Rancho teen veel Rahva teenrid. Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite ja vikerraadiokuulajatele. Tänases rahvateenrite saates on siis Eesti ekspressist Heidit Kaio. Sulev Valner selliselt Maalehest ikka mõnda aega veel. Ja mina, Aarne Rannamäe. Saatejuhi rollis Eesti televisioonist oleme täna siis saanud siin ilus olla, võiks öelda vist esimesel tõelisel siuksel suvisel päeval kokku. Ja osutas, mul on kahju isegi aega raisata poliitika peale rääkimisel viirusepäevad, eriti eriti Eesti poliitikast rääkides. No loodame, et inimesed teevad samal ajal aiatööd ja kuulavad raadiot, et nii nagu seal suvisel ajal kombeks on, aga midagi. Midagi ei ole teha, jah, amet on, amet on selline, et, et olgu vihm või päike, suvi või talv, aga, aga meie, meie leib, on, on endiselt kibe. Räägime siis sellest sellest suvest, ma julgen küll väita siin, et et see on üks viimaste aastate esimesi suvesid, mis ei tule igav. Ehk sellist suvist sumbumist ei tule. Tuleb küll ilus laulupidu ja siis Eesti lipupäev on kohe-kohe tulemas kõik muud ilusad ja rahvuslikud ja patriootilised asjad, aga, aga ma, ma arvan küll, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et sellist muda ja poriloopimist nagu, nagu sellel suvel ei ole meie armas väike rahvas enne näinud. Võimalik, eks see on sama ennustamine, et kas suvel tuleb ilus, kas tuleb vihmane jaanipäev või, või päiksega jaanipäev, et kas tuleb ilus suvi või mitte, aga mina ennustaks siiski seda, et et praegu võib-olla üks, kaks, kolm neli nädalat on sellist kõrgaega, noh, need europarlamendi valimised, selle järgne nii-öelda kokkuvõtete tegemine, mullistus selle läbi selle uue valitsuse tegemise. Nüüd mingid noh, kaks-kolm-neli nädalat, aga. Ma usun, et tegelikult poliitikud võtavad jaanipäevast augusti keskpaigani ikkagi suhteliselt rahulikult. Et tõenäoliselt. Ja mina kaldun arvama, et siiski see mudamaadlus jätkub, et me praegu oleme siis valitsuskriisis ja me näeme seda, et see valitsuskriis on tekkinud nii-öelda mängu ilust, et siin ei paista olevat ühtegi väga tõsiseltvõetavat põhjust, miks, miks valitsus peaks kriisis olema, on, näib, et keegi sellest endisest kolmest osapoolest on tundnud, et, et võiks nagu paremate kaartidega või kõrgemate panustega mängida ja me oleme sattunud siis tõesti mängu ilust praeguses Eesti noh, tõesti väga raskes olukorras valitsuskriisi, mis näitab seda, et et poliitikud mängivad ikka oma mänge edasi. Et, et see üldine taust väga, ma ütleks ausalt ei morjenda neid, et ja, ja me oleme olukorras, kus, kus tulevad järgmised valimised otsa. Et kui siin küsinud mängu ilust lammutati, lammutatakse valitsuste ja küsimus on võib-olla siin parlamendikohtade jagamises mõnes kohas, eks ole, siis miks, miks ei peaks see, see mudaloopimine veel agaramalt käima minema enne kohalike omavalitsuste valimisi, et ma, ma arvan, et, et siis siis on panused veel kõrgemad ja, ja siis on, on tahtmist kähmelda veelgi rohkem. Ma arvan ka, et kui panna nii-öelda need olemasolevad teadaolevad sündmused nii-öelda ajateljele ja vaadata, mis siin nagu toimuma hakkavad, siis ega vist vist hõlpu ei anta, kuni kuni kohalike valimisteni on kõigepealt. Enne seda on T1 vahet kaks vaheetapina, me räägime ilmselt ka meie tunni jooksul siin Europarlamendi valimistest ja sellest kampaaniast, mis käib. Aga ärge ärgem unustagem, et vahepeal on esimene juuli. Ja nii palju, kui mina olen viimastel päevadel tekkinud ettevõtjatega või, või neile lähedal seisvate inimestega siis ettevõtjad ootavad kannatamatult seda kuupäeva. Ehk see on siis see päev, kus saab hakata nii-öelda vabalt keele koondama hoopis odavamalt ja lasta inimesi vabale jalale, siis on seltskond Töötute armee, keda tänase päevaga on 64000 pluss. Tegelikult on need ju rohkem, et see ainult nii-öelda ametlikult arvele võetud töötud koondamisrahad hakkavad otsa saama. Ja, ja tööd ei paista kusagil, kui, kuigi ütleme, see kasv on pidurdunud ja juurde see absoluutarv ei ole, ei ole nädala paari jooksul oluliselt kasvanud, et varasemad olijad osad saavad tööd. Aga, aga tuleb juurde neid endise hooga ja ma arvan, et, et see, see arv suureneb hüppeliselt pärast esimest juulit. Kõik loob sellise pinna. Et sellist tavalist vaikelu vist enne kohalikke valimisi, mis teadupärast on alles sügisel, ei vist ei lasta, ei lasta tekkida. Kaalul on liiga palju. Tundub mulle. Eks me saame näha, et siin võiks teha jah sellise ennustuse, et kumba pidi, aga aga ei, ega võib olla küll, et selles osas, et sellist kõnekõminat, seda jätkub kindlasti suvi läbi. Iseasi, et kas nad ise seda ka teatud aja pärast enam viitsivad tõsiselt võtta või meie kõik, eks ole, et ütleme, niiet nagu Saarne ütlevad, et ega poliitikuid ei morjenda, mis seal nii-öelda väljaspool nende mängu toimub, siis ega meid ei pruugi ka väga morjendada, mis nende mängudes toimub. Jah, ma saidid käisid väga vabalt ümber väljendiga mängu ilu, tähendab mäng on küll, aga kas see, kas see ilusam? Kole et mõnikord nojah, need väljendid. Mida kasutatakse, pööravad nagu pea peale hakkavad töötama, iseenda vastu võtta, et olukorras, kus meil on, noh, hakkab üles lugema, eks ole, majanduskriis, valitsuskriis, mis, mis läheb üle nii-öelda sotsiaalsesse kriisi ja mis annab üha üha rohkem nagu vilju ja mida me hakkame rohkem nägema, kuigi on suvi ja inimesed suve ikka võtavad asja nagu, nagu leebemalt ja rohkem viibitakse väljas rohkem pidutsetakse ja grillitakse. Ja aga ikka leitakse, et grillipidusid korraldada, aga, aga põhimõtteliselt, kui need niimoodi kumuleeruvad, siis siis see suve lõpp ja sügise alguses ma arvan, et ei taha kedagi hirmutada, aga, aga saab ilmselt olema kole. Aga siis räägime siis sellest, mis, mis sel nädalal nagu kõige rohkem Komaajakirjanike meeli ma usun, et lai avalikkus enam väga väga ei, ei suuda jälgida, mis, mis tegelikult toimub, aga, aga meie mõtlen, et me, meil on see nagu palga sees. Kui ma tahtsin küsida, et kui sa maade Maalehe peatoimetaja kohalt lahkuda, kas sa võtad kerast töötuna arvele? No see oleneb, mis mis olukord selleks hetkeks kujunes? Ei, ma arvan, et ma ei. Sa oled seni, ma arvan, et ma ei sama pärast oreooli enda ümber, säilita. No ütleme, ma arvan, et ma ei, ei satu olukorda, et ma pean ennast töötuna arvele Riigilt väikene sissetulek, lisasissetulek kulub ikka ära. Ei no ütleme, et see saab toimuda juhul, kui mul ei ole teisi sissetulekuid, et ma eeldan, et mõni siiski on. Selge aga valitsus valitsuskriisi juurde, noh mina ei oska praegu öelda, ausalt öeldes olles