Tere õhtust, head pärimusmuusikasõbrad. Taas on käes reede õhtu ja eetris on järjekordne päri muster. Mina olen Astrid Kõning. Tänases saates on meil külaline ja saate lähemaks lähemalt tuttavaks ansambliga. Enne veel, aga, kui jutu hakkame ajama ühe ansambli liikme ja eestvedajaga, kuulame ühe loo nende värskelt plaadilt. Ei. Ma olen nagu väiksel on see väike episood mis kukkus raja rikate Ma olen väikene Olmo rull käed, kire ja vanemad. Ma olen nagu seebimull. Ma olen nagu väikesaarte juures. Ma olen nagu vanane, mille najal pankade ülesse Täna soolema sea vaatab taeva poole juures. Ma olen nagu väike ars, mis meid keegi tarvela seanud ta oma soojas süles. Paljud ehk tundsid ära, et tegemist oli ansambliga indigolapsed ja jutt on meil siin täna rääkimas Tom Valsberg. Tere, Tom. Kuidas sündis ansambel indigolapsed ja millest selline nimevalik, seda on teilt kindlasti korduvalt küsitud ka. Ikka on. Ma lähen siis hästi kaugele, kuidas see sündis. Et tegelikult see mina ja Aive, kes nendega mindi, kallastes? Tegime kunagi bändi sammun puul. See oli umbes 2000, aastal 2003. Ja, ja see läks kuidagi nagu niimoodi laiali. Võib-olla oli meie jaoks natukene liiga. Depressiivne, võib-olla muusika, hästi ilus muusika, sügavalt ilus, aga seda tehes, nagu sa läksid nagunii sisse või noh, seal ei olnud nagu rõõmu sees nagu seal ei olnud nagu naeruet. Et siis ansambel läks laiali ja mul oli nagu mõte, et et ma muusika peaks nagu jätkuma. Minu. D ja siis tegelikult kui ma Hispaanias käisin, ma elasin Hispaanias pool aastat ja elasin seal metsas ühes kommuunis, kus ma õppisin erinevatelt erinevate maade muusikutelt kõikvõimalikku muusikat. See oli niisugune hetk siis, kus mul võib-olla esimest korda elus ei olnud midagi teha. Aga oli hästi palju teha selles mõttes, et et ma elasin ühes niukses onnis ja, ja seal oli üks niisugune kooslus, kus hästi palju käis nii-öelda turistidega, turistid olid, ühesõnaga need inimesed, kes tulid ja olid seal nii-öelda orus näiteks nädala või kaks päeva. Ja, ja need rändavad need tavaliselt midagi mängivad ju midagi kunstiga seotud kõik inimesed, kes kes hakkavad nagu midagi ise tegema, nad jõuavad kunstini välja ükskõik mis teed pidi. Ja siis seal oli hästi palju hästi palju muusikuid, näiteks üks päev võis seal kuluta mingit USA kantslerit, mida ma jälle õppisin kiiresti. Siis tuli mingi Argentiina bossana oma mees on ja siis mingid Hispaania flamenkomehed, et kõik need asjad ja siis mina olin siukene, agar vend, kes seal istas kitarriga lõhiseid kuule, õpetama seda õpetama, seda ja ja sealt mul tekkisid kõige esimesed tindikõlast nagu lood. Siis nad ei olnud veel indigolapsed, võib-olla noh, tegelikult olid ka, et aga see nimi olnud tekkinud ja peale seda, kui ma tulin Tallinnasse ja, ja hakkasin, hakkasin elama vahel vanalinna korteris koos selle Priidu, kes meil mängib kitarri siis seal korteris tekkis niisugune olukord, et me kedagi kunagi ära ei ajanud, et hakkasite kogunema inimesed. Ja needsamad bändi inimesed ka kogunesid kogunesid sinna. Ja, ja me hakkasime nagu mängima pille. Alguses nagu ei olnud mõtet, ei olnud nagu kongressi bändi teha. Aga, aga siis mingi hetk nagu kanal lood olid nagu, hakkasid tekkima, siis siis nagu sorteeriti kuidagi välja need inimesed, kes siis nagu tahavad seal teha ei maksa mind tegema. Ja, ja siis me ajasime tagasi ta nime näeksime taga ja see nimi, see nimi tuleb samamoodi nagu tulevad laulud minu meelest ninal neid välja ei mõtle, mina, ma arvan, et mina ise ei tee midagi, kuskilt tuleb, järsku tuleb sisse, siis sa nagu kiiresti bet võtma, kitarri kätte mängima või kiiresti kirjutama. Ja see nimi tuli ka lihtsalt nagu nagu pähe. Nagu ma seda teistele ütlesin, teised ütlesid, et jah, see ongi see nimi, et sa tunned selle asja ära, mis täpselt kõige paremini sobib. Et noh, tegelikult tuli see nimi niimoodi. Aga aga mis nüüd meid seob vindiga lastega või mis, ma nagu pärast olen mõelnud, et miks selline nimi on tekkinud, siis siis ma arvan, et kõik, kes kuulavad meie bändi ma loodan, et äkki nad siis uurivad natukest indigalaste teemat või sellistesse on hästi oluline praeguses kultuuri- ja sotsiaalkontekstis, sest sest praegu on selline seis, kus nii-öelda vana grupp inimesi ehk siis kes on sündinud varem võib-olla enne kaheksakümnendaid, meie vanemad nii-öelda ja siis nüüd see uus gruppenud nagu hästi nagu ei klapi. Sellepärast et need indigolapsed ei võta mitte midagi iseenesestmõistetavalt. Kui keegi ütleb sulle, et korista see asi ära, onju, siis ta küsib su käest, et