Tõniste, Irel, sina oled omamoodi õnnelik inimene, sest kui teised, kes linnas elavad, nädalavahetusteks maale sõidavad, siis sinul seda muret ei ole, sul on oma maja, oma aed, kus sa saad tegutseda just nii palju, kui ise tahad. Kui kaua sa oled sedasi oma majas elanud ja, ja aiaga tegelenud? Terve elu. Ma ei kujuta ette, mis on korteris elamine. Väga vabandan kõigi nende kuulajate ees, aga ma tõesti ei tea, mis on. Aga oled sa kogu aeg ka siis aias toimetanud? Ja nii kaua, kui ma ennast mäletan. Väga õnnelik lapsepõlv olnud maal külas, kus ma sündinud olen. Ühed, vanavanemad elasid ühes küla otsas, teised elasid teises küla otsas, mõlemal olid aiad. Laiendus ongi niisugune läbi põlvkondade, et ma ei ole see, et kas läheb puukooli, ostab sealt midagi vä? Muidugi ma ostan sealt ka. Aga mul on väga paljudel taimedel lüpsis kõik marjapõõsastel puudel, lilledel, minul minule tähendus minu aias. Kust nad on tulnud, kelle käest nad on toodud. Et igal asjal on oma lugu? Olengi mõelnud, et ma olen juba nii vanaks saanud, et peaks hakkama kirja panema seda, et selle teise ja kolmanda taimelugu näiteks lõhnav kuslapuu on pärit minu lapsepõlvest ja kindlasti kuskilt veel varemalt see on minu ema poolt vanaema pärandus minule. Täpselt nagu need tavalised aegset vanaemade lõhnavad nartsissid, need poeedinartsissid ilusa punase ringiga südames ja siis ka need seltsile õitsevad valged tavaliselt topeltnartsissid, et see on nagu ema poolt vanaema pärandus mulla. No kindlasti on suguvõsast pärandatud ka need rohelised näpud, sest võid tunda asjade vastu huvi, aga nad tööduga kasvama minema. Noh, sellega on nii ja naa, et ega ei pruugi isegi seal roheline pole alati kõik asjad kasvada õppinud aiandust ei ole üldse õppinud laialdast, ma olen täielik autodi takt. Aga mul on olnud väga autoriteetsed õpetajat, kelle järgi ma olen proovinud, joonduda. Esimene niisugune teadlik õpetaja oli kunagi naturalistide jaamas Maiebist siis järgmine tuleb kuskilt. 15.-st eluaastast oli Laine Lepp, kes on iluaiandusega tegelenud, võib-olla nendele see nimi ütleb. Tema oli esimene, kes sai Lennart Meri käest oma aia eest, nagu kaunima kodu tiitli sai, ma olen isegi tema aias, seal sib linnud ja aidanud tal temaga samal ajal tegelikult isegi sutsukene. Varem tuli minu ellu selline õpetaja nagu Jutas oled taeva. Tema oli tol ajal 70. aastal maalilisi instituudi ehisaianduse grupi juht Juuliku katsebaasis tööd. Mina koolipoisina lugesin tema artikleid, paar aastat võtsin hoogu ja siis ükskord kõndisin sinna tema juurde välja. Niuke juhtunud just sobiv moment olema, aga ma olen olnud eesli järjekindlusega ja, ja läksin tagasi ja noh, välja ei visatud, kuigi nüüd on nagu üle 10 aasta kontakte ära kadunud, aga ikkagi need taimed kasvavad ja tihti mõtlema teemal, et kuidas oleks seda või teist asja teinud või mis nõukogude oleks mulle nagu asjale andnud. Ja sa lihtsalt läksidki nende juurde, ütlesid, et ma tahaksin teada nende asjade kohta, kuidas need käivad. Ma olin juba ise kasvatanud, Ma olin lilli juba kollektsioneerinud, et noh, meil olid juba veski mingid teadmised, muidugi kindlasti mitte nii nii süstematiseeritud, nagu on õppinud inimestel, aga noh, ma ei tea, aastakümnete jooksul nad mind igatahes kunagi