilkude eest nii-öelda nende alt väljas. Me nüüd räägime aasta aega hiljem aasta pärast seda, kui see töölepinguseadus on vastu võetud, siis nii-öelda nendest punktidest ka olgu peale, ma arvan, et see diskussioon jätkub, jätkub veel suvel, aga aga kui praegu otsuseid ei langeta vaata siis nii nagu ka tänane tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et siis esimesest juulist kehtima hakkava seaduse järgi on töötukassa aasta lõpuks väga suures miinuses. Ja ja tegelikult selle selle uue seaduse järgi sisuliselt nagu mängitaks ümber lihtsalt koormus ühtedelt ettevõttete teistele ehk siis, kui, kui töötukassa hakkab tööandjatest rohkem panustama inimeste ülalpidamiseks, jäävad töökohast ilma tähendab sisuliselt seda, et, et see on kasulik nendele ettevõtetele, kes õitsesid siin selle buumi ajal või, või kes just need kõige rohkem kokku tõmbuvad. Aga need ettevõtted, kes, kus on jätkusuutlikum, parem pikaajalisem strateegia, nemad sisuliselt võtavad selle üle. Külli-Riin, aga väga paljud ettevõtjad ütlevad, et nad on kohustatud koondama, aga neil ühel hetkel ei ole enam isegi nagu koondamiseks vajalikke vahendeid. Et sellisel juhul nad peavad poe üldse kinni panema ja kuulutama välja ettevõtte pankroti, sellepärast et neil lihtsalt raha ei ole. Siiani on Eestis üle 60000 töötu, et see näitab, et koondamine, töölepingu ülesütlemine ei ole ikkagi päris ületamatu takistus. Nii et sinu hinnangul oleks kõige mõistlikum see, kui kutsuda kokku uued läbirääkimised, oleksid tööturu osapooled koos valitsuse esindaja kaasel kõrval lepitakse kokku uutes tingimustes ja siis jõustatakse seadus. Ma ei taha siin välja tulla mingi poliitilise steitmendiga, aga mulle nagu tundub, et see seadus ei ole ju see, milles aasta aega tagasi kokkulepiti. Seadus on ikka selline, aga lihtsalt olud on muutunud. Aga, aga küsimus on selles, et nii või naa, ükskõik kuidas pidi sellele läheneda, et mina arvan seda, et õigus võib-olla siin mõlemal poolel, aga küsimus on selles, et, et tuleb teha otsuseid, aga praegu hetkel on tekkinud selline olukord, kus selliseid isegi juba teatud jõud minu arust mängivad selle peale, et neid otsuseid teha ei saaks. Juba räägitakse sellest, et kogu see olukord nii-öelda see ebastabiilsus valitsuse tasandil püsib juba sügiseste valimisteni. Aeg läheb kogu aeg selleks, selleks on vaja mingisuguseid mingisuguseid otsuseid teha. Olulisem on ikkagi see, et, et praegu need otsustajad mingil moel nii-öelda taas ühtse rusikaga tegutsema hakkaksid. Aga, aga mul on küll selline tunne, et siin on hakatud nüüd väga usinasti juba juba seda ehtsamad kampaaniat tegema ja, ja see, see on ikkagi mina, arvan, et kui võtta seda, et mis on nagu riigile hea riigile halb, siis see on nagu riigile kõige halvem. Kui sa näeme, kui sa nimetasid, et õigus on mõlemal poolel, siis mina ütlen, et süü on tegelikult mõlemal poolel, kuigi siin sotsid püüavad rääkida ainult sellest, et kuidas Ansip on kõiges süüdi. Aga tegelikult olgem ausad, ka nemad on teinud ikka juba pikka aega valimiskampaaniat ja ja kui me vaatame, mis käis kas või sama selle teise pensionisammas ümbertulumaksu, astmelise tulumaksu, ettepanekute tulemisega, valitsusse ja nii edasi, siis ka kõigest sellest ja, ja kuidas seda avalikkusele esitati, kumas läbi soov teha mingisugust valimiskampaaniat, samamoodi ega Ansipile ei ole ka siin midagi ette heita, et visata nagu rahandusminister lihtsalt vette ja öelda tuju kuidagi välja ei tule ettepanekutega välja. Valitsusjuhilt oleks eeldanud ikkagi oluliselt nagu kollegiaalsemad käitumist, sellepärast et seal on ikkagi ühine asi, mille nimel võidelda, mitte niimoodi, et iga partei ja ja iga erakond, Ta ajab nagu oma asja, et oleks pidanud ka ka oluliselt oluliselt ühtsema löögirusikaga töötama, aga kuna seda ei tahetudki teha, siis see tulemus on täna selline, nagu on, ja meil on praegu valitsuses kaks erakonda, millel ei ole riigikogus enamust. Kui me vaatame ikkagi seda praegust Eesti olukorda, siis mul on tunne, et mõned meie poliitikud tahavad siiamaani ise elada ja et inimesed elaksid mingisuguses fanta Aasia mullis uskudes, et selle kõige taga on ainult ainult globaalne kriis, aga tunnistama, et meil tegelikult hakkas langus varem kui mujal. Meil on ikkagi ka endal väga suured probleemid ja peaks küsima, et miks ikkagi on, on Eestis, teistes Baltimaades kõige kõige rängemini, see majanduskriis tabas. Enam ei ole, vaata see praegu sa küll eksid, Baltimaades seda ei ole, aga kui me vaatame Kesk ja Ida-Euroopa riike, siis on kindlasti Baltimaad. Kahe ja kahekohalist majanduslangust. Palee leedu number ma näen juba võrreldavad ja läksin Läti numbreid, on veel halvemad. Baltikumist sealhulgas Eestist, aga ütleme, Baltikum on ajanud nii-öelda väga sarnast majanduspoliitikat. Ja Eestis on olnud selle taga ikkagi Reformierakond, kes on väga pikalt meie meie poliitikat kujundanud. Jah, paljud tegelikult on nii, et ju praegu armastatakse öelda, et ega keegi või ei rääkinud enne siis kui oli, olid veel nii-öelda need head ajad ja suured tõusu aastaid keegi ei rääkinud ja keegi ei, ei, ei, ei tundnud muret asjade suhtes või kuidagi kuidagi. See on täielik, täiesti jama jutt, et juba aasta aega enne seda, kui Ansip ütles oma oma kuulsa lauset sellises kriisis või