Tere õhtust, head pärimusmuusikasõbrad. Täna on 19. jaanuar on reede õhtu ja eetris on päri muster. MINA OLEN astrifening. Aitäh Tuule kannile ja Pille karrasele, kes väikestel kannel tal selle ilusa kandleloo meieni tõid ja ja sekka oli kuulda ka Jaak Johansoni parmupillimängu. Täna on meil selline saade, mis on keskendunud lugudele mis on peidus lauludes, mis on peidus inimestes mis on peidus tegelikult kõigis meis. Ja sel teemal ajame varsti jutu Egle Leega, kelle eestvedamisel on Tartus juba mõnda aega tegutsemas pärimusekoda. Ja mida see pärimuse koda endast kujutab, saate varsti teada. Enne aga kuulame ära ühe loo, ansamblilt vägilased, hobuse otsimine. Ja selle loo ajal siis saate pisut mõtiskleda sellel teemal, et mida võiks sümboliseerida selles laulus hobune. Kas liikumisvahendit, tööloomasõpra, veel kedagi, midagi tundmatut, tuttavat, salapärast, kedagi kelleta ei saa, keda peab otsima, kui ta läinud on? Miks kuu ei ütle, miks haavalgus vaikib? Miks just päike on see, kes meid aitab? Kes on need kuu, Aguja päike? Need on küsimused, millele vastuseid otsides on vägilased valmis seda laulu ikka ja uuesti laulma. Hobuse otsimine, paistus. Magarjata vihmavarje k t ima ulgata Aune võiva võlgata Uunegi itta. Nännikirjad lehma, Aganud, velled, Antu täku, ta kand, Lelle tantsutäku, Vaidi. Kääne hullu näenil ollu võti, suid, võti päid, välti toite välti Väikse luite suureta läänest, suid suurestaar ääres, ta näitab. Aitäh ansamblile vägilased. Ja nüüd ongi meil siin teisel pool telefoni otsas Egle Lee ja saame rääkida, mis asi on pärimuse kodav. Ärimuster, tere, Egle. Tere. Sina oled sellise vahva koha nagu pärimuse koda, perenaine. Räägi inimestele, mis koht see selline on, mida seal teha saab? No kõike pean ma ütlema, et kust see asi alguse sai, et ma käisin Ene Lukka ju perenaiste koolis. Ja, ja sealt ma sain sellise mõtte, et Tartu mail ei ole sellist asja, kus, kus tegeldakse pärimusega ja, ja kuna ma ise olen Viljandi kultuuriakadeemia tekstiilitudeng, siis. Ma tundsin, et, et see just on see, mida mina teha tahan ja, ja selle juurde sattusin. Näha, aga mida seal siis teha saab? Seal saab teha siis nüüd kõike, mis on seotud pärimusega. Kas me oleme ise seda sõnastanud nii, et see pärimuskoda koda, kus me õpime, kus me hoiame, kus me arendame ja kus me loome pärimuskultuuri? Sest see ei ole ainult see, mida meie vanavanemad meile on rääkinud ja edasi andnud, vaid ka tänane päev on meie jaoks päri. Aga kui, kui tihedalt seal üritused toimuvad, või on see üks selline koda, kus kogu aeg midagi toimub ja kuhu on igal hetkel inimestel võimalik sisse astuda ja ja lihtsalt ühineda selle tegevusega. Just see ongi selline koda, et me paikneme Antoniuse gildis Tartus Lutsu tänav kolm ja meil me oleme avatud teisipäevast reedeni kella 12-st kella kuueni ja iga kuu esimesel laupäeval kella 12-st neljani. Ja sellega seoses ongi meil avatud kogu aeg ateljeekoda, kus saab esitada tellimustöid. Nii, ehk siis tellige meilt rahvusliku tekstiili. Alustades kõige pisemastest asjadest, lõpetad suurte sisekujunduselementidega vaipadega, poodi, pesudega ja nii edasi. Kas selliseid asju on ka ise võimalik seal valmis meisterdada ja pärast endale koju kaasa võtta, et