Jätkame ülevaadet 2007. aasta persona saadetes. Eesti entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja ja Nemo turniiri meeskonna liige Hardo Aasmäe. Ma olen sinuga solidaarne ja jonka vet, helistaksin kohvi, aga sina ju kohvi ei joo. Miks sa kohvi ju? Tegelikult on igal asjal oma nisukene, lustakas eellugu. Ja mis siin salata, olen minagi elus kohvi joonud, küll mitte niisugune kirglik kohvijooja, aga aga ma olen niisugune oma loomult põhjalik inimene, et, et kui ma midagi teen. Ma teen ja kui ma midagi jätan tegemata, jätan sellega põhjalikult tegemata. Ja eks üliõpilaspõlves me elasime ikka väga huvitavat elu ja seal, kui mu mälu ei peta sele, kas pärast teist kursust või kolmandat kursust oli selline olukord talvise või eksamisessiooni ajal, et ma sain kaks viit, siis ma sain nelja, siis oli näha, et ma kõrgendatud stippi ei saa ja noh, ma olin nagu, ütleme suhteliselt vaesest perest pärit poiss, nii et seal tolleaegsete nõukogudepaberite järgi sihukese kolmega ma oleks niikuinii stipi saanud ja loomulikult siis järgnevad päevad enne seda viimast eksamit kulus siis bridžimängule, käisime klubis tantsimas ja üldse elasime nagu hästi, aga siis kui hakkas viimane eksami aeg tulema, siis ühel hetkel, kui meieni jõudis tõdemus, et et oleks aeg nagu õppima hakata, siis hakkasime konspekti lehitsema. Noh, ja siis selgus, et ainult 24 tundi magama ei tohi, eita need, kes on tuupinud elus, teavad, et et uni pühib kõik. Ja siis tulime veel, nagu öeldakse, niisugune tõdemus, et noh, et tuleks kuidagi päev läbi õppida, öö üleval olla hommikul esimesena minna ja siis läheb nagu läheb. Ja siis mõelda igast asju välja, tuleb juua seda kanget teed ja kes siis seal mida rääkis, aga siis üks meil poistest ütles, et oot, aga praegusel kohvi müügil noh, tollel alati kohvi müüdud ja et vean kohviube järada. No ja siis oligi niimoodi, igaüks ostis 200 grammi tollele niuksed, sellofon kotikestesse ja terve öö närisime kohviube, Maleksin oomika eksamil sain viie. Aga pärast seda joon elus ainult kuuma vett peale, nii et noh, ühesõnaga organismis on midagi niisugust toimunud nagu kohvi joon, jään magama. Kas on veel mingeid sööke, jooke, mille pakkumisest keeldud? Jah, ma ei ole väga pirtsakas, aga noh, näiteks maise tomatit ja teine asi minu ihu ei võta vastu marineeritud asju. Hapukurki palun, nii palju kui kulub, nii kui marineeritud ei lähe sisse. Jällegi on niimoodi, et sibulat üldse ei söö, palun andke küüslauku, millega seltskonda nagu ilmuda, eriti juhi ja küüslauk läheb organismi jälle ülihästi. Ei tea, miks see nii on, aga mina olen natuke sedalaadi inimene, et noh, minu jaoks kuidas nüüd öelda, see, mida väga teised teevad, ei ole eriti juhiseks, ma ei, ma ei ole loomult karjainimene ja noh, mingi asi istub sisse istub ja kui minna näiteks avalikku kohta sööma ja kui on niisugune kas või pidulikum või natukene nooblim, siis kui seal hakatakse väga nii-öelda peeneid toite pakkuma ja kui see mulle ei istu, siis ma tellin sealiha hapukapsaga ja tunnen ennast väga hästi. Sellepärast et mul ihu võtab seda vastu ja miks ma peaksin endale sisse puukima asju, mis mul ei lähe? No miks ma peaksin seda tegema, minu lemmik Juhkuni piim, umbes liiter piima päevas mõisa mõisa ilma piima. Ma olin Venemaal alati hädas silmapuuks hapukoort, kui seal oli, mul hakkavad lihtsalt kolme-nelja päeva pärast hakkavad huuled kuivama, no ma ei tea, milles asi, on ju pool liitrit piima vuh ära ja ja ei ole niisugust küsimust, kuidas alkoholiga on alles seal Alile nagu valiv selles mõttes, et et mida aasta edasi, seda pruugitakse, sest naljaga pooleks öeldes, et üks mu sõber ütles, et viina vaata hakkab otsa saama, et igale inimesele on antud nagu mingi kogus mis tal on lubatud pruukida. Kui ta üle pruugib, siis see, siis see muutub niukseks suhteliselt ebamugavaks, halvaks elukaaslaseks. Vahest on niisugune tunne, et tahaks kruusi õlut ju seal on jälle mingid vitamiinid, sellepärast et et mina ei ole ka niisugune kirglike õllejooja. Aga Kusma olen olnud kirglik ja mitte noh, ainukesena on see, kui mõlemas põlves sai käidud matkale ja talimatkale. Vot midagi selles õlles niisugust, mis on organismil nagu puudu mägedes. Ometi ometi sa teed selle toiduratsiooni, et olekski rikkalik ja, ja kui käid suvel ju seal ikkagi mõni mariga maas on, aga aga tuled ikka talvel mägedest alla, kõik räägivad, noh need, kes ka muidu õlut joo, kipud rääkima, saax kruusi õlut, eks ole. Seal on noh, ütleme siis, oli nagu kirg, noh, jootse paar-kolm gruusia õlut, et ära ja ja läheb üle, eks seda alkoholi jääb ikka aina vähemaks ja see pits läheb nagu tips kangemaks, vanema inimese ihule. See sobib paremini. Ma tean, et sulle meeldib nädalavahetusel turul käia. Balti jaama turg on sulle kui vanalinnaelanikule kõige lähemal. Mõned inimesed krõmpsutavad nina, kui kuulevad sõnaturg. See on nende meelest viimane koht, kust midagi osta. Ütleme, et turg on minu jaoks ei ole väga ostmise koht üldse, haiturg on teatud mõttes elu nagu vaest ikkagi raadiost kuulan jälle lehest vaatan ütleme, mingid kommentaarid, et noh, et vaat, et et see või, või teine kui andekas hind muutub või turg on kuidagi seda või teist kolmandat sugu muutustega haaranud. Ja seal mingisugune surve alt surve ülevalt, noh mingi niisugune jutt käib, eks ole, aga aga kui sa turul lähed, ostad sealiha ja küsida, et kuidas selle hinnaga ja sulle öeldakse, et ah, et just tuli Leedust vasakpartii sisse öeldakse tonnide arv siis oma ettekujutuse hinnakujundusest turul võrra teistsugune, eks ole, ja ja kui vaadata seda, kui vaenlane piraatkraam ja varastatud kraami müüakse ja noh, et et