krahviks ma tahaksin elada. Just sirvisin siin neid ajalehti, neid arvamusi oli väga-väga palju, kes hoiatasid, kes rääkisid seda, et, et see allakukkumine tuleb Eestis just nimelt Eestis väga järsk ja ja et, et me siiski ei panusta piisavalt innovatsioon ja ka sellesse see jutt sellest teaduspõhisus teadusühiskonnast on ikkagi ikkagi ainult väga, väga jutu tasandil, et reaalseid otsuseid ei ole olnud sellel sellel pinnal. Neid hoiatavaid tõesti ei ole, et kas juba aastal 2004 veebruarikuu silmas Päevalehes artikkel Rainer Kataril pealkirjaga enesetapjalik majanduspoliitika, kus ta rääkis täpselt neid samu probleeme, mille olme praegu kannatame, ehk siis see, et meid et Eestis on tohutu välisraha sissevool tohutu jooksevkonto defitsiit, ise ei suudeta piisavalt toota, nüüd näeme, on see, et eraisikud ühiskonda nii palju laenu võtnud, samas ei olnud välisturgude piisavalt konkurentsivõimelised, pluss globaalne kriis, aga raske on laene nüüd ära maksta. Ja, ja selles oleksid süüdi ainult nagu ettevõtted, ettevõtjaid, sellepärast et riik ja poliitikud on ikkagi need, kes annavad ette selle mänguruumi on ja selle raamistiku ja küsime endalt, et miks siis näiteks ütleme, Sloveenias ei ole langus nii suur, miks te ole slovakkias langus nii suur, miks ei ole tsehhis nii suur, miks on see siin kõige, olgem siin, Baltikumis, Eestis? Mitmed analüütikud on öelnud, et põhjus on selles, et kuna sinna viidi väga suur osa tootmist ja ja, ja, ja kui meile voolas lihtsalt raha investeeringute näol sisse ja see pandi kinnisvara näol kasvama, siis siis loomulikult ühel hetkel tootmine suudab ennast nii-öelda pikemalt elus hoida. Kuigi ma just enne saadet vaatasin ka ka Sloveenia numbreid, siis IMF-i viimane raport Sloveenia kohta on ka väga negatiivne ja seal just hoiatatakse töötlevad tööstuse ja, ja üldise tööstuse väga suurte probleemide eest, et et nüüd on tekkinud neil nagu tõsine probleem, et tööstuselt hakkavad tellimused tagant ära kukkuma ja, ja nende nende kriis on lihtsalt suuremas, kes meil langes kriis veel kokku tõenäoliselt selle meie kinnisvaramulli ja buumi lõhkemisega ja tõenäoliselt võib-olla isegi buum ennetas kriisi ja nüüd me oleme lihtsalt nagu kahekordsest kriisist, muud ei ole midagi. Tänases Päevalehes on sellel teemal üks x jutt Timoti Kärt on Briti ajaloolased, politoloogid, kes ütleb, et see kriis tabab erinevaid kapitalismi mudeleid, erinevad, et arvab, et neid maid, kus ta on angloameerika liik reoliberaal Algne mudele ootab täielik kokkuvarisemine, sealhulgas siis teatud postkommunistlikke majandusi. Ja samas seal, kus on sotsiaalne turumajandus. Et neid nagunii nii tugevalt ei ei räsi agaralt. Emad peavad lihtsalt muutma enda mudeli ökoloogiliselt ja eetiliselt jätkusuutlikuks. Aga me oleme praeguses seisus, kus meil oleks vaja ikkagi väga olulisi otsuseid langetada, sellepärast et kui neid otsuseid ei langetata, siis, siis aasta lõpuks on olukord veelgi hullem, sest siis on need meie pikka aega kogutud reservid ära söödud ja, ja küsimus on nüüd selles, et kuidas ikkagi edasi minna ja millise kooslusega, see, mida me oleme siin viimase nädala jooksul kuulnud ja kuulnud ja näinud, on ikkagi väga skisofreeniline ja ja, ja ega me täpselt ei teagi, kuidas see, kuidas nüüd olukorda edasi lahab, pikka aega. On spekuleeritud selle üle, et rahvaliit võiks minna valitsusse. Ja noh, juba kolmapäeval me kuulsime uudist, et võib-olla ongi loomisel koalitsioon puhvetis nimega märkado said siis kokku Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond ja Rahvaliidu esindus, et ajad ja kolmapäevased sõnumeid olid, olid väga positiivsed, aga, aga millegi pärast need need sõnumid neljapäeval enam nii positiivsed ei olnud ja reedel on asi läinud juba veelgi tagasihoidlikumaks, et milliseks teie hindate seda võimalust, et et need rahvaliit võiks tulla sotside asemele ja võtta nii-öelda üle siis valitsusvastutuse koos kahe suurema erakonnaga. No siin on nimetatud puhvet, asub minu teada lõõtsa tänavas, et meil meie siin oma toimetuses mõtlesime, et võiks seda sellist võimalikku koalitsiooni nimetada, siis lõõtsakoalitsiooniks. Et. Aga samas on jälle tahetud panna tallaga Merkaado nime ja ma tean inimesi, kes ütlevad, et kui see koalitsioon sünnib, et miks ei võiks siis nimi olla ülemistega. Lõõtsad on selline hea, et kõik teavad ju hea tähendused, kõik teevad ju lõõtsbussi, eks ole, ja kui alguses räägiti seda, et seesama rahvaliit nagu jookseb järgi nii-öelda, siis selle lõõtsa näed, võiks ju nii või võiks ju nii seda kujutada, siis tegelikult on nii et, et muide, mina tean busside ehitusest nii palju, et lõõtsad võivad olla vedavad rattad. Aga, aga tegelikult on muidugi rahvaliidus endas seda nüüd siin ajakirjanduses ka ju mitmel tasandil välja toodud, et tal endas mitmeid sisemisi probleeme ja ma, ma arvan, et, et tahavad nad või ei taha. Ükskõik kas, kas Villu Reiljan on nii-öelda nii-öelda endiselt rahvaliidu juht või on ta lihtsalt üks liider sealt tahes-tahtmata Nendele sisemistele asjadele näkku vaadata ja tuleb mingisugune mingisugune selge, selge, selge seisukoht selles küsimuses nendes küsimustes võtta ka ju rahvaliidu aseesimees on, on praegu hetkel, tal on saadikupuutumatus ära võetud, ka seal seisavad ees kohtumised. No et on tõesti väga