Et ongi nagu olemas see üks euroop kui sa oled selles oma riigis, said taju ära, seda kindlasti nii ja väljaspool inimesed imestavad muidugi, kuidas kestab, nii kaua seadusse Võnni direktiivi läbi saada. Aga selle puhul lugesin ma ühe huvitavaim too, et et seda peab ette kujutama nagu kuuliglas. Kuulid klassis istub võib-olla 30 inimest ja nad lähevad koolireisile peavad otsustama, kuhu me lähme, teised ütleb staar. Windows ei ole veel käinud, et seol selleks punateenust ei, aga see on liiga kaugel, et meil ei ole nii palju raha ja jääme ikka oma riiki. Lähme Sumale, see on ka hea kogemus, teised ütlevad, ei, aga, aga naabririiki võiks minna, et Läti või Soomes no siis otsustavad lõpuks, kuhu nad lähevad. 30 inimese hulgas ei ole lihtne otsus, aga nad saavad. Mõtlevad, no aga mida me teeme nüüd, Ühed ütlevad, ütlevad, et lähme kinno. Kinno saamegi kodus minna, lähme hoopis muuseumis. Igav muuseumis ja nii läheb edasi ja nad otsustavad, mida nad teevad selle ajaga, mis nendel on ja siis pärast, et nad on killas ja nüüd tuleb see söögiaeg, aga kuhu lähvad noomegdonalphan barreco? Ei, aga me oleme Johudes. Lätis lööme midagi Läti söögi? Ei, kui kujutab ette, et Euroopa Liit on nagu kooliklass selles mõttes, et on palju erinevat, et mõtted on erinevaid inimesi, kel on oma taust oma kultuuritaust ja nad peavad enne vahel hakkama saama kompromissi leidma. Ja siis saab tegelikult imestama, et nad ikka otsuseni saabuvad. Lõpuks see on isegi ime, et nad minu jaoks on see küll jah. Toimetaja maris Johannes algab kolmas saade sarjast Brüsselipits Jepiniks mis kõneleb Euroopa Liidu tõlkidest. Esimene Iluasjake Brüsselist minu majapidamises oli pisike, pissis paunake, ilus ja veidi tarbetu. Täna kipume Brüsselit bürokraatia pitsivabrikuks pidama kus eurodirektiivide piits plaksub. Loodame, et meie juturing aitab koduneda meil selle Euroopa liidu teemaga ja kummutab seda stereotüüpi, bürokraatia, pitsivabrikust ja eurodirektiivide piitsast. Tänased saatekülalised on sakslanna Karin ja hispaanlanna Elisa. Möödunud nädalal tegime kiire ülevaate Karin friimeli tööpäevast Euroopa komisjonis. Mitmed tõekspidamised, mis keeleõpet tõlkide elu ja kogemusi võtavad, jäid aga lõpuni lahti rääkimata. Jätkame täna ja alustame ikka töiselt. Karini töökeeled on inglise, itaalia, Soome, Rootsi ja Eesti. Karin friimel. Tõlkil on üks neli-viis-kuus tükki üldse ei ole eriti haruldane asi, aga sinul prantsuskeel on ju olemas, aga prantsuskeel ei ole sul töögil. Ma olen ülikoolis ka prantsuse keelt õppinud, tahtsin sellega lisada, aga siis tekkis võimalus soome keelt õppida. Ja ma veetsin kaks aastat peaaegu Soomes ja sel ajal ma ei saanud seda prantslase kiloskut samal tasemel ülal pidada ja kui ma tagasi tulin, oli meil piisavalt palju tegemist soome keelega, et sisse harjutada. Ja siis prantsuse keel jäi tausta ja siis kui läheks uuesti olnud see võimalus, et nüüd võiks olla see aeg, siis tekkis võimalus eesti keelt õppida. Minu puhul oli see nii, et mul oli neli aastat kursust siin Brüsselis. Esimene on see, et kaks aastat toimus seekord nädalas riide pärast lõunat ja siis kolmandal ja neljandal aastal oli kaks korda nädalas. Ja pärast seda oli mul võimalus kuni 180 päeva ehk kuus kuud eestis keelekümbluses viibida ja ma sain enda aiga vabalt sisustada, aga ma teadsin, et kui ma tagasi Brüsselisse jõuan, siis pean ka eesti keelest aru saama, et see oli see eesmärk ja ma olin vaba valida, kuidas ma pärsia sisustan, jään, ma käisin nagu ütlesin näiteks riigikogus kuulamas kuulamas ja üritasid ette, kujutate ette, kuidas ma tõlgiks või käisin ülikoolis loenguid kuulamas näiteks loengut Euroopa Liidu ajaloost või poliitikast, siis käisin ka tõlkeharjutust on siis käisin raamatukogus loenguid kuulamas ja nagu ütlesin, et looduse omnibuss retkedel seal oli ka väga head giidid, kellega urma õppisin, jagab ka palju vastus sellele küsimusele, mida ma teen, et sõnavara laiendada võimalikult laialt ilma piiri või