natukenegi olla kursis sellega, mis elus toimub, ega siis elu selline koht, kus on ju tipp ja on oma põhi-ja, see on alati niimoodi ei kaose typega põhi kuhugi ja küsimus on selles, et kui palju nad 11 mõjutavad. Kusjuures Me peame arvestama sellega, et see, mis ühiskonda koos hoiab, on see niisugune töökas keskkiht kõige üldisemalt. Ja nendel päris põhja kihtidel on ju kalduvus manduda, sest nad ei suuda endaga hakkama saada ja siis siis see mandumine nagu paratamatult toimub. Maandumisi on ka tipus, kui kaob tegutsemise motiiv ära, ei viitsita, pole põhjust, nii et seal on seda tihti, kellel on hoopis teised probleemid, kui igalühel. See on hästi näha. Kui sa oled mõnes linnas, kus palju aega, siis on alati ju niisugune klassikaline reisimehe soovitused, käi ikka kirikuskäik kalmistul, käi korralikus, ütleme söögikohas, turul käin seal turul veel, kus päris viimase järgu kohas, sööd seal mingi bonshiku või või joon mingit araablaste ka teed ja kui on niisugune hea tähele panna mehelik vaatleja pilk, siis ega esimeseks asjast arusaamiseks polegi väga palju rohkem tarvis. Selge see, et kui kalmistul rohtunud ja mahajäetud, siis on see kogukond, põdur, kogukond hakkab välja surema. Ja kui kalmistul ilusasti hoolitsetud, eks ole, siis see tähendab seda, et et need inimesed, kes seal ümber on, et see asi on elujõuline, mille peal ei ole sul kahju, reha raisata. Mul ei ole kahju raha raisata reisimisel ainuke asi, mida sultes ära võtta, on mälestused niikaua, kuni mälu püsib nii kaua, aga ära võtta mälestusi ja reisimine annab ju kogemust ja maailma mõistmist ja see teeb alati noh, inimesed enesekindlamaks saledama. Vanaisalt saanud palju häid nõuandeid. Üks nõuanne, millesse rääkisid, oli see, et kui kõik on kõige hullemasse seisu jõudnud siis ei sõltu väljapääs olukorra keerukusest, vaid omaenda mõistusest. Kui sinust 1990. aastal Tallinna linnapea sai, kulusid vanaisa õpetused igati ära. Jah, eriti veel olukorras, kus mingit seadusandlikku baasi ei olnud, paljud naudivad niuksed revolutsioonilist vabadust, mis tollel ajal oli ja ja ühelt poolt on see suur niisugune loomingu aeg iseenesest. Kui sa kehtestad uut, siis sinust enesest sõltub väga palju, sest tänane näiteks uue kehtestamine erakordselt igava rajaga, seal on mingi eelnõu ja siis lepid kokku ja ja nii edasi, aga tollel ajal oli põhimõte ja põhimõtet tuleb järgida. Kuid teiselt poolt selline revolutsiooni aeg see koht, kus sa neid otsuseid saad, ei saa ju linnapea teha ainuotsus, et sul on vaja linnavolikogu või on siis tollel ülemnõukogu ja ja, ja see oli nagu teatud mõttes niukse märatsema demokraatia tingimustes, noh mis oli väga heitlik ja väga tundlik noh, nii-öelda avalikule arvamusele ja ja olukord ju kogu aeg halvenes, noh, raha ei maksnud ja süüa ei olnud ja ja kõige hullem kütet pole Guagulanti vahepeal oli seal niisugune olukord, et veepuhastusjaamas kohaga londi varu oli ju, ma ei tea, kaks-kolm päeva ja ratta mõtlema tagantjärele sellele, mida kõike sai välja mõeldud, et sellest olukorrast nagu välja tulla ja ja kogu aeg olid need lahendused ühekordsed korra lahendasid selle kütuse probleemi mingil viisil ja aga siis koos riigiga ise juba oli see sul uksest sees kolme nädala pärast uuesti, nii et noh, kaks aastat linnapea ametit võtsin täiesti võhmale. Ütleme nii, et ma oleksin ametisse 38 aastaselt ja noh, kui ma 92 veebruar ametist ära tulin, siis ma ikkagi pool aastat täitsa lõõtsutasin ja päris hea sellega pool aastat see, mis mulle järele palka maksta ja eks ole, et, et kuidagi nagu ära toibuda sellest, see on ebainimlik, ütleme nii. Niisugust ametit ei saa pikalt pidanud, siin peaks juba loomakaitse selts vahele astuma, nii et seal ei tasuta elukool. Ja muidugi niivõrd kool, kuivõrd ellujäämiskursus. Niisugune kõva treening selles mõttes, et ega sa seal juba enam midagi õppida ei või, aga sa pead suutma vastu pidada. Ja siis mõtlesin tükk aega, mida edasi hakata tegema. Ega mul ei olnudki, ütleme selles mõttes väga keeruline, et, et mõju hakkasin tasapisi tegelema nende asjadega, mida ma enne oskasin, sest meil oli seal konsultatsioonid tegevuse, tollel ajal oli juba see võimalus, et sa võisid olla ju erakonsultant ja, ja algul terveid aastaid ei sidunud ennast ju väga kindlate organisatsioonidega, mul oli nii lihtsam. Kuni siis ühel hetkel akadeemik Anto Raukas meelitas mind Entsüklopeediakirjastus, kas ma tegelen praegu sellega ja samal ajal tegelen ka kinnisvaraga, niiet Mul teine ajupoolkera tegeleb sellega. Sest kuna need planeeringud ja see on kõik nagu minu ala rohkem, et et mitte seal kaotada kvalifikatsiooni. Kolmas minu meelisala on õpetamine ja meil on olnud dotsent siin teatud koormusega aastaid Tallinna Ülikoolis, nüüd sellel aastal lõpetasin Tartu Ülikoolis ja ja Marta õpetamine on selles mõttes niisugune põnev valdkond, et see sunnib sind ennast hoidma vormis ja ma olen kõigile soovitan kõigile noh, nihukest asjatundjatele, kui trikke vähegi võimalus on, et siis siis õpetad, hoiab iseennast akadeemilises vormis. Sa oled olnud pikka aega Nemo turniiri meeskonna liige, vaatamata sellele, et sul on palju tegemist põhitöö loengud, autorisaated, raadios, esinemised televisioonis ja nii edasi ja nii edasi, aga ikka leiad see aega, et tulla tarkade klubisse mängima. Mis tõmbab. See on üks lustivorm selles mõttes, et me nagu ei vaev Pole mingi nähtamatu vastasega, noh, ütleme kes, kes seal küsimusi esitab, vaid vaid mida aeg edasi, seda rohkem on küsimused omandanud raudtee niisugust noh, teatud mõttes riukalikus sisu või nagu öeldakse, et konksuga küsimus, et me kõigepealt mõistatama, millesse küsimuse