Tervist, mina olen Urmas Vadi, teeme asjad kohe saate algul selgeks on kuus meest. Kaks neist küsivad kolm vastavad. Kuues kes on Teet Kallas, peab flogi. Maagiline arv sellesse, vaata, see on number neli. Ja on pehkinud, on ilmunud luulekogu neli ossa, Krullil neli korda neli. Aarne Merilai toob omalt poolt mängu ellu ärganud Oidipuse jääb järgi nagu kunagi neegreid. Kaks meest ja üks naine. Naine on Viivika Ludwig, kes mängib saate kokku üks kahest meeskonnaga, Janek Kraavi. Ja teine olen mina, Urmas Vadi. Head kuulamist. Jaan Pehk, sul on ilmunud kolmas luulekogu, aga selle pealkiri on hoopiski neli ja on kirjutatud kaane peale numbriga. Seal kaane peal on veel üks mees, suur mees, nagu sa oled ja tantsib vist. Et miks neli, neli sellepärast, et algselt oli raamatusse plaanis panna neli osa. Ja siis see kujundus oli nii-öelda juba valmis, ma olen ise selline neljakujuga mees ka, et siis ma vaatasin, et mis mõttes nelja kuju, vaata kui ma number neli, et siis see nelja paun on mul nagu kõht, eks ole, niimoodi, eks ole, võib-olla et et ta kuidagi nagu sobised ei hakanud kolm panema, et neli on ilusam number natukene täiesti midagi sügavat, rohkem ei maksa sealt otsida. Enamus inimesi võib-olla, kes isegi luulet ei loe, teod sind kui bändimeest, kes teeb ansamblit köök ja sa oled ka tuntud artistinime all orelipoiss ja siis sa oled teinud paljudes muudes bändides kaasa, noh ja veel ka köögiga ideerisid Eesti laulu enda looga, mis lugu see oligi, ma ei mäleta, üürnik, üürnik just, Kaire Vilgatsi ka koos laulsid seal. Ma ei tea, kas see on seotud sellega, et viimasel ajal on tõesti see mingite päevikute ja memuaaride ja ja päevaraamatute ja monograafiate mingisugune meeletu möll, aga mulle tundub, et see sinu luulekogu neli on samamoodi kuidagi elulooline. Et sa alustad just nimelt sellest, et, et kuidas sa oled teinud bändi, kirjutad luuletusi sellest, et kas Ta on selline juhuslik, kas mina lihtsalt lugesin seda nagu välja või see eluloolises ongi oluline? Väiks ta ilmselt oluline on, et aga noh, ma annan sellest buumist, ei oska nagu midagi öelda, et kuna päris paljud luuletused on sealt juba kirjutatud umbes kolm aastat tagasi just needsamad tavaliselt kus sealt bändidest räägitakse. Et siis niimoodi seal on lihtsalt läinud, et see raamat tuli selline natukene mõtiskleme tagasivaatav. Ja seal on üks hirmus naaber kaasel. Nojah, ma ei tea, sellest ei taha eriti rääkida. Olgu aga sellest muusika asjast või sellest bändi tegemisest võiks küll rääkida. Et noh, sinu puhul on ka hästi oluline see, et sa ise esitad tekste ja siis siis see on kuidagi mingisugune asi on sealjuures, mis on justkui oluline ja samas saab teksti ka lugeda, ilma et sa neid ise esitaksid, vaid saab lugeda paberi pealt, mõned tekstid ongi mu meelest sellised, mida on hea paberi pealt lugeda. Aga et mis asja, see muusika või see ise peamine sinu jaoks on ilmselt noh, niimoodi on, kui veidikene selliseid oskuseid saab muusikaga oma asju nii-öelda siis vürtsitada, siis noh, selles suhtes on kindlasti selline tegemisrõõm. Et hetkel, kui ta valmis saab ja ise sellega rahul oled, see on nagu kõige kõige toredam hetk üldse. Aga mis on sinu missioon kirjanikuna? Ma ei tea, kas ma nüüd kirjanik olen, kolm luulevihikut ei teemast mingit kirjanikku aga mis on sinu missioon, kolme luule vihikuga? Ma arvan, et ma kirjutan neljanda luulevihiku kajat romaanide kallal ma veel ei asu, et või ma ei tea. Ma ei oska tegelikult niimoodi öelda ka, et eks ilmselt vaikselt luuletan edasi, ütleksin, käin korra aastas, teen, teen seal Kirjanike Liidu üldkogul tähtsat nägu ja vaatame, vaatame, mis seal räägitakse. Mis seal viimane kord räägiti, seal viimane kord käis Laine Jänes, siis räägiti seal igast muid asju, ka pärast pakuti süüa. Mulle tundub, et see luulekogu neli on siiski, sa ütlesid, et seal oli alguses plaanis ta nelja ossa jagada. Sest siiski need mingisugused teemad, mille kaupa sa loed, need luuletused sinna pannud on hästi äratuntavad, et üks asi ongi see sinu muusika või bändi tegemine, üks blokk, milles rääkida ei taha naabrid. Ja siis on muidugi ka auto ja sa oled nagu mingi liiklushuligaan justkui. No tegelikult see auto, ma ütlen, et need tekstid suuremalt osalt on vaetud mu mingisugusest blogist, mis ma olen aastate jooksul täitnud ja eks need ole sellised emotsionaalsed pursked olnud, kui jälle mingisuguse luuletuse kirjutad, kui politsei sind kinni peab ja siis ta ei käitu sinuga mitte mitte eriti viisakasti ja siis sa lähed koju ja oled selle peale pahane, kirjutad luuletused, ma ei saaks öelda, et märiti suur automees olema. Ma isegi ei tunne mark eriti automark ära, noh ma tean, milline eurooppeli märki ja milline on BMW, aga rohkem ma ei tea midagi väita, et üks teema, millest sa kirjutad, on sport. Et mis suhted sul spordiga on, miks sa spordist kirjutad? Ma ikkagi austan neid