tore on kõrvalt vaadata, mismoodi äraostmatud peavad läbirääkimisi parteiga mille ühe vaieldamatu juhti kuri kohta tuli sellel nädalal süüdimõistev kohtuotsus korruptsioonis hulgas, kus riigikord, prokurör nõudis ka kahe poole kuust šokivangistust. Ma tahan, võiksime selle kohtuotsuse juurde panustada, et jõuda ka läheks ikkagi selle rahvaliidu teemaga edasi. Et kui pisut natuke neid taustu avada, miks siis rahvaliidu retoorika on vahepeal muutnud või miks öeldakse, et Karel Rüütli on väga kõvad vekslid välja käinud, aga ei tea, kas ta ikka lunastada suudab? On on ikkagi selles, et ühelt poolt räägitakse väga selgelt sellest, et et rahvaliidu tuumik, kelle hulka kindlasti kuulub ka Villu Reiljan, on väga kurjad Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoha üle, et et mis oli ikkagi Villu Reiljani suhtelises äärmiselt taunib ja kus öeldi, et Villu Reiljan hoidku ennast nii-öelda valitsus vastutab, sest sisuliselt eemal ja, ja peale selle tahab Isamaa ja Res Publica Liit koalitsioonileppesse või sellesse loodavasse loodava koalitsiooni koalitsioonilepingusse panna sisse ka punkti korruptsioonivastasest võitlusest ja, ja kui see punkt sellisel muidugi sisse läheb, siis ma kujutan ette, et rahvaliidu ladvik on kindlasti juba ainuüksi selle, selle punkti märgilise tähenduse pärast niivõrd kurjad, pigem nad sellisesse koalitsiooni ei sooviks minna ja, ja ei saa unustada, et rahvaliidus on ka inimesi, kes on, on täiesti orgaaniliselt sellisesse koalitsiooni minemise vastu ja, ja need inimesed on, on samm-sammult lähenenud hoopiski sotsidele ja kui nüüd vaadata nagu sotside tegevustele nende suunal kelle üks tõenäolisi liidreid on Jaanus Marrandi, kes, kes muuseas ka ise Keskerakonnast lahkumise järel pikka aega kaalused, millisesse erakonda astuda ja pikka aega seostati ta võistlust, kui liituda sotsidega, aga lõpuks liitus ta rahvaliiduga, siis, siis noh, tõenäoliselt Jaanus Marrandi on üks rahvaliidu endine esimees, on siis üks väga selgeid, selle tiiva kõneisikuid ja ma kahtlustan, et et ka sealtpoolt tuleb lobi ja sotside lobi just selle grupi suunale väga tugev, mis, mis jälle muudab selle nii-öelda jutumärkides Mercado või lõõtsa või võiks Ülemiste koalitsiooni tekkimise veelgi veelgi ebatõenäolisemaks? Jah, ma olen sinuga selles suhtes väga nõus, et et lugesin eile muide sellist dokumenti, mida ma ei ole elu sees, lugeda sellest rahvaliidu põhikirja. Ja mina ütleks küll, et kui ma seda seda dokumenti loen, siis mulje küll mitte mingisugust kahtlust selles, mida tegelikult näiteks Villu Reiljan praegu võiks teha selleks, et ta oma erakond nii-öelda edasi suudaks minna, ma arvan, et seal võib, see tahes-tahtmata osutub praegu suureks takistuseks isegi siis, kui sellega kasvõi hambad ristis, mingiks hetkeks lepitakse. Et sellel erakonnal on olnud enne ennegi siin jah, selliseid selliseid hetki, kus tuleb keerata uus lehekülg, aga nüüd on see tõehetk käes, kus, kus, kus tegelikult selgub nagu, milline sisu sellel erakonnal tegelikult täpselt täpselt on ja, ja ma arvan, et siin see, see, see, see joone tõmbamine on vajalik, et minu, minu arvates ei ole siin küll mitte mingisugust küsimust, et kui inimene inimene tahab oma erakonnale head ja siis näiteks ka sellest protsessist välja astub, siis see ei tähenda seda, et ta ennast süüdi tunnistaks. Seetõttu ta nüüd vaid vaid seal tema erakonnal tema, mis on, mis on olnud suuresti nagu tema, tema laps, Ann annab talle võimaluse edasi minna, annab talle võimaluse liikuda. Ja otsuseid teha, seda muidugi ei maksa tõenäoliselt oodata, Villu Reiljan. Riigikogust lahkub sellepärast, et nad on väga selgelt öelnud ka reformierakonnas oli üks minister, kes, kes pärast portfelli kahetsusväärselt kaotamist või või siis ära ära varastamist pärast seda, kui tal kahetsusväärselt riigisaladust sisaldanud dokumentidega kohver ära varastati. Oli ju Margus Hanson veel pikka aega kuni riigikohtu lahendini riigikogu liige ja, ja siis siis alles ta lahkus parlamendist niimoodi, et tõenäoliselt samadele argumentidele tuginedes jätkab kindlasti Villu Reiljan Parlamendis ka kuni kuni riigikohtu lahendini, ükskõik milline see riigikohtu lahend siis selles kohtuasjas ka ei tule. Et sa tahad öelda, et, et selline on juba nii-öelda Eesti justkui hea poliitiline tava, et on, on loodud. See poliitiline taban juba olemas ja sellele tuginetakse niimoodi, et siin ei ole nagu tõenäoliselt siin ei ole põhjust eeldada, et, et võetakse ette mingisuguseid teisi samme ja kui me vaatame rahvaliidu juhtide retoorikat, siis nad ütlevad, et väga selgelt, et kui jah, nii-öelda lõplik kohtuinstants ei ole Villu Reiljanit süüdi mõistnud, tõenäoliselt minnakse riigikohtuni välja, siis nii kaua ei saa rääkida Villu Reiljanit kui süüdi mõistetud poliitikust kõigest kohtu all olev poliitik. Aga mis puudutab Villu Reiljani seda süüdimõistvat kohtuotsust, siis siis noh, loomulikult me võime öelda, et praeguses poliitilises olukorras tuli see väga halval ajal ja, ja nendele ära ostmatutele, keda sa siin juba mainisid, nendel läks kindlasti punane tuli põlema, aga, aga. Ma panin selle puhul tähele märkimisväärset retoorika muutust, et kui siiani esinesid nii kohtualused kui ka nende advokaadid meedias ikkagi üsna praalivelt, siis pärast seda kohtuotsust