Tervist siin maris Johannes uuel aastal uued laulud, eesti noor luule ootab avastamist, lausa nõuab seda. Tänase saate autorid on Andra teede ja Paavo Piik. Nad ise on teinud valikuma tekstidest ja esitavad neid. Lugemise on üles võtnud helirežissöör Külli tülija. Muusikavalik on virve poolverilt. Saate esimene. Pooltund on Andra teede jagu. Ta on jõudnud ilmutada kaks luulekogu, 2006. aastal takso Tallinna taevas ja 2007. aastal saage üle. Malbelt käredaloomuline 20 aastane tütarlaps Tartu ülikoolist. Andra teede, kas parem ja kergem on sul oma tekste kirjutada või neid suuliselt esitada? Kindlasti kirjutada, sest et kogu see rahvale ettelugemise pool sellest luuletamisest sellest me ikka veel täpselt aru saanud, et miks või kelle jaoks. Aga kui kutsutakse, palutakse, siis, siis eks ma siis loen, kui palju sa üldse mõtled sellele välisele luule kõrval seisvale melule sellele enda müümisele ka nii-öelda ütleme teisisõnu, aga ma arvan, et igal juhul, et tahaks elada ja niimoodi, et ta istub oma mägionnis, vahib taevasse, kirjutab oma surematut tekste ja, ja sinna see jääb, aga aga paratamatult noh, väga suur osa sellest kõigest on, on just esinemised ja ajakirjanikega suhtlemine ja kõik see eriti veel, kui on näiteks raamat välja tulemas. Noh, tegelikult ma saan aru sellest, et eks lugeja tahab ka nagu panna mingit pilti selle sõnaga kokku. Kui tal on raamatu ja loeb seda, siis tahaks teada, et kes selle kirjutas, kavuse populistlik pool sellest, aga sa õpid praegu, kus ma õpin Tartu Ülikoolis teisel kursusel haridusteaduskonna eesti keelt ja kirjandust ja see tähendab jah, et et tehakse praegu õpetajat, aga, aga ma ei julge midagi lubada, et, et kas ma olen kahe päeva peale ülikooli lõppu valmis minema lastest inimesi tegema, aga võib-olla kunagi tõesti, et ma ei välista midagi lastest inimesi tegema, kas lapsed ei olegi siis ei või, ma ei taha üldse aitäh. Ma pigem mõtlesin selle peale, et kuidas meil koolis need asjad on, et kui sa õpid kirjanduse õpetajaks ega siis kirjandust sinu õppetöös on, on võib-olla pool või isegi vähem, et enamus on ikkagi see lastega suhtlemine ja, ja isegi mingi selline psühholoogi osa või, või kõik see sotsiaalpedagoogika ja see on isegi tähtsam, kui, kui see kirjanike sünni- ja surma-aastaarvude pähe õppinud. Sa õpid siiski eesti kirjandust, selles kontekstis on sul endal ka autoreid, kes sul on näiteks lähemal või need, kes sind üldse ei kõneta. Kindlasti mul on oma arvamus eesti kirjanduse koht, et kuidas muidu ma eluaeg väga palju lugenud ja väljaspool töö ja kooliasju. Ma ma püüan just lugeda värsket ja just ilmunud eesti kirjandust. Mul on palju lemmikkirjanik Eestis ütleme, et läbi aegade või mingite kirjandusvoolude ütleme, kaasaegsetest luuletajatest. Ma armastan kõiki võru, kellega seotud tegijaid, kontrat, kaup, sillad, turu ütles, et samas Asko Künnap on mulle väga armas Liisi ajama. Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Elo Viiding, me võiks lõputult loetleda neid ja, ja sama muidugi proosast. Ja, ja sama muidugi ka vanemast eesti kirjandusest, et minu jaoks on see tõesti väga tähtis ja kui nüüd panna kokku see, et TV3 mul on nagunii seotud kirjandusega vabal ajal ma lähen raamatuid, siis kuidas saaks mulle mitte tähtis olla? Sa ütlesid, et sul on lähedased võru kirjanikud, võrukeelsed, on see sinu nii-öelda uus avastus või juba nii-öelda vana armastus, varsti saab kolm aastat, kus ma kuulun Tartu Noorte Autorite koondisesse, praktiliselt kõik Tartu Naklased on väga kallid sõbrad ja ma väidan nendega palju aega ja, ja loomulikult kuulen palju nende tekste ja loen neid. No ega kogu selle võraja, seto tuuri ja keele, ma arvan, et ma avastasin enda jaoks täiesti kaks, kolm aastat tagasi, et nüüd ma olen proovinud Keili ka ka selgeks õppida ja ja mind väga huvitab see rahvakild ja tema traditsioonid ja uskumused ja usundid, Tallinna tüdruk, nagu ma olen, siis, siis see on hoopis midagi muud. Tallinnas sai? Ei oskaks nagu ettegi kujutada, et inimesed ka ka selliste mõtteviisidega elavad ja on elanud aastasadu. Näh, sest sa tulid kirjandusse sellise Tallina laulikuna ja nii sind ju isegi nagu noh, sildistati. Siiani saab kaks aastat vist Tartus elatud, et nüüd ma proovin kuidagi kuldset keskteed, hoid linnadest, mul on küll oma eelistusi, aga kirjanik ja ma ei taha küll kuskilt Mäo ristist niimoodi Telliskivimüüriga eraldada, et lõunaeestlasel pole Tallinnas asjadest. Ma arvan, et just pigem nagu võiks, võiks rohkem neid kutsuda siia ja, ja vastupidi. Lõuna-Eesti või, või üldse, nagu metsas elavad inimesed, nad on. Nad on hoopis teise elu. Meiega, neil on teised nagu isegi tõekspidamised, uskumused nende jaoks tähtsad asjad ilmselt mingisugusele suurlinnainimesele ei läheks absoluutselt korda ja ja vastupidi, et kui sa ikkagi elad aasta ringi külas, kes on 20 inimest või siis hoopis metsa sees või Eesti mõttes ka väikelinnad on ikkagi päris külad siis säh, Pindi, selline eluterve kiik tuleb sulle külla ja ja ma tohutult armastan, et võimalikult palju majast ma väidan nende inimestega oled sa proovinud kirjutada ka selles oma uues keeles või ei, ei ilukirjandust mitte. Et võisime siiski, õpin veel. Ma õpin vabast ajast või, või lihtsalt suheldes inimestega ja ma lähen ka ülikoolis ametlikult õppinud lõunaeesti keelt, et aga noh, ma olen kaugel veel täiuslikkusest. Pidevalt küsin sõpradelt, et mida seemne teine tähendab, no ma siis lapsesuuga küsin, et neid kirjutajaid on niigi palju, et mis see sinu roll siis kirjand, miks sa kirjutad, eksistents, alism, mis ma arvan, et ronib peale kõigile just tänapäeva kirjanikele, kellele mind vaja on ja miks ometi ehk kui nii valitsus kui raamatupoed selgelt ütlevad, et sind ei olegi vaja? Kui ma ausalt ütlen, siis, eks ma kirjutaks siis ka, kui ma peaksin peale maksma, et ma tohiksin. Ma jään haigeks, kui ma ise kirjutada. Ma armastan seda. Et ma arvan, et see nõuab mingit julgust, et sellist tohutut rumalust ja enesehävituslik, et üldse minna kirjanikuks ja kui seal need asjad on olemas, siis siis lase käia, oled sa eitaja või jaataja, pimedatel talvekuudel kipuvad kõik eitajateks minema, aga, aga ikka proovin ikka positiivselt vaadet asjadele, et, et ega see siis nii hull ka ei ole. Kevad, kevad tuleb. Vait ülevalt kupli pealt pühitsetud paisjärve vett langeb kolmandat korda, täna juba sajab ja varsti hakkab äike pauk, kuna lapsed viiakse tuppa ära. Nagu mitu aastat