suuri vägilasi, kes saadavad suuri tegusid korda just spordimaailmas, et ega mind ennast vaadates võiks arvata, et ma olen väga spordikauge inimene, aga mulle ikkagi meeldib spordiuudiseid osa, osasid, uudiseid nagu lugeda, noh Gerd Kanter, väga tubli mees ja Baruto näiteks, kellest mõned luuletused on, et need mulle meeldivad, et et see ei ole nagu mingisugune iroonia, kui spordivõistlused, et laste vastu. Ei, ei, kindlasti mitte, et noh, ega ma nüüd selline tugitoolisportlased ka ei ole, aga, aga samas ma ei, ma ei oska nagu kuidagi spordivastane olla näiteks. Noh ma olen ise ka kunagi vibu lasknud näiteks. Enam ei lase, ei ole kätte sattunud. Ja isegi tennisetrennis käisin kaks korda ka, siis sain palliga vastu pead ja tulin ära. Aga sa oled ennast seostanud hästi jupp aega sellise väikelinnaga nagu Türi, et kas sa praegu ka seostada ennast sellega, kas luuletad Türil edasi või, või kuidas selle Türiga tüliga on niimoodi, et ma viimasel ajal umbes pool aastat eriti ei ela seal, et sain Tallinnas vanasse iidsesse kirjanike majja endale toreda korteri ja seal on väga toredas linnaosas, kus on see nii-öelda siis uus maailm kõrval on seltsimaja, on selline. Tore on Tallinnas ka vahepeal elada. Kas sa tahaks äkki lõpetuseks ühe luuletuse lugeda sellest kogust neli? Noh, see on siis Eesti Ekspress. Seal kirjeldas üks õnnetu mees, kuidas ta 25 miljonit kaotas ja pole seetõttu juba terve aasta südamest naernud. Ise vaatasin oma viimase kahekümneviieka tuulise ilmaga Tammsaare pargis lihtsalt lendas näppude vahelt minema suurkirjaniku kuju suunas, ajas naerma, nii et tilk silmas ja püksis. Kujutan ette seda emotsiooni miljoni kordsena ikka täiesti pekkis. Jaan Pehk, ma tahtsin veel küsida ühte asja veel siiski, et kas sa tahad endale luuletustes nalja teha või võib-olla naljategemine oli võibolla esimese luulekogu teema rohkem, kus oli sellist riimilist mingit kalambuure või ma ei tea, et ma ei teagi, kas ma nüüd tahan naljade, ilmselt nad mulle endale tunduvad kuidagi luuletused sellised, et võib-olla on hea lugeda ja pigem tahan nalja teha, kui kedagi. Kurvastama panna, et meelelahutusi Neli korda neli. Räägitakse, et see olevat. 16 aga kuus, kolmandat 26, kuus neljandat. See on kuus korda kuus ja neli korda neli korda neli jällegi 64, see tähendab neli seitsmendat. Kaheksakand on 12 väikest kolmnurka kuus neljandat nurka või siis neli liblikat tiibades neli kolmnurka neli korda neli. See on siis hoopis kaheksa topelt kaheksal. Isegi seda, mis on tõsi peenestada, arvas vald. On see tõsi? Tõesta? Et ma ennist rääkisin luuletaja ja muusiku Jaan Pehkiga, kellel on väljas luulekogu neli ja siis ma küsisin selle kohta, et miks neli siis ta ütles, et tal oli alguses plaanis et seal oleks neli osa, aga lõpuks ikkagi neid osasid vähem. Ja see pealkiri tegelikult sisuliselt ei tähendagi midagi, aga sinu, Hasso Krull luulekogu neli korda neli, mille on välja andnud Eesti keele sihtasutus. Mulle tundub, et see pealkiri on kohe väga mitmetähenduslik. Noh, juba kõige lihtsamalt võttes, et igal luuletusele nelist troofia igast troofis neli rida ja tõesti see jaotub ka, et on neli eraldi peatükki, siis selles luulekogus. Ja ma mõtlen, et sa oled ju ennegi selliseid asju teinud, mis on kuidagi ühes võtmes tehtud või siis mingi Ühes teemas noh, kas või näiteks džässiluulekogu, et mis nagu džässiteemaline. Kas selline reeglistik aitab sind või iha, oled sa mingisugust vormi täiuste või mingite numbrite poole või mis selles on? Neli korda neli? Kindlasti selles on mingisugune arvumaagia aga seda ma ei hakka ise avama, ma arvan, et kes raamatu ostab, võib kuidagi sellest aimu saada, neli on paljudel rahvastel püha arv. Eriti Põhja-Ameerikas on see niimoodi olnud ja ega ta meil ei ole ka üldse tähtsusetu. Nii et neli korda neli. See on iseenesest peaksid olema kõva sõna, aga muidugi mis siis tähendus neljal on. On üks üks selliseid maagilisi loomise väega seotud numbreid, sest ta on topelt topelt, eks ole. Ühesõnaga, kui üks ja kaks ei ole veel päriselt arvud. Tavaliselt esimeseks arvuks peetakse kolm, sealt hakkab luga olemine. No arvataksegi, enamik loom ei oska rohkem kui kolmeni lugeda, ma päris kindel selles ei ole. Aga siis neli on juba niisugune arv, et see ei ole lihtsalt esimene arv vaid sinna mahub juba neid algsuurusi kaks korda kaks. Nii et see on juba kaetud ja, ja veel kord kaetud. Sõnaga, ta on, tal on ka mingisugune tõrjemaagiline tähendus kindlasti. Noh, siis on sellised lood nagu nagu need, kui Ati pärimused, kus koiott saab kellegi käest mingisuguse mingisuguse imeliku oskuse, siis öeldakse, et seda ei tohi kasutada kunagi rohkem kui neli korda ühe päikeseringi jooksul, siis kui sellest maagilisest neljast läheb üle, siis võib juhtuda midagi imelikud ja noh, muidugi meil oli ka vanas kalendris tähendab selles Eesti arvamises neljapäev oli ju pühapäev, sest