on ikkagi võetud kõvasti vaiksemaks ja enam ei kuule süüdistusi kapo ja õiguskaitseorganite aadressil ja ja noh, mõistagi ei ole rünnatud ka kohut sellise sellise otsuse eest. Ma tea, head kolleegid, kas teiega seda märkasite Sellest ka väga kummaline, ikkagi, kui poliitikud hakkaksid kohust kritiseerima, et meil on ikkagi võimude lahususe põhimõte Eestis. Jah, aga Eestis on, on minu arust ka poliitilise, kultuuri, kultuuri või kultuurituse osaks olnud mõningatel juhtumitel ka see, kui, kus on on seda rikutud ja on kritiseeritud niimoodi niimoodi. Kas sa siis oled unustanud, et struktuurides on kallutatud jõud? No kohtuotsuseid on meil üsna tihti kritiseeritud, meenutame kas või siin surmasõitjate kohtuotsuseid ja, ja neid neid otsuseid selgelt nagu rahva õiglustundega vastuollu läksid ja inimesed olid ikka väga kriitilised nende kohta. See selleks aga, aga, aga see, kui poliitik hakkab kritiseerima enda kohta langetatud korruptsioonist süüdimõistvat kohtuotsust, see oleks ikka väga-väga kummaline, kui ta seda avalikult teeks. Aga kuidas teile tundub, ma olen mitme inimesega rääkinud, nad on öelnud, et see otsus on nüüd praeguseks küll kõvasti õhku puhastanud. Et öeldakse, et nüüd on väga palju neid, kellel on süda saapasääres ja näiteks need, kelle osas veel sarnased menetlused korruptsioonisüüdistuste osas käivad, kus asjad ei ole veel kohtusse jõudnud. Ja, ja noh, öeldakse, et mõtlemisainet on kindlasti ka Tallinna linnavalitsusel ja nii edasi. Noh, vaata, meil on need asjad võib-olla mõne mõnevõrra devalveerunud, millest on natukene kahju, et, et inimestele on, on tõesti, on olnud tõesti juhtumeid, kus on palju inimestel pandud nii-öelda käed raudu, kõik läbi arutatud ja nii edasi ja nii edasi, lõpuks ei ole süüdimõistva kohtuotsuseni jõutud, et inimestel võib-olla võib-olla ongi tekkinud natukene selline tunne, et tahes-tahtmata tavainimene mõtleb, et ju siis ju siis ju siis on nii, et, et neid ei saadagi ühtegi sellist otsust ei saagi teha, aga nüüd tõepoolest minu arust alustan sul väga õigus, et pärast seda otsust tekkis nagu mingi korraks mingisugune mingisugune vaikuse järelemõtlemiskoht. No muidugi eks ole, karistus on, on mõistetud tingimisi ja selle nagu võiks eeldada, et oleks mingisugune sümboolne mõju vähemalt poliitikule. Aga me ikkagi siiamaani näeme, et ta on. Et see erakond, kus antud inimene on nii või teisiti väga mõjukas ja niiditõmbaja siiski täiesti võrdne partner praeguse praegustel valitsuskõnelustel nii-öelda kaalukeeleks koguni. Advokaadid on öelnud, et otseseid Railjanile ja Reiljani altkäemaksuküsimusele viitavaid tõendeid ei ole, aga samas siis tuleb kohtuotsus lähtub sellest, et on palju kaudseid tõendeid ja ja mõneti tuli kohtus välja ka vasturääkivusi ja naeruväärne on kas või see, kui Aivo Pärn ütles esialgse versiooni kohaselt, et 1,5 miljonit krooni oli justkui sponsorsumma rahvaliidule. Kohtus ütles ta aga, et andis 1,5 miljonit krooni advokaaditasudeks millega ta siis Tarmo millest ta siis Tarmo sillaga olevat kokku leppinud, aga kuna Tarmo Sild esindas selles tehingus riiki, siis tekkis täiesti õigustatud küsimus avalikkuse, selle, et kuidas saab ostjaga kokku leppida oma tasus, kui sa esindad müüjat. Ja noh, ilmselgelt ja ütleme niimoodi, et Tarmo sillad tasu sai kokku leppida ainult toonane keskkonnaminister Villu Reiljan, nii et, et see loomulikult tekitab küsimus, et keda siis Tarmo Sild toona selles selles Rävala maja müügitehingus ikkagi esindas? Ma loodan, et ma loodan, et need küsimused ikkagi ära küsitakse, et avalikkus saab mingisugused mingisugused vastused, sest siiani meil näiteks konkreetselt selles küsimuses ikkagi väga selget ettekujutust ei ole, et need asjad loodetavasti ka järgnevates kohtuinstantsidesse vaieldakse selgeks ja, ja, ja see selgus on hädavajalik, kui arvestada, et me räägime ikkagi sellest, et rahvaliit võib justkui koalitsiooni minna. Aga, aga teise võimalusena pakutud välja ka see, et et Andrus Ansipi valitsus võiks jätkata vähemusvalitsusena Ja siis oleks riigikogus nii-öelda mastiivne enam-vähem vasakpoolne opositsioon. Ka sellest on räägitud. Muuseas, mis puudutab vasakpoolset opositsiooni, siis siis tõepoolest tuleb öelda, et, et kui nüüd sotsid näitasid oma nägu, siis see tähendab seda, et, et Keskerakond tunneb, et nende positsioonid vasakul tiival võivad kõikuma lüüa ja, ja ma ma millegipärast prognoosin Läheme sotside ja Keskerakonna vahelist rivaliteeti kasvu küll mitte mitte siin lähimate nädalate jooksul, aga tõenäoliselt enne kohalikke valimisi hakkab see silma kindlasti ja see võib omakorda kaasa tuua ka märkimisväärse populismi kasvu just just vasaktiival suunatud valimislubadustega seos. Minu meelest on selle vähemusvalitsusega muidugi see, et mõnedki ju on siin öelnud ja kirjutanud sel nädalal, et vähemusvalitsus võib-olla oleks isegi isegi päris hea antud olukorras, et saaks kuidagi võib-olla neid otsuseid laiapõhjalisemaks teha ja ja, ja, ja mina ütleks, et see on siiski siiski idealistlik kujut, kujutlused minu arust siin tuleks ikkagi tuleks ikkagi jõuda nii või naa uue valitsuseni, mis on saanud. Ma arvan, et see on vältimatu siiski, et, et mis on saanud riigikogult mandaadi, et see oleks, oleks õige ja, ja enamus Enamusvalitsusega meenutame viimast