tagasi, viidi viimane lehm tapamajja ära. Ja viimane piimapukk lõhuti. Kool pandi kinni, aknad taati sisse. Vihmakrabin laiali lehteil. Kõlab nagu taevas plaksutaks, kui küla hakkab otsa saama. Kõik saab lõpuks otsa, isegi vihm jääb järg. Astud bussi, sõidad jälle ropendad, enne kui saab kätte uusküla või järv või rahvamaja. Enne kui päev jõuab ära lõppeda, hakkab jälle sadama. Ilmselt miski jälle meeldis ilmselt ülal, kas jälle plaksutama? Sel päeval, kui sa minu juurest ära läksid hakkasid kõik mu 13 paari kingi hõõruma. Ja arvuti ütles üles. Kingad ei hõõrunud enne arvuti oli uhiuus taru, see polnud nii, et lihtsalt lahku oleks läinud, teinud üks armunud paar kõikverest perse. Kolm kuud järjest 100. rahet ja kõik majad, kus ma kunagi käinud olin, põlesid maha. Bensiini hind tõusis valguskiirusel, kõigi mu tuttavate lapsed said seal päeval tuulerõuged ja Bonzo hakkas europopi laulma. Kõigil maailma teedel kehtestati aeglus kohustus, Rüütel sai uuesti presidendiks ja nii me liipasin autoavariist autoavariisse, jalad kõigist kingadest, vere korpas, kõrvus kole europopp. Sel päeval, kui sa ära läksid, keset lörtsi ja põlenud maad. Mati Unt lasi kõigil kõigilt küsida, et kas sa armastad mind. Vastused ei aidanud kunagi kedagi. Kund ära saates, et aus suhe inimeste vahel pole lihtsalt võimalik, sest kaks erinevat aju ei suuda nagunii mitte kunagi sammu olukord samadena tõlgendada. Yks mäletab ehtaja teineteist. Remark tegi armastuse ilusaks ja suurimaks mööndusega, et kohe kui üks uinub, ei teada teisest enam midagi. Ja seetõttu pole tõelist lähedast lihtsalt olemas. Pealegi tappis ta tavaliselt kopsuhaiguse või tulirelvaga, kõik lahtised otsad. Atwood lõpetas oma armuepase läbilõigatud kõriautomaadiga. Mitt seal kasutas sõda ja lauslollust ja luuletajatest me ei räägigi. Lõpuks on ikka üx igavikuline tõde, mis teeb kõik olematuks ja võimatuks. Abiks tegelikult. Pole midagi lihtsamat, kui suunduda raamatukogu poole teadet traagikat pole vaja või pisaraid kähiseval häälel taeva poole karjuda. Lõpetage vana nali ju. Tahtsin joomise maha jätta, joonistada paberi peale risti või ringi või kriipsujuku ja siis sind maha jätta ja soome kolida. Hakata seal selle nõudepesija läks õllebaaris sadama lähistel. Nii et minu käed lõhnaksid kogu aeg. Ta pesemise järele. Ja mul oleks väike kööktuba nii ärimehel ka tool, kus ma jooksünko v laktoosivaba piimaga. Igal pärastlõunal enne tööd. Õpiksin vaikselt leeviend liiminksi plaadi pealt soome keelt ja suitsetaksin peale tööd baari tagatrepil prügikastide kõrval paar sigaretti. Peaksin Musta merd silmas. Peaaegu kuuleksin, kuidas sina, teisel pool lahte Linnahalli katusel mind maapõhja näevad? Kõigi kaunite nelja täheliste sõnadega. Ilus unistus eksa mõtlesin ja keerasin moodi suunata olnud külge. Nii et sina liiga seina ja minu vahele vajusid. Ja nägid terve ülejäänud õudusunenägusid sellest, kuidas sa liftis kinni istud, õhk vaikselt otsa saab. Pissihäda tahab. Talleel laul, laul, raadiost. Tüdruk, kellena mainib telekas, näinud telekas, näinud tukk, kaalutled, tukk, kaalut, et ega ta väga tarka juttu ei ajanud. Kuskil kirjutati veel, et ta oli maganud produtsendiga ja polnud kooli lõpetanud. Keegi