ta on taevane röödet, millega nädal lõppes kuu kalendris nädal oli viie päeva, nii et on neli päris päeva ja siis on üks päev, mida pole nagu olemas tabupäev ja siis hakkab jälle üks, kaks, kolm, neli. Ühesõnaga noh, neli on, on kohe kindlasti meil olnud ka väga tähtis number. Aga see selline vorm, sa kirjutad kõik need luuletused on kirjutatud nelja realistena ja neljas troofis, et kas see sind pigem segab või, või see just sind innustab? Sellised võtted on see mootor, mis hõlbustab raamatu tegemist. Sest noh, ühe või kaks luuletust võib teha lihtsalt niisama. Aga kui aga mingisugust järgnevust luua, noh, see on põhimõtteliselt sama, mis mis ka proosateoste puhul, et kõigi üldiselt arvatakse, et luulekogu võib teha ka noh, lihtsalt mingitest pudemetest, mis seal kuhugi siia-sinna jäänud märklikutest ja arvutist need kokku koguda, niimoodi saab küll. Aga siis sa pead hakkama seda süsteemi tagant peale looma. Selles suhtes on natukene lihtsam, kui struktuur on juba ette antud. Ja noh, see on umbes nõnda, et kui ma hakkan kõnelema siis kuigi ma ei tea, kui ma veel täpselt, mida ma ütlen, ma juba tean, umbes mitme hingetõmbega ma seda ütlen, ühesõnaga lause on juba olemas, kuigi sõnu veel ei ole, siis ongi niimoodi, et et kõigepealt on umbes teada, et kui, kui pikalt ma räägin, siis tulevad esimesed laused. Selles raamatus on tegelikult küll väga tähtis ka selline minimalistlik kordes motiiv, et lase selles üksikus tekstis mingi üks või kaks pikemat või lühemat fraasi, mida ta siis korjatakse või, või varieeritakse rohkem või vähem märgatavalt. Nii et Nathan natukene natukene selles mõttes niisuguse minimalistliku muusika eeskujul tehtud noh, põhimõtteliselt nagu Philip klaas, et tekib selline kordusmotiiv, mis jääb kõlama ja siis selle abil või, või selle sees või seda kuhjates ja niimoodi ülestiku asetades, noh igasuguseid treppe saab ehitada ja ja selliseid rattaid siis tekib niisugune süsteem. Nii et no ühesõnaga, mingis mõttes, see oli mul ka Volga niisugune vormi ütleme vormiproov. Et ma tahtsin proovida, kas ma ikka saan sellisesse 16 sõjaliselt, see luuletus seal kõik asjad sisse pandud, mis ma ühte luidetesse panna tahan. Sellepärast et kui pikkus pole ette antud, siis väga lihtne alle luuletust lihtsalt kogu aeg edasi edasi kirjutada. Ja siis ühesõnaga siis kirjutad niikaua, kuni väsid. Aga kui see on neli korda neli on ees, siis on natukene juba juba ettehaaravalt mõned niisugused täiendused sinna sisse, kui, kui nad hiljem tuleksid, ühesõnaga et tekib nagu niisugune endasse enda poole tagasi pöördub või niisugune noh, sihuke huvitav kurvide ruum sinna luuletesse. Et mõned asjad tuleb teha natukene kiiremini ja siis kui lõpupoole hakkad jõudma veel kiiremini ja veel ja siis äkki ta ongi valmis. Kas säärane süsteem ja samas mingisugune piiritletud või suletud nagu selline reeglistik viitab ka sellisele mingile maailmaüleseid? Seda jah, kuna see on selline maagiline arv, siis kõik niisugused, noh, tegelikult kõik Aruda mingil moel maagilised. Aga maagilisemad on ikka alati need esimesed numbrid enne kümmet, kõikidel on mingisugune eriline vägi, pärast seda tulevad kombinatsioonid ja noh, mõned nagu tähtsamad mõned vähemtähtsad numbrid, aga noh, kui on kolme või neljakohaline, siis tähendus on, on teistsugune. Aga seal on jah, niisugune juba juba tänasest tekib nii nagu nii nagu muinasjutus selline mingi kosmilise korra loomise kahe sinna sisse. Ühesõnaga selles suhtes mulle küll eriti ei meeldi kirjutamise taandamine, teraapiaks. Ende kui inimene on haige, siis ta kirjutab midagi ja saab selle endast välja. Võib küsida, et kesid, kas ta ise pärast tahab seda lugeda või? Mõningaid muidugi tahab, et vahel võib juhtuda, et selline selline tekst vist niimoodi tuleb tavamõjuga see võimalik. Aga noh, see on niimoodi, et et teatava asja ehitamine kas helidest või võijoontest või, või sõnadest, kui sinna tekib niisugune kindel rütmiline ja arvuline struktuur, rütmid üldse ajaliselt ja ja matemaatiliselt numbrid, nad mõlemad on seal niisugune puhta vormi omadus, et kui tabada mingi teatav rütmijoon. Noh, kõige lihtsam on seda selleni jõuda löökriistade abil, sellepärast Indias alati muusikaõpetus algab tõmmist, sest enne, kui rütmistruktuure pole tajuma hakatud ja ei ole mõtet üldse järgmisele tasandile minna peab olema nagu enne olemas. Ja siis on muidugi nii, et et selle tajumine ja tajuma hakkamine ja võime sellega kaasa minna ja siis ise seda rütmi nagu luua või toetada. Sellest saab niisugune kosmiline protsess, ühesõnaga järk-järgult moodi, nagu nagu ütleme, trummi mängima õppides järk-järgult Lüvitud mingisse sellisesse suuremasse voolu, kui sa ise alguses on igaühel. Ühel lahkes näiteks tšembet õpib lihtsalt mingi oma rütmi, mille ta kätte saab, aga siis trummiõpetaja hakkab suunama sellest rütmist välja, et tuleb proovida hoopis teistsuguseid