vaata ringi asju kuulata, osaleda ja kõik imeda, mida ma kuulan, et selle kaudu tuleb natuke astuvad need kogemused, mille ma teen selle kaude. Ma valdan neid väikseid keeli on nii, nii põnevat, seda ei saa võrrelda sellega, et keegi oskab inglise keelt või hispaania keelt. See on täitsa normaalne ja keegi inglane innustab sellest, et ah, sina oled minu keelt õppinud. Ei, aga eestlane või soomlane on nii innustunud ja tänulik ja kõik uksed lähevad lahti ja kõik üritavad mind aidata, et ma saaks harjutada, saaks seda, mis, mis mul vaja on. Aga muidugi on tänulikkus mitte lihtsalt professionaalne, anna või tööga seotud inimesed lihtsalt lahked, rahul sellega, et keegi viitsib ja nende keelt õppida. Ja selle kaudu on lihtne inimestega tutvuda ja elada ja näiteks, kui ma Eestis kuskil kontserdil istusin, võitjaatris mõtlesin, mina olen nii heas korras, et ma ma istunud siin ja naudin sellest kõrgkvaliteetsest teatrietendusest, sest massain lugeda ajalehte ja lugesin kuulustuda. Selline üritus toimub ja keegi teine Saksa või Soome turist, kes on sammal samas linnas, ei tea sellest midagi. No see eesti keelt õppisin, on muidugi ka sellega seotud, ma oskasin juba soome keelt ja soome keelt õppisin ositi sellepärast, et ma saabusin Brüsselisse aastal 95, siis kui Soome, Soome ja Rootsi tulid ja samuti tulid. Vastu ja taipasin, et et kolleegid ei saa töötada niikaua kui inimesi, kes soome keelest hakkavad tõlkima, et neid oli soomlased, oleks soome keelde tõlkinud, oli hädasti vaja inimese, kes oleks soome keelest tõlkinud ja siis ma otseselt ikka võiks proovida. Ja üks põhjus, miks ma jätkasin, oli ka see, et kõik teised inimesed, kes täitsa võimatu, nii nii raske ei, seda saab õppida, aga mina armastan väljakutseid ja ütlesin endale, et, et seda peaks proovida, et ei saa ju öelda, et ei saa, kui ei, vil proovinud ja proovisin ja läks. Ja eesti keelega oli muidugi see põhjus, et ma oskasin juba üks soome-ugri keel. Mina arvasin, et see on palju sarnasem, kui see oli lõplikult, sest ainus kogemus eesti keelega oli ükskord, kui ma Helsingis soome keelt õppisin. Ei, siin ühel päeval retkel Tallinnasse, Helsingist Tallinnasse sõitsite laevaga. Rääkisin Tallinnast soome keeles. Jaa, arvasin, et tallinlased vastasid mulle eesti keeles ja olin uhke sellest, ma sain aru, mina sakslasena, kes räägib soome keelt ja need vastavad eesti keeles. Ja nii lihtne see on. Aga nüüd naerame muidugi, sest nüüd ma tean, et see keel, mida nad rääkisid, olin enda jaoks puhas uuegi. Ja kui erinev see on, see selgus alles hiljem, kui te neid keeli õpite Nende omal kombel kollektsioneeriti neid, kui ikkagi on oluline see, et ega selle maa kultuuritausta või lugu, teade, see on väga oluline osa keele õppimises. Et keele õppimine ei tähenda ju, et Ma õpin grammatika ja sõnad ära. Ma saaksin seda tööd teha, aga muidu ka, et ma saaks inimestega läbi, et ma saaks aru, mida nad mõtlevad peadma laialt uurida, mis on nende kultuuritaust, mis on nende ajalugu. Ja just sellepärast veedame nii palju aega Eestis või teistes riikides, kui on võimalik ja käändiaatris ja luuen ja üritan kursis. Ma sellest, millest eestlased räägivad, sest see on ka üks võimalus, et poliitikud viidavat ühele raamatule, mis just ilmus, mida kõik eestlased on lugenud või võib-olla tuleb mingi tsitaat kirjandusest ja muidugi oleks hea, et ma saaks aru, milles täpselt ta räägib. Vähkime eesti kirjandusest. Ma sain just kingituseks kivi, rähku jutud, millest oli mul väga hea meel, sest see on üks minu lemmik kirjanikudes. Rehepapi olen lugenud ja ja see muidugi tema üles tunnistama tunnistama, et ma valin ka selle põhjuse, mida ainult sellel põhjusel, mis, mis on tähtis, tundud ka, mis on suhteliselt lihtne lugeda ja näiteks Jaan Krossi raamatut ei ole veel lugenud, sest ma olen kuulnud, et isegi eestlastele on see päris raske lugeda ja kindlasti tahan veel tulevikuski taga lugedagi. Ei ole veel lugenud, Kivirähki Rehepapp allus teile. Eestlasega