välja andnud. Kas ma käisin, vahest tegin nendele koolivaheaegadel ka palgatööd ja ja siis üks vahepeal nõpetajali veel õigus Harku järve aiandussovhoosis oli puukooli juhataja või puukooli, agronoom oli laine kannel, ma käisin ka mõned aastad seal tööl suveti ja siis oli seal veel üks vanapapi agronoomi papiaru oli ta perekonnanimi, maa, eesnime tõesti mäletad? Võtsime kuu aega neid mullaproove, Eestimaa muld oli kunagi aastakümnete tagant kõiki läbi uuritud väga peensusteni, et see oli küll nii tuim töö. Aga tema seletas ära, milleks me seda teeme, miks seda vaja on? Mõtled sa praegu ka mõnda sellist tuima tööd kodus aias tehes, et miks seda on vaja ja miks seda tuleb teha, sest alati ei saa ju õieilu nautida ja seemne mulda panek on ka võib-olla tore, aga sa oled rohida ja hoolitseda ja vaadata. Aga see tuima töökoht on, sellele saab jälle mõelda kas oma kutsetööle või 11 kõik, millele, kui ta on niisugune, noh, ta läheb seal nii automaatselt kaevad seal tulbisibulaid või rohid või kevadel kobestatud maatsid taimede alla või ükskõik mis on samas maanteed ennast ja puhkad ja samas mõte liigub või mõtled mingite järgmiste aiatööde peale või, või ükskõik mille peale. Millised on sinu lemmiktaimed tellorkonnas? No see on minu viimaste aastate niisugune, et noh, vanasti olid niuksed kitsamad ajad, siis neid ei olnud ju kuskilt kätte saada, see on minu viimaste aastate Ta hobi. Kui palju seal neid on? Ei olegi nüüd praegu niisugust väga täpset statistikat ei saa olla, sest eile eile tulid vihmad, sordid, aga ma arvan, et kui ma ritta löön, et siis kuskil 80 Saabist nüüd täis küll. Aga nad on kõik eri värvi erisugused, eri värvi ja erisuguseid eri suurusega osa puhkavad alles keldris, ootavad sel nädalavahetusel välja toomist. Aga noh, on juba näha, et on kasvama hakanud ja ega ma ei teagi, kas päris kõik on säilinud. Ma ei ole veel ükshaaval kõiki torkinud. Läbi aegade on minu lemmiktoalill olnud, kalla, kalla meie majas olnud ka minu lapsepõlvest, Adik minu tädi kunagi tõi meile, kui ma olin mingi kolme viieaastane ja see on minu. Kuna mul on talvel sünnipäev ja tihtipeale vanasti, kui mõnes majandis töötasin, seal oli ka väikeaialt, siis talvel toodi mulle alati seljad seisnud kallasid ja ja ma olen neid ise kasvatada keskkoolipoisina täiesti natukene endale nagu lisa teeninud nendega, et täitsa tavaline valge kalla on minu üks lemmiklill. Aga milliste lilledega sa alustasid, mida sa kollektsioneerima hakkasid? Ma alustasin tulpidega, tegelikult olen kunagi 30 400 sorti täis ja selle paralleelselt tulpidega olid ka nartsissid. Neid sai kuskil 60 sorti, noh, tulpidega sai niimoodi, et muu elu nagu hakkas segama sisse neid natukene koomale tõmmatud ja ei olnud kunagi sattunud näriliste rünnaku ohvriks. Ja 96. aastal lihtsalt kollektsioon lõppes ära, sest sai ilusti suvel üles kaevatud sordinimed, kotid ära puhastatud ja mul ei olnud niisugust lugu, sest noh, närilised on tegelikult väga ohtlikud tulpidele ja krookustele. Aga mul ei olnud aastakümneid jooksul sellist kogemust ja kui ma siis septembris tahtsin hakata neid maha panema, siis umbes 6000-st sibulast ei olnud mitte ühtegi järgi. Kõik need kotid olid rottide poolt põhjast ahted ära viidud, ära söödud. Ja seal masendav tagasilöök. Eks seal ikka õpetasid, ütleme, 70.