miks ma selle pean ära koristama ja siis sa no ja siis sa pead ära seletama ka, lihtsalt nii käsu peale ei tehta nagu midagi. Üheksanda suur organisatsioon nagu on niisugune, et et, et ta nagu hästi palju küsib ja otsib põhjendusi. Ja ma loodan, et äkki siis, kui inimesed nagu seda uurivad ja võib-olla internetist noh, paljud inimesed kindlasti otsivad meie kodulehekülge, nad kirjutavad sinna indigolapsed e sisse, mis tegelikult viib hoopis sinna päris laste, nüüd mitte päris indigolaste, võid sinna nii-öelda teema teemani nagu meelega, aga lihtsalt kuna see registreeriti nagu enne, siis siis mul on nagu hea meel. Aga kas te ise tunnete ennast ka indigalastena? No, ma arvan küll, kui me nüüd noh, ega ma ei saa nüüd öelda, et mina, nüüd olen indigolaps, onju aga ma kannan kindlasti neid nagu väärtuseid, sest mul on kindlasti olemas oma tahe, on ju, et ma proovin saada vabaks kõikvõimalikest nagu piirangutest või stampidest nagu templitest, mis nagu on löödud nagu otsaette. Et noh, et kas sa oled kristlane või mingi asi, võin olla ka Kristjan, nagu peab olema oma vabadust seal sees. Aga mida sa tegelikult juba rääkisid sellest ka, aga, aga mida sa ise arvad sellest, et nüüd tänapäeval on nii, et muna kipub õpetama kana, et et need on küll need stambid ja, ja valearusaamad tihti, mis on välja kujunenud ja, ja mis ei peaks nii olema ja nendele on hea tähelepanu juhtida, aga aga on ka ju selliseid asju väga palju, mida siiski oskavad õpetada meile nagu vanema generatsiooni inimesed. Ei, see on väga õige, see on üks oluline küsimus, lihtsalt, et need vanemad ja nooremad võrdsed, ükski neist ei ole suurem ega targem ega parem ega halvem. Täiesti võrdsed ja kui ma nad, kui nad niimoodi omavahel suhtlevad kui võrdne võrdsega. Tihtipeale räägitakse lapsega, et nii, et noh, näiteks sinul on laps on ju, mis ma räägin, kuidas ta siis läheb seal, et mis ta siis ka teeb, et tegelikult me peaks neid asju lapsega suhtlema temaga kuidagi, noh, kui ta juba räägib näiteks, onju, aga niimoodi me jätame nagu lapsed mingi eani nagu, kui kellelegi nagu alla, et tegelikult me peaks võtma neid võrdsena ja ja kui me niimoodi võtame neid võrdsena, siis, siis mõlemad õpivad. Aga mina näiteks olen vaadanud, ma olen sinuga nõus, aga ma olen vaadanud poes, et kui kui emad tulevad oma pisikeste lastega poodi ja poes on nii palju maiustusi ja kõik on silme ees, on lastel kirju ja kui ta viib selle väikese lapse sinna leti juurde ja ütleb, et nii, et, et otsustanud Mihkel, et mida sa siit tahad ja otsustanud sina oled, mida sa, mida sa soovid siis tegelikult see pisikene laps, ta ei ole veel selleks valmis, et et ta ei oska otsustada. Ma tahan seda, seda, seda tahan ka seda seal. Eks see omamoodi nagu õppetund lapsele, et mõned võib-olla juba jõuavad siin, need suudavad otsustada, et see on nagu hea asi, mis vanem tegelikult teeb, aga teine võimalus on lihtsalt alguses kinkida lapsele asju. Aga loomulikult iga iga laps tegelikult jõudma sinnani, kus ta peab valima, sest me kõik peame elus valima mingid mingid mingeid asju. Seletame nagu ei saa. Just ühesõnaga oluline on lastele seletada. Jah, seletamine on kõige rohkem, et, et ma arvan, et see vanema põlvkonna inimesed on lihtsalt, nad arvavad, et nemad on suured, nemad on vanemad ja nemad ütlevad, nii, on, on ju ja, ja siis nad ei seleta seda, ütlevad nii, on, miks on nii, on kõik. Nii hästi, väga hästi, ta. Et nüüd me kuulasime ennem ühtelugu kas sa sellest loost tahaksid midagi rääkida? Rääkida küll, selle loo nimi oli, oli vist seebimulli beebi. See oli, meil veab ja see on siis ma arvan, et meie kõige nagu lihtsam lugu ka nii-öelda, aga millegipärast meeldiv inimestele kõige rohkem, et ma olen siis veel leidnud, et nagu selline kõige suurem võlu on lihtsuses, lihtsalt asjad jäävad inimestele rohkem meelde ja nii edasi ja see on ka sees nii-öelda laste teema tegelikult sündiga laste laste nagu olemas, et selle luuletuse Ma tegelikult kirjutasin, kirjutasin päris ammu võib-olla kolm aastat tagasi, millest tekkis enamus selle siis sõnu. Ja see viis tekkis kuidagi ma ei tea, kuidas nad viisid, tekivad see tekkinud lihtsalt nii, et sa võtad kitarri kätte ja tuleb ja siis ja siis noh, tavaliselt mina teen lugusid niimoodi, et mul on enda luuletuste patakas onju ja siis ma tunnistan midagi vaatama, mis, kuhu sobib noh, mõned erandid on, külmust tekib näiteks laul ennemini, aga üldiselt noh näiteks Aivele on täiesti vastupidi, temal tekib laul koos viisiga peas ja siis ta pärast vaatab, et kuidas kitarril nagu