inimestest eestlastest räägitakse juttu, nad on tagasihoidlikud, et nad täi, Ta räägib palju ja samuti räägitakse ka suunastast Soomas. Mina ei ole kunagi selle soomlasega kohtunud, kes ei räägi sõnagi, mis on selline nali, jutt? Minu meelest hullason päris vabalt kommunitseerivad inimesed, arvasin, et eestlased on vist samad, et, et nendest ka räägitakse, nii tagasihoidlikud ei räägi. Aga kindlasti see ei ole nii, et küll nad suhtlevad, eks suhtlema nii. Aga siis tulingi, kümblus sõdhallina veetsin kolm kuud Tallinnas ja selle lõpus tulin, tulemusele jõudis ka, on see nii, sest ma olin üritanud inimestega tutvuda selle kaudu, et ma läksin kangakudumiskursusele. Käisin luudes Homnebussi pretketel ja mõni kõrval, nii et õhtul mõtlesin. Vot kui nüüd olen istunud 40 inimesega ühes bussis oleme veetnud päeva üheskoos, aga keegi näidati ja et nende hulgas oli üks sakslanna, sest me eriti ei rääkinud omavahel ja ma ei taha öelda, et see oli masendav aeg. Mul oli põnevad üritused, ei käi, see on riigikogus ja kuulasin loenguid ja mis kõik, aga ma pannud inimestega suhelda seen ees, eks ole. Arvasin, et sellised nad on ilmselt. Aga siis jätkasin enda keelekümbluse Viljandis, olin juba natuke murretes, kolleegid, kriteesed, eestlased, aga mida sa ometi Viljandis teed? Sakslaste maa ja hakkasin kahtlema, et noh, mis ma ikka teen, läksin ka ja oli väga rahul sellega, sest ma taipasin, et eestlased ei ole sellised. Küsimus oli pealinnast ja Viljandis olin Mamaal. Elu oli hoopis teistmoodi. Et see oli nagu oleks ette kujutanud, et ma ma elaks mingis Itaalia külas, et inimesed oli nii lahked, külalislahked ja ma elasin ka ühe Viljandi perre juures. Ma oleks saanud elada nende juures kõik need kolm-neli kuud, mida ma Viljandisse vitsa v tahtnud need ära kasutada ja siis otsisin üürikorteri, kus ma elasin, kus mulikaator, et naabrid kellega hästi läbi, kellega mul oli head suhet ja on veel kolm aastat hiljem, meil on viil suhed olemas ja me kohtume pidevalt ja siis taipasin, et ei saa öelda, et eestlased on nii ja naa. See Tallinnas ei saanud eriti suhelda inimestega, sõltus vist sellest, et pealinnainimesed on tervega kiires töö, kiiret ja nii edasi ja samuti võiks öelda, et, et samuti võiks olla Berliinis või Pariisis, Berliin ei ole Saksamaa ja samuti Tallinn ei ole Eesti komissasku liigemad. Kala. Elu ja majapidamist Euroopa südames Brüsselis eestkõnelejaks need, kelle jaoks Euroopa liit on kodune koht kas koos Euroopa Liiduga või enne seda on nende inimeste ellu tulnud eesti keel, mis annab neile tööd ja leiba. Meie järgmine võluv vestluspartner on hispaanlanna, saame temaga kokku Lõuna ajal. Ja lähme sööma Euroopa nõukogu kõrvaltänavas asuvasse Itaalia söögikohta jõuame maha istuda, söögi ära tellida, kui Elisa mulle märku annab, vaata Siim Kallas ka kohal. Natuke naljakas, justkui oleks mu lemmiksari pehmed ja karvased lahti läinud Brüsseli paarismina ja siin aga olgu-olgu meelika oma keelejutud ajada. Ja kuidas see nimi tekib teie kultuuri Meil on niimoodi, et alati säilib isa perekonnanimi jääma perekonnanimi. Lapsele antakse isa esimene esimese perekonnanime ja ema eesnimi, perekonnanimi ja kuidas sinul? Tal on jäänud selline pikk vere kõne. Väga kuninglik lisa, istume siin, praegu on lõunaaeg. Ja poolsu tööpäeva on möödas, mis sa täna tegid? Kesi? Issand sellest koosolekust ei olnud Eesti ei eesti keelt ega eestikeelseid dokumente, nii et ma ei tea täpselt, kuidas selle asja nimi oli eesti keeles, aga no looma teesele nagu kuidas loomad tapetakse inimlikult, et kuidas neid asju reguleerida, see oli siis mingi seadusandlus, arutelu jäi ja sinu töökoht on siis Euroopa komisjon? Jah, too end, tööandja on Euroopa komisjon, aga töötan tihti nõukogust, kust ütlemiskeeltest tõlgib tõlgin inglise keelest soome keelest ja eesti keelest hispaania keelde alati emakeele, kui palju sul meelde jääb, kui sa päeval seal müttab ja tõlgid, et mis see sisu on, kas, kas see ka on oluline või