-st ma olin korjanud, et ma olin näinud põlde, kus olid need 10-st 1000-st paar sibulat, kevadised, ühesõnaga ma nagu ei osanud ise seda Mis asi on iluaianduspoolega, on ju puhtalt praktiline aiandus või kuidas seda nimetatakse köögiviljad. Kolleegid on rääkinud sellest uskumatuid lugusid, kuidas sulle kingiti sünnipäevaks suur ilus paprika, mille seemned sa välja võtsid ja nendest said uued taimed ja uued viljad. Ja see oli niisugune võimas, see oli mingi, ma arvan, tiks 400 grammine minu eluaegne raadiokolleeg mulle kinkis. Ja ma arvan, et selle paprika järglasi on mul võib-olla seal kuskil seemnepakkides praegu, et mul niuke Tode komme, et kuskil külas käia, ükstaskõik, mis siis, ma võtan sealt, korjan seemned ja panin lusti vanasse kirjaümbrikku või kuskile raadiomajas juba mõned sekretärid saavad nad juba aastakümneid. Suured vanad ümbrikud minu seemne varjamiseks hoiavad alles ja annavad. Teatud aja tagant jälle mulle, Tõnis, sul läheb vaja. Sina saab kuupäev, jah, korjamise koht ja kõik peale ja see ongi, vahest tuleb jälle maha külvata. On sul nii palju ruumi, et sa jõuad kõik seemned maa külvata või käid ka, vahel? Ma tea, metsas põllul puistad ja pärast on lilleväli. Ei, ei, mul ei ole ruum ja mul on aias üldse praegu põlvkonnavahetused, aga noh, selles suhtes, et kui sa küsid niisugust asja igatsugu nalju teinud, olen salatid, salatisorte kollektsioneerinud, panen, kasvatan teatud hetke, kõik eesti tomatisordid ühel aastal. Ma olen Eesti rukkililli kollektsioneerinud põllu pealt korjanud paari aasta jooksul seemned kaks korda isegi nad maha külvanud ja on tõesti päris erinevad. Aga neid loodusesse tagasi viinud? Ei, ma ei ole neid tagasi viinud, sest noh, Kunipsika rukkis kasvatatakse siis on rukkilill ka veel Eestis olemas ja noh nagu me kuulame, rukki pind läheb jälle vaikselt suuremaks, nii et on neid küll jaganud teistele, et noh, aga nad ei ole küll nii sügava huviga inimesed olnud, aga ma olen neile lihtsalt niisama neid andnud. Et kasvatage oma rõõmuks. Kas aia kujundamine oma aias toimetamine, kuivõrd loominguline see on, kuidas sa paned mõtte lendama, et sa vaatad mõnd puudmanud kohta ja juba näed, mis seal võiks olla. Või see kogu aeg ennast uuesti loobia loob? Aed ei saa kunagi valmis, et sellele ei tasu nagu loota, et kui siin inimesed saavad uued krundid ja teevad ja mõtlevad, et ah kolme või viie aasta pärast, siis on kõik valmis, ei saa mitte kunagi valmis, siis tuleb üks külm talv ja teeb niisuguseid korrektiivid, et noh või siin mõned päris kuulsad kollektsionäär kirjutanud vahest artiklites, et noh, need on täiesti külmakindlad, ma ei usugi, et on ühtegi päris külmakindlad taim Eestis, sest lihtsalt oleneb selle selle hetkeoludest, kuidas see külm on, kuidas lumega kaetud või on need lilled üldse kaetud või, või taimed või kuidas nad on sügisel sellele talvele vastu läinud, et noh, see on, ma arvan, niuke hetke asi, aga noh, aia kujundamine. Kunagi meil oli küll põhimõte, aga meie aeg on praegu küll ainult täiesti vaba, aga noh, see on täitsa filosoofiline asi, kuidas keegi tahab, eks ole, see on täiesti nii. Samas, ma pean ütlema, et üle harida küll ei tasuks, sest tuleb arvestada sellega, et