konkson. Ja kui konksu ära aimat, siis teinekord see vastus ei tulegi nii, nii raskelt konksugejad hätta, siis läheb asi küll metsa. Sa oled ka Rooma Klubi president teie muretsete, siis inimkonna tuleviku pärast, millega sa meid hirmutada? Me muretseme, püüaksime seda asja pigem mõista kui, kui kedagi hirmutada, sellepärast et ülimalt oluline on teha kahel asjal vahet nende muutuste vahel, mis on vääramatud ja nende muutuste vahel, mis on meie kätes. Ja näiteks see kliimasoojenemine on praegu küll niisugune asi, et et ega ikkagi planetaarset põhjused kliimamuutusteks on ikkagi vääramatut. Ja see, kui palju siin inimkonna võimuses praegu on. See ei ole väga selge ja eks me püüame sellest aru saada. Aga asi ei ole ainult kliimas, vaid asi on ka üleilmastumise, et kui kaua kestab see praegune nisugune lõimumise tsükkel, kus suured territooriumid, rahvad lõimuvad ja millal millal sellele integratsioonile järgnevates integratsioonitsükkel, sest kui me mõtleme sellele, et papa elab praegu viimase 2000 aasta jooksul neljandat suur integratsiooni üle või suur lõimumist ja kui me mõtleme sellele, et Rooma rahuriik ja sellele järgnev siis Rooma Saksa keisririik hansaliit, nüüd on siis neljas kord, eks ole, aga vahepeal on ju vaheajad ja nii nagu on, praegune elame jäävaheajal, eks ole, sellele järgneb kunagi jääaeg. Kas siin vabrikukorstnad suitsevad, et sellest ei sõltu see asi üldse tegelikult vaid mis meil Ankovitši tsüklitest, aga see on juba pikem jutt. Milline on Eesti tulevik Eesti amma? No üks paremaid elamise paiku muide kui võtta kõik kokku alates sellest, et meil on palju vastavalt ressurssi, magedat, vett, metsa ja meid ei ole väga palju, kõik räägivad, et vaat et miljon on kuidagi vähe sihuke abitu tegelikult iga inimese kohta on meil seda resurssi üsna palju. Meil on mitmekesine loodus, meil on mitmekesine kliima, meil on neli aastaaega, mis on suur väärtus iseenesest ja, ja sellele järeldusele on tuldud ka rahvusvaheliselt, mitte teadlaste või humanitaaria ringkonnas, vaid on tuldud ka järeldusele ka pangandusringkondades, kuhu ikkagi investeeri keerida, sest kui me mõtleme seda maailma hädaorgu, milles elab viis miljardit inimest meie oleme selle kuldse jõuka Yardi hulgas alase viis miljardit. Noh, kui natukenegi sellele mõtlema, siis. Me oleme A väga heas seisus ja b perspektiiviga pole meil mitte kõige kurjemad lood selles mõttes, et kui me mõtleme näiteks Balkani Segadustele, mõtleme sellele Türgisegadusele, mõtleme kogu sellele kaukaasia Segadusele, mõtleme piiri, Segadusele, mõtleme kõik need. Igatahes, neis valitsevad Indo-Hiinani välja sisse konfliktide öö on kõik sealpool ja kui me mõtleme ajaloos ka tagasi, suur rahvasterändamine, meil kõik lõuna poolt mööda läinud. Nii et noh, selles mõttes esimene vanematele võiks panna korraliku mälestusmärgi, et nad on meile nii elamise koha valinud. Kas Vabaduse monument nüüd tuleb panna või mitte? Noh, see on ka tähtis, aga aga ma olen ikka öelnud vahest kui mul on kiuslik meeleolu, et kõigepealt võiks esivanematele panna monumendi selle kohta, et nad on nii hea elamise koha leidnud. Vikerraadio toimetaja Helgi Erilaid, kas vabariigi presidendi tunnustus orden on andnud sulle Energiat juurde, on teinud elu rõõmsamaks, tunnustuse on alati tore. Ja ma võtan seda nüüd päris tõsiselt, sellepärast et see on kõrgelt tasemelt olnud tunnustus. Nii et tõenäoliselt on temast abi. Kuidas sa üldse sattusid raadiosse? Eks see oli natuke kogemata, ma läksin ülikooli Tartusse eesti keelt ja kirjandust õppima, tollal ei olnud eraldi Surnalistika osakonda, vaid sai spetsialiseeruda pärast kolmandat kursust. Ja siis ma leidsin, et ma proovin, et see mulle meeldib, et see on väga elav ja inimeste sees ja saab palju liit, kui ta ja see mulle istus. No ja siis ma õppisin seal ja praegu mõtlen veel hästi sellest ajast ja tänan mõttes Juhan Peeglit kogu aeg, kes kes õpetas, et et loo algus peab olema põnev. Algasid kakrad põnevaks. No ja siis tuli korraga raadiobuss millegipärast sinna Tartusse, siis raadios oli vist vaja järelkasvu ja seal oli niisugune mees, kelle nimi oli Valdur Rebane, täna oli päeva käes ja tema kuulas meid üle seal, noh, kes me olime spetsialiseerunud ajakirjandusele ja leidis, et minu hääl võiks nagu raadiosse sobida. Ja siis kutsuti mind siia raadiosse praktikale. Ja pärast seda, kui ma olin ühe suvepraktikas ära teinud, siis kutsuti mind pärast lõpetamist siia tööle. Ma mäletan, noh, siis oli kõike siin vanas majas, eks ole. Kuidas ma käisin ukse tagant ukse taha ja kuulasin, mis ukse taga toimub. Ühes kohas oli orkester harjutuse all ja siis igasuguseid helisid ja lindikerimist kunstis, tehnikatest ja ja igavene tore oli. Päevaga ja toimetuses olid sa suhteliselt lühikest aega. Ega ma ei saanud jah, seal tõesti kuigi kaua olla, sellepärast et tehti vikerraadio ja varsti tehke keskprogramm ja usaldati mind seda keske progranud, mis siis nagu toimetama. Aga mis päevagajasse puutub, siis laiemat raadiokooli kui üks infotoimetus ja, ja selline saade on raske välja mõelda, sellepärast et seal sa seal sa õpid aru saama, mida sõna tähendab ja milline sõna hind on ja see on ju meie töös oluline päeva käest lausa ära ei tulnud, alguses läks kesk nagu käima, nii et ilma minuta ja ja iga saade kuidagi toimetas ennast ise selle saate tegija kaudu. Ma mäletan, et esimese Rate tegi vihale, kõik tundsid teda, kinnine, tegelikult oli Andres ja siis tema tegi horoskoobi lauludest tegi esimese keskeprogrammi ja küll see oli menukas ja vahva ja küll seda palju kuulati ja küll seal oli palju vastukajasid ja. Aga pikapeale siis selgus, et oleks vaja ka