et kellelegi juhendusel teha ja ja siis panna endal kodus ise seinale näiteks enda tehtud vaip. Just just see mõte ongi, et kes oskaks ja kes tahab õppida, seda me ootame suure rõõmuga, et, et gene juhendada, kui ta hätta jääb. Ja loomulikult see ongi koht, kuhu saavad inimesed tulla ja, ja meie käest nõu küsida ja ise teha. Et meie jaoks on kurb mõelda see tegelikult väga vähe tehakse ise. Ja väga vähe kasutatakse loodus kõike tegevale naturaalseid maantee peale, et meie oleme need, kes, kes teevad ainult naturaalsetest materjalidest. Ahah, et see on küll tore. Aga kas sul on seal abilisi ka? Ja mul on väga tore ja tubli peretütar Annely Vassar, kest Ta on siis vastutab meie avatud koja ja käsitöökambri eest. Ja käsitöö kambrile ongi neljapäevakut. Siis saab koos käia, kus saab midagi uut õppida ja kes, ja tahaks lihtsalt olla sellises mõnusas muhedes seltskonnas, kus aetakse siin nutu, nii nagu nii nagu ennevanasti käisid. Naised koos tegid koos käsi samal ajal näpud käivad ja just. Aga kas teil käivad külalised ka seal pärimusekojas? Või teete? Teise koos inimestega seal inimesed käivad teil külas küll, aga ma mõtlen just sellised külalised, et et kes konkreetselt tulevad midagi rääkima, oma teadmisi jagama väljaspoolt. Sellel aastal veel ei ole, et kuna meil see asi, see aasta alles algas, ka, Tähendab siis eelmine aasta, siis kui meist sai täiesti eraldiseisev mittetulundusühing pärimuskoda et see sai siis kolmandal oktoobril nagu oma sünnipäeva ja, ja sellel sellel hetkel siis need ajavahemikul ei ole meil olnud, sest see sisseelamise aeg On olnud. Kui me sinna uude kohta kolisime ja kõik see kõik see võttis aega. Meil on suured plaanid ja, ja meil on palju toetajaid, mis hästi tuge. Jah, see on küll hea, aga kas sa ennem rääkisid, et, et kõik võivad tulla, et, et siis ma saan aru, et see pärimuse koda ongi suunatud kõigile, kellel vähegi huvi on nii lastele kui kui noortele, kui, siis ka keskealistele ja vanematele inimestele. Ja just sellepärast, et need erinevad sihtgrupid on meie jaoks väga olulised, sest me tänu sellele saame vahetada väga olulisi nähtusi, et noored annavad oma vanematele vanemad jälle jagavad seda lastele ja, ja vanaemad-vanaisad, nemad ju teavad neist veel rohkem ja. Ja et oleks selline põlvkondade vaheline suhtlemine omavahel Ja et seda me propageerime, sest on ju teada, kurdetakse, et üha vähem ja vähem nagu perekonnad omavahel suhtlevad. Ja mitte alati ei ole see, et meil ei ole aega. Nad on täiesti ühes ruumis viibivad aga lihtsalt nad ei oska enam omavahel suhelda. Me proovime ihust ja hingest nagu taas õpetada inimesi omavahel suhtlema. No aga kuidas tundub, et kuidas inimestel siis omaenda pärimuse vastu huvi on ja, ja kuidas kuidas nad tulevad sellisele asjale kaasa sellise asjaga kaasa? Tulevad meelelgi, eriti kui neid meelitada muinasjutukambrisse mida ma ise eest vean ja kust me räägime ka pärimusjutte. Ja, ja tavaliselt oma oma aastaid oleme alustanud alati nime saamis, Loogamist, inimesi algusest jahmatas, et oi, et tegelikult jah, kust ma olen oma nime saanud? Aga kui palju niiviisi julgetakse rääkida, oma lugu? Alguses kardetakse, aga kuna minul endal on päris tugev Saamislugu, et mina olen Egle ehk