kui puud lähevad suuremaks ja kõik sellised asjad, et uude sõbrad on ju seened ja igasugused osadel taimedel bakterid ja kõik, et kui steriilseks Arime, et noh, ma arvan, et meil, kes on niuke kohutavalt korras korra, armastasin talle endale seal hea olla. Nendel taimedel seal ei ole hea. Aga sinu aias on taimedel hea, on seal ka loomadel hea, ma mõtlen, mingid väiksed, võib-olla oravad, siilid, linnud, kindlasti. Et ma ei oska öelda, kas need on, ju neil on ja tihased ei ole nagu ära läinud. Me oleme 10 aastat, nüüd ma olen neid ka päris teadlikult söötnud ja rähk käib meil tihti ja talvel isegi tuleb ja kes meil seal veel orav meid aeg-ajalt külastab, teeb meie pähklipuu korralikult tühjaks. Mis me järgmine aasta leiame kevadel igalt poolt meeletult, kus need tõuseb ja siin on meil tõesti läbi aegade elanud, ma ei julge öelda, kas te praegu ka on, aga noh, ma jätan talle täitsa teadlikult sügisel mõnda kohta lehti ja prahti ja nii et noh, ma loodan, et on ta ikka ennast jälle aeg-ajalt ilmutab. Ekstra teda küll toitnud, aga nii ei ole, aga. Senisega kui vahel elus tuleb ette selliseid raskeid hetki. Kas sa oled lihtsalt väsinud või paljugi, mis? Kuidas siis aed sind aitab. Veedad sa seal rohkem aega? Ma ei oska seda öelda selle peale tõesti mitte midagi on olnud väga rasked, tõeliselt rasked mitte ainult hetke, vaid aastaid. Aga seda ma ütlen küll, et laed aitas, sest perearst kirjutas küll mingisugust tabletid välja, aga ma võin käe südamele panna, et need jäid võtmata. Kuulge, see teadmine, et nad olid võib-olla Tšaed aitas, ma ei oska öelda, eks ta selline koht on ikka küll, et ta peaks olema niisugune asi, kui ta maja juures on, et ta on sel ajal, et kui ta juba kannatab, olla seal ööpäev ringi väljas. Ta peaks olema nagu selle maja või toa pikendus, jätk, et nii ta võiks küll olla. Et noh, seda ma arvan, ta nagu on. Ja siin on alati hea minna, seal, sa ei tunne ennast kunagi halvasti, isegi kui on mõni mutt ära söönud või lõõri ära söönud. Mõned sibulad. Et ma tead, ma võin öelda, et noh õnneks sõltumatu ei ole meie aias käinud, kuidagi on läinud nii korda, ma tean küll, mis ta on tuttavate pool näinud, kõik müüridel on teine lugu, ma olen seal roti aastal neid võtnud, nad kohe päris hoolitsuse alla ja vaadanud, et kuuris oleks, kuna sügisel väele lillesibulaid kaevatelt kuuris oleks endal nagu öeldakse, pidulaud korralikult kaetud, kui nad tulevad siia mujal ka, et aga praegu pole nagu näha olnud. Aga kui nüüd tuleb esimene mai, kui meil see saade eetris on, on sul siis juba plaanid tehtud, mis töid sa siis aias teed? Pikalt on ju vaba? Tead, eks see oleneb, kuidas ilmast on ja kuidas sugulased, pühad aeg reisivad ja ja mis teised pereliikmed võtavad teha ja vahest on mingid pikad maipühade, nagu nad teinekord on, pikemad on täiesti kuivalt olnud, hommikust õhtuni hommikust õhtuni, teinekord ma lihtsalt võtan selle aja lihtsalt istun ja vaatan kõiki, kes seal ümber on lendavaid jooksvaid kõndivaid õitsvaid kuidas on, sest iga kord on ju isemoodi näiteks tänavakevad, meie vaatame küll, võime arvata, et lumeta talv ja vara majja järgi või nii-öelda, et see on täiesti tavaline kevad, ma olen seal mõningate varajaste Kaufanni tulpideliigid, mis teatud kuupäevade