oma oma rütmist erinevaid või noh, mitte selle teisendasivaid täiesti võõraid ja niisuguseid, millega tuleb vaeva näha ja alles alles siis hakkab vähehaaval see trumm nagu avanema, et alles alles siis kui, kui mingis mõttes endast loobutud siis tekib see niisugune kosmiline rütm, seal on selle, selle algus. Ja kirjutamine ei ole selles suhtes väga-väga teistmoodi. Mõned räägivad, et sinu luuletused olla väga keerulised, et sa pead olema väga erudeeritud ja teadma, palju, mida sa kirjutad seal ja seal on mingid oma koodid ja nii edasi teised räägivad hoopiski, et nad on ääretult lihtsad. Mulle tundub, et see on nagu mingisugune kummaline segu, et kus on nagu mingid puugid ja, ja liblikad ja siis on jumalad ja mingisugused antiikset tegelased ja siis on mingid argised asjad. Ja siis on sellised noh, tõesti mingid ülevamad asjad. Et mulle tundub, et see on nagu justkui, et unes me Läheme igasuguseid asju, mis võivad olla koos, mis nagu koos, ütleme, mingisuguses kohvikus või, või tänavapildis või ajalehes ei ole koos. See ongi nüüd tõesti selle kosmilise rütmi omadus, et kui õnnestub vähegi sellele suuremale mustrile pihta saada, kui ta nagu kandma hakkab siis ta toob kõik asjad kokku sõnaga ealised, kaugused ja ruumilised, kaugused ka, nende niisugune absoluutne või selline rõhuvad üle ülesaamatult muutumatu, kuidas see hakkab vähenema, et tõesti saab väiksed ja suured asjad panna kokku, eriti muidugi no minu jaoks on jah, tõesti on üks asi, mis väga tähtis on igasugused elusolendid et tuua kokku luuletuses just saab kokku tuua elusolendeid, keda muidu alati niimoodi ei nähta koos või, või ühesõnaga need seosed, mille peale muidu kohe ei tule ja mida näiteks visuaalse meediumiga on, on küllaltki raske näidata. Mingi muu meediumiga õieti ei saagi ja siis muidugi jah, igasugused kultuurilised tsitaadid on ka natuke nagu mingid putukad või elukad, nad vaat kuskilt igasugustest teistest kultuurikihtidest ka meie enda esivanematelt noh, juba juba keele kaudu seal, nii et noh, ega keele rääkimine ei ole ka tegelikult täitsa lihtne asi. Et see, kui tundub, et keegi räägib hästi lihtsalt siis ei pruugi päriselt nii olla, vaid ta lihtsalt valdab mingisuguseid võtteid, mis tegelikult tulevad väga kaugetest aegadest ja on hästi palju kordi läbi proovitud iga niisugune noh, näiliselt nagu igapäevane sõnana võib vihjata tohutult paljudele asjadele, sellest saab aru siis, kui noh, kui näiteks pead kellegagi koos oma luuletust tõlkija mingisse muusse keelde, vot siis on alles üllatusi. Et tegelikult ega, ega ei teadnudki, et et noh, niisugused asjad ka veel sinna sisse tulevad, sest kui oma emakeeles väljendada, siis paljud asjad võetakse lihtsalt niisama nagu tasuta kaasa olla. See lihtsalt peabki nii olema ja kõik saavad sellest aru, aga niipea kui läheb tõlkimiseks nii selgub, et et seal on midagi veel, midagi veel ja midagi veel. Nii et noh, see see muidugi tõsi küll, et eks ma olen kirjutanud niimoodi noh, tihtipeale mitme mitme kihina umbes umbes nii nagu mingisugust maali võib ka vaadata mitte meetri pealt, siis võib vaadata niimoodi pooleteise meetri pealt ja siis päris lähedalt, et siis võivad avaneda natukene erinevad asjad ja ikka nii jah, et et see detail suurendatult ta ongi teistsugune. Et selles mõttes muidugi noh, muidu on igav kirjutada, aga ikka tahaks teha selliseid pisikesi detaile, et kui keegi tõesti seda teksti juba kolmandat või neljandat korda, et ta siis leiab sealt veel sellega. Aga noh, alati on ikkagi kõige tähtsam on see, on siiski see esmatasand. Tavaliselt ma üldiselt püüan niimoodi mitte teha, et, et suures plaanis midagi näha ei oleks. On see tõsi? Tõesta. Vaevalt olen nii kirjutanud, kui kõrvu kostab lõikav hädakisa otsekui ihutaks käijaga klaasi mälestada. Kassipojad on püüdnud noore rähni. Lind lebab selili põrandal ja kiljub ümberringi nõutud karvakerad. Memm läks metsa maasikale. Isakassid takkajärgi. On saagiga üksi? Nad ei oska murda lõpuni. Ei suuda seda tõestada. Vähnil unilokk. Võtan varjuvalt labida ja lühikese kõpla. Rühma vaatab mind jalad vastu taevast, tehnilised tiivad katki silmades küsimus on see tõsi. Roobits endale abidele. Mustad silmad ütlevad. Tõesta. Sulund õpla kellale tihedalt vastu Rõuda. Nüüd liiguvad jalad nagu õudes, nokk vaagub ja ma ütlen. Sure rahnice ei saanud jälle vabaks. Tõesti. Labidal linnu laip? Tulin, nägin, tõestasin. Enne teist maailmasõda kaevatakse muistse Teeba lähedal Kreekas välja kuningas Oidipuse oletatav muumia. Selgub, et tragöödiate kangelane avaldab ootamatuid elumärke. Mai on tunginud seenekultuur. Väärtuslik leid viiakse Itaaliasse Bertinoro lossi, kus korraldatakse salajane sümpoosion. Et nähtuses lähemalt selgusele jõuda. Nii kirjutatud baarne Merilai oma debüütromaani tutvustuses. Janek Kraavi aitab mitte küll Bertinora lossis, vaid arvatavasti kirjanduse õppetoolis seda muumiat