kunstikuninganna leedu muinasjutt ja, ja seda alati rääkides, siis ma panen inimesi mõtlema, et kui sünnib lapsi, siis tuleb ikka mõelda, et neile nimeks panna. Et selle nimedega oleks midagi, sest nimi on inimesel esmatähtis. Aga öeldakse ju, et nimi meest ei riku. Seda küll sellega ma olen täiesti nõus. Aga see natukene mõjutab, mõjutab, ikka, mõjutab. Aga milline on su enda pärimuslik taust on, kust sa ise tuled? Ise olen ma põline tartlane sündinud Tartus kasvanud ja siis ringi reis nüüd et palju õppida. Ja eks meil pärimuskojas aega üks, märkides mitte kramplikult nüüd lõpetada seda pärimust ainult enda kultuurikontekstist, vaid seda võrdlevat kontekstist teiste maadega. Et alatihti on see, et lastele nagu muutub see igavaks A. Seda me oleme juba kuulnud ja see on jama. Aga kui tuua võrdlusi teiste maadega ja lapsed hakkavad leidma sarnasusi ja erinevusi see muudab asja palju põnevamaks ja nad hakkavad rohkem väärtustama seda, kust nemad ise talitanud. Jah, ja lapsed on vist rohkem avatud ka kõikidele lugudele ja ja juttudele ja, ja ise ise pakuvad kindlasti päris palju välja. See on küll ja need panevad hästi palju tähele ja kui, kui nii kui neid suunata, siis, siis saab tagasisideme väga hea ja just see, mille poole me pürgime, et me väga loodame, et suudame, lapsed, lapsed panna tundma ennast eestlastena jälle ja, ja rääkima eesti keelt ja tahtma olla eestlaslik. Väga väga tore. Aga kuidas sinul endal lapsepõlves lugudega oli, et kas sulle räägiti palju lugusid, kui sina, väike olid? Pean tunnistama, et ega eriti palju ei räägitud. Mäletan seda, kuidas isa alustas ühte muinasjutt aga ta ei jõudnud pealgi kunagi kaugemale. Ja kui ma ise ükskord lugema õppisin, siis ma lugesin selle raamatu läbi heli, purpurpunased, purjed. Aga võib-olla see oligi selline taktika, selle isal, et ta tahtis sinus tekitada põnevust, et sa kiiresti-kiiresti ise lugema õpiksid. Väga eita neid klassikalisi muinasjutte. Ema ikka meile, rääkis. Telliseid pärimusjutte räägiti vähe, tegelikult väga kahju, et et ma selleni jõudsin nõnda palju hiljem, et ma ei, mul ei olnud enam vanavanematelt küsida. Aga seda enam ma nagu püüan oma emalt ja isalt küsida. Kuigi seegi on raske, sest selliseid kinnised ja, ja alati mõista, et miks ma neid lugusid nagu kuulda tahan. No aga mis sinu jaoks pärimus on, oskaksid sa seda kuidagi sõnadesse panna? Pärimus on tegelikult traditsioonid on inimestevaheline seotus ja looduslähedus. Ja kui nüüd veel minna tagasi nende nende lugude juurde või minna edasi nende lugudega, siis kui ma sinuga varem siin rääkisin. Sa lubasid meile mõelda tänaseks ka ühe loo mida sa inimestega jagad. Kas sul on mingi lugu olemas, mida sa rääkida tahaksid? Ja mul on üks tore mõtlengi, nagu ma ennem ütlesin, et aga tänane päev on homne väginud siis tegelikult see lugu on täiesti elav lugu veel. Kõik need tegelased on elus, mina isiklikult nendega kohtunud ei ole. Aga päris tore ja lõbusam. Et mitte siit kaugel soomemaal ühes toredas külas elab üks tore eesti perekond kellel on nüüd isemoodi must kast. Isemoodi on juba tema nimi, tema nii ongi. No kellel ei oleks siis tahtmist? Georg Otsa nimelise kassiga kohtade väga väljapeetud Georg Ots. Lebab papp valgetel patjadel ja