kokku läheks. Indigolastest siis oletegi sina, Aive, kes loovad neid lugusid. Indigolaste lood on peamiselt loodud jah, nagu öeldud, algatatud meie kahelt poolt, pluss siis nüüd kaks lugu, mis on ühe meie sõbra poolt tehtud, kes on Mare ja need on niisugused regilaulu moodi lood. Ja huvitav on endale ühte lugu, Me pärast laseme ka vist saate lõpus selle nimi on päike, et et selle pärast huvitavad lood, et need tegelikult on hästi nagu Vaimse kallakuga tegelikult lauldi ainult tihti higitelgis ehk siis indiaanitelgis varem nendel olid siuksed nagu palved. Ja siis ja siis mul on niisugune tunne tekkis, et kuna neid laulame, sealt tekib niisugune, Kanadas on öeldud, positiivne energia lihtsalt lihtsalt, mis nagu nagu laieneb ja, ja noh, meie kontserdile võib näha neid laule, lauldakse kaasa. Et kontserdite puhul ongi hästi oluline, et mina ei pea ennast nagu üldsegi tähtsamaks kui keegi mees, kes istub tagareas. Sest me mõlemad osaleme, et inimesed ei tule, ei tule mitte meid nagu vaatama, tulevad kontserdile osalema, oled sellest saavad aru, noh, raske on tegelikult mitte aru saada, kui sinna sisse satud, siis enamus inimesi teeb seda automaatselt, ülejäänud tuled lihtsalt kaasa. Ehk siis kommunikatsioon ja bändi ja siis inimeste vahel on hästi oluline. Aga kuidas tundub, et kuidas inimesed kaasa tulevad, kas teil on publikut erinevast vanusest või on rohkem noori? Noh, ma arvan, et võib-olla on rohkem noori, ütleme pooled on nii-öelda noored on ja, ja teised on siis kõikvõimalikud vanemad inimesed Ja kas on mingi vahe, kuidas kaasa tullakse, et kas vanemad on rohkem reserveeritud? Lihtkõige lihtsamad on meie jaoks iseenda kontserdid sest kui me teeme iseenda kontserdi kuskil muusikamajas või kodulinna maja pööningul, siis tuleb kindlasti sinna kohale mingi suur grupp meie nii-öelda kuulajaid, kes niikuinii automaatselt on selle asjaga kaasas, eks on ju siis need ülejäänud lihtsalt nagu noh, inimestel on instinkt teistega teiste järgi teha, nad vaatavad, kas nagu on pahaks, teeb mulle halba, et ma seda teen. Ideed, kuidas oma hirmust üle saamas, nad teevad seda kaasa. Mhm ja sina tunned, et see õhkkond on alati selline positiivne teie kontserditel. Siiamaani ei ole mingit siukest jah, negatiivseks küll leiame masti, valime niukseid välispakkumisi vahel noh, et et me kunagi läheb pubisse mängima, on ju, et kui noh, alkoholiga suitsetad suutsetavatele inimestel seda, see muusika ei jõua neile kohale, lihtsalt. Kas blokeeringud on nii palju ees, noh nad ei saa sellest lihtsalt aru. Et võib-olla nüüd vahepeal jälle kuulame ühe loo teie plaadi pealt ja sa valisid välja sellise loo pealkirjaga Sa oled hea. Kas sa tahaksid ennem inimestele selle loo kohta midagi rääkida? Et see on väga põnev lugu selles mõttes, et see on ainuke meie lugu, kus on sees, eks roppsõna, mis on selle loo kõige esimene sõna, aga see sõna on põhjendatud ja ühene on see lugu, põnev sellepärast, et et kõik need salmid, mis seal loos, mida mina laulan, on tõestisündinud lood minu iseendaga välja arvatud esimene, mille ma kellelegi luuletusest võtsin ja me teagi luuletas. Ja, ja teine hästi oluline asi selle loo puhul on see, et, et see refrään, refrään kannab hästi nagu meie sõnumit ja see on siis järgmine, et kui sa oled hea, on kõik su vastu head. Aga kõik veel ju seda ei tea, et sa oled hea. Mis on hästi oluline, et sa ikkagi, kui sa isegi oled juba väga nagu positiivne inimene siis ikkagi peab inimestele seletamast, ei pruugi neile kohale hinnangu seletamine, vaid ühesõnaga hea tegemine. Et sellepärast on see lugu oluline, et see kannab meie nii-öelda ideoloogia. Perse valu ja majatav vahtu, kui kustutas tule. Mul ei ole aega vastaste kellelt küsisin täna kell Prii. Kui oluliseks sina seda veab, Tamm, et ansambli liikmed oleksid ka väljaspool sellist bändi tegevust sõbrad. Ma arvan, et väga muidu ei saa. Ma olen kuulnud küll mingist ühte väga-väga geniaalselt nihukest ambient muusikat, kus kolm artisti tekstid erinevates maailma osades 11 tundmata ühe loo kokk on ju ei, see oli väga hea. Aga üldiselt ma arvan, et et kui see, kui nagu vaadata Ta nagu mitte kommertsi vaid päris asju, siis need lihtsalt peab olema, sõbrad. Johanson nüüd ei saaks teha bändi, kui nad ei oleks sõbrad, vennad on ju. Et noh, et sädega, eks õde ka sellega. Et selles mõttes on see ikkagi hästi oluline ja meie bändiga käime tihtipeale koos praegu mina elan Viimsis ja meil on loovutatud mingiks mingiks ajaks üks suur maja, kus me saame koos käia. Et seal me käime võimalikult tihti siis