vähemusvalitsus, siis oli Mart Siimanni valitsus ja ja põhjus oli toona selles, et Reformierakond lahkus valitsusest, siis valitsus tervikuna tagasi ei astunud. Aga kuidas minu arust siis siis oli, toimus küll peaministrivahetus ja peaminister sai uue, uue mandaadi, ei olnud, Reformierakond lahkus ikkagi enne valitsusest ja, ja kui nüüd meenutada veel veel toonast aega, siis ütleme, et need olud ei olnud niivõrd keerulised, see oli ikkagi kriisieelne aeg ja majandus kasvas ja ja, ja siis oli, said langetada oluliselt kergem, kui, kui seda on praegu, kus, kus sügavas kriisis tuleb otsuseid langetada ja ja, ja ma olen täiesti kindel, et vähemusvalitsus olevana ei ole võimalik paljusid otseseid üleüldse langetada, kuigi rohelised on justkui nagu öelnud, et nad on mingitel tingimustel nõus vähemusvalitsusele taha tulema. Ja et kõik on tegelikult öelnud seda, et, et võib-olla siin ma ei tea, Keskerakond välja arvatud, aga kõik on kuidagi otsapidi märk märku andnud. Mõistlike asjadele ikka ikka tullakse ka. Tahes-tahtmata on see ju näha, et praeguses olukorras, mida komplitseerib see mida tahes, astute komplitseerivat, ka need valimised, mis seal tulemas on. Hea aeg vähemusvalitsuseks. Et vähemusvalitsus on selliste ikkagi selliste ikkagi selliste rahulikumate aegade valitsemisvorm. Aga mis te arvate presidendi poolt välja öeldust, et Ansip oleks pidanud kogu valitsusega tagasi astuma? Vaatan Päevaleht on täna kirjutanud pika ja põhjaliku analüüsi analüüsi siis sellest, kas valitsus peaks siis tagasi astuma oma või mitte, ja kolleeg Raimo Poom leiab, et et põhiseadus ei kohusta Ansipit tagasi astuma, küll aga küll, aga ta möönab ka siin seda, et et võib ju rääkida siis sellest, et kas, kas tilise poliitilisest kultuurist lähtuvalt võiks Ansip kaaluda tagasiastumist või mitte. No kui hea kolleeg sirvib seda põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, siis seal seal ka seal ka mainitakse mõne mõnevõrra seda poliitilise kultuuri aspekti. Et, et ma arvan, et mingisugusel, mingisugusel hetkel võib see tagasiastumine ikkagi ikkagi ikkagi olla selles mõttes vältimatu, et võib-olla see natukene aitaks seda ebastabiilset olukorda, mis, mis siin on praegu tekkimas ja mida juba vilja, mille pikenemist nagu rääkisime, ennustatakse juba sügiseni. Et, et võib-olla võib-olla see aitaks selle asja paika panna, aga muidugi teisest küljest on muidugi ilmselt selgelt hirm ka võib-olla selles siin mõningatel inimestel, et, et võib-olla me ei tea täpselt enam, kes ei peaminister, kes valitseja kokku paneb. Et mulle tundub endale, et, et kui tõesti moodustataks täiesti uus valitsusleppe, täiesti uus koalitsioonilepe et võiks olla isegi isegi hea Eestile, ei teeks, et me ei saa enam tegelikult ju ju seda riiki õigemini valitsuse sarnaselt juhtida ju nende sellealase, mis lepiti kokku aastal 2007 näeme praegu seda, kui me vaatame neid kärpeid, siis erakonnad seisavad ikka veel siiamaani enda kunagist valimislubaduste või siis vähemalt nende riismete eest, et kärbetega minnakse asjade kallale, mis on Eestis olnud olemas ajal, kui meil oli tegelikult palju vaesem riik, palju vaesem ühiskond, et olgu siis matusetoetused. Õppelaenude intresside tagastamine suletakse siin psühhoneuroloogia haiglas. Depressiivikute neurootik. Ja kuna need ei ole olnud valitsus, loba valija valimislubadus ja samal ajal ei olda valmis Seda ma neid asju, kus tegelikult riigi tulusid võeti, olulised, et vähemaks, et olgu see siis nüüd vanemahüvitis, mida ma tegelikult isiklikult pool on, aga, aga sellegipoolest peaks küsima, kas praegustes oludes on see kõige ratsionaalsem, olgu see siis tulumaksu alandamine, et, et tegelikult selles praeguses kriisis oleks vaja ikkagi uutel alustel sõlmida leppe ja ikkagi välja mõelda, kuidas me sellest kriisist välja saame. Ja kas pole tõesti veider lugu, et see koalitsioonilepe iseenesest kõik näevad ju, et sa tegelikult ei tööta, samal ajal ikkagi seistakse nende nende asjade taga, justkui ta justkui ta justkui ta töötaks, et selles mõttes oleks minu arust ka õige pea selgem ja kindlasti tuleb ju silmas pidada ka aasta 2010 eelarveperspektiivi ja võimalike Neid jaotusi seal. Et, et selge on see, et midagi siin midagi siin kergemaks minema, see ei ole. Et see on täiesti naeruväärne, meenutame, mismoodi mehele reklaamiti iga protsendihaaval tulumaksu alandamist suure töövõiduna, nüüd tõstetakse meil töötuskindlustusmakset niimoodi, et, et nagu peaaegu märkamatult ei saa arugi, juba räägitakse siin kuuest või üheksast protsendist, eks ole. Aga samas noh, teisest küljest küsimus ei ole ju ainult nendes nendes nagu töötuskindlustushüvitistest, mida need töötud saavad, vaid vaid valitsus peab hakkama ikkagi mõtlema selle, mida saab, mis saab nende inimestega, kelle puhul see töötuskindlustushüvitise maksmise periood saab läbi. Sellepärast et sellest 1000-st kroonist toimetuleku toetusest ei ela enam, ei ela inimene ära 800 krooni lapse kohta, kes suudab sellega toime tulla. Meil on vaja panustada aktiivsele tööd poliitikale, töötajate ümberõppele. Ja mulle tundub ka ikkagi Muide, teine võimalus on luua lihtsalt sotsiaalsed töökohad. Kuidas teda ümber meie majanduses? Teine võimalus on ikkagi sotsiaalsed töökohad luua, sest üks erakond meil on, üks on, meil on Tallinna