järgi õitsevad ju tänavastanud õitsevad täiesti tavalise keskmise kevade ajal varajasel kevadel õitsevad seal juba kuskil 10. aprillil ja niimoodi siis alles hakkasid 25. Aprill. Täiesti tavaline aeg. Sul veel õitseb praegu igatsuguseid, Puškiinijaid ja kirgaslilli ja sellised lilli nartsissid on kohe hakkamas. Ja õitsevad juba, esimesed on lahti ja siis need Gauckmanni tulbid ja niisugused ja praegu vist rohkem midagi öelda. Lõhna kannikene. Üks meie pere, ühe liikme lemmik, sinililled õitsevad. Sest ega mul seal midagi eriti haruldasi ei ole, kes on ära läinud, külmadega on ära läinud, pole enam rohkem muretsenud. Kui sa puukoolidest aianditest spetsiaalset aedassi osta, siis loodusest oled toonud mõne eriti südamelähedase lillevid aineid. Mõned on juhuslikult tulnud jah, kellelegi ükskord käisime kuusetaimede homse, siis tulid ühed kannikesed kogemata sealt üles ja siis sai toodud ja ära määratud koer, kannikesed olid olnud õitsvate advastu siiamaani. Meil metsas tõesti või noh, niimoodi, et me sellega loodusest eriti tõesti midagi meil on niimoodi kellegi käest toodud isa poolt, vanaisa aiast on meie kreegi pärit ema poolt, vanaisa aiast on meie iseviljuvad loomid pärit. Kirsipuud on meil naabrionu käest kunagi saadud, säilis väiksel mingi mitmesaja aasta vanune sort, minu meelest ületamatu niuksed kultuursemalt ploomisordid. Paarkümmend aastat tagasi rajasin istanduse, samal nad jõudsid paar aastat olla Anda täissaagi ja pärast seda täissaaki. Suvel tuli kohutav külm ja pikk läksite ja pärast nagu muretsevadki. Kaksa rapud on meil üks on ka mingisugune tavalise sarapuu mingi pool kultuurne Vormasti tugeva maitsega ja siis on meil üks teine kindel sort. Noh, on ka jälle kellegi käest toodud, üks on tädi Laine, kes kunagi koolipoisina toodud, teine on toodud maalt naabertalu. Vanapapi oli niisugune puude poogia aedniku moodi mees. No ma mäletan oma väga varasest lapsepõlvest, ühesõnaga teda müüamegi polegi enam kedagi, isa keema pole, nüüd mina olen, tead, ja mina hüüan, et sans Robi sobi pähklipuu. Nii et sa tunned kõiki, kes seal aias elavad, kasvavad. Seda küll jah, selle pähklipuu, selle ravib vähki pudeigi isegi meie isa teiselt maalt tegelikult ka mäletan seda onu Roberti täiesti ja ma arvan, et seal meie kodukülas, tema aiast isegi mingisugused mingisugused asjad on veel võib-olla seal kohapeal alles ma ei tea, ei ole küll lähemalt uurimas käinud, aga. Kas on ka mingi tingimus, mis puhul sa oleksid nõus aiast loobuma ei hakka. Oma linnakorteri elanik Kaks noh, ma arvan, et kui ma ükskord nii vanaks, et ma ka ei jaksa enam selle eest hoolitseda, et noh, meil nagu ema teatud asjade eest hoolitses, lihtsalt, kui ta ära hääbus, siis nad jäi niimoodi, eks ole, seda tulevik näitab, see võib ju täiesti vabalt olla, et mõned lillepeenrad tuleb lihtsalt siledaks teha ja muru külvata, ega seal midagi kaasa elu paratamatus. Aga praegu sa oled aiaga õnnelik ja see on üks osa sinu elust, suuri armastatu tasand. Nojah, ta vist küll, ta on vist nii suur osa isegi, et minu elukaaslane tihtipeale minu ajalisi käike ja kui nad on seotud aiaga, aktsepteerib seda nii, et ju ta nii suure osa minu elust on, ju ta siis kõrvalt ka tähendab, et sinivajalik mul on, ma ei tea, ju siis on.