proove tegemas ja laulmas. Viimsis on sellised inimesed, kes loovutavad Maju niukseid täht tähtajaliselt. Et siukseid muusika õhtu näiteks täna tuleb Jaak Johanson külla ja Lauri Sommer ja siis me nagu jagama, mis meil nagu, mis meil nagu on tekkinud vahepeal. See on selline omavaheline kokkusaamine Aga räägi siis lähemalt, kes ansamblisse kuuluvad ka? Kuulub aiva sperkess kes praegu on Rootsis ja tal on jube tahtmine kuhugi Rootsi minna, tal on seal üks peika. Aga ta vist ei teagi, kes ta siis nüüd hakkab kontserdite ajal ainult siin käima või või noh, nüüd ta igatahes tuleb jälle. Ja tema teeb, tema on teinud mõningaid sõnu ja mõningaid viise ja temale sisse kunagine, kes meil laulis, ka saun on kuuliansamblis. Siis on meil Lilian Rein Mets, kes lõpetas hiljuti Muusikaakadeemia ja õpetab neid väikseid lapsi pääsküla keskkoolis. See on niisugune, tundub tänuväärt tegevus, täitsa, see on täiesti tänuväärne. Õpetajana. Siis on meel Priit Jääger, kes, kes on minu arvates üks geni geniaalne siukene. Nagu ma ei oska, öeldakse nagu arvutil põhinev muusik, et tal on sees mingid süsteemid, mis võimaldavad mängida kitarril maha ükskõik millist lugu kohe. Et sa ütled talle, mängi seda, lõbus, ta mängib seda nagu ja siis ütleb immisemale ette, siis ta mängib. Ja siis see on nagu hästi põnev, et kui eksis Joosep, kes mängib tšellot pliita, hakkavad improviseerima siis nad võivad improviseerida nagu, ükskõik mida, on ju ja nad võivad peast mängida ükskõik. Et noh, no mis vähegi neile, mida nad kunagi kuulnud on, et mina siukseid asju nagu kunagi ei oska teha, et et võib-olla see ongi nagu meie bändi puhul hästi põnev, et et mina ja Aive ei ole kunagi nagunii-öelda muusik akadeemilist muusika mitte mingil põhjal saanud, ma ei ole kunagi käinud üheski tundi, noh, muusikatundides ma olen käinud kunagi aga, ja siis teised inimesed on siis nii-öelda professionaalid, kes on lõpetanud mingi mingi ühesõnaga akadeemia on vist enamus lõpetanud. Joosep veel ei ole. Sina mängid kitarri, et sina oled seda siis ise õppinud omal käel. Et raamatutest või inimestelt. Tead, ma ei ole kunagi raamatuid vist lahti teinud, ma võib-olla need tuurid olid ikka alguses pead ees. Aga muidu ma arvan, et see muusika nagu minu jaoks vähemalt muusika õppinemine, miski ei tohi toimuda nagu siukse, nagu punnitamisega. Ma kunagi ei võta, et ma pean kaks päeva, kaks tundi päevas harjutama, et mängin siis kui mu tunne tuleb. Mängin neid laule, mida ma parajasti tahan mängida ja nii see on nagu tulnud. Hästi loomulikult. Eks see, ma arvan, oleneb ka, kuhu sa, mis tasemele sa tahad jõuda ja mis sul see sõnum on, et kas on rohkem sõnum esiplaanil või, või siis tehnika. Sööge kindlasti. Ma arvan, et see harjutamine on ka just nendele, kes nagu hästi omal tehnikad tahavad kogu aeg soojas hoida ja tugevamalt Mina pigem nagu proovin olla loomulik ja siis ma tean, et mulle antakse, see ei pea nagu selleks füüsiliselt nagu arutama, et me lihtsalt üks hetk oskan, et noh, viie aasta pärast on mäng kindlasti paremini kui praegu, kuigi ma ei harjuta iga päev või üle päeva mänginud lihtsalt mingeid lugusid, mis mulle meeldib. Aga bändiliikmetega peaksin edasi minema, eks. Meil on siis Joosep Kõrvits, mida ma ei saa mainimata jätta, et tema isa on kuulus. Ja tema onu on Leopold. Ja tema mängib tšellot. Ja, ja muidu üldse üks üks niisugune bändi niisugune, eks siukse nagu põhifiguuridest peale minu eriti proovides. Ta nagu kontserditel väga sõna ei võta siuke häbelik aga, aga muidu talle nagu hästi suur osa. Siis on meil kaks trummimeest. Üks neist on Johannes Ahun, kes tegelikult on purjelaudu. Ja, ja tal on niisugune raske elu, et ta peab mitu korda aastas käima erinevatel eksootilistel maadel ja niisugustel kuueastes laagrites talunikud kohe saate päris Räkk raske saata. Ja, ja muidu ta on õppinud, lõpetanud muusikakooli ja oskab väga-väga hästi erinevaid niukseid instrumente, mängib tegelikult kitarri, et mõne ta isegi ühes loos Mil mängibki draiveri, aga seda, see on niisugune improvitsi, improvisatsiooni lugu. Ja siis on meil Mattias Siitan, kes, kes on nüüd oma oma hinge peale võtnud, selle meie imepilli hangi. Harjutab kogu aeg. Räägi sellest pillist natuke. Ma räägin sulle, kuidas Hangi leidsin, et Marin Marokos umbes kaks aastat tagasi suvel ja siis. Ma elasin rannas, ühesõnaga, öösel jõudsime randa, vaatasin metsas hunnik metsani rannas, leidsin seal mingi niukse koha, kus tundus, et see on hea magada. Panin oma asjad sinna, läksin jalutama. Heiskama jalutasime, tundsin, kuulsin