ja romaani lahti kaevata. Arne Merilai eelmisel nädalal ilmus sinu romaan mille pealkirjaks on türann Oidipus. Viimase võib-olla 15 aasta jooksul on ilmunud hästi palju raamatuid, mille pealkirjas figureerib näiteks sõna saladust, võikood või käsikiri, pärgament, et seal on tegelasteks mingisugused õpetlased või uurijad või mingi uurijate grupp ja siis nad proovivad seal lahendada mingisuguseid ennekõike muistse maailmaga või noh, igal juhul kaugemale minema rikuga seonduvaid probleeme, mis lähtuvad ma tea müütidest, mingist kunstist, mingitest käsikirjadest ja nii edasi ja minu arvates sai see nii-öelda kirjanduslike vetika alguse Umberto Eco Roosi nimest kuiv koob endist pärast seda lademetes viimase 10 aasta jooksul raamatuturule neide tulnud aga sinu romaanis samamoodi mingisuguse käsikirja esitlemise kaudu üritatakse lahendada kas mingisugust saladuste või esitada mingisugune mütoloogiline probleem nagu mingis uues, kuues et üks põhjusi võiks küll olla. Et see akadeemiline tase on juba sedavõrd kaugele arenenud ja võib-olla ka kirjandusest eemale liikunud või kõrgemale liikunud. Et kirjandusel on nagu häda käes see lõimida või hõivata küllap kirjandus ei taha väga leseks jääda Ta või nishiprojektiks jääda, et, et see on siis see loomulik loodus, mis praegu intellektuaalsest maailmas valitseb. On päris loomulik, et see tuuakse ka fiktsionaalsetesse kontekstidesse. Eco küsimus on siin ja seal vestlustest tulnud ka tõepoolest kõne alla, mina ise ei ole selle peale kuidagiviisi mõelnud. Aga ilmselt see tulemus mingit vähemasti tüpoloogiliselt kuidagi sarnane on eesti kirjandust seletatakse tihtipeale noh, mingisuguste voolu või mingisugust kirjanduslikku liikumist märkivate terminitega. Omaani kirjutama hakkasid, kas sul endal ka mingisugune selline termin peas mõlkus või midagi sellist pidasid silmas? Räägime näiteks mingitest romaani tüüpidest, et siis noh, see on üks selline omamoodi õpetlas romaan või mis siis omakorda hõlmab endasse küllaltki mitmesuguseid erinevaid romaani võimalusi, ajaloolist romaani ja nii edasi. Teatud terminid mul siiski peast läbi libisesid või mind vähemasti riivasid. Väga tähtis oli muidugi pahdiini määratlus, et romaan pole fooniline. Polifoonilisus on mulle siin kõik tõepoolest väga oluline ja sellele viitab ka Rein raud oma lühikeses saatetekstis, et nii nagu aju töötab, mitu orkestrit korraga paralleelselt simultaani, sealt niimoodi on teksti jõudnud. Ühelt poolt siis polüfoonilisuse signaal, et romaan algupäraselt on Polifooniline žanr, mis lõimib, hõivab mitmeid stiile mitmeid laademeetiliselt, eks ole, ET lüüriline, dramaatiline eepiline nii-öelda klassikaliselt öelduna Võnnis Göte Uurai või see ürgEmbro oleks uuesti taastatud, kokku koondatud see mõte kindlasti, mul oli peas aga nüüd selle eKoolikusele juurde tagasi pöördudes uus ülesanne võib-olla tõesti tuua sisse ka täiesti uus kiht, ütleme selline traktor, vaatlik osa ja lõimida see loomulikul viisil fiktsiooni sisse, et ta ei oleks eraldi tükk, vaid tõepoolest seest välja kasvanud originaalselt ja laadselt kompositsiooni osa. See oli mul üks probleem küll. Ja ma lasin ennast sellest akadeemilisest täiesti lahti paina aju nii-öelda teises kohas tööle ja siis ta ise spontaanse viisil kasvas sinna teksti. Nii et selles mõttes ega lugejale ei ole vaja sellist õpetlas romaani vististi karta või tihtipeale nad tekitavad teatud eelarvamuse või mingisuguse hoiaku, et kõik on väga keeruline, Tarke ja nii edasi. Ma natuke kartsin, seda ka muidugi toimetaja kartis, aga no mõnes mõttes on ka niimoodi, et noh, mina olen, ma olin juba keskealine inimene, ma olen, ma ei tea, 20 aastat rohkem mingite asjade peale mõelnud, et see, mis mul on sulaselge vesi ja nagu loodus. Ei, ma ei saagi teisiti. Need alused on mul sellised lugejale või teise taustaga lugejale võib see tõepoolest probleem olla. Aga noh, mingisugune hariv funktsioon, kirjandusel võiks ka olla või eeskuju, funktsioon või mingisugused lahendamatut lahendamata tükid jäävad sisse, mis motiveerivad sind edasisele juurdlemisele või, või teadasaamisele. Ega see ka ju lugeja seisukohast taha ei ole ja aktiveerib tema aju, et kõik ei pea olema meelelahutus või kirjandus ei pea olema teenindaja. Ma maksan, maksan raha ja, või nagu teatris, et lähen ajan jalad laiali ja ma olen raha maksnud, lõbustage mind, no lõbusta ise ennast ka ja pane oma ajuga tööle ja katsu aru saada sellest, miks kirjutaja on kirjutades seal muhelenud ja lõbutsenud seda nautinud ja katsuge kirjaniku pähe ronida mitte ainult siis ennast tegelastega identifitseerida, rakud tunda. Aga noh, minu seisukohast nagu teist võimalust ei ole, ma ei saa hakata päris lapsejuttu siis genereerima, kuigi lausestuse poolest ma olen selle asja püüdnud lihtsaks viia ja olen oma omalt poolt igatpidi püüdnud vastu tulla minu meelest isegi liiga lihtsaks, tehes