teine oli teda näinud linna peale laiali purupurjus. Huvitav, kas produtsent, kas vähemalt vale vähemalt armastab ta armastab teda, mõtlesin ja kes kirja teisele laulule, laulukirjutaja sai vähemalt kuulsust ja kui palju raha ja kui palju raha ja vähemalt vähend vale tüdrukule kuule, et anna anda, et ta on andekas ja kas te ise, kas te ise? La Uladias tol ööl, mil keegi võiks teda veel linna näha, meik laiali, purupurjus. Ja kas ta on õnnelik, nüüd ma mõtlen, kas vähemalt see tüdruk ise on õnnelik, kui tal on see laul, mida raadios mängitakse neil öödel, mil midagi muud pole teha kui kannate konnade linna peal, meil küll neil kõigil meikla laiali ja Tudtuk Voolu täidet purupurjus, purupurjus. Kui ma kirjutaksin Ki bensiinihaisust hoopis mitte lummavast jasmiinihõngust Teeksin. Külmal ajal maja pealt kõik aknad uksed lahti nii et tagahoovi paistaks autotee. Ja kui ma sööksin üksi lõunat igal reedel ja armastas, saaks enne õhtut otsa. Pesupulgad külguks tühjal nööril, keegi tapaks Sirentsli kasse. Kirjutaksin hoopis bensiinihaisust noaga oma rinna peale mitte lapsepõlve, taevastest või meestes siidilinadel. Ma lembeksin bensiini hais. Mis sa teeksid siis, kui elaksin bensiini haisvas keset autoteid ja surnud kasse? Tagahoovides? Ma tean üht meest üle suure vee, kelle lugu majutust. Ta tahtis minna üle kolmema, mille taga ta vabaks. Taastus õue pimedal ööl, kui aeg oli küpseks saanud. Jalad murul, süda rin. Ega hinges on revolutsioon, lase südamel, rääkida. Üles taastuda murede mäest, kui tuul on veel vastu ka. Pole lihtne. Kui liialt mõelda, ta sihti ju unusta. Te ei näe, ka oli joonid. Ja ju püüdeks jaota truud kullast hambaga sihverplaat, ainus laega kuulub. No mis head seal on, tuli väsinud ja täägi, aga hauge üle otsustajad, küteaarmad, seda lihtsalt seisata. Küll ükskord pea, Taarka ma. Ta leidis laulu. Ta leidis enda maa. Ta oli, eks. Ja ja ning käes on praegu olla see hing ei peata. Saate esimene pool oli Andra teede nägu, jätkame eesti noore luulerajal Paavo Piik avaldanud kaks luulekogu, 2006. aastal kummuli linnad ja 2008. Koonia intelligentne indiaanlase näojoontega krahvi poja olekuga 25 aastane Panso kooli. Paavo Piik, kes sa oled, millega sa oled ennem tegelenud ja mida sa praegu teed? No ma hetkel olen tudeng, õpin sügisest lavakunstikoolis dramaturgiat seal võetakse iga nelja aasta tagant vastu lisaks näitlejatele ka väike punt dramaturgi lavastajaid ja otsustasin proovi teha, et ma olin ise ka kuidagi oma oma eluvalikutega sealmaal, et mõtlesin, et, et kas nüüd jäädagi edasi kolmandasse sektorisse, kus ma töötasin ja mis mulle väga väga meeldis. Või teha midagi edasi kirjutamise suunal ka noh, nii-öelda professionaalsemalt. Seni on see olnud selline Kavkalik värk, et päeviti teed tööd ja siis öösiti kirjutad. Mõte või küsimus oli selles, et kas midagi teha ka sellel suunal nii-öelda süstemaatiliselt ja ennast arendada. Ja siis kuidagi see jäi silma või kõrva mulle see lavakunstikooli asi. Ja siis suvel olid seal katsed ja, ja siis näitlejategi dramaturgi seal kõvasti vintsutati ja lõbustati lõpptulemusena on, meil said väga vahva punt inimesi kokku ja siis sügisest ma olengi siis jälle kooli ütles, et istun enamik