tähelepanelikud nädala jooksul jälginud, mis, mis, mis toimub, kas, kas see koalitsioon sünnib või sünnidialt äkki targemad. No miks ta ei peaks sündima praegu ikkagi on olukord, kus on ju selge, et mõlemad noh, ütleme ma mõtlen mõlemad pooled selle all reformi ja reformima erakonda kui valitsuse juhtparteid ja rahvaliitu, kui valitsusse väga soovivad parteid. Et nende soovi mõlemal puhul on ilmne, eks ole, reform Meie erakond noh, ei oleks ju seda kombinatsiooni algatanud, kui ta ei tahaks selle lõpule viia. Ja ütleme, peaminister satuks ikka ääretult rumalast situatsiooni, kui tal ei õnnestuks seda lõpule viia, kus ta niikuinii juba no ta kipub olema jah, ta on ikka midagi pole teha mõne käest natuke kauem seda poliitikat on jälginud, hakkab ikka nägema neid analooge küll, et et mina ütleks, et, et Andrus Ansip ikkagi sammub täpselt peaminister Mart Laari ja peaminister Juhan Partsi nii-öelda jälgime, aitäh. Et läksid, Mart Laar kaks korda omavalitsusega ja parts ühe korra omavalitsusega sellise paraja ülbuse ohvriks. Ja, ja, ja, ja läksid ka sellest võttest selili, et ise nii-öelda suhteliselt vabatahtlikult lasid omavalitsusel laiali minna nagu lootuses, et uus kombinatsioon tuleb varem tegelikult nii laarile kui Partsile tehti seda, et uus kombinatsioon tehti üldse ilma nendeta. Kui, kui nüüd meenutate Toimunud ja ainult, et et Ansip Kombinatsioon Sulev ei tule mitte parem, vaid uus kombinatsioon tuleb igal juhul. See oli nagu eeldus. Jah, aga ta ei pruugi tulla. Jah, et Ansipil vist õnnestub vähemalt nii palju ikkagi paremini hetkel olukorrast välja tulla, et uus kombinatsioon sünnib ikka koos temaga ja tema juhtimisel vist. Aga, aga kas see ka kestab ja kas see ei vii lõpuks arengut selleni, et ühel hetkel tehaksegi kombinatsioon, kus ühinevad nii-öelda teised Reformierakonna vastu et seda ei saa nagu üldse välistada, ehkki see vist ei ole nii-öelda lähema paari kuutemaatika, aga kunagi hiljem võib-olla küll. Sest noh, tundub, et ega neil sügavat sellist südamesõprust ei ole ju tegelikult ka IRL-iga, eks ole, me mäletame, kuidas selle valitsuse moodustamise ajal ei tahtnud Ansip Laari valitsusse ja tekkisid juba sellised, et ilmselt väga tugevat haavad, mis on ehk ehk hädapärast armistunud ega nende nende parteide soojadesse suhetesse ja ja selles mõttes, ega neil ei ole väga palju väga palju soojasuhteid. Ta on ainult tõesti huvid, mis hoiavad koos, nii kaua, kui hoiavad ja teiste huvide puhul võib, võib arutada too selguda, et saab ka teisiti, aga aga samas võiks ju lihtkodanikuna öelda, et noh, ehk siis ehk siis ole näha, et lõpuks, mis, mis seal meil sellest nii väga vahet on. Milline parteide kombinatsioon seal siis enam-vähem sama poliitikat ajab, kui noh, võib öelda vaata et kas seal on need sotsid või rahvaliit, et lihtkodaniku seisukohalt, et noh, kui see poliitika jääb suhteliselt sarnaseks sellega, mis seni on aetud ja noh, praegu tundub, et rahvaliit, et noh, siiski tegelikult laskis endale vähemasti esialgse seisuga ikkagi kahe suurema partneri poolt dikteerida tingimused mis sisuliselt lasevad sellel valitsusel olla edasi üsna samasugune valitsus ja natuke veel parem poolsem valitsus, kui oli koos sotsidega. Et siis sellel pinnal noh, võiks ju öelda, et noh, mis seal ikka nii väga muutus. Jah, ma olen sinuga nõus, et rahvaliidule on põhimõtteliselt müts pähe tõmmatud, aga aga ma ei ole sinuga nõus selles, et mis seal siis ikka nii väga muutunud. Ma tunnistan, et mind šokeerib või üllatab see, et Reformierakond praeguses praeguses olukorras ikkagi selliste maadlus tegema läks, et läks sellise kombinaatorluse peale või et et ta hakkas planeerima selliste nii-öelda riigipööret või hakkas planeerima ühe osapoole väljamängimist. Mäletame seda, kuidas mõni nädal enne kriis ja hakkasid tulema rünnakut siis Ivari Padarit pihta, et et kuidas ta on kõlbmatu rahandusminister ja kuidas tegelikult võiks teda üle üleüldse välja vahetada. Kusjuures nende rünnakud tekkisid suhteliselt. Ma, ma tahaksin hinnata, et kas Padar on olnud hea rahandusminister või mitte, aga need, need tundus, et need rünnakud, tekst üsna tühja koha pealt, ehk siis neid hakkaski, hakkas, hakati nagu tagant lükkama mingisugusel põhjusel. Seen päädis, ilmselt on kõik nõus peapesuskandaaliga, nii et mis, mis läks eriti eriti madalaks. Ei, aga noh, see kõik see paari viimase nädala seal nad viimased kähvlased olid juba selgelt nii-öelda realiseerimisprotsess, siis otsus oli ennem tehtud. Aitäh valitsus paika panna. Valitsus ei läinud lõhki mitte sellepärast, et nad kahel viimasel nädalal läksid tülli ja selle tüli tulemusena läksid lõhki. Vaid kõigepealt otsustati see asi lõhkemindi tülli, et pigem oli asjade järjekord ikka sõda. Ilmselgelt põhimõtteliselt ikkagi tingis selle, see arvestused, et nii-öelda kaks varuvaruväljapääsu oli, oli, oli selja taga mida, mida võis vabalt võtta. Vähemalt ma usun, et, et reformi selline mõttekäik võis olla niisugune, et esimene varuvaruväljapääs on rahvaliit ja kui seal peaks midagi ebaõnnestuma, siis on veel rohelised ja, ja ikka annab ilusti nii-öelda hääleta, hääled kokku, puhas, puhas aritmeetika. Mind huvitab see, et kas, kas reform hakkas kartma Padari siis edu Europarlamendi valimistel, et miks, miks seda, miks seda praegu mindi torkima kas seda, et pada järsku tõmbab veel ühe või või kogub liiga palju hääli või ohustab neid kuidagi, et tundub tõesti uskumatu, et, et nii väikse asja pärast tegelikult mulle tundub väiksem. Tõenäoliselt ikkagi see arvestus on mingi kaugemale ulatuv amisest, tegelikult nad ikka selle Europarlamendi pärast, ma arvan, nii väga seda seda ei põe või ütleme, et sellist vahetust ei tehtaks, ütleme ainult kahe nädala perspektiivis, et nad ikkagi näevad seda, seda perspektiivi ikkagi kuskil niiviisi kahe aasta perspektiivis, et sinna järgmiste riigikogu valimisteni välja. Millegipärast tundub, et nii on parem. No selge jah, see on, on see, et Padar rahandusministrina oli rohkem pildis kui valitsusest ükskõik kes teine ja tema ja tema suu läbi, et minu meelest ta esitles aeg-ajalt rahandusministeeriumi seisukohtadena sotside seisukohti, et selliseid sotside poliitilisi hoiakuid esitles, kui need on nüüd ainuvõimalikud, sellised rahanduspoliitilised valikud, et oli vist päris lõbusenud nõiast, aga tal oli selleks võimalus, ütleme, kasutada enda positsiooni. Aga ega ausalt öeldes see võimalus tekkis ka tänu sellele, et ikkagi peaminister oli väga passiivne, kui me võtame kogu selle pika protsessi, et tegelikult selle