mõned asjad sedasama lugejate haritsa, siis ühe kummalise ja salapärase ja omamoodi ka suurt pinget sisaldava loo käigus selles žüseest või sellest funktsioonist. Mis on selle raamatu kondikavaks. Ma ise pidasin muidugi väga, väga lugu, kõik need liinid jooksid kuidagi kokku ümber selle Oidipuse ja tema võimaliku elluäratamise. Sellega siis tuli kaasa loomulikult ka psühhoanalüüsiliin Froid, keda veel sinna sümpoosionil kaasa tuua. No võtame sotsioloogilise vaatepunkti poliitilise vaatepunkti, siis tuli mängu Trotski, vaatasin niimoodi ajaloolised järele, kas Trotski, Trotski vabandamine, Trotski sisse, naiselikku vaatepunkti oleks kindlasti vajalik ja siis uut ö tõusvat feminismi näiteks sisse tuua? Selleks laenasime mingeid andmeid ilukirjanduslikus vormis Simonde Bobuaarilt. Pluss siis ajas tagasi viidud kontekst või fašistlik kontekst, eks ole, kus tulevad mängu mussaliinid ja muud hämarad jõud oma ülesandeks või heaks kohuseks ma pidasin seda, et kirjutada mitte iseendast, mitte Eestist ja mittevahetust kaasajast. Aga muidugi vahetu kaasaeg siin vähemasti kujundlikust plaanis mängib kaasa vähemasti kuni hilise vene aja lõpuni, kus see jube kontekst piiratud taga ahistava võimu piires akadeemilistele inimestel oli pealesunnitud. Ometi nad said edukalt hakkama, hoolimata nendest löökidest siis ja sellest luuramisest ahistamisest, mis neile peale suruti nii kaugele, nii kaugele või nii lähedale ajas, see siis muidugi ka ulatab, hoolimata sellest, et tegevus on paigutatud paljasse fašistide ja mingi tundmatu salaorganisatsiooni keskkonda, kes ületab ka vabamüürlasi või jesuiitide või, või mistahes julgeolekujõudusid, mis on siis müstilisel viisil selle organisatsiooni seisukohast mingid poisikesed. Kuigi selle romaani lugu käändub Oidipuse legendi ja Oidipuse isiku ümber, siis ometigi Oidipuse kõrval on väga oluline roll ka sellisel isikul nagu Zygmunt roide. No on selge, et tänapäeval Oidipuse Froydlist käivadki nii-öelda käsikäes, lähme üldarusaamades. Muidugi on see vulgaarne, aga, aga nii see ometigi on, mina see Fradistesse näiteks sinu jaoks, tähendab, on ta mingi alus meiega inimese mõistmiseks näituseks sinu jaoks või midagi taolist ütleme nii ajalooliselt kui või teksti tehnilised. Kui ma järele mõtlen, siis, siis kuidas fiktsioon hakkas ennast kerima kõigepealt kunagi analüütilise filosoofia seminaridest. Ja arutasime seal mõningaid traktaate inimese ajurakkude sünapside üle ja, ja kuidas siis teadvus nende vahel teatud ja siis mul tekkis selge visioon sellest, kuidas inimese aju tegelikult seen ja ütleme, seeneniidid ja ajurakkude niidid, mis võivad olla mitme mitme meetri pikkused ja tundusid kõik väga sarnased ja tekkis tahtmine kunagi sellest siis mingisugune väljamõeldis kokku kerida või lahti kerida. No Mart Koldits, aga oli meil poolteist aastat tagasi jälle juttu, et millest võiks näidendi kirjutada, siis tuli Oidipuse motiivide hoidipusest näidendit kirjutama teeme voodikusega 100 imet ja nii edasi, siis Oidipuse seen läksid kokku. No ja, ja siis on ju arusaadav, et see tõi, tõmbasid Froidi mängu raamisena ajust kokku teadmised, mis mul siis Freudi kohta on, kas kannab välja või ei kanna välja. Lugesin veel juurde ja panin sisse ka oma oma leiutisi Froidismi kohta. Froid, ütleme siis, tuli, tuli tagantjärele sisse, kui paratamatu tegelane oleks võib-olla mingisugune muu algidu või algobjekt olnud, et siis oleksid võib-olla olnud teised akadeemikud või teised humanitaardiskursid ja nende esindajad siin mängus. Et selles mõttes kirjutab sihanalysiste Freudi stseenid, põhieesmärk ei olnud. Et see siis pigem kaasnes, kaasnes tiibadega küll kaardega, aga Prodism iseenesest minu jaoks on küll äärmiselt oluline. Olo Jüri Loog oleme rääkinud, et kui ikkagi järele mõelda, siis Freudi Jungi süsteemide kõrvale reaalses psühhiaatrias midagi süstemaatilist ikkagi panna ei ole. Kuigi neid võib tööteaduslikult väga tõsiselt kritiseerida ja õige ka ometi süsteemil on suur seletav jõud. Kuigi seal võib olla teooria, on rohkem puust ja vähem rauda kui Eestil. Madis Kõivu sõnul oli teooria rauast ja natukene voost. Ja samas Andres Ehin raamatu esitlusel esile tõi. Mis on ikkagi Frodismi või Jungi psühhoanalüüsi või analüütilise psühholoogia eelis, mida millegagi korvata ei ole, on see, ta seob need füsioloogilised kihid intellektile reaalse sfääriga intellektuaalse eluga ja seda tänapäevani sugune teaduslik psühhiaatria ju kuidagi ei paku. Nii et noh, selles mõttes ta on ületamatud diskursus minu jaoks oluline. Ma olen unenägudega sina peal juba paarkümmend aastat ja rohkem jälginud neid ja suuda väga hästi reflekteerida, mis on siis Froidismis minu jaoks vettpidavate seletusjõuliste ja mis mitte. Aga tunne, see on nii-öelda teoreetikuna, kui sa tead, kuidas ühte romaani kirjutada, sellist teksti teha või luua kuidagi piirav kirjutajat või annab