päevade üheksast seitsme-kaheksani välja koolise Aga enne seda, kui sa Panso kooli jõudsid, kus sa käisid? Siin kunagi Tallinna Inglise kolledžist ja noh, seal vist üheteistkümnendas klassis käisime ka ühe aasta juba vahetusprogrammiga Inglismaal ühes erakoolis õppimas. Tulin tagasi, lõpetasin selle kolledzi siin ära ja siis jälle kuidagi pooleldi juhuse läbi või nendega. Noh, õpetajate soovitusel, kes mul seal vahetusaastal olid, tekkis mõte, et prooviks Inglismaal ülikooli astuda. Ei no ühesõnaga, et ühel hetkel ma siis täitsin avalduse ära ja ja siis sain 12. klassi keskel seal, kui jõulud tulid, sain vastuse teada. Ma olin sisse saanud Oxfordi ülikooli. Esmalt oli see muidugi suur selline šokk, et noh, see ei olnud ju midagi, lihtsalt, et oli vaja hakata raha otsima selle jaoks, et sinna minna ja Eesti on olnud Euroopa Liidu liige ka, mis tähendab, et meil olid palju palju suuremad õppemaksud kui Euroopa Liidu kodanikel. Ja seetõttu ma esimese aasta tegelikult ülikoolis lükkasin edasi ja läksin selle asemel Tartu Ülikooli, kus õppisin ühe aasta politoloogiat ja alles pärast seda läksin siis uuesti nii öelda Inglismaale tagasi. Lõpetasin seal siis neli aastat hiljem ülikooli filosoofia politoloogia majanduse erialal. Et seal midagi, kuid sujuvat ei olnud selles mõttes, et ma vahepeal ühe aasta olin ka sunnitud ootama seda, et Eesti saaks Euroopa Liidu liikmeks, et õppemaksud, läheksid madalaks ja siis ma ühe aasta olin veel eestis töötasin ühes pangas, disain nii-öelda erasektorist kogemusega. Ja kui ma tagasi tulin Inglismaalt pärast ülikooli, siis noh, ammu oli mõte, et tahaks midagi sellist teha, mis tekitaks sellist lõhet enam, et noh, nagu ma enne mainisin ka, et selline Kavkalik kirjutamine, et, et te olete päeviti teed tööd, aga seal eriti see töö ei meeldi ja siis öösiti või õhtuti teid neid asju, mis sulle meeldivad, mis korda lähevad. Mulle tundub, et see on tegelikult hästi paljude inimestega Eestis niimoodi praegu. Aga õnneks kui ma tagasi tulin, et ma olin kontaktis olnud oma koolivenna ja hea sõbra Artur taevadega kes oli juba mõnda aega teinud Eestis sellist minu jaoks ülimalt võimaste lahedat organisatsiooni nagu heateo sihtasutus. Ja sinna oli just hädasti vaja sellist kommunikatsiooniinimest, kes oskaks mõisteks kirjutada ja suhelda meediaga ja nii edasi, noh see oli ühtlasi ka minu selline ei saa öelda tugevusega oma filosoofiaõpingute kõrvalt, et ma just nagu kirjutada mõistsin ja ma ei tea, inimestega suhtlemine olnud tugevam külg, aga seda saab arendada teadupoolest ja siis ma olingi, läksingi sinna tööle ja kaks aastat. Ma arvan, et see, see kogemus muutis väga-väga palju nii mu elu kui mu vaateid kui usku sellesse, et mida on võimalik tegelikult teha Eestis tööalal karjääris. Aga mida on võimalik teha kirjutades, miks sa kirjutad? Kõige lihtsam on seda vist nii-öelda, et mul on kusagilt sealt pubeka aastate algusest peale tundunud, et, et kirjutamise tegelikult saab mingit pidi mõjutada maailma kulgu. Mul on üks hästi hea näide selle kohta ka, et et kui ma alustasin luuletuste kirjutamisest, ma arvan, et seal võib-olla väga selline nostamplik asi, et võib-olla väga paljud alustavad niimoodi, aga et kui ma