kärpega pidevalt tegeletud eelmise aasta kevadest alates 2008 kevadel seda aega juba ja vähemasti kolmveerand aastat sellest aastast ongi olnud tunne, et valitsust juhib Ivari Padar. Eks ole, nüüd viimasel veerandil on olnud selline kähmlus ja noh, ütleme, et peaministrit ka näha. Ja kõige-kõigepealt üks kolmveerand aasta. Stat ikkagi ju tundus, et et ainuke valitsusest, kes eelarve kärpimisega tegeleb ja rahvale seda seletama peab, on rahandusminister. Täpselt nii arune mees, portfell käes, maamees, tori tõugu tuleb, räägib inimestele, et on rasked valikud, neid me siis teeme oma tööd ja ma arvan, et ta oli nagu inimestele ka selles selles mõttes arusaadav, kui arrogantne Ansip, kes, kes rohkem klähtis sellest, kuidas siin pole siin midagi nii hullu ja kõik läheb aina paremaks ja ilmselt. Vot arvestusele Reformierakonnale ilmselgelt tehtud sellele, et lükkame selle maamehe ette ja las nad loobivad teda, mädad. Ega sa ei hakka, tema toob, eks ole. Oma sõnumeid ja meie vaikselt itsitama ja ja laste ema läheda seletab rahvale, et kuidas peab, eks ole kärpima. Aga tema läks ja seletas ja, ja rahvas kuidagi ütles, et noh, saame aru, et ja muutus popule laarseks täitsa arusaamatu lugu ja tagantjärgi hakkasid veel mingid sugused meiesugused kommentaatorid süüdistama, et et valitsusjuht ei tee midagi. Et siis tekkiski tunne, et, et peab ikka olukorda muutva ilmselt, aga no ei tea, mis seal selle abielulahutuse juures seal nendel seal omavahel ikka täpselt see kõik andmed, et, et mingit pidi ma jälle ütleks nii, et kui, kui, kui teistpidi tundub, et need isiklikud suhted on läinud nii hulluks, et, et peab lausa niiviisi solvama 11 eriti noh, üks üht üht ja teist, et siis ega sellest kooselust ka suurt midagi ei tule välja. Et võib-olla selles mõttes oli see lahkuminek jälle kuidagi paratamatu, et seda on küll kurb vaadata, kurb tõdeda, et et oli seda nüüd vaja ja. Nädala pärast, seitsmendal juunil me saame ilmselt teada, kas sotsid on saanud pähe märtrikrooni või on nad saanud tõesti kinga, nii et nad ei, ei ole osanud sellest nagu midagi midagi endale välja võita ka rahvaliidu puhul on huvitav see, et me siin tüvitasime ka oma saates neid, et noh, et võrreldes siin Mart Linnart võrdles iial neiuga, kes otsis tööd ja oli valmis kõikideks pakkumiseks ja ja ausalt öeldes tundus, jättis mulje kui sellisest pahast poisist, kes kohe valmis püksid alla laskma, ilma et isa oleks veel rihma vöö pealt ära võtnud ja tahtnud tükeldama hakata kõigeks valmis. Siis tundus vahepeal, et, et mingi mõistlikum osa sellest erakonnast vist ikkagi Eesti suurimast antud hetkel ikka veel liikmed tõepoolest, et seal hakkab nagu midagi koitma, et, et käes ei ole mitte lihtsalt šanss nii-öelda tulla pildi peale ja läbi valitsuskoalitsiooni mitte siis hakata mingisuguseid omi eesmärke. Mis on, mida on raske loota ilmselt kriisi ajal, aga, aga põhimõtteliselt tulla pildi peale ja olla seal tugevana kaubeldes välja enda jaoks, mida ei, ei ole ilmselt väga-väga raske praeguses olukorras teha, kui, kui reformil on, on, on selg vastu seina. Ei, nüüd tundub jälle, et, et kõik suubub vanasse vanasse sängi ja ikkagi võetakse püksid maha, nii et et lausa palutakse teemale ata-ata, et jumala eest saaks, saaks sinna sinna valitsuskoalitsioon mageda mulje jätta. Aga ega ilmselt ikka teised ei lase ka, et ütleme, et kui, kui ikka rahvaliit nüüd läheb nõudmisega, et tegelikult võiks ikka tulumaksu tõsta, ehk siis selle eest, mille eest justkui nagu sotsid peaaegu valitsusest välja visati. Et pühaduseteotus, et siis et kui nüüd oleks Reformi ja IRL rahvaliidule selles järgi andnud nii-öelda kaks nädalat hiljem oleks ikka väga naljakas küll, et ilmselt nad ei saanud seda ikkagi lubada, et selle tõttu noh, pidid nagu jälle ütleme, Reformierakond, IRL oma näo päästmiseks pidid ikkagi ütlema rahvaliidule, et nii kaugele me ikka ka minna ei saa. Rahvaliidu puhul ma siiski arvan, et nad ikkagi väga tahavad sinna valitsusse minna, nad nende kogu töö on olnud selle vahepealse ajanud, nii et ta jätab mulje nagu väärikast minekust, et nende kogupanus on see, et, et üle viiekümnesed mehed väärikal sammul rahulikult arutavad asja, et, et nad lähevad sinna valitsusse nii-öelda väärikalt enda ilmet kaotamas kaotamata, aga, aga samas on ju selge, et kui nad istuvad laua taha või lähevad bändi nii-öelda kitarristiks, rändan varem koos mänginud 20 see on selge, et Ansip ja või reformi ja IRL oskavad neid lugusid, mis seal mänge mängima hakatakse, oskavad palju paremini, nad teevad iga nüanssi. Ja ma arvan, et ma olen kindel, et nad une pealt on võimatu tõmmata rahvaliidule mütsi pähe, sest nad teavad, nad on aasta aega, nagu me ütlesime, tegelenud kõikide võimalike nüanssidega sellesse, sellesse Eesti rahandusolukorras, et et rahvaliidul on väga keeruline sinna sinna minna. Kompetents sinna sisse ja öelda, et huhh siin on vaat üks koht, meie koht, millega me mängime oma oma loo ära, et. No aga siin vahepeal tundus juba üsna kindel, et ministrikohale siin küll püüavad poliitikud rääkida, mis nad tahavad, et noh, et ministrikohad on need viimased, mida me hakkame nüüd täitma ja jagama, aga tegelikult on, on ikkagi tegu väga-väga oluliste oluliste asjadega, mitte siis mitte sellepärast, et keegi saab soojaministri koha tänasel päeval ei ole olemas soojaministri kohta. Aga, aga oli siin võimalus jah, et need mängitakse ümber noh, pakuti lausa, et kuni valimisteni või aasta lõpuni, peaminister hakkab ka rahandusministri ülesandeid täitma, noh umbes nii, nagu nagu praegu teeb seda põllumajandusminister. Kes on üks väheseid valitsuse majandusharidusega liikmeid? Jah, ja kelle, kelle see kompetents ei ole, ei ole kuidagi nagu välja tulnud nende nende aastate jooksul, mis ta, mis ta valitsuses on kahjuks tähendab ilmselt see koppel kompetents on täiesti olemas, aga, aga ta nii-öelda noh, ei, ei paista avalikkuse jaoks kuidagi silma. Ja, ja et, et noh, et, et hea küll, et, et kui öeldakse rahandusminister siis noh, tuleb kohe Aivar Sõerd Sargneldaks, aga ikkagi, mis ta oli Euroopa või lausa maailma parim rahandusminister, mis värvi kukkus nii välja ja jah, hea küll, aga, aga ta vahepeal olnud pildil, kuigi kuigi ta ise ütleb, et ta töötab tagasihoidlikult turismialal siis noh, inimlikust seisukohast võttes ma ei, ma ei saa nagu aru, et mis, mis teda peaks nüüd valitsusse tooma. Ma usun, et ta saab ka praegu Tallinkis kõrgemat palka kui valitsuse minister ja, ja tema heaolu on igati tagatud ja kõik peaks olema nagu korras. Aga, aga