Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas? Eetris on saade, lapsepõlv ja kirjandus. Mina olen Riho Lauri Saar. Tänase saate külaline armastas lapsepõlves fantaasiamänge. Just selliseid, milleks andsid ainest lasteraamatuid ja sinna juurde joonistatud pildid. Olgu nendeks siis lihtsalt kassid, rad, poisis Günther Reindorfi juba klassikaks saanud illustratsioonid Eesti rahva ennemuistsete lugudele. Seesama fantaasiamäng viis aga asjad lõpuks nii kaugele, et lõpuks hakkas ta ise raamatuid kirjutama ja just lastele, kuidas kirjutada lastele tõsistest asjadest ning milline võiks moodsa animatsiooni kõrval olla ka lastele raamatute tulevik. Sellest räägib tänase saate külaline, lastekirjanik Tiia Toomet. Head kuulamist. Tere, Tiia Toomet, tere. Alustaks meie juttu seekord tagurpidi, ehk siis mitte kohe teie lapsepõlvest, vaid tänapäevast. Kui palju erineb teie lapsepõlvemaailm sellest maailmast, kus kasvavad üles tänapäeva lapsed? Mingis mõttes erineb väga palju kui ma mõtlen selle peale, et minu lapsepõlves ei olnud ju olemas isegi veel televiisorit mitte rääkimata arvutitest ja virtuaalmaailmast või animafilmidest, mida oli väga harva ja väga harva sai kinos käidud siis on see ikkagi hoopis teistsugune keskkond, kuhu praegused lapsed juba paari-kolmeaastaselt satuvad. Aga teistpidi mõtlesin, et lapsepõlv on ikka lapsepõlve iga lapse jaoks, see keskkond, kuhu ta sünnib, on, on just see loomulik keskkond. Ja see väike olemise tunne. Et see on vist igal lapsel samamoodi ajast sõltumatult, et on olemas see suur suurte maailm, kuhu sa tahad sattuda ja ja katsud võtta kõike põnevat enda ümbrusest. Selleks, et kunagi selles suures maailmas hakkama saada. Te olite Tartus 13 taastat, mänguasjamuuseumi juht selle tööd ilmselt niisama tuimalt ei tee, kui just äsja vastu väga suurt huvi ei tunne. Sellest johtuvalt siis küsima nii et mõnel inimesel on lapsepõlv vaid hägune mälestus, teisel on jälle lapsepõlveelamused väga selgelt meeles, kuidas on teiega, on teil lapsepõlvega siiani tugev side? No lapsepõlvega side seetõttu, et et lapsepõlvest ei saa lahti lapsepõlvest oleme me kõik tulnud, nagu nagu paljud enne mind juba on öelnud. Ja lapsepõlv on kujundanud meid võib-olla rohkem kui me, kui me ise iga päev seda üldse tajume. Aga noh, ma ei või öelda, et ma nüüd väga palju kogu aeg oma lapsepõlvele mõtleksin, ma mõtlen ikka tänasele päevale rohkem. Mänguasjamuuseum, see oli natukene nagu ka ühtepidi juhus, et ma sattusin seda muuseumi vedama nüüd juba 15 aastat tagasi. Aga teistpidi kuidagi seal laste maailm on mulle alati väga lähedane olnud, lähedaseks jäänud mitte niivõrd enda lapsepõlve kaudu kui võib-olla, et selle selle värskuse, selle esmaavastamise, selle selle aja tõttu, millal kõik on veel ees, millal inimene kujuneb ja kuidagiviisi maale on elus hästi palju tegelenud lastega. Noh, mul on endal palju lapsi olnud ja, ja on lapselapsi praegu. Aga, ja kui ma kunstiinstituudis õppisin, siis ma tegin kujundasin tekstiile, lastele, lasteaedadele, lastekohvikutele kasutasin laste joonistusi. Kui ma kirjutama hakkasin, siis tulid kohe lastejutud välja. Mind on väga huvitanud joonistused. Et midagi mingit lapselikust minus olema vist. Et see niimoodi on läinud. Kohe varsti jõuame ka nende kirjutatud raamatute juurde, aga ennem võib-olla teie enda loetud raamatutest, kas te mäletate üldse seda aega, millal te lugema hakkasite? Mul on öeldud, et ma hakkasin lugema nelja aastaselt, ma ise ei mäleta, et mul oleks mingit probleemi olnud lugema hakkamisega. Nii kaua, kui ma ennast tagasi mäletan, ma mäletan, et ma olen raamatuid lugenud. Ja, ja ma mäletan neid raamatuid, mida ma lapsena lugesin, aga aga jah, seda nihukest lugenud teeme ise õppimist või seda ma hästi ei mäleta. Millised need raamatud olid, need esimesed? No meil oli kodus tegelikult väga palju raamatuid ja võib-olla, et minu kodus oli natukene natukene isegi erinevat kirjandust kui mõnel Moja kaaslastel. Ma olen sündinud 47. aastal ja minu vend vanem vend, sündis 40. aasta lõpul. Aga hiljem, kui ma tagasi mõtlen, siis meie kodus oli väga palju 30.