järsku seda hangi heli on ju niisugune, ma ei olnud seda kunagi kuulnud, ma ei kujuta ette, mis asi siis on ju. Ja siis kõndisin selle heli järgi sisse, heli läks järjest rohkem lähemale sellele kohale, kus fännid. Ja siis ma jõudsin sinna kohale ja vaatasin, et seal, kus mina asjad panin, seal istub üks suure valge habemega mees, kes mängib mingit asja. Ma mõtlesin, et äkki ma näen luulusid, onju, aga ei näinud lollused, et seal oli üks sakslane, kes, kes oli tükk aega Marokos elanud ja ja alati, kuidas seal linnas peatus, siis ta millegipärast magas täpselt seal kaaskohaks välja valinud. Ja, ja tema tema natuke seda nagu õppisin ka ja tekkis niisugune omamoodi soov, et see on niisugune vaimustus, see pill peab kuidagi tulema, et kuna ma Eestisse kunagi näinud ei olnud. Lihtsalt tegin nii, et mulle umbes aasta pärast kuidagi toodi või toimetada, et et see on hästi põnev pill, sellepärast et ta on mängida täiesti trummina siukse kosmilise trummina, aga seal on ka nii-öelda heliredeli peal ehk siis noodid. Ehk siis see on niisugune öelda, saab mängida nii noote kui ka lihtsalt Percussion trumme. Sellepärast ongi põnev, see leiutati, Maroko rahva veel ei ole, ei ole, see oli üldse sakslane, kes, kes selle Pille müüakse minu arust kolmes kohas maailmas vähemalt mingi Poolast tagasi veel müüdi, et üks on Šveits, kus ta leiutati seal Rootsis mingi poodi, Ameerikas on mingi pood Šveitsis mingi mingi kummaline habemega mees, kes ei olnud saksameelse, leiutas selle 2000 aastal, kusjuures, et tõenäoliselt nende alg, algasjaske märske pill ja tundus niisugune nagu suht iidne, onju. Aga noh, eks sobib hästi endiga laste repertuaari. Et tegelikult see tõenäoliselt selle pilli taust on see, et kui kunagi aafriklased või tünnide sisse ma ei tea, kas on Ameerikas või kuskil leid tünni sisse, siis ka siukseid heliauke on ju esinejad, said ka mängida niimoodi nooti sihukse sealt tulnud aga siis vist Niukest sünni jaksa kaasas tassida. Seda nagu jaksab. Vist jõudsin kõik ära rääkida. Just nimelt koosseisu ära. Aga kuidas te end stiililiselt siis määratlete Noh, seda on nii keeruline, seda võiks sina öelda, kui sina kuulad ja eks seal ole sees etno-džässi mingis mõttes popp, see on ju siis mis seal Rocki vist ei ole, et noh, võib-olla on Niukest nagu indi või noh, indi tähendab tegelikult seal Independent on ju, ehk siis inimesed on vist nagu rassi ainult tegelikult Independent tuli sealt, et Independent leebel Esskaksid tekkima. Nende, need nii-öelda bändid, kes ei andnud, ei müünud ennast maha mingile suurele firmale, vaid andsid oma plaadi ise välja, onju. Et selles mõttes me võime nagu ennast nimetage indiks, et see plaat on täiesti meie enda ressurssidel nagu valmis tehtud. Et kokkuvõtteks siis võib-olla etno etno etnopopdžäss, folk kindi. Aga räägi nüüd sellest, et kui te olete tegutsenud umbes aasta aega või et kuidas sa tunned, et kas teid teatakse juba piisavalt, sa ennem rääkisid, et valiti omal neid esinemiskohti. Et samas on ju ansamblile alati hästi-hästi oluline, et oleks esinemisi, et et on teil neid nii palju, et on võimalik väga palju juba valida. Et pakkumisi nagu tuleb siia-sinna, aga me ei ole nagu ennast nii-öelda promonud, et saatnud mingitesse üritusturundusagentuuridele või asjadele oma plaat ega midagi, et ma arvan, et me noh, keskmiselt kontserti võib-olla korra kahe kuu jooksul korra kuus detsembris oli võib-olla neli-viis tükki on ju. Et, et oluline on lihtsalt see, et nagu vahetevahel saaks jagada ja ja just see, et kui me iseenda kontserdi teeme, siis me teame, et alati on inimesed seal, et seal ei ole nagu mingit nagu küsimus, nagu selles, et inimesi ei tuleks või. Aga samas ma just mõelnud, et kuna minu arust see muusika kannab positiivset sõnumit kui sellist, onju ja võib-olla muudab lihtsalt noh, see on, ma olen majandus, läheb, et see on natuke nagu niisugune ravi on ju, et et sa ei pea kuskilt sellest käimlat, sa kuulad seda muusikat, teda mingis määras sisendab sinusse positiivsust kui sellist, on ju teraapia muusikat. Muusikateraapia. Oli jutt pooleli. Kaskist. Segasin talle vahele ja rääkisime kontsertidest, eks ju? Ühesõnaga, jah, me igaks juhuks noh, me väldime kindlasti paar kõikvõimalikke selliseid kohti ja, ja nüüd meil on, sõbrapäeval on kaks esinemist koolidest. Me vaatame, kuidas need lähevad, et hästi oluline on see, et me saame selle esimese koha ise ette valmistada, siis tuleb kõik me tavaliselt küünlad ja siuksed, nagu õhkkond tekib juba ennem kui inimestena kohale jõuavad. Et me ei tea, kuidas, kuidas