liigub toas ringi graatsiliselt ja malbelt ega tekita kellegile tüli. Kuid siiski on sellel mustal kassil Soome külakeses üks ise vähki komme. Igal laupäeval, kui pähe mees eestlaste kombel sauna kütte paneb seab Georg ennast sauna uksele lähedale istuma. Teete seda seni, kuni peremees teatab, et Saunum way. Nüüd kui Saunelised sauna uksest sisse astuvad, läheb nende seas ka meie peategelane. Kas Georg Ots? Kõige enam naudite lavalist? Ja mitte alumisel astmel, vaid kõige kõrgemal, kus parim leili safakas kätte saab? Mõnuleda ta oskab, kõik istlemisest lugu ei tea. Aga eks temagi vaja kosutust, nagu meie hiinlased pärast korralikku leili. Nii et kui keegi läheb duši alla kosutust saama, läheb ka Georg. Elegantne ja graatsiline ei saada endale lubada sorakil karvakasukat. Nii ta siis valib sobiva kauguse töötavast bussist ja naudib teedritsmeid, mis aeg-ajalt temani jõuavad. Ja kui piisavalt kasutust saadud lüpseta leiliruumi tagasi. Georg on esimene, kes läheb sauna ja viimane, kes sealt lahkub. Vat uskuda sellist asja või mitte. Ise pole seda kogenud. Suur-suur, aitäh sulle, Egle, ja soovin sulle seal pärimusekojas ikka jõudu ja jaksu, et seda asja eest vedada ja ja vahvaid ja avatud inimesi sulle sinna külla. Aitäh ja ootame kindlasti ka teid endale külla. Üks. Tütar ja kuuni poe tuunipoe. Nemad teineteist, tundsin, nemad teineteist tundsin ja kurbduus nutsid. Koti ei sa järv, nism. On süü ka ja lai. Süüdaavia. Seal saab ta ei või. Ta malts Luuba häis. Luuba ei sa nii, õhkas varryterni õhkason narritter jagu ning ka tütar Se kurtuses. Nüüd kirjutada kuuni katteta rükste. Tütar üks, see tuuning Royal Se kuunin Poojal, et võtaks tulla tema juures seal. Mina, men kolm nal häärast sinuga rast siin tööle ma panna. Nii näeks tulla sina otse minu. Kui. Siit käib siis kuningatütar, siis kuunil töötarrzai Aru ei jõukene uppunu tamm. Oh häma, oh ema, minu meie eel on nii hal. Minu meiel on nii hal. Oh la see NATOt on okollase mena tõtt. Näed lahket meelt võtamise roogu maas. Ohtuta, rohtuta, rüks päini, Smenaasin üks päinisminasin, ei see külla minna ei lase külla minna. Oh, ema, minu vemm talvellap, minu veeemm on Wella tema katkuumnedellil, tema katkulill ja hirmutabel linnud, kes metsa somm. Siis võttis tema man. Ja läks. Läks soomaade, kui kaldale jõudis, kui kaldale jõudis, üht kalameest, märkas, kes õngitses? Kalamees, kuula. Mis räägin, mena sul, mis räägin, Ena, sul, kas võtaks vaevaks, kasvataks Ena vaevaks ja otsiks uppunud järve. Kui alamees hoolega pead seal järg peatselt järg sai, no ta sai noa, ta otsin. Sisutu Nuuleid siin terve see. Siis võtsid nemad surnu ja kandsid puu all. Kandsid. Puu all kui Haale meel tuuli kui hale meel tooli siis siis ta suuri seal see puu all. Nii valliliivade surnu, nemad mõele maad, nemad ei ole, ma ei ole, see maali jäi hooles. Taali lad toot. Lugu, mida kuulsite, oli plaadilt majakavahi armuhüüd ja see on 95. aastal lindistatud antud lugu. Algselt andsid Marko Matvere Jaan Tätte, kes selle selle plaadi kokku on pannud. Andsid välja need lood kassetil. Nüüdseks on see jõudnud ka CD-le. Ja lugu oli siis üks, üks imedena. Rahvalik laul. Nüüd on meeldinud, olete jõudnud taas aeg anda sõna Ene Lukka jõgid Joannile ja