-te aastate lõpu lasteraamatuid. Olid kõik need ilusad looduse, lasteraamatute sarjad, targad tähed ja looduse lasteraamat ja looduse kuldraamat ja ja mis nad kõik olid. Nii et mu ema ja isa ilmselt olid juba enne, kui neil lapsed sundisid ostnud lastekirjandust. Ja tänu sellele oli mul suurepärane raamatukogu, mille väärtust ma ei osanud hinnata tookord lapsena muidugi, aga mida ma usinalt kasutasin. Ja teisest küljest osteti loomulikult ka kõik lasteraamatud, mis tollal ilmusid. Ja võib-olla siis jah, esimesed raamatud, ma arvan ise, mida ma lugema hakkasin, ise, olid ilmselt need niisugused suureformaadilised pehmes köites lastele värsiraamatut, ilusate piltidega, mida 50.-te aastate esimesel poolel ju ridamisi ilmus. Mis olid siis kas eesti keeles Janice kirjutatud nagu Ralf Parve ja Felix Kotta või siis või siis tõlgitud vene keelest väga paljud olid tõlgitud vene keelest, nagu näiteks samu Ilmar Shaki, Sergei Michalkovi Majakovskit, kõik need, need klassikalised laseb värsid, kusjuures pildid olid nende juures väga ilusad, realistlikud ja, ja niisugune süvenemist nõudvad, et need olid võib-olla kõige esimesed ja siis muidugi ka muinasjutud. Sest kui ma olin laps, ütleme isegi eelkooliealine, siis tolle ilmusid suured muinasjutukogumikud. Kuld vokk, tuulesõlmed, sõbralikud vennad, oli üks idama muinasjuttude paks raamat ei mäletagi õieti, mis selle nimi oli. Neid ma lugesin ka väga palju. Kui juba see lugemine selge oli, kas siis läkski lahti niimoodi, et lugesite valimatult ja kuidas, kuidas see protsess üldse käis, et vahest võtavad lapsed täitsa valimatult riiulilt kõike, mis nendele ette jääb või teie võtsite ikka neid lasteraamatuid rohkem? Ma nüüd jälle täpselt ei mäleta, mis heas ma midagi kindlat lugesid, aga ma olen võtnud valimatult, sest meie peres ei olnud niisugust suunamist, et vot need on need sinu raamatut ja ja neid raamatuid võid hakata lugema, kui sa oled seal seitsme-kaheksa vastane neid, kui sa oled seal 15 16 aastane meil oli ilus tore raamatukapp aegne niisugune tume ja selle raamatukapi ülemistel riiulitel olid siis siis niisugused uuemad raamatud ja all olid vanemad raamatud ja sealt ma siis võtsin, nii et ma mäletan, et et õige varakult juba oma sorisin seal raamatukapis niimoodi päris põhjalikult ja vaatasin vähemasti pealkirjad ja mis seal olid. Vaatasin ka tagumistesse ridadesse, see oli niisugune hea, sügav vanaaegne raamatu kapp tagumistes ridades olid niisugused raamatut nagu nagu Pätsi ja Laidoneri elulugu ja ja vabadussõja ajalugu ja noh, sõda mind eriti ei huvitanud ja poliitika ka tookord. Aga olid väga toredad raamatud, mis mul lapsena väga meeldisid, oli album 20 taastat Eesti iseseisvust, seda ma sageli uurisin neid pilte vaatasin ja seal mingisuguse nihukese visuaalse tausta mulje jätnud. Ja üks raamat, mis mind hirmutas ja mida ma ka lapsena lugesin, oli tervishoiu käsiraamat kolmeköiteline ja seal olid pildid kõikvõimalikest haigustest ja need olid üsna õudsad, kui ma vaatasin, kuidas välja nägi leetri ja ja sarlaki lööve ja sammaspool, aga lapsi vahel kisub niisugune õudus ka natukene niimoodi, et ma pidin ikka vist ilmselt igasuguseid raamatuid saama vähemasti kätte võtta ja uurida, et, et selle, sellest nagu probleemi ei tehtud kodus, et see oli mu enda valik. Aga sellist asja, et vanemad oleks soovitanud midagi suunanud, sellist asja üldse ei olnud. Ma ei mäleta, et oleks olnud ja no minu lapsepõlves oli veel kummaline et jälle, kui ma mõtlen tagasi lapsena ma selle peale ei mõeldud. Et ma lugesin ju täiesti kardinaalselt erinevaid raamatuid. Ühed olid siis needsamad looduse sarja raamatut, kus olid nagu väiksema litsis, lugesin Matsutaja Marit ja elevandipoeg, Babaria Eha-Mai peab poodi, siis tulid öömoori, kas linn ja jänesepoeg, kes luuletas ja niisugused mõnusad lasteraamatuid, aga ka raud, kaarnad ja rahvavanema lapsed, mis rääkisid juba muistsest vabaduse ajast. Või siis veel natukene hiljem siis punapäine Anne ja pika kuivaline isa ja väike lord