nendes koolides on, et me mängime kindlasti selliseid välja, et et me oleme, me oleme Pärnus oli niisugune huvitav, huvitav. Mark Soosaar kutsus meid Pärnusse detsembris ja seal oli niisugune võib-olla esmakordne kogemus peale esimest kontserti siis esineda täiesti võõrastele inimestele ei vaadata, kuidas on nagu sulasid kokku, ehk siis seal ei olnud kuulajaskonnas oli ainult üks inimene, kes varem kuulnud, onju ja seal kokku oli üks, 45 inimest. Ja kõik siuksed prouad peamiselt istuli, üks inimene, mingeid väikse lapsega ja siis nagu noh, minu enda jaoks oli hästi suur saavutus, et kuidas need prouad sulasid muusika sisse, kuidas need lõpuks olid sellest nii vaimustuses, et see on hea märk, et me ei ela, ainult valan rasva, oled nagu ka uusi, uusi inimesi nagu kaasata, aga muidu ma ütlen seda küll, et me hea meelega esinemine kõikvõimalikes esines kõikvõimalikes rahvamajades üle Eesti, et kui keegi kuuleb seda teiega, siis kontakti saab kodulehelt kõige lihtsamini. Mina vaatasin teie kodulehte ja seal ei ole päris täpselt ei ole välja loetav see meiliaadress sinu meiliaadress ei ole. Et selle üle kantri natukene natuke uuendame seda, kas telefon. Selle, kes praegu kuulavad, et siis te saate ühendust, kui te kirjutate Tommyle. Jah, minu minule võite meili kirjutamise meiliaadressi tom ät Traveller poee Traveler on siis nagu rändur inglise keeles. Olid üks plaat, on teil üsna värskelt valmis saanud, et kas te juba planeerite järgmist plaati. Me siin väga ei planeeri vaatama, kui tekib niisugune hulk lugusid, mida võiks, võiks nagu plaatidele panna, siis me seda ka teeme, võib-olla heal juhul tõesti on võib-olla järgmine detsember juba meel mingi, sest meil neid lugusid nagu tekib, tekib niimoodi alguses nagu aru, aga iga paari proovipäeval tekib jälle mingi uus lugu, et meil praegu on näiteks 24 lugu, mida või 25 lugu minema võiks kontserdil mängida ja seda on liiga palju natukene, et üldse mängida, et tavaliselt proovimisel 18-ga piirduda. Kui võimalik. Kus indigolapsi nüüd lähiajal näha saab, sa rääkisid, et koolikontserdid on teil sõbrapäeval, 14? Veebruar. Aga see on nüüd selline kinnine asi, et, et kas on mingit avalikku esinemist Cadil tulemas? Jah, järgmine, siis kolmapäeval sõbrapäev vist on ju teisipäev on siis sõbrapäeva eelnev päev siis seal sõbrapäevale eelneval päeval on meil kontsert kodulinna maja pööningul mis asub Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoovil Tallinnas. Et kes veel seda praegu kuulavad ribadel rutt osta saiakangi kohvikusse ja seal võib veel olla pileteid järgi, ehk siis ehk siis praegu piiratud kohtade arv on piiratud kohtade arv, sest noh merimeel meelde inimesi koju saata, et meil on juhtunud seda, kus me oleme 40 inimest pinud koju saatma, aga me korraldasime kohe järgmise kontserdi, et nad kõik saaksid tulla. Et sellepärast tasub piletid nagu eelmüügist ära osta, sest me meil ja. Et hakkame nüüd varsti vaatama selliseid esinemiskohti, kuhu mahuks rohkem inimesi. Ma olen mõelnud selle peale, ma mõtlesin nagu kirikuid, et võib-olla tekib mingi side mingi kirikuga, sest need on, see tundub nagu õige koht. Lihtsalt keeruline on see, et, et kui hakkad kuskilt broneerima mingit kohta, siis sellel on mingid rahalised nagu nii-öelda tasud, et tegelikult korraldada 100-le inimesele piletihinnaga kuni 75 krooni kontserti, kus sa ise jääd veel nagu plussi on peaaegu võimatu. Te peate panema need kohad endast huvituma. Nemad kutsuvad Teid. Sundis, jääb üks mure ära. Jah, küll inimesed korraldavad ära, me tuleme esinema, et see on väga hea. Just aga kui pikka eluiga sa indigolastele ennustad? Ma ennustan talle suht igavest eluiga, võib-olla mõningate pausidega ajal, mina käin välismaal ühesõnaga reisimas. Et meil veel siiamaani ka, et vahel keegi asendab kedagi, et neil on niisugune sõprusringkond suurem, kes kes, kes vahel tuleb, laulab, vahel mängib trummi. Aga sina, see vaimne isa nii-öelda oled sellel ansamblil siis sind vist eriti asendada ei anna. On keeruline, keeruline, aga ma arvan, et nad näiteks mingid kui keegi kutsub sünnipäevale või kuskile siuksesse kohta, siis nad kannavad väga või ühesõnaga, need inimesed, näiteks, kes ei ole enam neid kuulnud on ju nii-öelda kontserdil käinud, siis nad võiksid nagu minna ilma minuta, sinna ei oleks ka hea, aga lihtsalt võib-olla võrdlusega. Kuna mina räägin kontserdi vahel hästi palju jutte mis on seotud nii lauludega või üldse ka, mida ma olen kogenud viimasel ajal, siis ma näen, et see on hästi oluline osasesse kommunikeeruv rahvaga ja