eluaia Ring. Kui tunneme oma Viru või Võru, Setu või Kihnu kihelkonna või Mulgimaa kultuuri on enam mõistetav ka teiste Eestis elavate rahvaste pärimuskultuur. Eestis elab enam kui 250 erineva kultuuriga rahvuse. Üks neist on vene rahvus, kes moodustab suurema osa teiste rahvaste esindusest. Vene pärimuskultuuriga on suuremad seosed kagu- ja Ida-Eestis elavatel virulastel, võrulastel ja sedadel. Venelaste rahvalaulude kaunid viisid. Tempokad tantsud on mõjutanud Piiriäärsete rahvaste laule ja tantse. Ja loodetavasti ka vastupidi. Mida teame aga vene pärimuskultuurist? Mõningaid vene muinasjutte hanejalgadel majakeses elavast Babaja kaast. Tunneme ära eripärase tämbri ja hääletekitamise vene lauludes. Nii varasematest kui uuemates. Meeste hoogsad, soleerivad tantsud. Aga millise tähtpäevi ja pühi Eestimaa venelased peavad, seda saame kohe teada. Tere, Gadja ehk Ekaterina Krjutškova, sina oled noor neiu, kes on tulnud õppima Viljandi kultuuriakadeemiasse kultuurikorraldust. Aga kus sa elad ja kui suur on sinu pere? Ma elan Narvas ja minu pere ei ole väga suur. Mina minu ema ja isa, vanaema, vanaisa, siis tädi, tema perepoeg ja abikaasa, selles mõttes päris suur siiski. Sa oled Eestis sündinud ja ma olen sündinud Eestis ja minu vanaema on siduv aa, tema sugulased. Väga huvitav, kuidas sa tunned ennast Eestis oma kodumaal? Tunnen päris hästi. Nojaa. Selge no väike niisugune kahtlus jäi ka, võib-olla kuskil mujal on äkki parem? Ma ei tea, veel ei oska, uni ei ole käinud, igal juhul. Oled sa Narva elanik seal sündinud, see on sinu armas kodupaik, mis läheb aina armsamaks, kui sa vanemaks saad. Aga nüüd siis küsimus, et milliseid tähtpäevi ja pühi peetakse Teie perekonnas seal Narva linnas. No esimene mees tuleb meelde, on pereliikmed, ei sünnipäevad, ujaste jõulud, vastlapäev, munad võidudes ning jaanipäev. Rääkides traditsioonilise pärimuskultuurist, siis tahaks nimetada jõuluvastlapäeval mune. Püha ja võidupäeva. Jõulud on perepüha vaatamata sellele, et see on rohkem religioosne püha. Kahjuks tähendab mäepealse tegutseb põhimõtteliselt vanade inimeste vahel. Vastavad päev on päris hea ja lõbus meelelahutus ja see on minu lemmikum. Millal te päeva peate? Veebruaris sildub kuukalendrist liikuv püha. Siis muna tuua ka mulle väga meeldib ja siis kõik tervi muneb juba näedel. See on vaimu päev minu pere jaoks ja huvitav on see, et sel päeval igaüks usub jumalasse. Võidupäev üheksandail mail on ka tähtis tähtpäev minu pere ja kogu Narva kogukonna püha kalendris. Põhjus on selles, et see ühendab rahvast. Armastab seed, inimesed mäletavad teist maailmast syda ning selle kangelasi. Külas loomulikult vana hea Vene balalaika ja sedapuhku vene rahvamuusikaansambli balalaika kamarintskaja esituses ja see lugu kandis pealkirja sai krai Maiavolinka ehk mängi minu torupill. Kuidas sulle meeldis muusika, tunne ja armas muusika, sa ise ei mängi mõnda rahvapilli rahvapilli, aga kitarri ja trummi rahwatendit, rahvalaule võib ka kitarri peal laulda ja tahaksin ka väga teada, kuidas teie pere peab jõule ja jaanipäeva ja millal ta peab neid ja kas peab kaks korda või millise valikud on teinud, need on ju tähtsamad pühad eestlaste jaoks, vähemasti. Päriselt jõulupüha või Rosnist