tõlkija printsid, seda, mis ette antakse? Ei, niimoodi võimatu tõlkida, peab aru saama sellest, mida Sa tõlgid, Enomelaseline olles süsteem, kus saab määrata, millised dokumendid tulevad ette, võib sõnavara natukene ette valmistada sellest teemast natukene lugeda ka sealsamas selle dokumendi põhjal või siis kuskil internetis, muidu on väga raske, kui sa sellest asjast midagi ei tea. Isegi kui inimene räägib suvalisest asjast mingist ta, sest mis juhtunud tal eile. Kui sa ei tea mitte midagi sellest, mis ette tuleb, siis on väga raske tõlkida. Sa ei tea, kuhu see mõttelõng lähedakse kõhu, neis ei jõua siis palju mõnusamalt tööd teha, siis kui sa tead juba sellest asjast midagi, on sul endal mõned nii-öelda lemmikteemad ka, mis sulle eriti südamele no näiteks seesama loomade tervishoid ja nii mida konkreetsemad asjad räägitakse, seda mõnusam on tõlkida, minu arvates aga on tõlkimisel mõni selline noh, nii-öelda tõeline tõlkija õudusunenägu ka, et jummel kui see tuleb, et kui raske seda läbi murda numbrid, numbrid olevat numbrit niimoodi statistikat juustest, mis iganes, hästi palju numbreid. Sest neid on alati üsna raske tõlkida, ma ei tea, miks, aga ei taha. Numbrid teises keeles mõelnud maski, mida rohkem numbreid raskemaks läheb, ei lase teisi asju. Nii et lasteaeda. Aga numbreid, mingisuguseid, selliseid terminoloogiliselt hirmud on ka naas, elekter läheb ette valmistada, sellepärast ma ütlesin, et mida rohkem sa tead sellest teemast, seda mugavam on tööd teha mitte sellepärast, et see töö oleks lihtne. Võib-olla nad räägivad mingit väga keerulist asjast, aga vähemalt sa oled. No konteksti just, sa oled kindel, kaua sa seda tööd teinud oled? Paar aastat kaks ja pool aastat, umbes kas alguses oli nagu hirm ka või jäi ikka natukene siis kui tuleb uus teema. Millest trale? Millest. Mine stroona võtsid, vot see on nüüd Itaalia või Hispaania room. Itaalia roogadele ja. Ma tean, et üks Vahemere kandiroog on, kas sa siin oma Hispaaniat ka taga igatsed, väärt? Ma olen nii kaua välismaal elanud? Haid natukene ikka, aga mitte. Kui tuleb igatsus, siis ma lähen tagasi koju, eks ju mõneks päevaks ja tulen tagasi, siin oleme nii lähedal, igalt poolt. Igale poole saab kahe tunniga, eks ju, või kas laid naasevad? Aga sellise elupuud, kus su kodu on, millist kohtas oma koduks pead. On see Brüssel, on see Hispaania, mis sa, need ei oskaks enam õelne, sest mu tütar sündinud siin Brüsselis, nii et juba sellepärast Brüssel on ka meie koduäge mu kodumaa santslast jää seal, kus ma olen pärit seal, kuhu ma lähen, iga kord, kui ma puhkusele lähen, see on ka minuga. Selle, et need tulevad juurde, et sul on mitu kodu vahepeal, Eesti oli ikka minuga, seal oli nii kodune tunne, juba. Kohus Eestis oli kaheksa aastat kaheksa aastat. Tohoo nii pikalt ma mõtlesin, et seal oli lühem lugu. No räägime siis sellest sinu Eesti elus, sa läksid õppima sinna jah, vaatame, kuidas Eesti oli ja siis tuli välja, et, et selleks, et tööd teha, normaalset tööd teha, siis ma pidin natukene eesti keelt oskava. Ma hakkasin mõtlema, et kuidas eesti keelt õppida ja siis tuli välja, et üks väga efektiivne variant oli eesti eesti filoloogiat õppida. Nii et ma hakkasin eesti keelt võõrkeelena õppima nii ja lõpetasid selle Tartu ülikooli siis mulle nii meeldis, minu vastas istub eesti filoloog ja kõige enam ei tundu olevat nii, eksju, ma ei ole eesti keelt nii ammu rääkinud, paar-kolm aastat, ma ei ole enam seda keelt rääkinud, ma räägin ainult soome keel tänapäeval, nii et see eesti keelt nii järeminen lastele, nii ka. No kui sa õpinguid seal Tartu Ülikoolis algasid, paljusime sisside keelt oskasid eesti keelt ma ei oska, nüüd üldse ei osanud eesti keelt ja siis ma mõtlesin, et naudin pool aastat või aasta aega ja siis Enne seda olid sa ka midagi lõpetanud, ma lõpetasin värski ülikooli toiduainete, tehnoloogia, bioloogia ja keemia vahel, kõik, mis on seotud toiduainete ka hoopis viis aastat ma olin ja aga see keeltehuvi, kust