toimetajad siiski saatele toimetasime kõik seitse päeva nädalas seda keske saadet, nii et ega ma palju koju ei jõudnudki. Võib-olla nädalalõppudel, ainult keskeprogrammide tegemisel olid sulle abiks välisautorid. Kõik nad tahtsid keskeprogrammis kaasa lüüa. Kummalisel kombel jah? No see ei olnud mitte päris algajad, sest algaegadel ei usaldatud keeriti välisautoritele või kui nad olid noh, väga prominentseid tegelased tollal. Aga, aga natukene hiljem läks asi üpris ootamatuks. No mina tegin siis juba Mosaic saadet algul reedel, hiljem laupäeviti ja siis siis ikka igasuguseid ootamatuid tegelasi ilmus kohale, kes ütlesid, et nemad tahaksid need muudkui kui saatis kaasa teha ja ja autoritena nagu funktsioneerida, Neile makkia seletamist teha. Väga vahva ju. Noh, neid oli üpris palju, ma vist kõiki ei mäleta, sest mõni võib-olla tegi ühe või kaks kildu sinna mosaiiki ja siis ei olnud vist päris see, mida Nad ootasid ja kaduski. Aga aga mõningaid oli, oli väga eredaid inimesi ja toredaid isiksusi, kellest ma alustaks, neid oli kohe üpris palju ester levinud pik ja, ja väga kaunis naine minu meelest, tema least siin Eestis oli ta keskhaiglas tollases ja praegu on tema arst, Floridas elab ja töötab seal ja pojad on tal suureks kasvanud ja ja noh, niimoodi see elu läheb, aga ester tuli jah, tema märksõnaks oli nagu lüürika ja füüsikalüürika poolt siis esindas siis nagu see keskesaade ja füüsikat siis nagu tema arsti elukutse tollal olid niimoodi noodi räägite. Tagantjärele naljakas mõelda, aga jah, tema tegi üpris mitmeid intervjuusid ja ja mina tegin aga arstikutsest intervjuusid ja, ja ta kirjutas ise üht-teist ja nii et jah, tekkis meil selline tore koostöö ja võib-olla teine, keda võiks kohe siin meenutada, praegu oli Jüri lina. Seda tuleks öelda olevikus, sest Jüri Lina ju jätkab tegutsemist praegu Rootsist ja aga tollal kui ta kõigepealt minu juurde tuli, no tal siin võimalust seda teha, seda tööd tema nimi nagu ei tohtinud hästi kõlada ja toimetaja üks lihtlabane ei saanud seal mitte midagi teha, seda lihtsalt ei lastud läbi, ta oli nagu pahuksisse läinud siin kellegagi oma vahest liiga avarate vaadete poolest või aga siis, kui siin jälle kõik paremaks läks, siis tuli tema Rootsis Te teadsite, et kuule, et võiks ikka teha jälle midagi. Ja hakkas tegema isee pikki keskeprogrammina minu toimetamisega tegi näiteks Ufadest tegi elust pärast surma. Vaat sellised teemad, mis tookord olid meil noh, nagu täiesti uued. Ja tema siis nagu haardes jälle seda meie maailma ja tal oli palju materjale, ta oli palju lugenud. Minu meelest olid need väga huvitavad saated sest mulle meeldisid niuksed natuke teistmoodi teemad ja meeldivad siiamaani. Nojah, Jüri teatavasti läks edasi, nii et tema on Rootsis tuntud saatja kirjutab kõiksugu põnevaid raamatuid ja siis oli Tiiu Luik, Tiiu lõik oli niisugune tore noor daam, kes oli nõudlik aga mitte ainult teiste, vaid ka enese suhtes. Temale meeldis teha väga saateid ja tema mõnikord öö otsa istus foonikas ja ja tegija ja leidis, et see, mida ta ära on teinud. Et see on noh, niisugune asi, mida keegi enam puutuda ei tohi. Kui sa oled toimetaja, mida ma tookord olin, eks ole siis, siis oli mul teinekord sihuke keeruline seis sellepärast et toimetajana tabada ja et võib-olla, et tuleks seal natukene puutuda ja käärid sisse lüüa ja niimoodi. Nii et jah, tuli situatsioone, et kes meil seal kõik käisid, mul ei tule. Riho mesilane Riho mesilane oli ja tema pärast sattusid savist isegi KGB-sse. Riho oli jah niisugune tore tegelane, tema tulija kirjutas jutukesi. Niuksed tavalise raadioreportaaži intervjuu asju vist ei teinudki, ta oli niisugune jama, oli meister jaajaa, niuksed oma tükikesed olid ja jah, ja siis mäletan ma, et läks ta televisiooni diktoriks, eks ole ja siis käis tema mööda maad ja maja ringi ja teatas, et tema sõidab nüüd välismaale. Ja tagasi ei tule ja kõik pidasid peenikest naeru, et noh, sa võid rääkida, eks ole, see oli selline aeg, kus, kus ei tehtud nii kus tuldi tagasi, kus lihtsalt tuli tagasi tulla. Aga siis tuli välja, et tema tõepoolest ei tulnud, keegi ei uskunud seda, kui ta käis ja avalikult niimoodi kõneles Endel, pudel taskust välja paistmas ja siis kutsuti sind välja. Jah, ta oli mulle nimelt kirja saatnud. Ja see kiri läks muidugi KGB-sse. Seal ei olnud absoluutselt midagi intiimset või midagi sellist, ta jutustas mulle, kus ta on ja mis elu ta elab ja ja mida ta teeb ja, aga, aga jah, millegipärast kutsuti mind välja ilmselt sellepärast, et noh, et see minu nimele nagu tuli see kiri. Ta oli Saksamaal, aga ma ei olnud ju ainus, keda välja kutsuti tookord. Tema märkmik oli ka genees olemas ja seal oli teisigi nimesid. Kõikvega esimesele tehti siluga, väike intervjuu tehti, uks oli vist lukus, kui ma õigesti mäletan, kiiresti seestpoolt lukku. Ja küsiti, et mida ma temast tean ja, ja niimoodi ma ei teadnud temast nagu midagi. Ma võisin rääkida, et jah, ta käis ja ütles, et ta, aga see ei tule, aga keegi ei uskunud seda, sest tollal niimoodi ei tehtud. Ja siis lasti mul siis pool lehekülge ma seletust kirja panna ja saadeti koju. Siis oli sul üks tore soomepoiss, kes käis sind aeg-ajalt siin külastamas ja tõisule muusikat, Jari oli temal ei, ja kuidas see tutvus algas ja Ri kuulas, tuleb välja minu saateid Soomes. Kummalisel kombel ma tegin siis niisugust asja nagu edetabel või või, või midagi sellist, noh niipalju kui tol ajal oli võimalik teha. Ja siis siis minu meelest oli see midagi väga uut, noh, eks ta natuke oligi keskesaateid, tead neid palju ei kuulatud siin ja ja siis nagu julgesime teha üht-teist. Ja temale hakkas arvu ja, ja siis, kui