teiselt poolt hoopiski mingeid eeliseid. Teatud tasemest alates hakkab ta anna eeliseid ja ainult eeliseid. Aga kuni selle teatud taseme nii-öelda pigem takistuseks mingil moel sa pead lahti laskma ennast lahti laskma vaimus nendest akadeemilistest meda tasemetest. Vastasel juhul see asi ei tule välja. Aga kirjutamise käigus, kui sa oled nagu pildi peale pilt, hakkab sul teksti genereerima tekst uuesti nagu pilti tegema, kui sa oled, ütleme pildi kirjeldamise alusel, siis sa lihtsalt ei ole võimeline, ei olegi võimalik olla akati akadeemilise meda tasemel siis ta kasvab nagu see seestpoolt välja. Aga see reflekteeriv kiht, Pined, mida sa teed ja oma inspiratsiooni läbi mina suudad seda, suudad seda nii-öelda röntgeniga läbi valgustada, see minu meelest pakub topeltnaudingut. Luuletuste puhul on mul ka samamoodi, et kirjutad luuletuse ta mingisugusel pildilisel või selgel niisugusel emotsionaalsel alusel ja siis ise reflekteerida oma oma tegevust, sedasama sellist tegevust teoreetilised teoreetiliste teadmistega. See on minu arust topelt naudinguline ja seetõttu ma olen ka oma luuletused alati ära rikkunud. Raha saab selgeks, asja olemas ja siis ma hakkan uusi vinti peale keerama ja lugejad ei saa siis selli luuletusega enam kontakti, aga mulle endale maru lõbus fiktsioon või romaan on selles mõttes suurem, avaram žanr. Siin sa niigi nii kiiresti ei jõua nii teisi peale keerata. Ja selles mõttes nagu säilitab kirjutaja jaoks oma originaalse eheduse võib-olla kergemini tänuma massiivile. Aga muidugi tahtmised peale tahtmised peale joonistada veel uusi figuure, muidugi tekkisid aga õnneks aineid maha surutud. Kolmapäev, 20. mai 2009 Laulasmaa ööd ja päevad öösel terrassil suitsu tehes kuulsin ära esimesed kaks ööbikud, oligi aeg, kägu kukub ammu. Kella kuueni hommikul, kirjutasin Õnne tänava uue hooaja teist lugu, umbes viiendik ei puudu, siis enam ei viitsinud, mõtlesime dokun paar-kolm tundi järganuna, kirjutan loo paari tunniga lõpuni. Ei tea, mis juhtus. Neid väheseid arvutilehe, hülgetoksisin palehigis peavalus nüüd hilise õhtuni kirjutan ja vaatan kella jälle kaks tundi kuhugi kadunud, natuke hiljem jälle kaks tundi. Minu meelest läheb aeg, mõnikord ajas on augud nagu juustus ja neid läbides pomme me nagu õhuauku kukkunud lennukis. Õhtul helistas Eve Vetemaa, Ennul endal on terviseprobleemiks, eks ikka jalg. Nad ei saa tulla tulpe vaatama. Kollektsiooni vaid jõudnudki töö märkmikku Kanspekteerida. Üks selle hooaja hitt, hiline täidisõieline Ice Cream pole siiani avanenud, muide mõtlesin avada romaani peatüki faili, aga uni tuli enne kallale. Neljapäev, 21. mai Laulasmaa ainuke pood on sügisest saadik suletud. Lohusalu oma pandi juba mõne aastas kinni. Seletamatu jama, Lugusin elusas elavas kandis, kus hiljuti avati Eesti ilusaim kool ja spaa, nagu selgub, On ikka ka uuesti ellu ärganud, isegi postitanud. Ta pole veel päriselt suletud Pole jõuga. Keila vald on saladusi tulvil. Nii tuligi meil hallaga marsruuttaksos Keila-Joa suurest, kus poes edasi-tagasi ära käia ja leivad vorstid koju tarida. Raadiot internetti ei taha ka ülemäära liiga tihti avada, üks masu uudis on vastikum teisest. Ja nagu ikka igal aastal umbes viiel korral. Ohkan nüüd kergendatult, küll on hea, et õigel ajal poliitikast välja libisesin. Meedias lainetab muuseas ikka veel järelkaja järjekordsele eetri ropendamisele. Kivirähki juure kommentaarid, eurovisioonile tunnen mitut avaliku elu lapsendamisstaari. Muidu tunduvad nad ju korralikud inimesed ja perekonnapead olevat, käituvad viisakalt. Ei ütle isegi kurat. Miks musta pori ja ropp jämedus ja ka rahvamasside poole pillutakse, ei viitsi isegi juurelda, läheb peale, toob klikke ja nii edasi. Mina olen vilets vend, tõmbusin juba noorest peast tagasi. Mäletan pärast 71. aastal ilmunud jutukogu verine padi Jõin meestega tervisebaaris õlut ja näitleja Valdo Truve hakkas mind valju ooperihäälega kiitma. Küll sa oled ikka julge mees. Saabanenud otse kerja tset ja perse. Siiani meelasse mage tunne, paar dialoogi rämedus kaalusid tema silmis üles kõik muu, aga noh, siis oli okupatsioonitsensuur, nüüd on demokraatia ja. Samas, ega see meie eesti keel nii väga veenvat korja, väge täis ei olegi. Vene keeles saab teinekord ilma ühtegi rõvedused ütlemata teise poolsurnuks ropendada, kasvõi sellise naeratusega raad. Tulbiinspektsioon jäi jälle ära, vaatasin siin-seal niisama, Ice Cream ei kiirusta. Reede, 22. mai hall ilm, hommikul käisin raamatukogu, see postkontoris, viimases oli mitu saadetist ootamas. Raamatut tain raske õlakotitäie. Päeval kaks Tallinnast tulnud autot väravas. Esimesest astusid välja oma tütar Maria-Ann koos oma Randolfiga, kes said mahti korraks Saaremaalt Tallinna Laulasmaale põigata. Teisest väljusid Randolph isa Aapo Pukk oma noore naise helge ja alla aastase pisipojaga. Pokid tulid, nagu öeldakse otse Ameerikast. Alles