see siis pärit on? Koolis ma õppisin inglise keelt ja baski keelt ja mulle meeldis, aga mulle meeldis ka väga keemia ja bioloogia ja need aastad Eestis on olnud sul ikkagi väga pikad. Kas Eesti sellel ajal muutus ka juba, mis on võrdne sellega, kui sa tulid ja siis, kui ta siit meie juurest ära läksid, ujutas väge siis, kui me jõudsime kohale Tartusse, seal, nii, nii väike ja nii rahulik linn, eks seal oli neli, viis kohvikut, kus oli võimalik käia ja noh, tänapäeval on nii väljuneid, vaata raekoja platsil ei ole ennem muid asju kui need kohvikute ja restoranide igal pool seal oli varem selline armas väikekohtades müüdi pontsikut potsikud ja ja, ja, ja vist ei ole enam seal mitte. Sellised kohad on kõik ära. Aga kas inimesed ka muutis tõkeneita? Näitleja täpne inimesega? Rahulikud, sellesse kultuursed inimesed, see oli ideaalne linn õppimise õppimiseks. Aga me suhtlema hakkasid sa siis omasugustega, kes eesti keelt ei osanud või olid, suri Eesti sõbrad, kes su sõbrad olid? Ikka välismaalased, ennekõike teised välisvaenlased, kes samal ajal ja eesti keelt või muid asju seal hästi palju soomlasi, kes õpib arstiks ja, või eestlased ei võtnud omaks siis või mis või nemad ajal sellega oma asja, aga vaata, kui ei ole välismaalt, oleme kuskil need kohalikud inimesed, neil on oma elu juba neljane, mässab olmet, sõbrad, oma pere, äge välismaalased, neil ei ole palju midagi teha, eks ju, ei ole vanaemasid, kelle juurde Kristuse sünnipäevi sellepärast on juba lihtsam teiste välismaalastega kokku saada ja nendega nagu plaane teha, aga ikka oli meil ka Eestis sõpru. Ma soovin sulle head jätku, söö vahepeal. Muidu jah, suht ära. Kuidas hispaania keeles öeldakse? Nii nagu meie ütleme, head jätku, Nokia Provence võina pidida. Provence Provence on tavalisem, aga sina oled pärit Baskimaalt? Keel on. Kas ei ole mu emakeel, saan õpitut, õpitud keel on jaa. Tänu baski keelehuvile on Eliisa juurde tee leidnud eesti kultuuri vägevamad pojad Jaan Kaplinski, Ain Kaalep rääkimata juba suurest hispaania sõbrast Jüri talvetist endast. Aga kuidas jõudis Eliisa eesti keeleni? Esimest korda käisin Eestis aastal 95 korraks päeva ja aga jäid sinna elama aastal 90. Ja ülikooli lõpetasin 2002 kevadel ja siis oli Tartu ülikoolile ja Tallinna Tallinna Ülikool lihtsalt tõesti 2003. ja 2005. vahel kaks aastat. Ja oli Ehalas, tahtsite Maiu tehtud ja ma tyhindi, kuidas ta oligi nende kursuste ma ei mäleta, kas Mati Matti hind õpetas midagi, mis oli minu jaoks väga raske, sest ma olin alles teisel kursusel. No ma ei vallanud tõesti. Nii, et ma võib-olla ma käisin tema kursustel äima. Kuula ja ma ei ole kindel, aga ma mäletan, et ma käisin seal kuulamas kõike. Äkki ma ei mäleta, kas ma tegime eksami ära või mitte sest see oli liiga liiga raske ja, ja võib-olla metele hindamatuks. Kas sa oled kindel, et ta ei taha, et ma praegu olen päris kindel? Aga telli praegu on siin muidugi tausta läinud väga kõvaks. Ennem kui ennem oli nagu vaiksemana, kui sa meenutad seda keeleõpingute aega, siis mis eesti keeles oli su enda jaoks kõige keerulisem või kus need kõige suuremad karid olid? Keeles? Siiamaani on, aga eriti raske on märgata erinevus näiteks tüvi ja tuvi. Ja see õpilased, ma õpetasin hispaania keelsemale, kui õppisin epigel õpilased. Et iga kord, kui me räägiksime sellest kramaatikas, need kujutasid ette seal lendavad. Nad rääkisid sellest mingil hetkel. Alati ütlesime valesti ja, ja selleks, et rääkida tüvest, rääkisite kindlasti tuvist. Olemas jah, ega ei ole harjunud näidata, aga eesti keel oli sul enne, kui hakkasin soome keelt õppima ja et sina oled siis nii-öelda läinud, eesti keel on soome keelele üle, tavaliselt on inimesed vastupidi toodud kõige peenele osanud soome keelde sisaldunud nagu eesti keeles. Ma õppisin eesti keelde, ülikool, esmapidin midagi veel õppima, mingi teine keel, mingit sugulaskeel oli vaja õppida, kas ungari keel või soome keelt ja siis ma mõtlesin, et ehk soome keel pisut lihtsam, kuna