tekitab just nagu emotsiooni nende laulude vahepeal. See on selge, aga siis inimestele, et kellele nüüd tekkis huvi sellise ansambli vastu nagu indigolapsed, siis siis kindlasti hoidke silmad-kõrvad lahti, et kus neid kuulda ja ja võtke ühendust, kui on võimalik neid kuhugi endal kutsuda. Ja sinule, Tom suur-suur tänu täna siia tulemast juttu rääkimast ja soovin sulle palju päikest. Ja meie viimane praegu ongi sellelt plaadilt päike. Oma olemuselt arenevaks muu. Mitmes Eestimaa paigas saadi möödunud kahe nädala jooksul kokku et arutada pärimusskulptuuri teemat. Näiteks Jõgevamaa kultuuritöötajad leidsid, et on ikka hea küll, kui keegi tuletab meelde kõige esmasemaid asju et olla väärikas, tasakaalus ja seda kõigis oma rollides. Ning et seda on hea teha ikka tähtpäevade ja pühade aasta ringis. Harjumaa taluliidu juures tegutsev pärimuskultuuri õpikoda Tiia saa sepa eestvedamisel käib juba mitmendat aastat talust talusse sedasama asja tegemas. Juurte otsimine, mis on tegelikult siinsamas käeulatuses arutamas toimivat ühistegevust ning mõtlema sellele, kuidas tekitada pühaduse tunnet igasse taas uuele elule, ärganud tallu, korterisse või majja. Viimati saadi kokku Karu talus Saku vallas. Sangastes aga on hakanud koos käima inimesed, kes tahavad oma isikliku elu ajal ringi rikastada sel viisil, et oma pärimuskultuuri teadlikumalt rakendama pida ja seda ikka oma isiklikuks õnneks. Ja hea on seda ettevõtmist teha koostöös. Ja nii ongi selle kursuse eest hea seisnud rahvakultuuri arendus- ja koolituskeskus, Valga maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond ning Sangaste vald. Jaanuarikuu lõpul kohtusid kursuslased teist korda. Esimene kord oli mardilaupäeval üheksandal novembril. Kahe kokkusaamise vahele jäi hulgaliselt tähtpäevi ja pühasid mille hulgast koostöös oma perekonna naabrite kolleegidega valiti välja üks või kaks tähtpäeva või püha mida senisest tegevuste rohkemalt ja Eesti rahvakalendripärasemalt tähistati. KUI Hummulist kuue Antslast sirgu Liinast Vastseliinas sangastest pärit inimesed kirjeldasid, mida ja kuidas nad siis tegid, tõusid kuulajail heast meelest ihukarvad püsti. Mis tegi siis kõige enam head meelt? Eks ikka ühine ettevõtmine ja nii küsisimegi üksteiselt, kust me oleme võtnud selle arvamise, et Meie perekond meie lähedal, et töökaaslased või kodukandi inimesed ei taha milleski kaasa lüüa, et ikka tuleb üksi kõik ära teha. See ettevõtmine kinnitas täiesti vastupidist. Et kogu pere erinevad põlvkonnad ja lähisugulaste perekonnad või sõpruskond või huvialakaaslased või oma õpilased olid kaasatud nii, et igaühel oli täita mingi roll või ülesanne. Ja kogu tegevust ristiti ühiselt suure rõõmu ja naudinguga. Millised tähtpäevad valiti? Valga muusikakoolis peeti toomapäeva Uue-Antsla, naised aga taliharjapäeva laatoris. Tehase talu pere valis näärilaupäeva mardipäeva peetid sirgu, Liinas hingedepäeva aga asuka talus üraski külas Vastseliina vallas ning Vastseliinas peeti samuti mardipäeva. Aga kolmekuningapäeva Sangastes. Üks selle kursuse naine, kes on sündinud Sangastes, ütles eelmisel korral peale ühist Sangaste kandist pärit mardilaulu laulmist. Et see on bordooniga laul, mis on omane just selle kandi lauludele. Ja see tuli mõnusalt mardipäevapäraselt ja Sangaste kandipäraselt välja. Ta ütles, et tänu sellele laulule tundis ta esimest korda tõelist oma kodukandi Sangaste kandi tunnet. Eks ole seika imepärane. Ja nüüd kuulame ühte teist sealtkandist pärit laulu. See on hobusemäng, mida võib mängida kõigil tahta vabadele pühadel, eriti sealkandis. Ja selle on sisse laulnud ansambel vägilased meelika Hainso eestlaulmisel. Nüüd tahaks taga teada lähemalt, kuidas siis neid tähtpäevi pühi tähistati. Loomulikult ei ole võimalik selle väikese aja jooksul kõigest teile aimu anda, aga mõned hetked ikka küll. Hingedepäev põletati palju küünlaid oma toas ja taluõues loeti eesti rahvakalendrit ning tõdeti, et ka meie oleme neil päevil jätnud kõrvale kõik suuremad tööde tegemised. Aeg ise justkui nõuab vaikust ja rahu. Tõnistel koosistumistel. Õhtuti sai meenutatud tihti kadunud lähedasi, vaadati fotoalbumeid, samuti jäeti õhtul söök lauale. See kõik tuli iseenesest. Saun on meie peres püha paik, meil on arhailine vana suitsusaun, millega seotud väga erinevaid mälestusi. Selles saunas on käinud väga palju toredaid inimesi, kelle juurde on saunas olles end millal tahes mõnus tagasi mõelda. Veel meeldis inimestele sellel tagasi ja sissepoole vaatamise ajal kuulata klassikalist muusikat. Valdav tunne oli sellel