ta siia turistina tulen, ste otsis mu lihtsalt üles. Tule paissonjari siiamaani helistame ja niimoodi. Aga jah, tänu temale sain ma muusikat, mida võib-olla siit poleks saanud ta lihtsalt või ja, ja siis mingeid materjale ja nii et noh, väike aknake. Johannes, sina autor oli tol ajal ka Tõnis laid, kellest hiljem sai sinu abikaasa, oli, tema tõi ka siia majja uusi tuuli. Läks natuke. Tei. Jah. Tema oli kirjutanud ju, sirbis ilmus tollases trummil ja kolmele kitarrile nii-öelda tolle aja rokkmuusika ajaloo väikese siis ja tema muidugi tahtis mängida niisugust muusikat, mida võib-olla nagu eriti siin ei tahetudki eetrisse lasta ala. Ja siis mina olin siis pehme padi, kuhu mõlemale Poolt löögid sadasid, nii ühelt poolt kui teiselt poolt ükskord tuli see tema saade tagasi niimoodi, et sellele oli suur rasvane rist peale tõmmatud ja kirjutatud ei lähe. See tuli kõige kõrgemalt tasemelt. Valmistad oma saateid väga põhjalikult ette. Et sina niisama lihtsalt peale ei lähe. Ma olen alati, Ta ei üritanud nii põhjalikult ette valmistada oma saateid, kui kui ma suudan ja saan, kui ma ütlen just raadio kaheperioodil, kui neid nii palju oli, eks ole, ja kui aega oli nii palju ja kui lõpuks tundsid, et enam ei jaksa, siis võib-olla, et kuskil südaööd mängisid nagu rohkem muusikat ja lorasid niisama nagu öisel öisel ajal ikka, eks ju. Aga, aga ma ei ole iial jah tahtnud minna niisama peale saadet praegu sarja maailmakuulsatest, ehitistest ja paikadest, kuidas see sari sündis, noh, ma tegin inimestest, ma tegin, sarja nimi oli tähtpäevatund ja ma tegin inimestest, kellel olid sünnipäevad, ütleme ühel kindlal nädalal ma otsisin ühe inimese, keda on teatud-tuntud läbi aegade või praegu või ükskõik, aga inimesed hakkasid otsa saama ja sünnipäevad said ka tehtud. Ja siis ma mõtlesin, et miks mitte võtta kätte ja teha siis siis paikadest, mitte niivõrd paikadest kui, kui nendest ehitistest, mis on inimeste kätetööna läbi ajalooallesjäänud. Sest kõik ei ole, aga need, mis jäänud, on ilmselt väärt, et nendest rääkida. Ja noh, nii ma mõtlesingi ja, ja välja mõtlesin, hakkasin otsima neid ehitisi ja eks see ole natukene laienenud, sest ega ehitis iseenesest ei tõuse teda ikkagi keegi ehitab ja keegi elab seal sees või elas. Ja noh, sageli on nii, et rohkem räägid nendest inimestest kui ehitisest endast, inimesed on ikka tähtsamad. Tegelikult üks kuule, küsib, et kui sul oleks võimalus ajas tagasi minna, ükskõik kui palju ja teha intervjuu mõne kuulsa kunstniku arhitekti või muusikuga, kellega sa teeksid. No minu jaoks on eluaeg olnud üks, üks väga lõpmata põnev kunstnik Vincent van goog. Ja tema elu ja tema maailm ja no võib-olla et ma üritaksin uurida, kuigi ta tõenäoliselt saadaks, ma ei tea, kuhu üritaksin uurida, kuidas ta, kuidas ta näeb oma punaseid põlde ja oma oma tulekeradest taevast ja ja, ja oma säravkollaseid, päikese, seal oma õitsvaid, fantastiliselt kauneid puid. Midagi sellist pole maailmas olemas, kuidas ta neid näeb, võib-olla ma küsiksin niimoodi. See on, see on see maailm, mis on minu jaoks ole olnud nii fantastiline see tema maailm, siin ta on ju ka meie kunstiajalugu kui jäädvustatud sinu eksabikaasa maalist sind ju õige mitmel korral. Nii juhtus tõesti, nii et võib öelda, et sa oled hullud ka, modell. Oh, see oli nii ammu ikkagi kuidas modellitöö sulle istus olisega töötu? Kuule, ei olnudki väga. Ega siis sind ei sunnita, lause on jah, niimoodi liikumatult istuma, sa võid ju rahulikult olla ainult noh, peaasi, et sa paigalalad ja, ja noh, sa ei pea mingit ilmet näole manama ja seda hoidma ja ja see kõik on, on suhteliselt vaba. Nii et, et seal niisuke rajakogemus. Kas kunstiarmastus on sul veres või tuli see koos abikaasa Enn Põldroosiga? Küllap see on tema sööja. Kas sa oled mõnele teisele kunstnikule ka modelliks olnud? Ole sobi, ükskord tegi niisuguse kaksikpartre Põldrasesti minust. Aga rohkem mitte. Oled sa mõnd intervjuud kartnud ka? Jah, kindlasti, kui sa teed kunstnikega intervjuud või kirjanikega või sa võid olla ette valmistunud kui palju tahes, aga aukartus on juba nii suur, et tahes-tahtmata lähed niimoodi kerge hõbinaga. Jaan Krossiga ma mäletan, oli intervjuu ja magatzingani õudselt hakanud asutus nii nii vahvaks inimeseks, et pärast ma tundsin, et kahju ära tulla sealt tema raamatute vahelt on sul ära öeldud, küllap vist on jah, kui ma hakkan meenutama, kuigi mul ei tule konkreetselt meelde ühtki nime praegu. Aga küllap vist on ära öeldud ka. Sest noh, inimesed ei saa ju alati ja ja igaüks ei taha ja see ei ole midagi nii kangesti erilist. Noh ma kujutan ette, et ma ise ka ütleks ära teinekord kas ei, tuleb üldiselt sinu suuste kergesti või, või mitte ei taha tulla, oleks võinud sullegi öelda, noh, mis sa nüüd tead, õige mul asi õige mul vaja, aga no vot ei, on niisugune väga kategooriline sõna ja, ja kui inimene sinult midagi palub või ju tal on ikka seda vaja, et sa pead ikka mõtlema, kuidas kategoorilise ei ütled ainult noh, mille kohta ma tean, et ma ütlen kategoorilise ei, täiesti kindlalt ja mida ma olen teinud, on see, kui mind kutsutakse näiteks televisiooni. Raudselt, ei, see on võõras, ta on raske. Ta on keeruline, seal peab miljoni asjaga arvestama. Su ümber on kümneid inimesi, ma, ma tean, et ma mõtleksin selle peale, kuidas ma välja näen, kuidas ma mõjun ja kaotaksin ära oma mõtte, tead, mida ma pean rääkima, oh jumal, hey, seal on nimiljon asja ei taha, ei taha. Mis asjad on need, mis sulle raadiotöö juures kõige enam meeldivad? Mulle meeldib see, et ma saan iseendale kirjutada teksti ja selle ette lugeda sest see on noh, minu töö mulle enda enda jaoks nagu kirju, et