vokalist, ava. Kuidas küllap mine, võime Kiilis minna. Tähetseb seitsmendal jaanuaril. See tähtsam uskliku püha tavaliselt kirikus ei käi, aga vaatame missat televiisorist. Kogu pere koguneb ühes kohas, pere on mu vanemad, Nõmme juba rääkisin sellest siis seome, joome, vaatame missat ja nii edasi. Kui mina ja mu vend olid väiksed lapsed, siis meie vanemaid ütles meile palju piibli jutuid. Ja see oli väga tore. Katoliku või luteri ei jule. Me ikka tähistame. Aga see ei tähenda meile midagi erilist. Katoliku jõulud on riigipüha kõigepealt. Nagu uue aasta pidu. Raldist, vokalist A. Pere ja vaimu püha minu pere, Jaus, jaanipäev on 24. juuli. Ja minu arvates see on rocki massiline üritus kui traditsionaalne rahvapidu. Tänapäeval muidugi mõned traditsioonid vanadest tähtedest linud. Kõigepealt bios, sümboliks on suur jaanituli. Rahvas lõbutseb terve öö jooksul, kui see tuli põleb. Tuleb märkida, et peo jooksul lähevad erinevat jäädri laulu ja tantsuetendused mis on seadnud jaanipäevaga ja selle traditsioonidega. Aga, ja ma arvan, et rahvas ei suhtu biousse väga tõsiselt. Selline mulje on sul jäänud nii et siis Narvas tähistavad nii venelased kui ka need eestlased kõik, keda muidugi on väga vähe, aga siiski ühiselt jaanipäeva müüjalt nagu üks päev ja kõik koos kõik koos. Tore, kas sa tead ka, kas Venemaal ka tehakse jaanipäeval jaanituld või ei tehta? Ja muidugi ja vene Venemaal see nimetatakse Ivan Kubala päev. Aga kuidas on mardi- ja kadriSantidega oled sa nendega ka tutvunud ja muidugi võtsin aktsiivseid osad mardisandid ja kadrisandid. Kursusekaaslastega seal Viljandis, kuidas meeldis, meeldis, muidugi, siis on päris huvitav. Ma arvan, et lihtsalt see traditsioonide säilitamine, see on nagu teatraalne etendus, see on väga hea, et inimesed hoolitsevad traditsioonidest. Aga see on nagu eedadessest. Suhtlemine inimestega ei ole ju etendus, kui te käite perest perre. No ja muidugi, aga nagu meie jaoks. Aga need ongi rollimängud. Keraaditamine ongi rollimängud. Aga kas ka Narvas mardi- ja kadrisante venelaste hulgas leidub? Ei, ei ole, nii et Viljandisse kui tulid, nägid esimest korda. Said teada sellest traditsioonist, no ma arvan, Viljandi on niisugune linn, mis on seatud pärimuskultuuriga Narvasse nagu industriaallinn ja maainimesed, nad võidavad sellest, aga linnainimesed? Mitte nii Racadja. Aga nüüd veel üks küsimus, et milliseid vene kombeid ja tavasid pead tähtsaks teie pere, mida te hoiate ja säilitate igal juhul? No mina tahaksin rääkida mulle pihust, sest see on väga huvitav ja tähtis minu ja minu pere jaoks. See on kõigi traditsionaalse püha, meie jaoks sel päeval palju traditsioone, on säilinud mune, pühad meie jaoks algab palmipühade vaid siis palmipühade avat munadepühanädalad. Järgmine tähtis päev, fund, puhas neljapäev, kõik minu pere koristab korterit, käib Saunesse ja nii edasi. Suur reedel on keelatud midagi teha ja muu pere säilitab selle traditsiooni. Laupäeval kõik pereliikmed valmistavad toidu pühapäevaks toiduks on värvilised munad. Muudeti üha koogid kulidži vene keeles. Pühapäeva hommik algab sinadest Kristosvas kriisi. Ja siis edessi lähevad, et mul on võistlus, et kelle muna tugeval siis on võitja. Lõuna pool pereliikmeid kokku