too tulla sellisel hetkel gaasi nii-öelda koomast koomast väljutada püütava erakonna rahandusministrina ei võta enda enda kaela kogu see taak. No ma ütleks siinkohal sihuke naljaga pooleks, et Tallinkil on kena traditsioon vaadata rahandusministri kohta, kui noh, nagu osa enda kontsernina Kuigi jah, ega selles mõttes Padaril ei ole, ei kuku asi kaugele ka Padar oli ka põhimõtteliselt setu maffia mees. Tallinki meestega ühes ühes pundis. Kontserni ideega. Et rahvaliidule antakse kõige tähtsusetu ministriportfell ehk siis kultuuriministri portfell, et mis tänasest pidi saama, seda, selle arutelu nime veel ei jõudnud. Lihtsalt sel põhjusel, et sündmused olid, olid kiiremad kui, kui meie mõte nüüd nüüd siis selgub, et need ministriportfellid jäetakse nagu ümber mängimata, et rahvaliidule antakse ka siseministri portfell. No tule taevas appi. Kasutades meie lahkunud presidendi sõnu. No vot siin on jah küsimus, et see siseministri portfell paneb muidugi krooni sellele tendentsile, aga, aga iseenesest kogu see situatsioon on ikkagi kõrvalt vaadates noh, absurdne, sellepärast et omamata mingit erilist nagu tunnet, et nüüd, et rahvaliit ei võiks valitsusse minna, olemuselt on korralik parlamendipartei, eks ole noh, nii-öelda ma suhtlen nende poliitikutega täitsa vabalt ja väga hea noh nii-öelda täitsa rahulikult, aga, ja selles mõttes mingis rahulikus olukorras täiesti normaalne, et võiks valitsusse minna. Aga lihtsalt, et see langes kokku tõesti samale nädalale olukorraga, kus rahvaliidu eksjuht osutas, kus esimese astme kohtus süüdi mõistetakse siis igasugune nagu poliitilise kultuuri või poliitilise vastutuse loogika sellisel puhul tavaliselt tähendab umbes sellist otsustuskäiku, et kui selline partei on valitsuses, siis hakatakse kaaluma, et kas ta peaks ikka valitsuses jätkama või ta peaks sealt lahkuma. Sellepärast et selle parteiga on seotud nii suur asi. Et selle partei tänane esimees on selles süüdi mõistetud endise ministri selleaegne nõunik kes töötas sel ajal keskkonnaministri nõunikuna. Kui eks seal toimusid asjad, mille eest minister ühes asjas on täna süüdi mõistetud ja teises asjas kohtu all. Et, et sellisel nädalal sellist parteid mitte ei kaaluta, et kas teda valitsusest välja jätta vaid kutsutakse teda valitsusse tulema, ehk siis nagu poliitilise vastutuse skaalal eks ole, et see karistuse karistuseks ei ole mitte mitte kellelegi nagu distantseerumine, vaid kellelegi valitsusse kutsumine on karistus või? Aga võib-olla ongi karistus? Sa ütlesid, et see Selliselt nagu nagu just sellise puhtalt puhtad, märgiliselt täiesti objektiivsete faktide asetusena, mitte nagu kuidagi, et kas see meeldib, ei meeldi, on hea või halb, aga puhtobjektiivselt paned need faktid kokku mingisuguse demokraatliku loogikaga. Räägime poliitilisest vastutusest, poliitikute põhiline nagu vastutusviis ongi see, et kui keegi on midagi halba teinud, siis temast distantseerutakse temaga nii-öelda ei mängita, eks ole, teda ei võeta kampa, et see ongi seevastu noh, nüüd on, eks ole, kõige konkreetsemale juhul nagu on olemas süüdimõistev kohtuotsus, mis ei ole ajakirjanduslik kriitika, mis ei ole mingi subjektiivne arvamus, et kellegi teod on kahtlased, vaid kohtuotsuse hea küll, see läheb edasikaebamisele, protsess jätkub. Aga ikkagi sellisel taustal nagu kutsuda see partei sellel hetkel valitsus peab olema, ehk ütleme, äärmine poliitiline julgus või, või äärmine häda või, või mis iganes järgmine partnerite poolt või äärmine küünilisus lihtsalt et tegelikult noh, tegelikult selle asja nimi ongi äärmine küünilisus tegelikult ongi ükskõik ja tegelikult tegelikult küsitaksegi meie ütleme kogu avalikkuse käest vastu. Kui me praegu umbes sellist kriitikat arendame ja vastu küsitakse, Amissis. Ja ütles ja kahjuks ongi nii. Sa ütlesid väga ettevaatamatult välja, et sa suhtled nende poliitikutega ja väga tore on suhelda ja äkki sa siis oskad seda öelda, kes seda erakonda juhib praegu? Jah, see on hea küsimus. Ei, seda on. Seda on raske. Väidetavalt ei ole seal juhtimises juhtimisstruktuurides mitte midagi muutunud. Ma millegipärast usun, et, et see ma julgeks nimetada lapspoliitik, kes küll endale suure õllekõhu kasvatanud, et nagu väärikad välja näha ei ole siiski selle erakonna tegelik juhte No ütleme, niisugune jälle spekulatsioon, eks ole, et me ütleme, formaalselt elu on formaalselt on ikkagi noh, nagu eksjuht taandunud ja noh, lihtsalt riigikogu liige ja kõik ja me, me võime ju seda nagu aktsepteerida, et on toimunud justkui või toimumas mingi põlvkonnavahetus ja me võiksime ju uskuda, et, et inimesed on ja inimesed ja ka parteid on nagu võimelised muutuma. Tal on isegi see, et needsamad partnereid, keda sa siin praegu tülitasid selle eest, et nad nii-öelda rohkelt sellist erakonda enda enda kambameheks kutsuvad ei, ei ole neilt nõudnud, et, et nad siis rahvaliit peaks nagu ennast avalikult selgelt kõva häälega ja edasikaebamisele mittekuuluvalt distantseerinud ennast ennast eelmisest juhist. Et selle oli, saime aru, tunneme kaassüüd, võib-olla, aga, aga nüüd on sellega lõpp. Isegi seda ei ole toimunud. On see, et Mart Laar ju mitte väga ammu loetud päevad tagasi väitis küll kõneluste alustamise ajal rahvaliiduga, kui seesama teemana Reiljani teema olen üleval olnud need, eks ole, paar nädalat. Et see teema üles tuli, siis Mart Laar ütles väga kindlalt, et kui me sõlmime uue koalitsioonileppe, siis selles on kindlad punktid, kus me räägime korruptsioonist kus nii-öelda välistatakse igasugused selleteemalised asjad, et, et ma ei ole aru saanud, kas nüüd tegelikult selles kokkuleppes, mis on nüüd sõlminud, on ikka mingid sellised punktid sees või? Võib-olla on võib-olla. Ka seda punktilt lugesin ühte ja tema tema leheintervjuud, et, et ta olevat nemad siis kokku leppinud rahvaliiduga, et Reiljanit ei, ei nähta mingit mingit kohta selles uues uues koalitsioonis. See veel puuduks. Nojah, see veel puudus. Korras, kus ütleme, et ikkagi kohtuprotsess on, ütleme, kaks kohtuprotsessi pooleli tegelikult jah, et mis siis nagu? Teine, teine Laari tsitaat tuleb ka meelde, see oli lausa kas eile või üleeile, kus ta ütles, et ega rahvaliit nagu nendel kõnelustel ei osalenud, küll jah, et, et noh, et kui räägite maksudest, siis, siis rahvaliit oli, oli suu vett täis ja ei räägi nagu mitte midagi. No mis tähendab seda, et nad ikkagi tahavad valitsusse minna eelkõige ja, ja siis vanad partnerid lepivad omavahel. Uskumatult uskumatu on just eriti ma ütlen IRL-i puhul see, see vaikus, eks