su abikaasa soomlane, et siin nagu seda kiirte segadust ei teki, surnud näiteks praegu sa ei ütle mulle ühtegi soomekeelset sõna sisse, kuigi ma saan aru, et see on su kodu, keelope. Ood, oota natukene kindlasti tulevad läbi põlevad isegi ja siis räägin soome keeles, kuigi ma räägin, ma räägin tegelikult iga päev, kogu aeg siiski mõnikord tuleb mingi eesti keele sõna vahele, kodune keel on siis Soome ja Hispaania oleme. Nii et, aga kuidas te siis otsustate, mis päeval, mis keelt räägib? No ei tea, ei pea otsustama, või on mingid teemad ühes või teises näiteks telefonitsi me räägime tavaliselt hispaania keeles kodus vist lihtsalt rohkem soomingele. Lõunatont saab läbi, Elisat ootab tema tööpäevast, päeva tõlgib ta inglise, soome ja eesti keelest oma emakeelde hispaania keelde. Aga kuulame veel pisut pealt seda Euroopa komisjonis toimuvat. Pressikonverentsi. Istun endiselt saksa kabiinis. Karin friimeli kõrval tõlgib parajasti tema meeskolleeg, aga klapid pähe ja kuulame, kuidas Eesti tõlge. Kõlab. Aga on Mihhail Hodorkovski protsessiga. Ning teiseks Euroopa Parlamendi Venemaa inimõigusi käsitlema. Osas meeste paaris tehakse ettepanek inimõigustele tuleks Venemaaga, koostöölepingus on suuremat tähelepanu pöörata. Nagu et need raportid ennustaja poolt läbi vaadatud, siis ma tõesti täpselt ei vastanud Teie küsimusele. Nüüd teine küsimus, mis nende inimõigused ja kümnetlikud lamasid, seal parandati, on kõikide kolmandate riikidega sõlmitavate lepete kes lõpetas kesksel kohal. Pöörame neile tähelepanu, nii, suur tänu, Kristian. See on tõlkides ka tüüpiline, et õhtul vältimatu ei mäletagi, kolleeg küsib ohtul tänava, nagu sina oled. Las ma mõtlen. Ja see on ka tervislik, et me kuulame nii palju erinevaid asju, et see toimub nii ja lihtsalt ühest kõrvast sisse, teisest välja see, mis muidugi tähtis on see, et meil oleks midagi muud elus, mitte ainult see tööd. Minu kui liigi hulgas on nõkski järiannik ja mina olen käsitöö ja muusikainimene ja siis keegi teile, et Ansip ja et oleks midagi muud sellest lahti saada. Muleerisemate pärast tööd me läheksime minu juurde. Koju aa oinas abi, miks ei sobi nii uhke kohe, kui sa oleksid televisiooni? Võtaksid. Ja seamegi sammud kodu poole. Karinal sakslane, kas Karini kodu on Brüssel? Aga selle küsimuse esitan enne seda, kui olen TEMA imelisse majja jõudnud, mis on, kui muinasjutuloss? Iga korrus jutustab sulle oma lugu aiade rassist, katuse kambrini, kus kangasteljed. Muidugi, ma olen kodune lõprustelist ja ma olen päri Põhja-Baierimaad umbes 70 kilomeetrit Frankfurdist kagu poole, aga see ei ole koht, kus minu vanemad jälle on sündinud. Need on hoopis regioonist Saksamaal, mis oli Saksamaal Ena sõda, aga nüüd asub Poolas ja me räägime seda Brüsselis, istume, päike paistab, see ei ole Parksas oma aed, mille sa oled oma kätega rajanud, see on 15 meetrit pikk ja viis meetrit lai, panin kohe mustsõstraid loomiku pihlakat, siis on leedripuu ja no niisugused, mis ma tahtsin tomatit on suvel seal kõrvits mõnu, mõnikord inimesed imestavad ka, kui nad Brüsselisse tulevad, et Euroopa pealinn ja siin kasvatatakse kõrvitsat ja tehakse moosi, must ostvast kootakse kangast kangastelgedega, aga inka meiega meie. Panin sellised lilled, mis iseennast tuleb, tulevad tagasi, et see ei ole nagu saksa-karraga aed, seal lihtsalt aeg, kus kasvab, kasvab kastma ei pea neid Brüsselis sajab piisavalt vihma. Üldiselt üks asi, mis ikkagi nii lummasin, sinu kodus oli ka see, see käsitöölugu, mis sind on sellele teele juhatanud, see oli vist minu ema mõjunud, kus ta oli ka käsitööinimene. Nii kaua kui ma mäletan, oli meil alati enda tehtud Riiad seljas mis oli sel ajal veel päris loomulik asi ja siis kaheksakümnendatel aastatel oli see ka moeasi, et noored tüdrukud istusid koolis gümnaasiumis ja tegid käsitööd, Saksamaal oli, Saksamaal oli see nii ülikoolides ka selline nagu moeasi ja siis ununes ära. Aga see oli vist umbes sel ajal, kui ma istise Kiiliku õmblused