linnas võimul erakond, kes ütleb, et tuleb teha võimalikult palju sotsiaalseid töökohti. Ja nüüd me oleme kahel nädalal vist juba järjest näinud uudiseid sellest, kuidas kuidas siis töö, põrson, toimimine. Ja muide, kas te teate, kellest on praegu väga palju puudust, kui üldse saab rääkida, et töötajatest on puudus, muide iluteenindajatelt üks mul naiskolleeg, eks peab, rääkis ja ma tõesti vaatasin järgi, et tõesti inimesed peaksid ümber õppima. Ilu teenindajateks. Palun täpsustage teenima. Ma saan aru, et peetakse silmas juuksurid, kosmeetikud ja selliseid selliseid inimesi, kas sa Tead sellest midagi lähemalt? Selles mõttes. Tunnistama, et iluteenindajate juurde on järjekorrad oluliselt lühemad, kui nad olid aasta või kaks tagasi. Aga järjekorrad on siiski olemas, järelikult. Aga mis puutub muidugi, Lauri tõi selle Tallinna nõndanimetatud tööbörsiteema, siis noh, ütleme nii, et, et me võime ju võiksime ju tegelikult. Ja ongi sellel teemal palju, ma olen siin vaadanud netikommentaarides näiteks hiilgutud, tegelikult on see selles mõttes suhteliselt küüniline ja inetu, sellepärast et inimesed on tõesti taas need on ilmselt sellised inimesed, kellel on probleeme Califitseerimisega tööle ja, ja, ja ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on tegelikult neid töökohti selliseid luua. Ja küsimus on ikkagi selles, et kuidas seda asja kõike tehakse, kuidas see asi välja paistab, komakuulelik raadioreklaami, mis ütleb, et, et meid ootab töö, vajab tegemist inimesed. Et, et aga kui ma mõtlen selle sellesama, nii palju, kui mulle on kätte jõudnud informatsiooni selle reisisaatja kohta, näiteks mis nendes bussides või trammi kontrollides nojah sa löödud reisisaatjaga või ka täpselt ei tea, mis, mis ta tegema hakkab, siis seda tööd on ikka suhteliselt raske mõista, et ma saan aru sellest, et veeremi koristajaid on vaja, sest me ise kasutame ühistransporti. Näeme, et, et noh, tõesti, seal oleks inimesel ka on ta tööl nii-öelda tõesti reaalne tagajärg ja võib-olla siis, kui inimene on oma töökoha kaotanud, tal säilib mingisugune rutiin, mis võiks ju olla ka üks selle sotsiaalse tööks eesmärk, et et ja, ja, ja tal on näha ka mingi reaalne tulemus sellel tööl. No minule isiklikke minule isiklikult pole mitte midagi selle sotsiaalsete töökohtade loomise kui idee vastu, et see ikkagi aitab inimestel vähemalt teatud osal neist säilitada mingi tegevuse selle kriisi ajaks. Aga teisalt on, on, on selge, et selline tegevus ei vii meid mitte kuidagi mitte sammukesegi kriisist välja erinevalt sellest, kui, kui tõesti töötuid koolitada, ümber õpetada, mõtestada ümber meie majanduspoliitika arengufondi abiga see vii meid välja ja teine asi, mis mind häirib, on, on, on see ikkagi, millisel määral on, on Keskerakond selle rakendanud oma valimisvankri ette? Seda on tõesti piinlik vaadata. Seda ma tahtsingi tegelikult öelda, et selle, see, see, see vorm on, on see, mis mind häirib, mitte see asi isenesest. Jah, täpselt. Järelikult ootaks ikkagi valitsuselt, ma saan aru aktiivseid tööturumeetmeid, mida me kahjuks see ei näe, aga, aga selleks selleks, et neid otsuseid langetab tõde ja selleks, et üleüldse nii-öelda ka riigieelarve seisukohalt enam-vähem kulud, tulud, tasakaal, otsuseid langetada, selleks on vaja ikkagi toimivat valitsust. Jah, kahtlemata ja ootas valitud ikkagi mitte ainult neid tööturumeetmeid, vaid ka ikkagi teatud visiooni Eesti majanduse koha pealt, et arengufondis on Nad ju uuring, tööstusvedurid kus üritatakse kätte näidata need võimalikud suured globaalsed kasvuvaldkonnad maailma majanduses. Et üks nendest on siis keskkonnatehnoloogia ja teine on tervise ja heaolu tootjad, kuna rahvastik vananeb. Et, et miks mitte, ikkagi on ta anda meie ettevõtetele nagu sirge, mina olen kõigiti abistada nendele eksporditurgudel. Aga ma ikkagi tuleks veel kord selle rahvaliidu teema juurde tagasi, sellepärast et tõenäoliselt järgmisel nädala peamiseks teemaks kujuneb just see, kas rahvaliit saab siis valitsusse või ei saa või rahvaliit otsustab minna koalitsioonikõnelustele või mitte ja, ja, ja siin on poolt- ja vastuargumente, aga kui ma nüüd vaatan, mida on vahepeal juba Karel Rüütli välja öelnud neljapäeval ja reedel, siis ta on leidnud päris mitmete punktide kohta, millega on siin vahepeal välja tuldud metsamaa müük siis käidi veel välja kohalike omavalitsustele raha juurde ja nii edasi. Sellised sellised selged rahva liitlikud seisukohad on, on välja käidud, millest on tal tõenäoliselt ühel hetkel väga raske taganeda. Et see olukord muutub niivõrd keeruliseks ühel hetkel, et, et võib juhtuda, et ka, et ka sellest koalitsioonist ühelt poolt juba rahvaliidu nagu suuremate järjest kasvavate nõudmiste tõttu ei, ei saagi lihtsalt sellepärast asja, et rahvaliit paneb lauale ka mingi sellise paketi, kus kus on sees ka veel ulatuslik maksutõus ja nii edasi. Noh, kui lähtuda seda, et mees ütleb sõna, siis täna hommikul kuulasin, kuidas Karel Rüütli andis vikerraadiole intervjuu ja noppisin sealt välja, kaks asja, üks haakub selle meie eelneva jutuga. Ta ütles, et poliitikud peaksid olema rahvale eeskujuks. Teine asi on see, et, et mis on võib-olla väga oluline, minu arust on see, et rahvaliit venitada ei kavatse. Mis tähendab seda, et see selgus, siis peaks