ole, kus ikkagi partei, mis, mille üks osapool on veel, mis siis neli aastat tagasi umbes ennast reklaaminud äraostmatud täna. Eks ole, kui noh, ütleme üldse Äärmise korruptsioonivastase tegevusega parteina, noh et kuidas, nagu Ken-Marti Vaher samasse valitsusse ütleme, läheb selle seltskonnaga kogu see äraostmatute nii-öelda punti loogika ja noh, peaaegu ei ole ju nagu piksatustki olnud Andres Ammas ainult Lääne elus sõna võtnud. Ma tuletaks meelde, et nendesamade tegelastega on toimunud väike sketš, mõned aastad varem kusse, IRL-i minister Tõnis Palts oli rahandusminister, Aivar Sõerd oli maksuameti direktor, valts võttis Sõerdi maksuameti peadirektori ametist maha ja ei läinud pikka aega mööda, kui Sõerd juba rahandusministriks, et seal toimus. Noh, ma ütleksin, sarnanev väga veidrate asjaoludel toimunud oleks kohtu alla ja palk läks kohtu alla just täpselt. Millest sa jälle omakorda tuli välja puhtalt, puhtalt lõbuks? Mainisid seda Andres Ammas artiklit Lääne elus, ehk siis Mandre sammas on kunagine Isamaaliidu peasekretär ja väga mõjukas mees tollal oma erakonnas tänasel päeval siis Haapsalu Gümnaasiumi direktor ja tegu on, on tõepoolest ühe sellise harva nähtava avaldusega tegelikult artikli pealkiri Toompeal toimuv läheb üle piiri. Noh, selle selle üle võib vaielda, et et kas nendest omadussõnade esitähtedest peab see sõna välja tulema ja kas üle piiri see läheb ilmselt üle piiri, aga, aga noh, see on niisugune nagu võib-olla müügi müüginipp, aga, aga selle selle artikli toon on tegelikult ikka väga-väga murelik ja, ja noh ma ei tea hetkel öelda, missugune on hammase positsioon tänases IRL-is. Ilmselt mitte mitte väga, väga suur ja tähelepanuväärne, aga ma tean kindlalt seda, et need seisukohad, mida hammas siin artiklis toob need esindavad väga paljusid IRL-i liikmeid. Kes on, kes on seni oma oma suu kinni hoidnud ja, ja ka või kästud hoida, seda, seda ma ei tea. Aga nüüd on, nüüd on nagu esimene esimene linnukene väljas ja, ja isegi siin Juhan Parts kelle siis aktuaalne kaamera tabas mingil lennuväljal. Et kommenteerida seda nii-öelda saavutatud koalitsioonilepet, mis siis nüüd mööda volikogusid käib ja mille Reformierakonna volikogu on ka kiirelt mõistetavate põhjustusega heaks kiitnud. On, on esimesed esimesed karmid sõnad öelnud, et et huvitaval kombel just see ei ole suunatud mitte mitte selle selle vastu, siis ma pean silmas seda hammas, artiklit, kes igaüks võib seda lugeda 23. mail. Elusta ilmus, aga ei ole suunatud mitte nii-öelda rahvaliidu kaasamisele, vaid just nimelt Reformierakonna vastu. Ehk siis selle artikli viimased sõnad on, tõde tõuseb, vale vajub, ausus, võidab, Ansip kaob. Ehk siis hammas siin muretab südant selle pärast, et IRL-i on hakatud pidama Reformierakonna puudliks, nagu ta, nagu ta siin mainib ja mis seal salata, on hakatud pidama jah. Ja peetaksegi ja nii see välja paistabki. Et IRL võiks, võiks selle peale mõelda, et oma 19. saadikuga Toompeal on ta ikkagi arvestatav jõud, kes, kes ei pea kutsika moodi saba liputama kõikidele nendele poliitika siksak-idele, mis neile ette pannakse. Aga samas jälle teistpidi, et kui me nüüd hakkame praegu nagu tõsimeelselt üles kutsuma, et IRL peaks hakkama hambaid näitama ja takka üles lööma, siis siis lähebki kogu see mäng hoopis lõhk. Ma olen ka selles mõttes, et võib-olla praegu ei ole nagu päris õige aeg öelda, et et nüüd, et IRL nagu rinna kummi ajama ja ütlema, et meie meile ikka ei sobi, eks ole. Siis. Triki juurde tagasi ma ütlesin, et ei ole mitte rahvaliidu vastu, siin on tõesti Ammasele siiski üks üks üks tsitaat olemas, et tahan lugejatele kinnitada, et minul ei ole IRL liikmena mitte millimeetritki ühisosa Villu Reiljani, Tarmo Männi ega Endel-Haljand Susi rahvaliiduga. See see lause on, aga, aga ülejäänud artikli toon on, on puhtalt. Ei, ilmselt ongi seal see, et ma arvangi, et, et praegu on nagu natuke on kaks ise asja, et et ühest küljest aeg on ikkagi selline, mis nõuab koostöövõimet. Aeg nõuab sellist, seda, et Eestil peab olema toimiv valitsus ja, ja mõnes mõttes peab hädaga kärbseid sööma, eks ole, nii-öelda et midagi teha pole ja, ja selles mõttes ma arvan, et ka IRL-i valijad saavad aru, eks ole. Kui noh, pole praegu teist paremat varianti, siis tuleb rahvaliidu koos valitsusse minna ja vähemalt mõnda aega kannatada. Kas sa oled või noh, et, aga, aga küsimus ongi, et kas selle juures rääkida, kuidas meil on tõesti hirmus ühisosa ja sarnased väärtused või ikkagi öelda ausalt, et me peame praegu seda tegema, sest Eesti nii-öelda Eesti huvides on seda teha, et need on nagu natuke kaks ise asja, et kuidas seda asja serveerida. Et mind natuke nagu hämmastabki kohatise selline pidev selline ülevoolav optimism, et nüüd me oleme leidnud uued partnerid ja nüüd on taas niisugune nagu kõik. Meil on kohutav ühisosa ja meil on kõik väga ilus, et see kõlab nii võltsilt, sest vähegi poliitikat jälginud inimene saab aru, et see ei ole ju väga tõsi. No minu meelest on IRL jätnud, andnud kõigiti mõista, et nemad selles kombinatsioonis täie südamega ei osale selles mõttes, et sellest sellesse sotside välja poksimise kombinatsioonis, et, et see on nagu Reformierakonna rida. Et ja ma ei süüdistaks siin neid, et ma, ma, ma arvan Kus sotsid on läinud ega polegi palju variante, ongi rahvaliit, eks ole? Siis ongi poliitika, ütleme, mitte laiemas mõttes poliitikaga praeguse riigikogu aritmeetika puhul, et valitsus saab teha ainult ühega suurtest, kas, kas reformiga või keskiga. Kahe kahe meie suur populistiga, kes võtad, võtad ühe, satud vihma käest räästa alla ja ja võib-olla veel hullemas. Kui me vaatame sedasama Europarlamendikampaaniatega vahet ei ole, ütleme populismi mõttes. Ei ole jah, aga, aga noh, tähendab ka raskel ajal sai, sai ikkagi ma tahan seda öelda, et ka raskel ajal sa ei pea ju tingimusteta puudli moodi saba liputama, siis ütle välja, mis sa arvad ja ütle, et me oleme seal sellepärast, et et teisiti ei saa. Aga, aga pettunute hulk kasvab ju tegelikult IRL-i seniste toetajate hulgas lausa päevadega ja, ja eks me vaatame Politsei on nende probleem, see on nende probleem ja see on nende probleem. Saavad oma tulemuse valimistelt selle selle võrraga kätte, eks ole. Kuidas nädalavahetusel nüüd, kahe päevaga, mis on IRL-i volikoguni jäänud, on Mart Laaril tõsist õiendamist oma oma partei sees, nii et vaatame, millega päädib. Mina tahaks nagu kokku võtaks enda poolt öelda, et, et kui see olukord on nüüdseks juba selleni jõudnud, siis tehku see valitsus ära, et noh, et praegu