see on nagu praegusel ajal. Mulle meeldis teha intervjuusid ja valdavalt otse-eetris sellepärast et siis ei saanud enam midagi tagasi võtta ja siis tuli ennast maksimaalselt kokku võtta. Raadio kahes olid eriti niisugused pikad intervjuud, mulle meeldib muusikat valida. Ühesõnaga, mulle meeldib raadiot ikka veel tee, mis tahad. Kõik, mis selle juurde käib. Mõnikord oled sa tüdinud, väsinud, sul on kõrini, sa tunned, et ühtki sõna ei tule enam paberi peale ja ühtki laul enam kuulata ega paika panna ei taha. Aga see läheb üle paar päeva vahet ja juba teedega jälle. Helilooja Erkki-Sven Tüür, Te lõpetasite konservatooriumi üks aasta varem kui teised. Ma lihtsalt tahtsin, kaks aastat on korraga, ma mõtlesin, et seda viimast aastat, et ei ole mul nagu seal mõtet enam venitada sest seal olid väga praktilised põhjused, muide et ma olin pere rajanud just ja ma teadsin, et enne mind heliloojate liidu liikmeks ei võeta, KuMul konservatooriumi diplom taskus ja enne minu kirjutatu eest Kultuuriministeeriumi poolt ka ühtegi rublad ei kuku, kui ma jällegist heliloojate liidu liige pole, nii et täiesti pragmaatiliselt ma otsustasin selle niisuguse majandusliku kindlustatuse endale aasta võrra lähemale nihutada ja siis tuli ju tööle minna. Jah, nime poolest oli nagu erinevat liidus maalin konsultant, tegelikult tegelesin seal nende rota prindi nootide väljaandmisega valmistasin neid trükiks ette, et see oli, see oli nagu minu kohus, seal selline tehniline töö, niisugune tehniline töö, siis ma olin vahepeal muusikaala juhataja, natuke aega vanalinnastuudios ja mida ma veel tegin, ega ma siis pärast palju polegi midagi teinud. Olete ka natukene õpetasin ja muusikaakadeemias või oli ta siis veel konservatoorium. Kuidas te vanalinna stuudiosse sattusite, Roman Baskin mind kutsus sinna. Me oleme sõbrad. Kuna ma olin teinud esimese töö Türnemati füüsikutele siis talle see muusika meeldis seal seal üldse selline naljakas asi. Saalomoni ülemlaulu oli, oli sinna vaja ja Peeter Volkonski oli soovitanud, et tead, et, aga, aga tellime täitsa originaalse loo, mõeldi, et kes võiks teha ja siis ma ei tea, kuidas see nii tulijate igal juhul pöördusid minu poole. Ja seal on koori niisugune partii ja mõned instrumendid ja süntesaatorid on seal. Ja see oli meie esimene koostöö Tõnu kaljustega, mäletan heliloojate liidu maja seal üleval stuudios, sai seda salvestatud ja Tõnule, sealt jäi nagu midagi kõrva ja, ja siis ta tuli hiljem välja ettepanekuga üks oratoorium kirjutada ja sellest sai oratoorium antakse sekule, mis oli minu niisugune esimene enam-vähem õnnestunud suurvorm. Ja sellest sai algusega minule Tõnu Kaljuste vaheline pikaajaline väga vennalik koostaja sellisest juhusest, mis pärines hoopis teatri muusika valdkonnast, nii et selles mõttes on minu jaoks andnud see vanalinnastuudio pealtnäha täiesti nagu võib-olla arusaamatu ühendus ühe väga olulise siirde tüdinesin sellest lehtedest ära ka kui leidsin ka, et see ei ole jälle see asi, et kus ma peaksin olema, et, et ei ole, minust ei ole neil nagu õiged tulu ja et ma ei ole nagu kani südamega selle asja juures ja kui on nii, siis, siis tuleb ära tulla. Sinimuusikat tänud ja just seda ka jälle niimoodi kaheksakümnendatel ja päris palju, aga mida ma sealt õppisin kindlasti niisugust paindlikkust, mõtlemise paindlikkust mulle omamoodi valmistas sihukest lõbu ja lusti kirjutada niisuguseid erinevates maneristlikes laadides muusikat, mida ma kontserdiavale kunagi ei teeks. Sellepärast et film nõuab, siis, siis on vaja teha. Meeter ja kaks sekundit. Kuidas need asjad seal käisid? Siis oli jah niimoodi, et, et kõik stopperiga selle aja mõõtmine polnud digitaaltehnikatega mitte midagi, nagu praegu on ju imelihtne teha, sa võid kodus arvutiga sünkrooni ühed ja teised ja kolmandad asjad, aga aga siis käis seal enam-vähem kõik ligikaudu ja siis tuli mõte paluda siis selle salvestada, et võib-olla natukene kiiremas tempos ja mõõtsid seal stopperiga täpselt, et tuleks välja enam-vähem vaja. Huvitavamad asjad olid mõned niisugused animatsioonifilmid ju Kaljo kiviga klaasikillumäng, kus, kus oli kõigepealt tuli idee oli siis nagu see režiim. Ja siis selle järgi mina mõõtsin välja muusika ja siis lõpuks päris selle valmis muusika järgi pani tema jälle selle pildi liikuma. Kas välismaalt on tulnud ka filmimuusika kirjutamise pakkumisi? On tulnud, aga juba ajal, ütleme Mil see ei ole enam olnud mul nagu prioriteetne või väga huvipakkuv sellepärast et on teised tegemised, mis on minu arust tähtsamad, aga üsna mitmetes filmides on mõnda mu orkestri tööd on kasutatud, alla tõmmatud. Te olite ka pedagoog. Kuidas pedagoogitöö teile meeldis? Tundsin ennast seal noh, mõneti nagu ebakindlalt. Kuna ma polnud väga kindel, et millise metoodikaga, nagu nagu üldse peaks kompositsioone õpetama, siis siis et, et ma olen ise alles veel nii poolik kuidagi oma asjades ja et mul endal see õppimise aeg alles käib ja ja et ma nagu ei tahtnud selle selle suure vastutusega vastutustundetult ümber käia ja sellepärast ma tulin sealt ära. Meenutan heledatundega südames tunde, mis meil Helena Tulve koos koos olid ja, ja kuuldavasti temale ma suutsin sellel tema eluperioodil ikkagi nagu toeks ja abiks olla ja sellepärast on mul nagu siis põhjust mitte endale lihtsalt tuhka pähe raputada, aga noh, ometigi ma leidsin, et see, see asi mulle ei sobi ja nii ma ka selle töö lõpetasin seal. Pärast seda sai täis siis vabakutseline helilooja täpselt niisiis siirdusite Hiiumaale tagasi. Noh, ma kohe lausa ei siirdunud, see ütlemine käis ka niimoodi pikkamööda, järjest rohkem ja rohkem aasta lõikes protsent seal