Phantla Roya lastekirjanduse ütleme, lääne lastekirjanduse klassika oli seal, aga teistpidi osteti ju ka kõik need raamatud, mis, mis tol ajal ilmusid ja raamat, mis mulle näiteks väga meeldis, oli Vassi, oktorbatšoffi, tema sõbrad, siis oli seal raamat nimega viitsama Liiev koolis ja kodus vanake Hotaabitš. See on juba natukene vist, ma lugesin jutustusi soojast ja Žuurast, noorema poja tänav, mis rääkis ka kangelaspioneerist ja tegelikult need meeldisid mulle ka väga ja alles täiskasvanuna, aga ma olen heitnud pilgu oma oma kunagistele lapsepõlvele lemmikutele. Olen ma sealt välja lugenud, et heldeke, missugune ideoloogiline soust seal oli, mida ma lugesin. Aga lapsena selleks kõik see ideoloogiline pool selleks minust mööda voolas mult maha nagu hane seljast vesi. Et mind huvitasid need, need suhted laste vahel, mis seal olid ja see lugu, mis toimus ja see oli, mis, mis mulle meelde jäi, kaasa kiskus ja tegelikult need olid väga head lasteraamatud. Aga noh, kõige suurema šoki ma sain Asjoctorbatšoviga. See esimene osa mulle väga meeldis, teised osad olid juba sõjast ja, ja seda mul ei ole jah kunagi peale läinud, nagu ma juba ütlesin. Aga ma mäletan siiamaani kõik nende laste nimesid ja seal, mis kõik seal toimus ja ja kes kellel juhtusid seal pahandused ja kuidas teised aitasid neid sellest üle saada ja kuidas igaüks leidis oma koha. Ja see raamat algas, ma mäletasin niimoodi, et oli vist nääripidu koolis ja lapsed kaunistasid saali ja siis enne kui pidu peale hakkas, tulid neile külla kooli vilistlased, kes olid sõjas olnud. No see oli sõja algus just siis, kui see raamatu tegevus toimub. Ja need olid siis niisugused noormehed ja kes olid võidelnud lahingus ja nad rääkisid, kuidas nad vaenlasega olid võidelnud ja kuidas kõik oli ja ja siis pärast läks see tegevus edasi. Ja kui ma siis nüüd täiskasvanu seda raamatut vaatasin, siis tuli ja et need, need noormehed olid olnud Soome talvesõjas ja vaenlane kellestki, eks need olid olnud, oli olnud sedasama Soome armee needsamad soomepoisid. Aga mul polnud aimugi sellest sellest, kui ma lapsega luge lapsena seda lugesin. Noh, muidugi ma ei teadnudki midagi veel salve sõjast, aga aga jah, see mind natukene ehmatas, aga mingisugust halba muljet mul sellest lapsena ei jäänud. Ja ise ma mõtlen jah, et kuidas see, kuidas ma suutsin kõik need asjad niimoodi niimoodi kokku panna ja ilusti ära seedida, aga et võib-olla see on just see, et et tegelikult hea lastekirjandus, et ta, ta on nagu igasugusest ideoloogiast, et kui ta räägib elust ja asjadest et et siis siis see jõuab päraniga sellele väik pärale sellele väikesele lugejale ja ideoloogia ei ole veel laste maailm tegelikult. Nii et mulle tundub, et mind igal juhul need raamatud ei rikkunud. Ja kui ma nüüd võib-olla võrdleks praeguse lastekirjandusega, siis nõukogude aegne lastekirjandus, et selles oli palju niisuguseid rahulikke realistlikke lugusid, kui me jätame selle ideoloogia kõrvale, mida me ei märka et siis seal oli just väga palju, oli niisugusi, eetilisi probleeme, väga palju oli igasugustest erinevatest lastest jutt, too üks oli, üks oli andekam, teine oli vähem andekam, üks oli, võib-olla tormakas, teine oli arg, mõni tegi asju valesti, juhtus igasuguseid pahandusi ja siis need lahendused, et kuidas sellest välja tulla ühiselt teiste abiga. Et see oli nagu mingis mõttes, kuidas ta oli niisugune elu ja eetika õpika samal ajal praeguses lastekirjanduses võib-olla on rohkem pööratud tähelepanu sellele mängulisusele ja lustile ja lõbususele ja põnevusele. Noh, põnev oli ikkagi elu on ka põnev. Aga et siis olid rohkem, olid nagu realistlikumad lood. Kuigi muidugi sürrealism tinglik. Kas te oma sõprade koolikaaslastega ka raamatuid vahetasite, rääkisite nendest raamatutest, kui palju, kui palju nemad seda lugemust võisid mõjutada üleüldsegi või kui palju võib-olla hoopis teie nende oma. Jah, koolis oli ka lugemine ikka hästi tähtis, mul olid, tegelikult mul õnnestus või noh, mul oli õnn omada klassikaaslasi, kes paari paar tüdrukut meie klassist, kes