Nevad suure laua taga ning tähestavad munapüha. Mõnikord minu pere võtab osa ristikäigust. Kreeznhod. Mis toimub laupäeva öösel? See on rohkem religioosne mune, püha osa, kui traditsionaalne. Tavaliselt me lähme kirikusse. Seal paneme küünla, Ignin, võtame ose missest, laulme. Teeme kõik, mis sellega on seadud. Ma tahaks öelda, et minu pere saab aru Juha traditsionaalseks, mitte religioossed, religioossed, kõik valmistused ja üritatud meelelahutused on nagu huvitavat rituaalid, nagu mäng ja mitte aga kiriku reeglid meie jaoks. Siis rääkides traditsioonidest, siis tuleb meelde üks lõbus püha vastavate, see on minu lemmik ja kui ma olin esimesel kursusel, siis Viljandis võtsin osa ka vene vastlapäevast Viljandis. Sümboliks on muidugi pannkoogid, vastlapäev on nukk. See on veel üks sea kõva, mille juured lähevad paganlik, kust see ei ole perepüha, see on rahvapidu, kus pered võtavad osa sel päeval rahvas räägib head haiget Alf vanadest aedest. Bangkok sümboliseerib päiked. Vanad slaavi rahvad armastasid hindasid päikesejumalat hirmu. Ja siis vastlapäev on nuku põletamine. Tähendab nagu ja täideta. Sellest rituaalidest sõltus saak viljasaak. Päevases elus viljasaak. Et mitte keegi ei viitsi, see ei huvita enam kedagi. Jah, no ja praegu see tegevas on paljude inimeste jaoks lihtsalt rituaalid, milles ei ole mingi konkreetse eesmärgi. Ma räägin Bechilli suhteliselt linna inimestest. Ma ei oska öelda, mis toimub vene külades sest ma ei käinud, aga kaua ei ole kaua aega maalgi. Tundub, et siin on see aastaring. On päris rikas sinul ja sinu perel on mitmeid väga huvitavaid venepäraseid traditsioone. Milline eestlaste tähtpäev on sinu jaoks huvitav? Mulle meeldis mardi- ja kadripäeva jäätumine, sest see oli huvitav minu jaoks. Suur tänu Gadjale tulemast ja kõnelemast oma ühest ja sellest, mis on temale armas tähtpäevade pühade aasta ringis. Kultuuri sümbioos on loomulik ja paratamatu, kuigi väga aeglane protsess. Ja kui see toimub omal vabal tahtel, siis on see igati loomulik kujunemisteed. Head oma kultuuri hoidmist. Eestlaste kultuuridega tutvumist Gadjale, aitäh. Äriimuster Suur tänu, ene Lukale. Tänasest. Tõtt ja tänast saadet jääb lõpetama ansambel Uurt looga veere veere päevakene mille kohta on siin mitmed erinevad andmed. Viljandist on see lugu üles kirjutatud 1879 Rõngust 1890, Tarvastus 1893. Ja mina omalt poolt soovin teile siit värimustrist seekord ilusat õhtut. Järgmine nädal on teiega siin Ants Johanson. Ja siis kahe nädala pärast taas mina. Ja rõhutan teid lugusid küsima oma lähedastelt emalt, isalt, vanaemadelt, isadelt, sõpradelt ja tuttavatelt ja olge varmad neid lugusid ka ise jutustama. Olge hoitud. Päevake veere veere päevake Me veere veere Vetta ta ääre äärevett ta sinna, kus oli sinna, kus, Me veere päeva veere, veere. Veere siin. Siin, kus me söörisin, kas sa mis sa veere veere, ta? Ja ta on ka, ma oskan ka. Randmed pahandas ma ka. Ei ole, aga. Peale ringuta Partsi peale ka pärsi peale ka. Oli meil. Siin EV. V ta. Ta peale panna peale. Panna see pärale. Et. Siin. Siin kas saared sinna soo andsin, Ella, kui ta, kas. Ta siis ka on, et kas ka ma loodan, et panda, spaad. Bates. Peale. Peale ringuta partsi peale Pukka partsi, mehaane puhkama.