kunagi hullupööra armunud ma ei mäleta, kas kümnendas klassis või no igatahes ma olin väga-väga noor, võib-olla 15 või võib-olla veelgi varem. Ja hakkasin ühel hetkel aru saama, et ma ei suuda päris hästi suulises kõnes või, või noh, need ebakindlused, mis on pubeka eas ikka, et ei suuda justkui välja öelda asju oma nii-öelda arvamuse objektile, et siis on õudselt hea kirjutada värsse ja toppida neid teise inimese kas siis jope taskusse või nii, et te seda ei näe ja avastab selle ja Nanonüümsed, armsad kirjakesed või luuletused. Tarnetele tundub see, et võib-olla see tegelikult jätab mingi vaimuhaige mulje ka, aga aga ühesõnaga, et selle vaimuhaige kogemusega oli hästi läks väga hästi või et ma, et ma tundsin keetma, tegelikult suutsin niimoodi kirjutamise abil justkui maailma kulgu muuta või see kogu see asi, mida ma kirjeldasin, see armumine ja nii edasi, et selleks kuidagi õnneks. Ja siis võib-olla tekkis sealt selline suurem aukartust, noh tegelikult kindlasti enne oli ka olemas, aga, aga aukartus kida sõna kui sellise ees ja luuletuste kirjutamine. Eks need emotsioonid on alati olemas ja see tunne on alati olemas, et ei suuda kõike kõike sõnadesse panna verbaalselt nii nagu tahaks. Ja et mõned asjad ongi paremad ja suudavadki rohkem maailma muuta või mõjutada, kui nad kirja panna. See ongi nagu üks võimalik seletus või kuidas tuletamiseni jõuda või luuletuste kirjutamiseni. Me väiksed inimesed Soome tööpäevade vagudesse sügisel meid neelatakse külmade ilmade poolt mütside ja sallide poolt. Meie hologramm näeb üheksast viieni. Septembrist maini. Euroopast põhja meerikani kätlema, viisakalt peegelduma ekraanilt. Higistame nähtamatuid, piisku ja röökivaid masinad teevad meie nädalatest koopiaid. Ja sündmuste protokollijat klõpsivad tühikuid. Kaasaja inimene kirjaoskaja, õnne, oskamatu elustandard, kõrge standard, elu. Sündimus. Suremus sellest iseeneslik. Kultuur. Kõrgelt arenenud ühe protsendi rahvastiku hulgas ülejäänusid ei puuduta. Tööstusindeks tootlus, töötlus, toostus. Kogutoodang. Vigu toostlus indeks. Positiivne. Eesmärgiks on tagasi saada hing. Tuleb teha väljakaevamisi. Tuleb teha kompromisse. Mis on hing? Kas töölt ära tulemisest piisab? Kas juhusuhted tuleks lõpetada või annab kuidagi ühildada neid asju kui pärast korralikult kahetseda? Kui saavutatud on süümepiin? See on alles algus. Lõppeesmärgiks on hing. Mis on hing? Kas teleka eest äratulemisest piisab? Kas peaks kellessegi oma? Ei, realiseerimine on vajalik taastada usk enesest kõrgemasse. Tuleb keskenduda. Tuleb vaeva näha. Roomat. Ei ehitatud päevaga. Eesmärgiks on tagasi saada hing. Sul peavad olema kiirusepiirangud. Muutun seejuures aeglaseks. Ma tegelikult ei tea. Võib-olla see ongi hea. Aga ema ütleb, et elu on kiirtee. Ja kui sa seisma jääd, siis sõidetakse üle. Mitte, et ma usuks kõike, mis ta ütleb, ei. Pealegi. Võiksin vabalt nagu Morris sai hukkuda kahekordse bussi ees kui koos sinuga. Nii et selles pole küsimus. Sa pead olema keskklassi kodanlus. Ma muutun seejuures rahulolevaks. Seisan kaubamajade all, võib-olla see polegi halb, aga sõber ütleb, et süsteem on mu söönud ja pöörab must ära. Muidugi, mis siis? Pettuksin meelsasti Marx'i ja Engels'i