olid ka raamatutest väga huvitatud ja minu ajal oli just niimoodi, et et parajasti siis, kui ma võib-olla kõige väiksemate lasteraamatute heast välja jõudsin, hakkas ilmuma seiklusjuttude sari. Ja seal ilmus ei ole ju tegelikult maailma seiklusjuttude klassika, Vern, tema kuuper, kes iganes. Ja selle järgmise seiklusjutu domine, et see oli kohutavalt põnev tegelikult ja siis sai sellest räägitud klassikaaslastega ja ja arutatud elatud tükk aega selles maailmas, aga mitte ainult seiklusjutte, ma tean, et neljandas klassis tuli meil ajalugu esimest korda ja siis hakkasime vana aeg õppima. Mul oli kodus jälle kanni toimetatud üldine ajalugu ja minu kõige paremal sõbrannal oli samamoodi. Ja siis me lugesime seda kogu aeg paralleelselt juurde, siis seal Vana-Egiptust, VanaKreekat, Roomat ja, ja koolis õppisime, siis me lugesime sealt kogu aeg, lugesime, lugesime juurde ja, ja see kanni, kanni ajalugu, üldine ajalugu on mul olnud niisugune tõeline Õpik kooli õpetuste kõrval. Ja üks väga tore raamat oli jälle jälle, mis ei olnud ilukirjandus, oli, ilmus ka 50.-te alguses, oli see 40.-te lõpus jäljed kivil, see oli jälle üks mu suur lemmikraamat. See raamat rääkis populaarses vormis maailma ajaloos, mitte ainult maailma, vaid noh, maailmaruumi ajaloost universumile, ajaloost ja sellest, kuidas maailm tekkis ja kuidas elu tekkis ja ja kuidas tulid siis jah, need esimesed esimesed olevused sinna vette ja kuidas nad maale tulid ja siis edasi niimoodi läbi kõigi nende olevuste, kuni siis inimese kujunemisele välja, et see oli ka üks niisugune väga põnev lemmikraamat ja, ja mul oli jah koolis paar kaaslast, kellega me siis nagu jagasime oma lugemise muljeid ja, ja arutlesime nende, küsi suurte küsimuste üle, mis, mis nendes raamatutes olid. Kas teil mõni päris selline lapsepõlve lemmikraamat ka siiamaani on? Ma ei oska, kui öelda, kas lapsepõlve noh, on väga palju, ma võin rääkida, aga aga üks raamat, mis tõesti võib-olla minu elunägemist väga palju kujundas ja minu elu arusaamist seal juba hiljem see oli võib-olla tõesti ka põhikoolis või kuidas siis öeldi, mittetäielik keskkool või noh, ma arvan, ma lugesin seda niimoodi, umbes 14 aastasena, oli Sigrid Undseti, Kristiina lauritsa tütar, see on raamat, mida ma olen lugenud vist elus, ma ei tea, viis-kuus korda vähemalt väga põhjalikult ja no umbes selles vanuses ju hakkavad noored inimesed ka kirjutamata päevikut ja siis mina kirjutasin ka mingit märkmikku ja ja nüüd ma vaatan, et ma olen kirjutanud, et ma sellise lauset Ma tean elust kõik. Et mitte miski ei saa mind mulle enam uus olla. Et ma võin veel täpsemalt midagi teada saada ja ma võin saada noh, nagu mingisse teistmoodi, seda teada, aga et et ma nagu mõistan elu. Ja see oli jah, üks raamat, mis mind tõesti on saatnud kogu elu, aga no nüüd ma viimati lugesin seda vist ma ei oska öelda 10 aastat tagasi, siis otsustasin rohkem enam ei loe. Et nüüd on nagu ammendunud. Aga Ma ei oskagi öelda nii palju igasuguseid huvitavaid raamatuid oli, muinasjutud meeldisid mulle ka väga needsamad, mis, ma rääkisin, need suured kogumikud ja ja eriti Kuld vokk, seal oli üks raamat, mõtte lindiad võiks jutt mõttelind ja tõevesi mis oli väga, lugesin seda mitmeid kordi, kuidas Jaroomil oma õnne leidis, niuksed, niuksed, kummalised poeetiliselt maailmade Eesti. Eesti lugudest ma mäletan, et üsna sügav mulje jättis mulle, see oli vist pari kas barjekülaliste leivas või kust ma seda lugesin? Kokku pandud. Eesti ja keelduge muinasjuttude kogumikus. Oli üks lugu, kuidas üks noormees läheb pulmapeo ajal korraks ja, ja, ja kas õunapuu või mingi puu otsas laulab üks üks imeline lind, niisugune sinist värvi Lindlystalini kummalist laulu, ilusat laulu. Ja ta läheb sinna puu alla ja kuulab seda laulu mõne minuti. Ja siis läheb tagasi majja või õieti tahab minna tagasi majja ka maja tähendab, kõik on hoopis teistmoodi ja siis mingid Ajad kuskil on, aga hoopis hoopis teistsugused ja, ja siis ta läheb segaduses, käib ja läheb otsima, seda. Näeb lõpuks vist inimeste küsib siis, et mis on ja kus