perel ühtehoidev ning kaitstud koos oldi. See ongi kõige olulisem. Ingrit lõpetab oma kirjelduse nii. Koos olime ja oleme me kõik meie, kes oleme jäänud siia ja nemadki siit lahkunud, kuid kes on ometi koos meiega maailma otsani teise hingedepäeva Hummuli põhikoolis, läbiviijaks eestvedajaks oli Endla ja tulemustena sai ta kirja. Niisugused asjad. Lastel kasvas huvi vanade kommete ja tavade vastu. Loodetavasti tähistatakse peredes rohkem unustusse vajunud tähtpäevi. Kasvad tegijate omaalgatuslaulud, mängud, nende ühine leidmine ja isetegemine. Õpiti hoidma pärimuskultuuri toomapäev tegija eestvedaja Koidu Valga muusikakoolis. Tahma Toomas tuli välja väga vahva. Uste taha viimine oli salapärane ja põnev. Muusikakooli õpetajaid tabas kerge hämmeldus ja kohe ei osatud seisukohta võtta. Suurt keskustelu neil omavahel ei tekkinud, aga omavahel vahetati mõningaid tähendusrikkaid pilke. Lapsed said teadmisi ja kogemuse sellest tähtpäevast ja olid väga hasartsest tegevuses. Kaks tundi lasime tahma Toomasel töötada ehk mööda muusikakooli ringi rännata siis et Toomas lõpuks oma klassi ukse taha ei toodaks, sest õpetaja tööpäev hakkas lõppema ja ei või lubada, et tahma toomas enda ukse taha jääb. Siis viidi tahma Toomas ehk niisugune halb must ehk must välja valge sisse prügikasti. Nääriõhtu pereema Koidu eestvedamisel üllatavalt kergesti rahulikult ja rõõmsalt tuli pere ühistegevusega kaasa. Kõike märgati. Kogesime väärtuslikkuse pühitsemise tunnet ja omapäraselt vaikne, rahulik ja mõnusalt toimetas ka õe mehe poolt loodud näärisokk. Aarne eestvedamisel peetud mardipäev. Maskeerimine õnnestus hästi, kõik nägid välja naljakad ja oma rollile vastavalt. Pererahvas võttis hästi, vastu läks meie mängude ja tantsudega hästi kaasa. Kuna meil oli ka pillimees kaasas, õnnestusid hästi kõik tantsud ja laulud. Pärastisel mardipeol meenutati ühistegevust ja oldi väga rahul. Lubati kindlasti järgmisel aastal uuesti marti minna. Sedapuhku siis Aarne sõpruskond, 10 12 inimest. Kadripäev eestvedaja Kiira. Tantsud laulud, sketšid, kõik olid selgeks õpitud. Toredad kostüümid. Teel imetlesime 11, kui nutikad me oleme. Kes oli aga ennast ilmekamalt värvinud ehtinud Edika, kino ja Kadrilikum välja näha. Koorkülapäevakeskusesse jõudes lõi meile ninna mõnus lihapirukalõhn. See oli märk sellest, et me olime oodatud, sest sihtkoht oligi koorkülapäevakeskus. Lõime siis oma laulu lahti ja lahke pererahvas võttis meid rõõmuhüüetega vastu. Kõik oli väga rahvalikke lõbus tantsijad, kadrid võtsid oma tantsuriigi tantsima ka pererahva, mis omakorda tekitas elevust. Kõige suurema üllatusena tuli puskilise sabaga saunaviht sabaks vehkides. Tal olid suured oinasarved ja tagurpidi lambakasukas seljas. Pererahvas tahtis siku välja ajada, aga sikk ei läinud. Iaina kimbutas Kadri Cité pererahvast nõudes endale head ja paremat ega jäänudki muud üle, kui siku soov täita. See kadriõhtu kestis seal perekeskuses neli tundi. Merle eestvedamisel pidasid Uue-Antsla naised taliharjapäeva mida ta kirjutas lõpetuseks. Mulle meeldis ettevõtmise juures see, et kõik olid tähtpäevaks valmistunud. Leppisime eelnevalt kokku, kes mida kaasa võtab ja kes mida teeb. Kuna mina olin kutsuja, siis ruumid ja muu vajaliku valmistasin ette, mina. Lastele meeldis ka meie koosviibimine, pojad küsisid, et mis see Tõnn on ja mis tast saab ja kas järgmisel aastal ka toimub selline sündmus. Naised, kes kohale tulid, olid enamus ettevalmistusi teinud. Kõigil olid hinged ja meeled avad kordagi tekkinud ebamugavustunnet. Naersime enda üle, et ei ole muud teha kui seasaba puu alla jätta. Ühises vestlusringis visati õhku mõte, et võiks oma külanaisteklubi asutada kindlamalt. Kindel on aga see, et saame kokku ka edaspidi, et erinevaid rahvakalendri tähtpäevi pidada ja otsida sealt üles midagi sellist, mis sobib just meile. Mida täpselt nüüd Uue-Antsla naised tegid? Ei oska kohe öelda, aga kui keegi sinnakanti satub ja naisteta enda hulka võtavad, siis nad näevad, mis oli see Tõnni vakk, kuhu see sai, millisesse peresse ja mis seal sees on ja kuidas järgmine aastasele Tõnnivakaga edasi toimetatakse. See oli siis väike ülevaade Sangaste pärimusskulptuuri kursusel toimunust, kus inimesed otsustasid oma aastaringi rikastada ja kui mitte iseenese tarkusest, siis esivanemate omast. Ja nagu me kuulda võisime, see õnnestus. Inimesed olid väga rahul iseenda ja oma lähedase ümbruskonnaga. Aitäh ene Lukale. Ja ongi minul jäänud omalt poolt teile soovida veel ilusat õhtu jätku. Ja kohtumiseni järgmises pärimustris. Olge hoitud.