tulin, tekkis tahtmine uuesti sellega tegeleda ja üks idee oli muidu ka, et kuidas ma saaks inimestega tutvuda. Ja kuidas saab paremini inimestega tutva kui selle kaudu, et eriti midagi ühiselt teeme midagi füüsiliselt. Nii registreerusin Tallinna rahvaülikooli kudumiskursusele ja sellest läks. Nagu on näha, on see vaimustus senini alles jäänud ja alates sellest olen jälle uuesti seda käsitööd rohkem teinud. Pilti nutt ja näiteks eelmisel suvel käisime akut lani saarel, kus käis ka kaks õpetajat Eestist ja see tekitas sellise olukaarde Nad pidivad kursust inglise keeles pidama ajakursusele üks rootslanna, kes inglise keelt ei oskanud, niimodi mina, sakslast tõlkis eesti keelest rootsi keelde, siis oli muidugi kas minu jaoks alati olnud üks, viis inimestega suhelda, inimestega, tutvuda mingi hobi kaudu, kasvõi see pärimusmuusika või käsitööd, et siis, kui ma Viljandis olin, käisin mitte ainult kudumiskursustel, kuid mul oli ka lõõtspilli tunda nagu Itaalias ka Helsingis ka siis, kui ma omal ajal soome keelt õppisin ja kui on üks ühine huvi, siis on alati lihtsam millestki rääkida, et kas vaimustatasid või muusikast. Kangasteljed. Kust sa need said? Soomlased leidsin üles, sest nüüd on see põlvkonnavahetus, vanad vanad inimesed surevad ära. Noor põlvkond võib-olla tahaks jätkada, aga kvartalid on nii väiksed, et nad Te ei saa seda endale hoida ja nad müüvad maha. Aga see oli ka pärusliigutav, et, et selle mehega rääkida, kelle naine oli 50 aastat nende tõlgetega kudunud ja vanaisa oli neid helgelt ise teinud. Pean lugu sellest, et, et mul on tellijat, meil on ka oma ajalugu, keegi oleks naisele, kes 30 aastat tagasi kangaid koodi keegi oleks öelnud, oi, mida sa oskad, see oli nii normaalne, et keegi ei imestanud seda või et keegi tegi moosi, see oli nii teine asi, miks see ei oleks nüüd enam normaalne? See nõuab erilist oskust. Küsimus on rohkem sellest, et kas keegi julgeb seda teha ja kõik, kes on julgenud üks kord proovida, kuidas on, on kindlasti märganud ahvi muusika, see on lapsemäng. See elulaad, mida sa kirjeldad, kas sa, sõbrad elavad ka samamoodi on nendele teistele euroametnikel ka midagi sellist olnud, oleme kõik omal moel teised samasugused nagu mina, nendel on midagi muud, keegi kirjutab raamatuid või tegeleb millegi muuga. Ja siis ei saa muidugi unustada, et mul ei ole lapsi. Mul on aega erineval viisil, pereemadel jah, see lõõtspillimäng. Kuidas sa selleni jõudsid, see algas tegelikult veel ühest teisest pillist, mille nime ma ei mäleta eesti keeles. No see on keskaegne pill, mida ma nägin, üks kaart mitut-mitut aastat tagasi saksa linnatänavatel, hakkasin uurima, mis üldse on ja kust seda saab. Ostsin endale ühe, õppisin isa ja siis leidsin, et Saksamaal toimub kuskil mingi nädalavahetuse kursus, kus ma käisin ja seal nägin esimese korra lõõtspilliga ja mõtlesin, et vot see võiks ka minu jaoks olema midagi ja ütlesin ühele sõbrale, et see huvitab mind ja ta võttis mind tõsiselt ost distäiturult minule ühe sellise ja sellest algas näiteks siis, kui ma Viljandis elasin, oli mul regulaarse tunda ja siis innustasin uuesti ja läks ka paremini sujuma. Aga kas siis on vahel nii, et kui on nende pidu, et võtad Sa välja, tõmbad või ei julge julge lihtsalt iseendale üks viisakas inimene on, on minul maru kuulda inimest, kes rääkib soomlastel vigadega, aga mitte soomlast aktsenti ka. Ja, ja nii see oli haiguse, kui ma hakkasin alles jäänud, rääkimata sellest, et Eesti sõprad nii võib-olla et Lõuna-Eestis inimesed ei saa hästi aru, kus ta tähekeses seal üldiselt ei, ei oska ta nii hästi, Soff. No seal igava asi, mina rääkisin eesti keeles, aga kui ma ausõna ei teadnud, siis see lihtsalt tuuma kiiresti ja mõnikord see õnnestus ja ja üks rida ei tasu laialt levinud on üks keeleviga, mis see juhtub, jood ja, ja see on teada, on samad hallitus, mis tähendab midagi hoopis muud moodi. Tegime ükskord ühe sellise via, mis, mis on väga piinlik, et õnneks minu, minu sõpra ütlesid