siis kui koos sinuga. Nii et selles pole küsimus. Ma tahan armastust. Esmaspäeva hommikul on see kuidagi vajalik mingis abstraktses platoonilises vormis, kui suhe hambaharja ja Lätiga on nii räigelt füüsiline ja anonüümne. Inimesed ainult kuulavad sind. Aga nad ei saa aru. Neile läheb kaduma mõte, jalatoon. Aga nad on valmis kaasa noogutama. Eriti kui mõte saab ilusasse vormi. Lause saab hüperbool, see kuju. Nad ütlevad sügav ja noogutavad kaasa. Pärast tsiteerivad armutult sõnu segi ajades ja mõtet vägistades. Hea seegi, et nad selle enda vaimualgatusena presenteerivad. Muidu oleks piinlik. Aga tema ütles, et ei öelnud, kõlupea pole kunagi öelnud ja kui olen, siis ilmselge. Hästi, sa said valesti aru? Ei, ütlesid küll, ütles ütles. Appi, kui piinlik. Nagu lapsed oma püha jäärapäisus ega pealiskaudse uudishimuga, mis kestab kaks sekundit. Sa annad neile maailma. Nad võtavad kirjavead. Ära tee reede õhtul teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. 1000-ni jõude plaksudes mitmekordses korterelamus. Kõik surevad reede õhtul üksinda. Reede õhtul tööd, siis tuleb ka armastus. Inimene sündis reede õhtul vabana aga nüüd on ta kõikjal ahelais. Vabadus reede õhtul võrdsus ja vendlus on nüüd. Me ootame revolutsiooni. Ajalehepoisist reede õhtul miljonäriks. Ja kõigi maade proletaarlased, ühinege. Reede õhtul. Plats puhtaks. Iga suur samm reede õhtul minu jaoks on väike samm ühiskonna jaoks. Olen fortuuna narr, reede õhtul sind ihaldades. Olla või mitte olla reede õhtul jumal on surnud. Kuidas leida sõpru ja mõjutada inimesi? Kollane ajaleht ära varjamuest valgust. Tule tagasi oma tumedalt poolselt masohhism. Armastan reede õhtul oma ligimest nagu iseennast. Mu sõbrad, kõik on melon, hoolikud. Ma võtan nende kuju. Elavad vaimukoobastes, teen minagi toa hämaraks. Ei lase end päikesel veenda. Ei kuula tähtede sõna. Teiste inimeste jaoks ei deklareeri oma fassaadi. Aga sisu on tugev. Kõverat juurikat ei saa sirgeks ega sirget lõpuni kõveraks. Mõõda, mis pidi mõõdad. Aga kõige mõõt on inimene. Kurb ja lootusetu. Mu sõbrad, kandmelanhoolikud, ma võtan eeskuju. Lahkusin varemeis tartust. Kivi polnud jäänud, kivi peale. Põlesid sillad, rusud, suits ja tuhk. Lahkusin varemeis Viljandist. Pommitatud oli kogu linnus tükkideks. Küngaste asemel lohud. Lahkusin varemeis Pärnust. Promenaad oli pooleks. Vees hulpisid aiamajad, liiv täis mürsukilde. Kus iganes käin, lahkun alati varemeis. Ühel hommikul ärgates ja ajale Avades ei uskunud oma silmi. Tühi valged lehed. Jooksin teleka juurde, staatika, midagi polnud juhtunud. Mitte midagi polnud juhtunud. Viimaks ometi. Tänavatel oli vaikus. Telefonide helisenud inimestel polnud millestki rääkida. Neil polnud enam mitte millestki rääkida. Ah me introverdid rõõmustasime. Tutvust eesti noore luulega uuendame jälle kahe kuu pärast. Tänase saate salvestus on helirežissöör Külli tüli tehtud muusikavalik virve Pulverilt. Oma tekste lugesid Andra teede, Paavo Piik toimetas maris Johannes eesti noore luulekasseti. Lõpetuseks olgu öeldud, et meie saated on ka järelkuulatavad internetis viker raadio kodulehel luuleruumi kaustas. Ja kogu seda ilu on võimalik ka taskuhäälingut kasutades oma koduarvutisse tellida.