nagu hakata veel kord nagu mäselema veel jätta mitmeks nädalaks Eesti nagu sisuliselt valitsuseta mingisse jamasse, see on kindlasti nüüd juba halvem variant kui see, et tehku siis nüüd see kombinatsioon ära ja hakaku tööle ja vaata, mis tuleb. Minu meelest on see praegune olukord selline, kus kus nagu rahvarahval on võimalus vaadata, et poliitikud on kaotanud pea reaalsustaju ja rahvas peab seekord kaine meele säilitama. Ja riiki edasi. Õnneks peaministri nõunik, kel kes iganes seal tema selja taga ei ole, jätkus oidu, et et seda, seda avaldust, mida siis Andrus Ansip tegi erakanalis nimega Kanal2. Üleeile siis jätkus oidu tõmmata nii-öelda seda, seda piduripedaali ikka ikka päris kõvasti, et selliste Ansipit me ei olegi eriti näinud sellise sellise sõnavaraga, kus endale tuhka pähe raputatakse ja, ja kus on niisugused laused, et et noh Ainult määramatuse perioodi pikendamise hinnaga oleks saanud seda koalitsiooni ära hoida ja ühesõnaga Tõma tõmmata tagasi tavalisse ara kantsi ei paistnud, et see, see kõik on, see kõik on väga positiivne, ainult et selle pöördumise nii-öelda ajaline faktor ja, ja niisugune koht, kus seda tehti ja kõik, kõik see jätab niisuguse kentsaka mulje, et oodanud siis ära. Milleks, nagu sel ajal üldse, et oodanud erakuni koalitsioon lõplikult koos. Esmaspäev, teisipäev, tõenäoliselt on asi asi selge ja tule siis televaatajate ette ei tule, siis kust tahad, kasvõi kaland 14. või 24. või ei ole vahet. Peaministrina on, on talle kõik kõik uksed tegelikult ju avatud. Ta oligi küsimus selles, et tema uskus, et selleks ajaks on valitsus koos talle halva üllatusena see, et nad veel ei olnud selleks ajaks kõiges kokku leppinud, et tema talle omase enesekindlusega arvas, et et noh, et asi on tehtud. Siis selgus, et ups natukese on ikka keerulisem. Et see on ju see, mis saadab tegelikult seda tema poliitikuteed läbi kogu viimase aja kogu aeg. Kõigepealt ta väidab midagi väga kindlalt, mis sünnib homme ja siis selgub, et tegelikult, et kui see asi üldse sünnib, siis sünnib palju hiljem, aga väga võimalik, et ka ei sünni, vaid et või asi, mida ta ütleb, et mida kindlasti ei sünni, see asi ikkagi tegelikult sünnib, eks ole, asjad, mida ei tee tema väitel kindlasti ei tehta, see asi ikkagi peaks, et et kui ta nüüd võttis siin kindlasti sõna. Et vähemalt, et on ainult üks üksainuke kindel nagu lubadus, mis tegelikult selles suhteliselt sisutühjas avalduses oli, oli see, et pension ei langetata siis noh, saame näha ja üks oli veel Neilase riiki pankrotti. Noh, see jah, see võib-olla on niisugune asi. Jah, oodati ära, oodake ära, head valijad, kohalike valimiste suur finaal ja siis vaatame siis räägime edasi, mina langetatakse ja mida ei langetata. See, mida me oleme siin nüüd 37 minuti jooksul rääkinud, see on just täpselt see, mida ma saate alguses ütlesin, millest ei tahaks nagu üldse rääkida ilusat. No ma loodan, et inimesed samal ajal rohivad peenart ja lasevad oma mõtetel lennata ja taustaks käivad Millest me, millest, millest me peame rääkima, on ikkagi see, millest siis nagu kokku lepitud, et see on nii-öelda see, mitte see see politikaanlusega, see mängu ilu nagu Heidit ütleb või inetuks, vaid, vaid just see, et mis nagu saama hakkab. Ja see on minu jaoks on küll täiesti arusaamatu, miks see kooslus on otsustanud, kas siis üksmeeles või mitte, seal polegi enam tähtsust, tõsta näiteks käibemaksu ja leida leida need lisa lisatulud nendest allikatest, mida, mis on siis need läbi sellest uuest loodavast leppest tilkunud? Ma ei ole, ma ei ole ausalt öeldes lugenud ühtegi majandusteadlast, kes ütleks, et väga tore, käibemaksu peabki tõstma ja see ongi see õige lahendus. Noh, aga praktiliselt olukorras, kui tulumaksu tõstmine välistati palju seal siis muid variante Ega siin ei ole jah, muid variante ei ole. Mingit maksu oli vaja tõsta, kuna kaks parteid ütlesid, et tulumaksu mingil juhul ei tõsta, siis käibemaks oli teine nii-öelda võimalik on ju ka ei laeku ju. Sealt saame näha. Kui, kui majandusteadlase töö täiesti ühemehena kinnitavad, et see käibemaksud tõstmine ei too riigi riigi kaukasse raha juurde, et, et see hakkab alles kolme-nelja aasta pärast võib-olla mingit tulemust andma. Käive väheneb, inimesed hakkavad hoolikamalt valima. Nad ei hakka enam ostma ostma selliseid kaupu müüjana täna ostavad. See on inflatsioonikeere, tuleb peale. Ja vot selles inflatsiooni kontekstis seal ja see euro paanikas tundus see kõige-kõige veidram samm, just et kui Reformierakond on siin väitnud, et nad mitte mingil juhul ei tee samme, mis võiksid euro tulekut ohustada, siis. Aktsiiside tõus, no on ju teada, et aktsiisid ei laeku tõstavad inflatsioon ja tõstavad inflatsiooni, milleks, milleks on vaja, on, tähendab, ma saan aru, meeleheitlikest sammudest, okei, ei, ei tõsta tulumaksu, valimislubadus vaja on vastu pidada viimase veretilgani. Aru ma ei saa arusaadav, aga, aga siis võta sealt, kust sa tead, et see raha laekub, aga kus sa tead juba ette, sulle öeldakse, et see, see raha sealt ei laeku, no siis ei ole mõtet seda asja tekitada. Sellega ainult ma saan aru, reformil on väga-väga selge nagu ettekujutus, et nende nende valijaid suurt ei häiri, ei morjenda, aga, aga vaesemate ütleme siin madalamat keskklassi lööb küll. Jah, see ütleme, et seal oli tõesti üllatav, et noh, üks variant oleks siis võta nende sotsiaaltoetustest pensione ja emapalka minu minu hinnangul ei saa sellepärast kärpida, et need on inimeste põhisissetulekut, et sa ei saa minna, ütleme inimeste põhisissetulekute kallale siis järgmine samm on, on siis käibemaks, mis, mis on sellepärast veider, et, et selle, selle või selle, seda tahaks nagu või selle tõstmine oleks veider. Just sellepärast, et seda kui lihtsalt, et tarbimine väheneb selle võrra ja, ja seda Loomulikult väheneb ja siin on ju mitmed öelnud, et vaadake, mis Lätis toimus, nad tõstsid ja olid sunnitud langetama, et ei ole, ei ole lihtsalt põhjus. Et see raha ei tule, et tegelikult kõige kõige reaalsem oleks siiski tulumaksu tõstmine, mis seal salata, et inimestelt, kellel kellele mingi raha siiski tuleb nendelt seda natuke kokku korjata. Teadlane Andrus Harold. Ütleb hoopis, et ei hakka ehk igasugused maksud. Kuna tema on väga parempoolne majandusteadlane, eks ole, teadaolevalt selles mõttes tema on niisugune põhimõtteline madalate maksude pooldajast majandusteadlane lihtsalt olnud kogu aeg. Ja aga ta ütleb samas, et, et vähendage riigivalitsemise kulusid ja mitte 10, kaheksa protsenti, vaid 30 protsenti võtke julgemalt