on need inimesed ja keegi ei tea midagi ja siis ta käib ja jõuab kirikuõpetaja juurde, kirikuõpetaja vanadest kirikukirjadest vaatab, et jah, et 300 aastat tagasi elasid siit tõesti niisugused inimesed. Ja kui see mees siis kuuleb seda siis sellel hetkel niimoodi ta hetkega vananeb, tulevad kortsud näole, juuksed lähevad halliks, vajub kössi ja siis pudeneb tolmuks. Et see oli, see oli nagu esimest korda lugeda sellest suhtelisuse mõistest hiljem ma olen lugenud muudest muinasjuttudest ka seda sedasama mõtet, aga aga see oli ka. Ma mäletan, et, et jäi mulle väga hästi meelde. Kui ma oleksin küsinud, et kas žanriliselt temaatiliselt oleks mingid raamatud, sellised, mille vastu te olete kindlasti väga suurt huvi mingil ajal tundnud, et olgu selleks siis kas kas loodus temaatiliselt või siis žanriliselt muinasjutud, siis vastasest juba kõlas ära, et muinasjutud ilmselt ongi see olnud. Jah, aga, aga, aga ikkagi ka kõik ajalooga seotud raamatut, et ajalugu on mind alati huvitanud ja ja kui ma ütlesin, et hakkas ilmuma seiklusjuttude sari minu ajal no siis seal oli ju ka väga palju ajalootemaatikat. Ja samal ajal hakkas ilmuma ka maa nõnda sari. Ja seal olid niisugused raamatud nagu Kon-Tiki häierdali raamat ja siis see oli jumalad, hauakambrid, õpetlased, arheoloogiast ja et, et need on olnud ka niisuguseid raamatuid, mida ma olen väga mitu korda lugenud ja väga suuri elamusi ja suure kaasaelamisega lugenud, nii et niisugune ajalootemaatika on mind alati alati alati huvitanud, aga noh, see kõik oli juba jah, kooli ajal kindlasti. Te olete kirjutanud palju lasteraamatuid? Noh, võib, võib ju tekkida küsimus, et miks kirjutada just lastele, lastekirjandust on ju päris keeruline kirjutada, tuleb justkui sisse elada suhteliselt teistmoodi maailmaga, täiskasvanute oma. Ja, ja kui, kui palju üldse praegune lastekirjandus teie arvates suudab seda teha seda sisseelamist. Võib-olla peaks seda kõike hoopis teistmoodi sõnastama. No mulle tundub, et praegune lastekirjandus on meil täiesti vahva aga nagu ma juba enne ütlesin, et ta võib-olla mängib liiga palju ühte väravasse, et noh, see ainult lastekirjanduses ka noorsookirjanduses fantasy on ju praegu. Noh, kui vaadata neid raamaturiiuleid poodideski, siis seal on riiulite kaupa seda Phantlasite, kõik püüavad siis Tolkieni ja Harry Potteri pabereid lõigata ikka uuel, uuel kujul ja samamoodi on tulnud ka lastekirjandusse sisse see, see niisugune võlumaailm, et ega naljalt niisugust väga head realistlikku lugu leiagi lastekirjandusest, no leiab ka, aga, aga mitte nii palju lastele kirjutada, ma ei oskagi öelda, lihtsalt mul on tal nagu välja tulnud niimoodi alati, et Mul niuksed lastejutud nagu tulevad meelde ja tulevad pähe ja ja tegelikult tahaksin ma kirjutada täiskasvanutele nüüd juba rohkem, aga ma ei saa, mul on ikka pooleli veel üsna mitmed asjad, mis ma pean enne ära lõpetama. Et ma olen täiskasvanute. No tähendab, ma tahaks kirjutada ikka täiskasvanud esimesena ka veel jutte vist põhiliselt ja võib-olla ka siis natukene mälestusi või lihtsalt elust, aga aga, aga lastele mul on jah, nii palju neid kogu aeg olnud pisikesi lapsi just enda ümber, et et see väikelapse maailm ja see, mida ta vastu võtab, et see on seal diviisi tuttav, aga noh, samas lapsele sa ei tohi jälle kirjutada väga lapselikult, et selles mõttes on teil täiesti õigus, et ega see kerge ei ole kirjutada. Väga kerge on kirjutada Niukest meenutavat lasteraamatute. Mida täiskasvanud arvavad, et noh, vot see läheb lapsele peale. Aga et lapsele tuleb kirjutada ausalt, lihtsalt selgelt, aga huvitavalt ja see on, see ei olegi alati nii kerge, et noh, nii-öelda lasteraamatuid või selliseid lasteraamatut, mis on just nagu lasteraamatuid, neid on palju, aga head lastekirjandust ei ole väga palju just hea lastekirjandus, mida, mida on hea ka täiskasvanuna lugeda, ütleme siis nii, et hea lastekirjandus on kogu pere kirjandus minu arust see kirjandus, mida vanemad loevad lastele ette ja naudivad seda ise sama palju kui kui lapsed ja mina olengi oma lastele ja