esmaspäeval saates Po Los Angelesest mulle elektronpostiga uue interneti kataloogi. Müüteiga trükis. Vaadati tulp, joodi kohvi, tehti pilt, koapoyaranss, komandosid kõrvuti lapsevankri kohale oli neis mõlemas midagi vanasse must sassi humanist, mis ka loomulik üks sassi poeg, teine pojapoeg Aapo tõstis pilgu, ütles, mõtlesid Sassist ja sul oli praegu nii Soomallik ilme sihuke hetk vilksatas suures kaleidoskoobis, kus aeg ja ruum sassi lähevad. Pukil läheb LAs vist päris hästi, nagu ma asjast aru saan, seal asub maailma portreemaalijate üks viimaseid Zidadel. Millal aga eesti kunst seda ükskord päris omaks või vähemalt maalikunstnikuks tunnistab, see pole minu probleemides. Aapo kristlase malbusega. Helistas Jaanus Orgulas, kutsus nähe aeda oma uusi tulbisort Te vaatama. Ja n tegin mõned kohendused õnneosasse, sest nagu selgus, ei saa enam niinimetatud Johannes Jalma korterit tarvis. Laupäev, 23. mai hommikul jälle kaks autot värava taga ühes Peeter Sauter, teises mees, keda ma algul ära ei tundnud. Siis hüüatusi nohos verre. Tema on mu kasupoja romanni ülikooliaegne sõber. Istusime algul toas ahjusoojas systerassil, Peeter tegi minuga intervjuud. Estonian litreid. Ma elasin jaoks. Õnneks kukkus välja, rohkem niisama, kolleegiga normaalne, olen minagi teisi kirjanikke intervjueerinud. Helistasid Karl Martin Sinijärv, teised kõik tahavad tulpe näha. Ja enne tagasiteel Saaremaale põikasid ootamat sisse. Maria-Ann ja Ants Mariann oli märganud, et kasvuhoones mõned tomatitaimed puudu tegi meile nõmme turult kuust taime välja ja siis panid nad edasi saare poole. Õhtul lugesin siit-sealt Ristikivipäevikuid, eks taole olen just sel põhjusel, mis sealt vastu vaatas, Metkordiama päevikuperioodi katkestanud sest niikuinii tikutakse pärast surma su enesega olemised ära trükkama. Päevikus kaebab inimene ju igasugu asju, Ristikivi näiteks pea- ja kõhuvalu, aga ka eraku psühhoos. Mina omal ajal pohmelli ja armuvalusid mõni pärast uskuma jääda, et muud eriti nagu ei olnudki. Pühapäev, 24. mai kukkuski välja üks päris õige pühapäev. Piiblikeelu kohaselt tööd ei tohigi teha, vaid mõned aiaga. Vitsused, naabrimees Jüri Freiberg käis lilli pildistamas. Söötsime siile, vareseid ega asja, nagu õhtuti ikka õhtul Ristikivi romaani faili ei avanud, õnne tänavuste mõtelnud. Esmaspäev, 25. mai tulpide paraad ja sisuliselt kolm ekskursioone, enne jõudsin siiski muru ära niita, see oli juba natuke liiga või lilla kuldne. Kõigepealt tulid neli Laulasmaavanemat daami eesotsas Vaino endaga, kelle talus maa mitu suve olen veetnud. Pärast viis Kloogaranda põigelnud sõber Tiit toima meid autoga Keila joale taksosse sigarette tooma sest Laulasmaa poja taasavamine lükkus taas edasi. Kurb küll, aga mingi toidupoe pärast automeheks on hilja hakata, jäägu viimseks jalakäijaks Eestimaa pinnal. Siis üllatuskülaline noor Tallinna bioloogiaõpetajat imagost teise huvilisega Dima tunnist tuntavad paremini kui mina nii noort ja innustanud lillemeest arvata. 25 aastast pole ma varem Eestis kohanudki täitsa nagu ütleme. Ja kuna sellise kiiksuga inimesi on kogu maailmas suhteliselt kasin arv siis oli meie lost suur pingpongi teda oma märksõnu kui salakeelt, millest teised aru ei saa. Seejärel Peet Kask naisega, Toompea kolleeg, elab nüüd Tabasalus. Tuttav vaatasid nemad, kes aga muidu oli ka mõnus suhelda unustamatust augustist 1991 rääkisime niikuinii veterane, edasi. Aga on maailmas muudki, milles peale Savisaare, Ansipi Alarile arvutite müstilisest hingeelus, siiami kassidest, teesortidest õhtul hilja telefonis karm Tõnis Kask. Ajakirja nädal vestlusring olid ära pahandanud. Mina meenutasin karastunud lavastele, et Eestis Te nii olnud, et kõik näitlejad on geniaalsed, aga kirjanikud on tapukesed. Nüüd on päris sooja õhtu, hüppan saunast läbi ja siis voodisse, homme hommikul nõu täis filmitehnikat, see tähendab Õnne 13 romaani faili ei loomulikult avama. Teisipäev, 26. mai suisa suveilm, õnne, rahvas tegi oma tööpäeva ära. Kolmas hooaeg juba Laulasmaal. Ain Prosa filmis Külli Teetamm, Tarmo Sõmerit tundma. Pea õitsvaid kirsse. Õhtupoolikul tõid head sugulased mulle Kose-Uuemõisal tuue posu tellitud raudselt peenranumbrid 1001. 1200-ni. Homme hommikul sõidan üle mõne aja Tallinna asju ajama ringi sebima. Mina põlistallinlane ema liinist alates 1750 millegagi. Ei mäletagi enam hästi, mismoodi kodulinn suvel välja näeb. Suvila eluruumis vana puhveti klaaside vahel on mul torgatud mingi panga reklaamleheke klaaside kleriseks. Täna on teie ülejäänud elu esimene päev. See on ikka väga lohutav lugeda, igal hommikul. Ehk avan ülehomme romani failid. Litter. Otsi paravaid kirjandusilmas. Tänases litris rääkisid oma raamatutest Jaan Pehk, Hasso Krull ja Aarne Merilai. Blogi pidas Teet Kallas, saate panid kokku Liivika Ludwig ja Urmas Vadi. Litrit saate kuulata ka vikerraadio koduleheküljelt. Kohtumiseni.