mulle, et kaaren kuulegi 500 öelda siis kui ma korraldasin Dio, kui ma Viljandist ära kolisin, ütlesin videol pidulikult inimestele, nii et segav, mil mina Eestis väljas aedanud on teie jaoks nii pidulik, et libutata Milo. Üheksandal mail sipub. Keel on saksa keel, su abikaasa on soomlane, et kuidas toimub siis selle koduse keele kehtestamine ja kas on üldse keele kehtestamine, mis asi see on, see tuleb loomulikult. Kui me tutvusime, rääkisime rootsi keeles, sest see oli meie ühine võõrkeel. See tundus loomulikult või õiglane, et valima sellist keelt, mis on võõras mõlematele. Ja siis, kui ma piisavalt hästi soome keelt oskasid, kui ma natuke rohkem õppinud, tahtsin ma ka väga seda harjutada, sest see oli minu töö jaoks vaja. Alguses oli see minu jaoks päris raske aga selle kaudu, et ma sain nii palju harjutada, sujus ja, ja nüüd on see minu jaoks päris loomulik, et ma soome keeles räägin. Ja teised soomlasest sõbrad Brüsselis, aga seesama kass elab Soome keelekeskkonnas või mitte. Ja samuti eesti keelega, võib-olla on perioodid, kus ma eesti keelt üldse ei räägi paari kuu jooksul ja, ja kui see on nii haruldane asi, siis ei saa seda tasemete ülal pidada, mida ma tahaks saavutada. See põhi on olemas, see, et ma sain kuus kuud Eestis elada, see tegi ta, et selle, selle ja muidugi ka see, et ma sain just alles hiljuti uuesti Eestis käia ja õpetada lapsi, tõlkide koolitust, peamine, et sa Eestis käisid. Tase on, ei olnud küsimus, et ma tuleks suure kuruna Brüsselist arvestama, mida eestlased tegevad. See oli rohkem selline pedagoogiline abi. Brüsselist lähevad tõlkid terve Euroopa Liidu ülikoolidele, kus koolitatakse tõlkeid ja seal rääkima meie kogemusest räägime tudengitele, mis on tähtis, et millised vead juhtuvad ja kuidas nendega hakkama saada. See, et mina tulin Saksa emakeelena, sellest oli nendel ka abi. Ma pidasin enda kiilaskõnesid ja siis nemad pidid neid tõlkima, tinasid, kuulasid teda ja, aga enne mind keegi, kes oskab, oskab ka Eesti keelt, olen käinud ja see oli nende jaoks rõõmus asi, et ükskord käes keegi, kes, kes sai ka aru ja minu jaoks oli sellest ka kasu, sest ma sain ka viibida keelekeskkonnas ja harjutada Tagoog nendega koos sünergiat. Sa näitasid mulle oma tekste, olid mängu luuletusi kirjutanud, kas see on nagu keele õppimise jaoks olnud või sa oled ise ka salaja midagi kirjutanud? Ma ei ole otsustanud, et, et nüüd ma luuletan, see tuli lihtsalt ja siis on minuga varem juhtunud siis, kui ma käisin rootsi keele kursusel ja minu mäletades kaas itaalia keele kursusel. Ilmselt on see üks asi, mis, mis on võõrkeele õppimisega seotud, et lihtsalt tulijat keelega mängida, et see keelas, on käes ja sa proovid, mis sa teha saad? No ühes juhtumis oli see ülesanne midagi kirjutada ja mina mõtlesin aht lihtsalt nii sellise luu ei taha kirjas igav. See põhjus oli luuletus, mõtlesin, äkki teen ja tuli ka välja. See oli üks Hando Runneli luuletus nutikas lutikas, mis olime ja suvekursuse eesti keele õpikus kirjas ja koduülesandeks oli meil kasutada oma teadmisi ja fantaasiat ning kirjelda, kuidas nutikas lutikas veetis oma Puhkus Roomas Viinis. Võikverbes. Kirjutasin oma elu esimene eesti keele luuletuse. Nutikas lutikas läks reisile ruma, lastele pidi ka pitsat sealt tuuma. Kutši armaani kodus ka tuntakse. Kui palju kroone kleidi eest makstakse? See suveniir vist, rõõmustab naised, kuigi teeb vihaseks lutikat, vaest treebikaaeff kolosseum mööda ta sõitis nutikalt, keela, raskuses võitis. Vein on viina ja selles on tõde. Hajuti appi paluti kauda jalgsi. Ta käis siiski Vatikanis, milles ta paavstiga vestelda plaanis. Ja ei näinud, aga freskomaali see oleks sobiv koduses saalis lõpuks Itaaliaga tas hüvasti jättis. Järgmisena Tal käib liidus balletis. Ja see oli meie kolmas käik Brüsselisse eurotõlkide jutule. Meie tänased külalised olid sakslanna Karin friimel ja hispaanlanna Eliisa Martine demaranjon. Jaaguas ja saate pani kokku toimetaja maris Johannes kuulmiseni.