lastelastele püüdnud ette lugeda just raamatuid või ainult draama, kuid mis mulle endale meeldivad. Selles mõttes ma nende maitset olen küll püüdnud suunata väikesest peale, et et ainult head lastekirjandust, sest minu arust see on hästi oluline, mida laps loeb väiksena või kuuleb vähemalt millist sõna. Kas meil kirjutatakse praegu häid lasteraamatuid, ma arvan, et kirjutatakse küll, meil on väga häid lastekirjanikke ja ja ma ei ole nüüd ka nii kursis, ma ei jõua osta enam kõiki lasteraamatuid ja ja ka mul minu arust. Viimasel ajal näiteks Piret Raual on väga toredad raamatud olnud, ma olen need ette lugenud nii selle kere, mis oli viimane kui, kui Sanna ja salakütid. Ja see on läinud väga hästi peale, Aino Pervik on alati väga hea kirjutaja, noorematest Kerttu Soans, noh, neid on nii palju neid neid nooremaid peale tulnud, et ma ei, ei tahagi neid nakata nagu nagu üles lugema. Ja väga palju on ju tõlgitud praegu lastekirjandust. Et. Ma arvan, et sealt leiab küll igat. Ise oleme lugenud. Viimati ma lugesin uuesti, see oli küll see ei ole nüüd ei minu lapsepõlvega praeguse ajaraamat, aga see on, ütleme, minu laste lapsepõlveraamat lugesin Schmidti Vipla alate oma seitsmeaastasele tütretütrele ja ja see oli sama suurepärane nagu siis, kui ma seda ta emale ette lugesin ja selleks nii temale peale kui minule peale sama hästi, et et noh, Schmidt on ka üks minu suur lemmik, Tove Janssoni ei maksa rääkidagi. Tove Janssoni ka on muidugi see õnnetu lugu, et tänapäeva lapsed saavad kõigepealt muumitrollidega tuttavaks jaapani multikate kaudu. Siis saavad nad võib-olla nende koomiksite kaudu, mis ilmuvad nende ajakirjade kaudu ja alles siis jõuavad, kui üldse jõuavad selle sõna juurde. Et vaat, see on minu arust üks väga suur vahe, kui esimese esimeseks te küsisite, et mis on praeguste laste maailma, jaa, jaa, ütleme minu lapsepõlveaegse maailma vahe lapsepõlve, maailma vahe siis siin on mingisugune väga oluline muutus. Et minuni tulid need lood, muumitrolli küll veel ei olnud, aga, aga kõik muud raamatu loodia, klassikalised muinasjutud ja kõik tulid sõna kaudu. Ja sõna see tähendab seda, et mul see visuaalne kujutluspilt kuna juurde peab tekkima peas endale. Ja minul ta tekib, sellel teisel lapsel, kes loeb, tekib võib-olla sellel lapsevanemal, kes loeb, tekib ja need pildid on kõik tegelikult ju erinevad. Et nad ei kattu. Aga nüüd tuleb täpselt ühesugune pilt kõigile, kes vaatavad seda multifilmi muumid, rollist kõik teavad täpselt, milline näeb välja muumimaja, milline välja seal väike müü, milline näeb välja muumiat mamma ja, ja kõik need maastikud ja kuidas nad räägivad häälega. Ühesõnaga et seda fantaasiaga loodud maailma või seda enda kujutlusvõimega loodud maailma ei ole ja et see sõna tuleb alles pärast. Ja siis on tal juba see klišee ees niimoodi et midagi peab selles inimeses kujunema teistmoodi, kellel on pildi kaudu tulnud see lugu. Aga ma ei tea veel, mis, et seda me saame näha, noh, võib olla paarikümne, võib-olla 50, võib-olla 100 aasta pärast mis, mis on muutunud nendes inimestes, kes on kasvanud visuaalse maailma keskel. Aga tegelikult ma tahaksin rääkida ka ka enda lapsepõlve visuaalsest maailmast, sest see oli täiesti olemas. Minu arust raamatute juures on, on lasteraamatute juures tohutult olulised ka illustratsioonid. Ja see 50.-te aastate illustratsioon. Nonii maailm, kus mina kasvasin, oli ka realistlik. Olid väga ilusad selged pildid nendes samades väikestes pehmetes. Suureformaadilistes värsiraamatutes olid suured värvilised vesivärvipildid või olid joonistatud pliiatsiga, vaat mis juhtus. Ma mäletan, Felix kotal oli üks lugu kassipojast, kes ei kuulanud ema sõna ja kellele koer tegi liiga. Tähendab, seal olid ilusad kassi ja koerapildid joonistanud. No hiljem tuli Siimar Meil, kes joonistas neid minu põlvkonna mingeid ideaali luupilt, et Lumivalgekese ja teistesse muinasjuturaamatutesse olid aasta vend, oli Olev Soans, siis väga ilusad pildid. Aga kõige rohkem mulle lapsena meeldis Eesti rahva ennemuistsed jutud. Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud mis oli ka ilmus vist 50.-te alguses ja seal olid Günther Väindorfi pildid. Ja see, vaat see on minu jaoks mingisugune ka teete, kui te küsisite, et kas on mingit meelde jäänud raamatut või lugu lapsepõlvest, siis mul on üks pilt lapsepõlvest, millest ma võin ka öelda, et see on terve oma elu muga kaasa tulnud. See on sellesama ennemuistsete juttude esimene pilt, see on pilt, noh, mis on nagu selle tiitli ees. Ja seal pildi peal on üks niisugune eesti taluõu madalad raad, helekatusega aiad veidi viltu vajunud, veidi eemal aiast väljas suur kivi, selle otsas istub üks karjapoiss ja ees on lambad, koer taga metsa. Ja kõrgemal on pilved, niisugused imelised imelised pilved ja nende pilvede kohal või õieti noh siis pilvede seest kasvab välja imepärane muinasjutuloss ja mingi laev täispurjes laev, mis kihutab seal nagu mingi mingi noh, unistuste maailma kvintessents see karjane pasteldes ja niisugune noh, niuke hallil päeval. Et, et see on nagu tema unistust, et ja valgus on ka väga kummaline, nagu Rain Torphil sageli niisugused valguselaigud on seal õue peal ja, ja puude latvades. Ja ma mäletan, et ma lapsena juba mõtlesin, et et ma ei tea, et pumbas maailmas ma tahaksin elada. Et üks on siis selle, selle karjase poisi maailm, see niisugune madal metsade vahel talu. Kõik silmapiir kinni või sisse, kaunis loss tornidega seal üleval ja ja see imeline muinasjutumaailm ja ma tundsin lapsena juba tegelikult ma tahaksin olla mõlemas. Ja see tunne on jäänud mul kuni siiamaani. Nii et ma arvan jah, et ei ole üldse ükskõik, milliseid pilte tehakse, tehakse lasteraamatutele, sest lastele on, see pildipool on nagu väga väga-väga oluline, aga noh, samas need pildid on ainult üksikud, nende piltide vahel on nii palju vaba ruumi. Et see lugu ikkagi nagu tuli mulle endale ette kujutada need, need muinasjutud, mis seal olid. Et ta ei olnud nagu selles mõttes, et see ei ole need pildid võrreldavat, ütleme animafilmidega. Paratamatult eks ole, tekib see küsimus, et kuivõrd tehnoloogia on tänapäeval nii levinud ja, ja sellega tehakse kõike internet ja televisioon on samuti kõikjal ja neid samu pilte, et põhimõtteliselt nii lastel, aga loomulikult ka täiskasvanutel see fun, gaasia ruum täidetakse sisuliselt nende piltidega ette juba ära. Neid tuleb nii palju, et sinna vahele jälle nagu sellele tekstile tavaliselt enam väga ruumi ei jää, eks ole, et tahaks nagu küsida, mismoodi teie näiteks lastekirjanduse tulevikku ette kujutate, ega need raamatud ilmselt ära ei kao kuskile. Ma loodan, et nad ei kao, ma olen täiesti kindel, et ka virtuaalmaailm ei kao kuhugi ei arvutidega ega, ega animamaailm. Ja kuidagiviisi nad peavad siit ma mingisugused oma kohad ja omanessid ja minu arust ideaalne oleks jah, kui kui laps saaks mõlemat. Ja ma ise jah, olen proovinud oma lastelastele nii palju pakkuda raamatuid kui, kui vähegi võimalik, nad on tüüpilised arvutaja lapsed, kes on juba noh, niimoodi paariaastasena vähemalt pääsenud arvuti taha teinud läbi kõik need arvutimängud suuremaks saades suhtlevad, käivad internetis. Aga ma pean ütlema, et raamatud on siiski vähemalt nendel, kes on juba suuremaks kasvanud, on muutunud ka ikkagi oluliseks osaks nende elust ja ja mulle tundub, et see on võimalik siiski et raamatute osa kindlasti väga palju väheneb, väheneb ka niisuguse informatsiooni mõttes, ütles, et palju informatsiooni, saage nüüd internetist kätte, aga samas ma vaatan, et mul on vanemad lapselapsed, on niuksed, loodushuvilised ka ja kõikvõimalikud loodusentsüklopeediad ja taime- ja linnumäärajad. Et need huvitavad neid väga ka just just selle sellisel kujul. Ta on ikka paberi peal ja raamat, mille sa saad kaasa võtta igale poole. Ja loevad, loevad ka väga, päris korralikult, kohe, mul kolmeteistaastane pojapoeg tuli eelmine suvimaale, siis siis ma tegin, kui ta oma seljakoti tühjaks tegi, asjadest, mis ta kaasa võttis. Need olid raamatud, raamatu viron olin, ma ei oska öelda, see oli üks, 70 sentimeetrit kõrge, mis ta kavatses kõik läbi lugeda, no põhiliselt