laenu. Mida, mida paljud räägivad, et et tegelikult tuleb ju tarbimist suurendada, tuleb majandust elavdada, aga mitte teda ta maha suruda. Ja käibemaksu tõstmine kahe protsendi võrra on ju raudne värk. Surub majandust maha, nii et surub, aga eks me siis elame selle üle, neelame alla ja ega me, mis me siin ikka parandada, saarlane kõik asjad üle, elame, sööme kartulikoori. Pigem tundub, et kokkuvõttes valitsus, noh, ma ütleks ka nii, et ega ei mõelnud nagu midagi välja. Tundub nii, et istusid ühe pika päeva koos, aga noh, et see noh, see käibemaksu tõstmine on ka pigem see, et noh, üks asi, mis noh, teeme siis seda, kuna me midagi välja ei mõtle. Nojah, selle reformierakond lihtsalt ei saa sa tulumaksu tõstmist lubada selleks nende näokaotus siiani kaitsnud oma neid. Kära kohalikud valimised ei ma ütlengi, et nad ei saa seda teha praegu kohe sellepärast, et nad on nii värskelt, sotsidele, sellepärast noh, nii-öelda vastu hambaid, et nad, aga nad võivad sellega poole astuda pärast võib-olla küll nõustuda, siis on juba see nagu vaidlus meelest läinud siis kui rahvaliit poole aasta pärast uuesti tuleb ja ütleb, et tegelikult ikkagi järgmise aasta algusest võiks tõsta, siis võib-olla see isegi on mõeldav. Noh, mina ei imestaks, meil on samas jälle võiks öelda kriisiolukorra seisukohalt vaadates väga meeldivas paindlik peaminister kelle ütlused noh, vähemalt kuude kaupa muutuvad, suhteliselt palju ei maksa ütleme võib-olla, et tänase ja homse seisukohalt kohe ei muutu, aga mõne kuu pärast juba küll. No see oli ka ilmselt väga-väga, mitte ettenägelik see lause, mida sa sulasid, mainisid Ansipi telepöördumises, et pensionid ei tõuse pensionide järele. Ei, ei, ei, siruta kätt. Et ikkagi kordan, viies kord juba, et ootame kohalikud valimised. No aga see ongi valimiskampaania lause, see ongi selgelt ja ta nagu lause, mis, mis on suunatud ühele teise erakonna nii-öelda vastu võitlemiseks, kes lubab jälle ennekõike pensionäridest hoolitseda ja neile ka siis ütleme, linna eelarvest juurde. Ta on jah, aga see on niivõrd tõsine asi, et, et see, see pöördumine jääb ju lindile ja, ja kirjalikul kujul ajalehtedesse meile ju kätte ja siis me tuletame meelde siis pärast kohalikke valimisi Aga kas vähe on tuletatud Andrus Ansipile meelde aasta taguseid ütlusi ja siis? No üks üllatus Eesti poliitikas ometigi on vähemalt küsitluste järgi sündimas, et kui me saate viimased minutit pühendame Euroopa Parlamendi valimistele, siis tundub vähemalt praeguse seisuga, et üks üksikkandidaat nii-öelda hõivab, varastab kuidas niiviisi, millise mätta otsast vaadata erakondade ühe ühe koha ära ja see on, see on otsene tulemus sellele, mis, mis meie nii-öelda partokraatses ühiskonnas toimub. Ja tema nime ei olegi vaja öelda, et mitte talle veel reklaami teha, aga seda, seda teavad kõik. Aga väga vahva vaadata, kuidas siis? Huvitav, kas selline võimalus ka veel eksisteerib, et reform ei saa ühtegi kohta, ma arvan, et vist mitte. Jah, et ei tea, kuigi see, see nüüdseks huvitav kampaania, kuid nüüd seda vaadata, mis siis praegu kulmineerub ja järgmisel pühapäeval siis valimistega seda saab, et et see on umbes mulle, mulle sarnaneb see sellise olukorraga, et et meile siin toas on nagu malelaud pandud, malenupud üles pandud. Siis üks mees istub laua taha, ütleb, et noh, sellise teadmisega, et hakkame malet mängima. Aga mingid teised teine mees istub laua taha ja siis umbes küsib, et noh, et kas me mängime nipsu või äraandmist või aga meil on siin laud, äkki hoopis haaratakse, kes kelle käe maha surub või et nagu hoopis mingi europarlamendi valimiste nime all toimuvad mingid topeltmängud, mis ei puutu üldse europarlamenti, eks ole, esiteks see, et, et mõned parteid kusjuures mõned parteid ja üksikkandidaadid tõepoolest nagu kandideerivad europarlamenti üles seadnud need kandidaadid, kes tõepoolest europarlamenti tahavad minna ja nad räägivad kampaanias ka, ütleme, neil teemadel, mis ikkagi põhimõtteliselt europarlamenti puutub. Ja siis aga siis on paar partnereid, kes esiteks on üles seadnud kandidaadid, kes ei lähe europarlamenti. Ja teiseks räägivad teemadel, mis ei puutu europarlamendis, eks ole, seda, et et Eesti vajab vahetust, eks ole, et, et Eesti et valige meid europarlamenti pärast, et Eesti valitsus ei oska tööpuudusega võidelda. No tere hommikust, kui ma valin selle inimese parlamenti, mille poolest Eesti valitsusi rohkem hakkab tööpuudusega võitlema? Noh, ma ei tea, kui, kui kui kuidagigi loogikaga sellele läheneda, siis selles lauses noh, on nagu viienda b tasemel loogikaviga, eks ole, elementaarne. Aga, aga ometi me näeme neid plakateid või noh, teise partei seisukohalt, eks ole, Taagi Postimehe arteri esiküljel suurelt Urmas Paeti pilt kes minu meelest erinevalt paljudest hinnangutest, mina hindan, et ta on noh, suhteliselt hea välisminister täitsa korralikult oma tööd teinud, aga ta on ju selgelt öelnud, et ta ei lähe europarlamenti ja samas viimasel valimiseelsel nädalal ajalehe esikaanele ei satu see pilt kogemata. Et just nimelt seda kandidaati reklaamitakse, kes ei lähe euro pardale. Valige Europarlament, Urmas Paet, tema jääb koju ja et mis seal siis jabur noh, loomulikult. Sa oled ja seesama partei ütleb ka, et valige meid europarlamenti, siis säilib Eestis vanemahüvitis ja madal tulumaks. No tere hommikust. Kast eks ole, mis seda, seda võetakse kui eellööki kohalike omavalitsuste valimistele, et väga kahetsusväärne, absoluutselt kahetsusväärne, aga, aga nii see Ja ta on meil küll ja küll ja et meid on seal nõnda vähe, siis seda, seda tulemuslikum peab meie töö olema. Kusjuures mulle tundub ka, et, et see, mis selle Need on, need valimised väga keeruliseks teeb, on tegelikult inimeste motiivid valimisel, et et mulle tundub, et inimesed ei tee väga üksüheseid valikuid, see nad ei valija nii-öelda erakonna põhilised või nad ei pruugi valida üldsegi mitte oma tavapäraseid eelistusi, vaid, vaid võivad teha just nimelt, et et minu meelest see mees võiks olla väärikas esindama meid, mis oli tegelikult Toomas Hendrik Ilvese valim valimisvõiduiva, et tegelikult sotside toetajaskond ei ole põrmugi nii suur, kui tookord Toomas Hendrik Ilvese hääli sai, et need, need jõujooned võivad täiesti ootamatul moel hakata. Ta jooksma võivad, aga nüüd mõtlen, et just selle vastu ka tehakse sellist libakampaaniat, eks ole. Kui sa võib-olla tahaksid, et Eestit esindaks seal näiteks Urmas Paeti, Edgar Savisaar ei lähe ju sinna, eks ole, rääkimata veel Siim Kallasest, kes oma häälega kutsub meie