veedetud ajast muutus järjest suuremaks. Ja nüüd on siin jah, mõned viimased aastad on tõesti nii, et, et ma lähen suurem jagu ajast, ma olen seal kui reisi kusagil või, või siis kui nüüd vahetevahel sa oled niimoodi nädala või paar järjest Tallinnas, see on juba väga pikk siin oldud aega. Üks kuule küsib, millal te tundsite esimest korda, et nüüd olen ma helilooja. Võib-olla mul oli jah, pärast seda oratoorium Ante finantssee oli esmaettekannet, et selle selle järel mul oli niisugune tunne, et, et ma olen selle looga nagu midagi saanud puudutada, mis ongi kõige tähtsam, mille jaoks peaks nagu muusikat muusikat üldse kirjutama. Pärast seda ma nagu tundsin isegi niisugust imestuselaadset midagi, et huvitav, et kuidas, kuidas see mul õnnestus. Aga palju-palju kordi hiljem ma olen ma jällegi tundnud seda, et nii, et vot nüüd ma selle või selle teosega olen jõudnud kas siis mingisuguses tehnilises aspektis oma mingisugusele kujutlusele lähemale kui kunagi varem. Et tegelikult see küsimus, et kui helilooja ma olen, seal, püstitub kogu aeg, kui ma hakkan uut teost kirjutama. Et siis selle kõige jooksul ma elan ikkagi läbi ka kõik need kõhklused ja, ja, ja paineid ja ja, ja niisugused kahtlemised omaenese võimistes ja, ja selles, kas ja kui palju seda üldse kellelegi vaja on. Et vähemalt minu puhul tundub, et see on nagu, nagu osa selles protsessis olemisest. Keegi tunneb huvi, mis vahendite kasutate, kui te muusikat loote. Erinevaid vahendeid, kõige lühem vastus jaa jaa, et need erinevad vahendid tähendavad seda, et kui nii püüda seda kirjeldada on üldse väga tänamatu tegevus siis ma ikkagi kuulen nagu enda sees või kuskil sisekõrvas seda muusikat või ütleme siis, et, et ma panen midagi oma peas mängima ja, ja püüan selgusele jõuda, mis on, mida ma, mida ma tahan. Jaa, jaa, mis suunas ma lasen tal areneda ja siis ma sellest, mida ma nagu sees kuulen, võib-olla teinekord siukse taga abstraktsed kõla, kombinatsioonid või rütmid või mingid mingid meloodilise talged ja siis ma kirjutan neid lihtsalt töö paberile täiesti vaheaegselt pliiatsiga kasutamata ja mitte mingisugust instrumente üldse. Siis ma mängin neid klaviatuuril ja, ja siis siis ma hakkan söötma seda, seda materjali arvutisse, mul on sihuke noodistada, mis programmis mängib ka tagasi seda muusikat ja niimoodi see käib selle selle vahel, et käib selle paberi ja pliiatsi ja käib seal arvutis ja ta on niisugune suhteliselt nagu komplitseeritud mitmeetapiline ja niisugune vahelduv töömeetod, et mis ka veel peale kõige muu loost loosse ka ka erineb, et on asju, mis on, mis on niimoodi, et on, on, kus on rohkem seda sisemise kuulmisega lihtsalt käsitsi kirjutatud asi on asju, kus on rohkem koha juba, ütleme, algusest peale, on, on kompuutris. Et see on nagu niisugune keeruline, sellist, sellist ühest vastust anda, et ma teen nii, ainult nii, et, et see kõik vaheldub. 70 kuni 80 protsenti teie muusika elavatest ettekannetest toimub väljaspool Eestit on see protsent enam-vähem? No ma arvan, et see on suurem, sellepärast et Eesti on ju väike, eks ole ja ma ei leia selles midagi nagu imeliku, peale selle on mul tunne, et viimasel ajal on muusikat Eestis ikka vägagi palju mängitud, et, et ma ei saaks nagu tahtnud, seda rohkem mängitakse. Kas proovides olete niisugune suur sekkuja ka vä? No väga ei ole, lasen nagu asjad rahulikult kujuneda ja, ja siis, kui juba need esimesed lugemised on tehtud ja asi hakkab vaikselt nagu kuju võtma, et et siis ma saan nagu aru, mida oleks, mida oleks veel vaja kohendada või, või et mida oleks vaja muuta, et siis siis ma nagu sekuna kama. Ma nagu ei kipu alguses kohe laga õpetama, sellepärast et professionaalsed muusikud saavad ise väga hästi aru, mis nad, mis nad peavad tegema, selleks, et see muusika hästi kõlama hakkaks. See on ju väga tore, kui helilooja istub esiettekande ajal saalis. Publik näeb teda silmast silma ja eks see aitab ka paljudel teie teoseid paremini meeles pidada. No minul on see lihtsalt sellepärast oluline, et, et kuna see töö on väga üksildane ja aeg-ajalt on tarvis näha ja kuulda ja kogeda, et, et see, mis on seal kuskil Hiiumaa üksinduses kirjutatud milline on selle kandepind kusagil teisel pool maakera ja milline on see tagasiside, milliseid energiaid see muusika siis tegelikult genereerib seal kontserdisaalis ja see annab mulle seda vajalikku impulssi uuteks plaanideks ja, ja selleks et oma oma oma töös nagu edasi minna, edasi liikuda. Iga selline uue tööettekanne annab, annab nagu teid ja, ja ideid järgmiste lugude tarvis. Küsitakse, kas välismaa muusikakriitikud on teile ka midagi ette heitnud? Kui ma nüüd mõtlen kõige suuremaid etteheiteid, siis need on tulnud juba nende kriitikute poolt, kelle poolt ma tean, Nad tulevad ükskord. Kristjan Järvi juhatas absoluutansambliga New Yorgis autorikontserti. Oli vist 2001 millalgi ja, ja minu meelest see oligi ris kaabel ettevõtmine tema poolt. Seal kavas oli palju selliseid lugusid, mis nagu natuke hakkasid 11 sööma, siis peale selle tuli seda arvustama New York Timesi kriitik, kellest ma teadsin, et, et kogu see suund ja see traditsioon, kust ma nagu tulen on täiesti vastuvõetamatu. Ütlesin Kristjan ette, et kuule, et see et see mees tabameid miks sa nii arvad, kas selles mõttes, et kuule, võid mind uskuda, ma tean. Ja siis mind ajas hirmsasti naerma, et mina, kas ma tulen kuskilt kaugelt Eestist nagu sattusin Diana nagu paremini. Et milline on hoiak selles konkreetses linnas, selle konkreetse lehe, selle konkreetse kriitiku poolt ja mul õigus, muidugi need on niuksed, subjektiivsed asjad, aga, aga noh, see on, see on ka jah, üks nendest vähestest väga äärmuslikult negatiivsetest näidetest, aga need olid septsiooniga on nagu selline asi, lõpuks, kui seda on juba nii palju ja mul on seda, mul on neid kuhjade viisi, neid arvustusi igasugustest ajakirjandusest, igasugustest ajalehtedest, et et ega, ega siukene otsataja aruta, kiitus ei tee ka nagu erilist rõõmu enam, et mind huvitab see, kui ma leian, mingi targa inimese kirjutas ja kes on midagi lahti mõtestanud ja aru saanud ja, ja seda seda nagu analüüsinud ka seda tuleb kahjuks juba. Aga, aga ikkagi tuleb ja tegelikult selline kriitika nagu loeb midagi või tähendab ka midagi, et, et need, need, ma olen nagu eraldi ära pannud. Teie teoseid on mängitud maailma kuulsates saalides. Kohe tuleb meelde kaarnegi hool. Ja need mõned niisugused tähendusrikkad, saalid mul on, mul on tõeliselt hea meel, et ma olen saanud seda seda kogeda, mis tunne on oma muusikat kuulata tõesti hea orkestri esituses sellises saalis nagu kaanegi hool võib-olla reaalAlbert hol Londonis Võ salle pleiel Pariisis või kontsert käib Amsterdamis ja samuti ka see muusika, räni, kuldne saal Viinis, et et need, need on kõik, on olnud midagi, mis jäävad nagu erilistena meelde. Sellepärast et seal saalis on eriline aura ja sa nagu võtad seda kõike arvesse, mis seal on läbi selle muusikaajaloo kõlanud ja kes seal kõik on juhatanud. Ja noh, pluss muidugi täiesti selgelt igale sellisele saalile omane täiesti ainukordne akustiline fenomen, võib öelda, et saalid on alati täis, need eelpool nimetatud saalid küll jah, tõepoolest on olnud, aga, aga samas ei või olla ka kunagi kindel, kõik sõltub sellest, kuidas on üks või teine seal kontserdikorraldaja oma teinud ja, ja mis toimub samal ajal kuskil mujal saalides selles linnas ja ega, ega ei ole alati siis 100 protsenti saalid täis ja sõltub muust kavast, mis seal on ja, ja enamuse inimeste jaoks on ju ikkagi see, et, et seal keegi tüürkavas on, on see nende jaoks on ta avastus tulevad sinna võib-olla kuulama, eks ole, Sibeliuse viiulikontserti või nad tulevad kuulama sinna võib-olla Mahleri kuuendat sümfooniat ja siis nad avastavad, et oh, et et siin on meie jaoks midagi, midagi uut, millest me midagi ei teadnud. Aga mis oli avastamist väärt, et on ka järjest rohkem neid inimesi ja, ja, ja, ja tore on kohata kas vaheajal või peale kontserti, kes on tulnud siis jälle konkreetselt minu uue teose pärast. Te olete esimene Eesti helilooja, kes on saanud ooperitellimuse väljaspool Eestit. Tuli lavale Saksamaal mõni aasta enne seda, kui Lepo Sumera kirjutas ooperi olid ühes intervjuus öelnud, et ta ei armasta ooperit, jäivad ooperit. Milline oli teie suhtumine ooperisse enne ooperi kirjutamist? No minul olid mõned ooperid, mis mulle väga meeldisid juba ainult puhtalt muusikat kuulates ja partituuri jälgides juba juba konservatooriumi päevilt näiteks TPS-i belle asemel ei saanud näiteks Penderetski Ludoni kuradid ja näiteks Britteni Surm Veneetsias ja mingisugune seesmine niisugune soov ja valmisolek ooperit kirjutada oli minul jälle tegelikult olemas väga-väga kaua aega, aga eks eks lihtsalt ootas oma aega ja õiget niisugust teemat ja, ja see oli lihtsalt väga õnnelik nagu nagu pakkumine, et John Q, kes oli siis Dortmundi ooperi pealavastaja, tuli selle peale, et mina võiksin kirjutada ooperivalem Bergi elust. Ja muidugi, kui ta mulle selle mõtte välja käis, siis see oli niisugune jälle sihuke. Ahaa, see ongi just see, mida ma olen oodanud, aga mille peale ma ise ei ole tulnud. Nii et see pakkumine sattus tulema väga õigel ajal ja ma olin nagu seesmiselt selleks ajaks selleks valmis. Kuidas te siis kirjutasite laulsite ise kõik partiid läbi ja ma ikka proovisin sulfitseerida jah, neid. Et praegu vokaalmuusikat kirjutan, siis ma proovin seda ise laulda ka. Kas naabrid on Hiiumaal teis kaugel või kostub muusikaga nendeni? Seal kohapeal külavanem hommikul vara, see oli ammu juba, kui ta veel loomi pidas ja ta tuli mul sinna õuemaale, tuli rohtu niitma, mina olin väga vara üles padruniga varajane, kirjeldas seal, tead, tema tuleb ja vaatab, et mis asi see on, et mis nüüd viga on, et, et nüüd on see, et kui see on ikka päris segi läinud, et nüüd peksab seal köögis potte ja panne klaase puruks ja tuleb vahetada. Ei näe tüüripoissi jumalast kaine ja ei, tema kuulab oma muusikat, seal lihtsalt kirjutasime siuksed pillisektsioon ja, ja arvuti mängis mul seda tagasi valjusti, et noh, muidugi, kui nagu õue peale tulla, et siis võib, võib selliseid hetki olla, kus muusika nagu kostab majast välja. Aga need, need muud ajad on seal sedavõrd kaugele, et nende õue peale sa ikkagi kosta. Selleks peab minu juurde tulevat tõuest midagi kuulda. Milline on olnud teie jaoks 2007. aasta? Minu jaoks oli aastal 2007 väga erakordne puhtalt oma isikliku muusikalise tegevuse plaanis. Selle aasta jooksul oli viie teose maailma esiettekanded, mis tähendab seda, et sellel eelneval perioodil ääretult intensiivne tööperiood mitu väga olulist Eesti esiettekannet, väga õnnestunud Estonia teatri lavastus, vallanbergi lavastus, väga meeldejäävad, need nii Austraalia kammerorkestriga, kuigi learn ansambli Müncheni kammerorkestriga klaverikontserdiesitused Toomas Larssoni ja Olari Eltsi Kaaerrzoga ja samuti tee professi ehk akordionikontserti esitus miga pöörise ja Olari Eltsi keele siinsamas. Neid asju on kindlasti veelgi, aga lihtsalt mind nagu hämmastab see, et, et siin oli see kontsentratsioon kuidagi väga tihe, et väga palju asju toimus just sellel aastal, et võrreldes mõne teise aastaga oli see nii mitu korda tihedam. Selles mõttes hea aasta. Kuulsite valitud palu 2007. aasta persona saadetest. Saatejuht oli Marje Lenk.