olid fantaasiaraamatud kõik, aga aga üht-teist muud ka, võib-olla natukene ja, ja suur osata tegelikult lugeski nagu läbi. Et, et ma mõtlen jah, et see on, see on nii, nagu nad mänguasjamuuseumis töötades ka olen selle selle teemaga tegelenud ja, ja mõelnud, et, et ei saa lastele keelata neid neid võluvaid, kaasaegseid mänguasju, mille kohta võib-olla mul on ka mõndagi kriitilist öelda, näiteks need nagu me ütlesime, et et pildi maailma või videofilmide kaudu tuleb väga täpselt see pilt lapse kätt ette ja tal ei nagu kujutlusele ruumi. Niimoodi ka paljud tänapäeva mänguasjad on ju tehtud, noh, nii täpselt mõned nad ongi paljud videofilmide peale tehtud, eks ole. Animafilmide peale tehtud, et et nende tegelased ja kõik need masinad on nii viimse piirini, viimse detailini, kõik niisugused täpsed ja realistlikud. Et sul jääb nagu fantaasiaruumi väga väheks, et Samosti vanasti võeti seal mingisugune puutüki ja tüdrukud panid rätiku pähe ja kleidi või mässisid, mässisid talle riidetüki ümber ja kui või poisil oli seal mingi puutükk, oli hobune ja niimoodi, et siis see tähendas seda, et ta pidi jälle fantaasias mängima. Ta pidi jälle palju kujutlusvõimet kasutama, aga noh, meil on võimatu tagasi minna. Aga ega me lapsed saavad kõlada ainult selles keskkonnas, kus nad praegu on ja see on loomulik, et nad kasutavad ka selle aja mänguasju ja selle aja informatsiooni saamise asju ja lugude nendele kättesaamise võimalusi. Aga et tuleks, tuleks vanemad ja vanemad inimesed üldse, kes on laste kõrval, peaksid püüdma neile pakkuda ja näidata ja, ja pakkuda neile ka neid teisi võimalusi, et maailm on laiem, et on olemas ka kas seesama raamatute ja sõna maailm ja sellel on oma võlu. Nii nagu ka mingil väga lihtsal mänguasjal võib olla oma võlu. Ja sõna on ikkagi kohutavalt oluline, sellepärast et et tegelikult no vot, seesama, me rääkisime, et et kui pilt on nii pealetungivad, siis tegelikult teksti üha väiksemaks, eks ole, muutub üha triviaalsemaks üha lihtsamaks. Sest noh, pole esiteks aegagi ja teiseks, kui kõik muutub kiiresti, kasvõi tegevus seal filmides, et siis noh, ei, ei saagi nagu süveneda ei saa nagu ilusat pikka lauset öelda. Aga et, et tekst on ju tegelikult terve inimkultuuri mõistmise alus laps ei suuda teksti mõista, siis ta siis ta ei saagi nagu osa saada sellest sellest kõigest, mis sajanditepikkusest kultuurist, mis on enamasti tekstides, tekstid jätkuvad ka tänapäeval, tähendab teksti kaudu me tegelikult jõuame, jõuame ikkagi paljude teadmisteni ja seda on ju ka koolides praegu õpetad head kaevanud, et lapsed ei mõista teksti või, või et nende sõnavara on väga väikeseks jäänud ja siin on minu arust oht, et, et võib olla, et see pole üldse halb, mis seal mis seal arvutis ja animafilmidest toimub, aga et selle kõrval tähendab ei tohi kaotada tekstist arusaamise oskust tekstidesse süvenemise oskust, süvenemine on ka minu arust võib-olla üks, üks selline märksõna, mida peaks tähele panema, sest raamat on see, millesse sa pead süvenema. Sa pead lugema selle pika lause lõpuni ja temast aru saama, et edasi minna. Aga et praegu on nagu see tendents, et et tahetakse nagu väga kergelt, väga mänguliselt kõike anda lastele ja, ja väga et neil oleks lihtne ja huvitav, aga, aga paraku teadmisteni ei jõua sageli niimoodi, et, et ainult juhitavuse kaudu, et peab tegema ka ränka tööd. Minu viimane küsimus, millal lõppes teie lapsepõlv? Kas ta on üldse lõppenud? Ma loodan, et ta ei ole lõppenud selles mõttes, et lapsepõlves on inimene avatud. Lapsepõlves küsib inimene küsimusi. Lapsepõlves tahab ta teada saada, mis see maailm on. Miks see maailm on ja miks mina olen. Ja nii kaua, kuni see uudishimu ja need küsimused on inimeses alles. Nii kaua, ma arvan, ei ole ta lapsega. Litter. Otsib väravaid kirjandusilmas? Te kuulasite saadet lapsepõlv ja kirjandus, kus täna rääkis raamatutest ja fantaasiamängudest lastekirjanik Tiia Toomet. Saade on valminud koostöös Eesti Kirjanduse seltsiga. Tänase saate panid kokku Maris Tombak ja Riho Lauri saar. Aitäh kuulamast ja koht.