suhteliselt kiiresti majja saama, kui nad venitada ei kavatse. Nad peavad tõenäoliselt volikogus kõigepealt otsuse langetama, kas nad lähevad koalitsioonikõnelustele või mitte. Mina prognoosin, et nad muidugi otsuse langetavad koalitsioonikõnelustele minna, aga aga kui neil on nagu tõsine soov, siis siis nende nõudmised mille osas ma saan aru, neil on juba sõnum saata ostetud, et ärge liiga palju nõudke. Et kui nad tõsiselt tahavad koalitsiooni minna, siis siis nõudmiste pakett on enam-vähem praegustele suurematele koalitsioonierakondadele vastuvõetav. Aga kui nad nagu otsustavad, et nad pigem ei lähe valitsuskoalitsiooni, siis tõenäoliselt nõudmiste pakett saab olema ka oluliselt oluliselt paksem. Minu meelest need kaks steitmente praeguses olukorras, kui me arvestame seda Reiljani kohtu langetatud kohtuotsust ja seda kõike, mis Eestis toimub, ehk siis see, et poliitikud peavad olema inimestele eeskujuks ja viivitada ei tohi. Mulle tuleb meelde Tagurpidi Antsla raamat Priit Pärnast, kus, kus lapsele öeldi, et ma elan kaugele, sellepärast lähme jala. See on kuidagi nii vastuolus selle kõigega. Ja mis te arvate, kas rahvaliidul on üldse kasulik koalitsiooni minna, siin on nii- ja naapidiseid seisukohti kõlannad, ühed ütlevad, et et see on nendel ainukene võimalus ellu jääda, aga jah, veel oma nägu näidata, teised ütlevad, et, et, et see võib-olla oleks pigem just just vastupidi äärmiselt äärmiselt halb samme hävitaks ruineeriks erakonna lõplikult. No mina arvan seda, et rahvaliidul tuleks tegelikult see oma oma oma nägu tegelikult leida ja, ja kui, kui nad tahavad erakonnana No täna, kui me vaatame ajalehtedest, on see nagu Karel Rüütli Et Postimehe võrguväljaanne muide all rahvaliidu volikogu enamikku liikmeid küsitlenud ja, ja on saanud vastuseks sellise kinnituse, et valitsuses on minna rahvaliit siis kui parem paid parteid arvestavad rahvaliidu soovida ehk siis nõudmiste pakett võib tegelikult minna kas veel jõulisemaks või ka veel veel täiustada. Selle volikogu käigus loen mina sellest välja. Ma tahaks teile seoses võimalike ja kõikvõimalike valitsus kriisidega esitada ühe küsimuse, et kas te, kas te mäletate mis tingis ja, ja millest sai alguse eelmine valitsuskriis. Ma pean siin silmas seda, kui Res Publica valitsus lõpetas tegevuse. Kurimillised, millisest, millisest sammust sai toonane valitsuskriis alguse, kas teile tuleb meelde korruptsioonimõõdikute skandaal? Mõõdikute skandaal lahvatas toona selliselt, et toonane Lõuna politseiprefekt Aivar otsalt. Ta andis intervjuu Viljandi maakonnalehele Sakala, kus ta siis ühtlasi vihjas ka sellele, et justiitsministeeriumil on plaanis mõõdikute süsteemi juurutamine, et siis hakata pidama arvestust ja plaanipärast just selle üle, kuidas kuritegusid oleks võimalik avastada ja sealt siis rullus lahtise toonane valitsuskriis ja mis, mis päädis siis sellega, et et Res Publica toonane peaminister Juhan Parts astus tagasi pärast justiitsminister Ken-Marti Vaheri umbusaldamist ja Reformierakonda, Keskerakond tegid uue valitsuse. Mul on selle kohta väga lühidalt öelda, niipalju kui ma mäletan, eesmärk pühendab abinõu. Aga sellel nädalal saime uudise siis sellest toonase kriisi noh, ütleme nii, mitte küll algataja, aga vähemalt sõnumi kriisi kriisi sõnumitooja Aivar otsalt on sattunud rootsi kardinate taha ja ja antud juhul väga tõsiste süüdistustega, sellepärast et sellist juhtumit viimaste aastate Eesti politsei praktikast ei mäletagi. Mul on mitmed asjatundjad öelnud, et jah, üheksakümnendatel midagi sellist toimus kolleegide tagant nuhkimise ja nii edasi, aga see, mis nüüd on ikkagi viimaste aastate kontekstis Aivar Otsalti ümber toimunud ja need kahtlustused, mis on üleval, et, et see on midagi, midagi enneolematut. No siin selles kontekstis on väga palju räägitud sellest et kes on, kelle sõber ja, ja kes on kelle tuttav ja tegelikult on nii, et Eestis väikestes kohtades igal pool on seesama sündroom et olemas omad teatud siseringid, oma nõndanimetatud kohapealne eliit, mis, mis tekib seal seal, seal seda, seda asja ei ole tegelikult selles mõttes. Selle, selle tekkimist ei ole võimalik vältida, sest need inimesed, kes olla teatud juhtivatel kohtadel, need tahes-tahtmata erinevatel üritustel erinevate erineval moel läbivad, seal on tõesti väga raske tõmmata, et kes on nüüd hea tuttav ja kes on kelle, kelle sõber, aga selge on see, et siin on ikkagi. Kuna see puudutab neid antud juhul jõustruktuure, siis siis, siis on siin küsimus minu arust sellest, et kas ei ole siin küsimus rotatsioonis selles, et inimene peab siiski aeg-ajalt sellest ringist ringist nii-öelda välja astuma, see aitab, aitab. See kokkuvõttes väldib igasuguseid probleeme. Ka teistsuguseid seisukoht ei olnud ja nüüd nüüd tagantjärele ta on järjekordselt paljud inimesed targad ütlevad, et et Aivar Otsaltil ei olnud üleüldse põhimõtteliselt isiksuslike omadusegi sellist ametit pidada, et kuidas ta üleüldse nii kõrgele ronised, nüüd imestatakse nagu nagu selle üle, aga kui natukene ikkagi rääkida sellest, mis politsei struktuuris sees toimus, siis siis inimesed, kes Aivar Otsaltil on siiani tundnud, ütlevad et nad ei saa aru, mis toimub, et nende jaoks on nagu see Aivar otsalt, kelle teine pale on praeguseks välja tulnud nagu kaks erinevat