meeskonna poolt valima, kes ju ometigi isegi ei kandideeri. Aga reklaamides jätab niisuguse mulje, nagu kandideeriks ka. Nõiad, praegusel võitlus käib selle nimel, et saaks kätte selle sõna võit, et ükskõik missugune erakond siis sellest ju tegelikult öelda selle sõna me võitsime, me võitsime ja siis selles selle selle võidulaine peal tõmmata välja kohalike omavalitsuste valimisteni, et te nägite. Valijad usaldasid meid, me saime selle võidu. Me saime, saime oma mandaadi ja me oleme kindlasti ka kohalikes omavalitsustes. Ja erakond saab tegelikult eurovalimiste sisuliselt Blanco veksli valijalt, et te annate meile nii-öelda mingi koha sinna Brüsselisse ja me saadame tegelikult sinna selle Celemise tahame saata, ega teie ei vali ja olgem ausad, et valijatele kui kuid erakondade vahel valides valija ei saagi otsustada, kes sinna läheb. Erakond on selle juba otsustanud. Ja lihtsalt valija ütleme kinnitab tegelikult maakonnaotsuse, kusjuures ta ei tea, kas selle erakonna nimekirjas olev, eks ole, esimene teine või kolmas ikkagi seal täpselt nüüd läheb, ei lähe, sest võib-olla võib ka ümber mõelda isegi keegi, kes ütleb, et ta ei lähe pärast läheb ja ja mõni, kes, kes seni pole öelnud, et ta ei lähe, tegelikult otsustab ka koju jääda. Noh, me ei tea seda, eks ole, liiga täpselt. Aga aga tundub, et ta ikka tähtis on, sest vaadates seda palagani, mis siin on nüüd toimunud e-hääletuse ümber juba mis on väga tore, innovaatiline samm, Eesti ainus, eks ole, kes, kes arvutiga valib oma oma saadikutega jama ID-kaardiga, no aga vaadates seda telgi palagani, mis toimub ja kuidas funktsionärid rahalisest siis roheliste värvi erakonnast tõmblevad ja milliseid lauseid loobitakse ja ja kuidas tegelikult on nagu tõmmatud valimiskomisjoni esimees sinna nägelemisse ja ju siis noh loomulikult ka raha, eks ole, mis seal taga on, vist ilma rahata ei saa nagu midagi. Et ikka väga tähtis on siis see küll, et öelda, et näed, meie võitsime need valimised ja, ja ju see siis annab mingisuguse lisa turbo. Ei, aga see erakond ju hoopis mängib ühte teist mängu täiesti selgelt. Erakond mängib seda mängu, et need on valitsuse umbusaldushääletus esinenud ja ta ei mängigi praegu muud mängu ta, ta on kogu algusest peale kogu see vahetus, kamp, laena, mis siin juba kuid on tegelikult, eks ole üleval olnud. Mängib seda mängu, et te tulete europarlamenti valides tegelikult avaldama umbusaldust praegusele valitsusele. Et see Ansipi nimi on igal plakatil kirjas See on nagu see mänder ehitusel ja noh, selles mõttes sellepärast rääkisin sellest nii-öelda malelauast, kus taga keegi tahab mängida nipsu ja keegi tahab kabet ja aga aga keegi mõtleb, et ta ikka mängib malet. Ja ja küsimus ongi, et mis me selle tulemusega pärast peale hakkame, sest kui nüüd sest Keskerakond tõenäoliselt saab korraliku tulemuse igal juhul opositsiooni juhtiva jõuna valitsust kõrvale olijana praegu. Aga kuidas seda tulemust tõlgendada, kas, kas katsetatud tulemus on tõepoolest nii-öelda nende toetus nende pädevusele, euroop Parlamendis või see tulemus on protest Ansipi valitsusele või see tulemus on nagu heakskiit näiteks nendele K-kohukese tõlkidele või, või sellest tulemusest peegeldub mingi halvakspanu mingi asja suhtes? Kuidas me seda tõlgendame, seal on nii palju erinevaid tõlgendusvõimalusi, ilmselt igaüks valibki lõpuks selle tõlgenduse, mis tahab. Lõpuks tuli, mis seal tõlgendada, koht on koht europarlamendis ja hääl on hääl, et. Jah, aga üks suhteliselt ohtlik pretsedent on siin ikkagi veel siin on, kui me vaatame, kuidas valimiskomisjon on juba juba tundnud suurt muret, eks ole, nende nende valimise-valimiste juba nende telkide, kus noh, arvutid on ja kus sa saad sisse minnes nagu ID-kaardiga valida. Ja telgivaiade küljes ripuvad Keskerakonna lipukesed. Ma ei näe siin üldse mingit muud võimalust kui nii-öelda otseselt torpedeerima e-valimist, et, et noh, me mäletame ju läbi ajaloo, kuidas Keskerakond on olnud e-valimiste vastu, sellepärast et nende elektoraat lihtsalt on, on kõige vähem Aldime e-valimistele ehk nende, nende väiksema haridus väiksema muu tasemega ja kui pole, pole harjumust arvutiga ringi käia ja, ja ma näen seal küll tõsist katset, see, see üritas läbi kukkuma. Ma olen väga nõus, et see on väga tõsine katse nagu inimesi mõjutada hääle andmisel. Kusjuures see on ju ka seaduses kirjas, et seda ei tohi teha, et ma sind praegu ootaks küll vastavate organite tähelepanelikumad tegutsemist nendes telkides, et seal peaksid, kes, kelle iganes töö seda siis kontrollida on. Aga see ongi, aga see ongi eesmärk, et tuldaks kontrollima, politsei sekkuks ja need valimistulemused tühistatakse. Ja see ongi eesmärk. Ja teiselt poolt, kui palju meediakära selle ümber, kui palju seda, et meiegi räägime, näete, mitu minutit juba ja ja kogu järgmine nädal oleks täidetud jutuga sellest, et noh, nii-öelda Keskerakond teeb midagi, mis sest, et see on negatiivne kajastuses kajastus. Lahetult vahetult enne valimisi, sest et valimised on juba järgmisel pühapäeval, homme nädala pärast. No selge see, et Keskerakond on osanud tähelepanu tõmmata, aga, aga sellest hoolimata ei saa lasta nagu sigadusel toimuda, et et sellesse tuleb sekkuda. Et selles mõttes ongi kogu see asi, selle valiti valimiste ümber küll hirmsasti tahaks ja see kõlab väga idealistlikult. Et valija annaks hinnangu, et need, kes nii-öelda kampaania ajal lollitavad ja mängureegleid rikuvad, et neid ei valita, aga see on ilmselt liiga idealistlik soov. Et, et valija annaks tegelikult oma, ütleme terve mõistus annaks sellele mingi vastulöögi. Aga ma ei tea, kuidas peaks realiseeruma mille, mille kaudu tõesti ei tea. Tegelikult ma ei oleks vaja nagu kuhugi tagasi minna 90.-te algusse, hakata uuesti kokku leppima, mängureegleid, kuidas poliitikat siiski enam-vähem nagu puhtalt ja ausalt tehakse, et mis on üldse need reeglid. Praegu rikutakse neid nii, mitmes me oleme siin tänase saate jooksul rääkinud elementaarseid reegleid, mida kuskil läbi 90.-te me nagu justkui pidasime silmas, et seda, neid reegleid ei rikuta praegu täiesti tuima näoga teha. Me oleme sunnitud nüüd kahjuks oma oma jutu ära lõpetama, aga ma tahaks küll öelda kõikidele valijatele soovituseks, et hakake, kes veel ei ole hakanud mõtlema oma peaga, olge sellised ja rohkem analüüsivõimelised ja ärge laske ennast hullutada kogu selle jaburuse, mis, mis ümberringi toimub. Aitäh kuulamast, Heidit Kaio, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja tõesti kogu südamest ilusat nädalavahetust teile.