inimest, võrreldes selle Aivar otsadega, keda nad varem tundsid, et et Aivar Otsalti peeti siiski politseis väga heaks ja kohusetundlikuks juhiks. Aga aga see, kui inimene on ühe koha peal ja jõustruktuuris 13 aastat, see on küll nagu omamoodi arutlemise koht, et kuidas selline asi juhtuda juhtuda sai ja, ja, ja noh, loomulikult me võime küll öelda, et, et see on tõesti tõesti probleem, aga see ei vabanda mitte millegi poolest seda milles teda, milles teda kahtlustatakse, sellepärast et kui vaadata seda kahtlustuste nimekirja, siis on see juba väga pikk ja, ja kui nüüd panna sinna veel juurde tegelikult ebaseaduslik jälitustegevus luuramine oma kolleege, järelt soov koguda komprat ja nii edasi. See on ikkagi väga-väga tõsine asi, kui me vaatame, mis viimasel ajal politseist on välja tulnud, siis ega siis see soov kolleegide järel nuhkida ei, ei ole omane ju ainult Aivar otsastile. Me oleme siingi teisi lugusid kuulnud selle kohta, kuidas püütakse politsei operatiivandmebaasist informatsiooni kätte saada. Kolleegid noogutavad ainult. Ma tuletaks muuseas meelde veel seda, et kui siin jutt oli sellest, et Aivar otsak liiga kaua oli ühe koha peal, siis siis tegelikult tal on kogu aeg olnud ju olnud ju pisike šanss Tartust edasi liikuda. Küll on räägitud sellest, et otseselt pidi saama politsei peadirektoriks, et ütleme niimoodi, et et ringles ka juba jutt, et ta oli peaaegu juba läinud endale politsei peadirektori mundreid tõmblema, aga, aga siis mingil põhjusel ta ta seda ei saanud. Ja kui nüüd hakata hakata meenutama, et et kes toona oli siseminister, siis siseminister oli Margus Leivo ja politsei peadirektoriks sai Robert Andropov, kelle, kelle valitsemisaega politseis ka just väga heade sõnadega meenutata ja ja, ja noh selle selle Androopovi nimetamise kohta politsei peadirektoriks ringleb ka ju igasuguseid igasuguseid jutte ja ja siiamaani öeldakse ju ka seda, et Robert Andropovi isa oli heades suhetes rahvaliiduga, nii et, et siin on õhus nagu väga mitmesuguseid jutte, aga aga, aga õhus on ka õhus, on ka muuseas samamoodi jutt sellest, et Aivar otsalt olevat justkui praegusel peaminister Andrus Ansip ja väga hea sõber Noh, ma seda ju enne ütlesin, et, et see on, siin on väga raske öelda, kas sõber või, või, või väga hea tuttavat. Tihtipeale imestatakse ja selle üle, kuidas mingisugused näiteks mingid erakonnad koha peal väikeses väiksemates kohtades ajavad, ajavad asju, kui, kuigi nad Toompeal lähevad teineteisest kuidagi niimoodi külg ees mööda, et seal kohapeal käib asi nii-öelda inimeste ja isikute tasanditel ja tegelikult on see, et, et mina ütlen ikkagi tahes-tahtmata sellised noh, antud juhul siin on väga palju ka muid aspekte, aga, aga üks üks üks mure, mis, mis selles meie väiksuses ikkagi on, on see, et mingid ringid on mingisugused suletud ringid ja, ja, ja need suletud ringid tulijaid sinna sisse ei lase ja ühel hetkel võib sellest suletud ringist tekkida inimesel ka selline kerge reaalsuse taju kadumine. Et ta ei saa enam aru, mis milline otsus on nii-öelda kasulik, millal isiku isiklikult kasulik ja see rollikonflikt Aga ikkagi Aivar Otsalti kohta on, on tegelikult teadjamad inimesed rääkinud ka seda, et ta oli, ta oli pigem tartu Reformierakonna halli kardinali Neinar Seli väga hea sõber ja nad vist on ka Rotary klubikaaslased. Ja seeläbi on, on tekkinud ka ka link peaminister Ansip Ansipiga, aga see, see link ei tugevad, tõenäoliselt kui sinna hakati, nagu, nagu otsati juhtumit seostama sellega, et võib-olla see võib-olla justkui nagu siseminister, Pihli viimane kättemaks ministrina peaministrile, et siis tõenäoliselt selline sellised skeemid kuuluvad pisut pisut ulme valdkonda. Vapustav vandenõuteooria. Nii, aga head kolleegid, saateaeg hakkab läbi saama. Mu paluks teil kiire prognoose järgmiseks nädalaks, mis hakkab juhtuma, kas kas minnakse rahvaliiduga koalitsioonikõnelustele ja ja kas võib sündida uus Mercado lõõtsa või Ülemiste koalitsioon või mitte või majoneesi, koalitsioon või majoneesi koalitsioon siis kuhu kuuluksid Isamaa ja Res Publica Liit, Reformierakond? Argundada? Mina arvan, et need ikkagi konsultatsioonid jätkuvad, sest ma usun, et rahvaliidule tegelikult oleks väga kasulik ikkagi oma oma näo ja jõu säilitamiseks sinna valitsusse minna. Iseküsimus on aga see, et et kastele, valitsuselt selliste tingimustel saab tulla mingit sellist strateegilist nende seniste kavade ülevaatamist ja plaani ikkagi, kuidas Eesti sellest kriisist välja tuleb. No me oleme siin mitme päeva jooksul ka selle eelmise koalitsiooni lõpus kuulnud seda, et tänane päev on otsustav mina arvan seda, et siis ülehomme, kui see rahvaliidu volikogu kokku tuleb, siis sellest ei sünni järsku ja kiiret otsust, ma arvan, et ma arvan ka, et need konsultatsioonidel jätkuvad. Mina millegipärast arvan, et kui me praegu näeme võib-olla järgmisel nädalal uue koalitsiooni sündi, siis siis millegipärast on mul kahtlus, et see koalitsioon ei ei kesta väga pikaajaliselt ja pärast kohalikke valimisi sügisel võib Eesti poliitiline maastike elada läbi uue kriisi ja siis võib sündida hoopis uus valitsus, aga aga elame, näeme. Sellega on tänane rahvateenrite saade lõppenud ning rahva teenrid olid Neeme Korv Postimehest, Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku.