Kas mao istid paistavad Nepaali teiste inimeste hulgast silma ja kui nad, kui need rahutusi korraldavad, kas neil on ka loosungid, lipud? Muidugi, see on terve teadus, tõesti, terve Nepaal on settimine, osariik siinsamas indist ja selles on tõesti täis sirp ja vasarhaid ja plakateid ja anda ehk siis nende Nepaali mõistide liider, kes nüüd põranda alt nii-öelda välja tuli, mõnd uut poliitikat tegema. Tema tema loosungeid ja plakateid on sõna otseses mõttes kõik kohad täis ja see kommunistlik mõistlik, stalinistlik idee ja nii edasi. Sellest sellest kuuleb, seda näeb visuaalselt selle Nepaalis päris palju. Kas te olete kõik veel heas vormis, te olete maha sõitnud mitu mitu 1000 kilomeetrit. No veel ei ole tuhandeid, päris ma arvan, võib-olla viis või 600, meil praegu ette näidata vorm, noh, kuidas ma ütlen, hakkab paranema, võib-olla tegema Eestis keegi erilised, mingid spordimehed ei ole, aga no see esimene šokk, mida Nepaalis peateede pealt kõrvale minnes saad, et need on sellised 20 protsendise tõusunurgaga teed nii-öelda transporditeed mingisugused arengus mille alusel see raha, seda, seda transport ehk siis mingi veoauto või traktor ta kuskil liikuda ja need on nii meeletult järsu nurgaga, et sisuliselt füüsiliselt on, aeg-ajalt on täiesti võimatu lihtsalt jalgrattaga sõita, et siin juhtub ka seda, et tuleb lihtsalt oma 40 kilost ratast käekõrval sõna otseses mõttes käekõrval mäest üles lükata ja ausalt öeldes on tegevus, mille eriti ei taha tegeleda, aga, aga ma arvan, et vorm hakkab paranema. Mitte paar korda juba sõitsime üle 100 kilomeetri päevas ja ja homme, noh, ma arvan, et 114 kilomeetrit medassiliguuriteedi jäämägedest alla nüüd Indiasse saada, et edasi minna botaani poole. Et ehk see vorm maratoni paari nädalaga tuleb, eks me oleme umbes kuskil seal juba tasakesi hakkame jõudma kõik. Aga eks see sõltub palju oludest. Kas teil on ööbimiskohad enne varasemalt valmis vaadatud või lähete ja kohapeal otsite ja kas neid on kerge leida neid ööbimiskohti? See oleks täiesti võimatu. Me oleme jäänud lihtsalt inimeste majadesse, seda nii mägedes kui, kui ka tee ääres. Lähed, poed, ostad midagi süüa, juua ja küsida, et me siin samatutel magada ei või. See on läbirääkimiste küsimusega suhteliselt lihtsalt korraldatav, et ma nägin, et nad on alati selles mõttes väga vastutulelikud, sõbralikud, et ööbimise eest ei maksnud neile kunagi midagi. Aga kui sa lased endale süüa teha või seep või midagi sellist, et neile mingisuguse väikese rahasumma. Ja see on täiesti tavaline praktika Nefaalid mägedes, et kui, kui seal ringi käid, matkaradasid pidi või lihtsalt radasid pidi. Avalik majandus kusjuures ongi üles ehitatud ainult radadele sõna otseses mõttes mägiradadele. Serpad veavad suuri korve kriidi ja teiste toiduainetega lihtsalt üles mägedesse sõna otseses mõttes oma pea peal, kandes 35-st kuni mingi üheksakümnekilone neid radasid pidi seal ei olegi võimalik, seal pole mingit infrastruktuuri, paljudel inimestel ei ole isegi mingit raha kogemust, arveldatakse nii-öelda natuuras, kes toob midagi, annab midagi, viib midagi ja, ja väga-väga. Ühesõnaga need rahasummad, mis inimestel käed on sisuliselt olematud. Kui te millegi eest raha pakute, siis mis rahatäht see on, kohalik raha või dollar või? Nepaalis isegi pealinnast väljas ei ole võimalik eurot vahetada sõna otseses mõttes sularaha. Euro vahetamine on täiesti võimatu. Dollarist võib-olla veel mingisuguse targa, väga nadi kursiga, aga ikka kohalikud rahaketis Nepaali ruupia või siinkandis muidugi India ruupia, aga siin piirkonnas mulle tundub, et mingi euro või dollariga ei olegi mõtet välja minna, et terves selles regioonis ikkagi India majandus domineerib nii võrdes. India ruupia on selline põhi põhivaluuta, millega tuleb arvestada ja asjad ajada ära nii kui botaanika, kuigi ma arvan, et Bangladeshist, kuhu me jõuame, kui ka piiriäärsetel aladel Nepaalis midagi vahetada tahad vingerpussi. Ja te vahetasite pealinnas siis enda jaoks vajaliku portsu raha ära ja. Me vahetasime pealinnad ära, aga muidugi sa tahad üsna pea otsa ja meil oligi suuri sekeldusi. Me pidime saatma ühte Nepaali linna nimega särico Western Unioni kaudu raha. Ühe meie reisikaaslase õde lahkelt oli nõus meid välja aitama ja kusjuures sellised süsteemid töötavad kohalikku majandust. Sisuliselt ei ole, aga väga paljud nepaallased näiteks töötavad välismaal tõesti miljonite viisi, kes Lähis-Idas, Malaisias või sellistes riikides, kus me siis raha koju saadavad. Ühesõnaga see struktuurse Western Unioni rahaülekanded struktuurse töötab isegi tõesti hämmastavalt väikestes külakohtades ja suhteliselt operatiivselt, et Eestis pannakse ühel pealelõunal taha raha vesterni kanjonisse ja järgmisel päeval, kui elektrit muidugi on, siin on see probleem, et elektrit ei ole, kui elektrit on see võimalik kätte saada. See päästis meid seekord, aga jah, tõesti rahavahetusega kaugele jõuavad Xerpaleke ruupiates ei maksasepal eurodes või dollarites maksta ei ole, et see mees ei jõua kunagi pealinna ja tal ei ole sinna midagi asja. Me oleme nüüd päris pikka aega juba rääkinud telefoniga telefoniühendus on ka päris hea. Indias on mobiilivõrk hämmastavalt hea, tõesti, me oleme siin käinud väga kõrgel üleval mägedes ja igal pool mobiiltelefon näid töötavad, tähendab, mis on esimene? Ma ütlesin tänalasele india mobiilikaardi, mille peale ja nüüd räägime. Aga näed kohalikke inimesi tõesti, isegi küla vahel. Suured mastid on üleval päris kõrgel Himaalaja mägedes. Et siin tundub tõesti toimivate mobiiltelefon, helistage jälle. Netiühendus aeg-ajalt mõnes linnas on olemas nagu ka praegu siin Camptokis näiteks, mis on muidugi suur. Aga mis on hinge, internetiühenduse probleemi, ega Nepaalis tohutult aeglane, pidevalt on mingisugune probleem küll kaob vool ära, küll ka katkeb ühendus ära, ühesõnaga seal mingit stabiilset sellist head internetiühendust ei ole isegi blogi kirjutada ja sellepärast siis no ei ole võimalik, et veerand tundi või 20 minutit või veel tootem tund aega rahulikult kirjutada, alati juhtub midagi ja noh, tõesti siin Eesti palavaid uudiseid aeg-ajalt kolm-neli päeva midagi ei kuule, et me saame kuskil neti juurde, ainuke, mida me saame võib-olla uudiste avalehe lahti. Artikli lahti tegemine, see lihtsalt võtab nii kaua aega, et see on suhteliselt mõttetu tegevus ja ausalt öelda, ega närvesööv tegevus. Räägime veel lõpetuseks kõige olulisemast, peaaegu kõige olulisemast vaimutoidu kõrval. Mida te sööte seal? No söögid on, siinkandis sõltub, kus sa oled, kui sa oled kusagil linnad, nagu me praegu oleme, Camptokid meeletult head, tõesti tohutult maitsvad India road ja siin on muidugi hästi palju tiibetlased, tiibeti nuudlisupid ja tiibeti Moomad ja üldiselt selline keedukattelise tikkimine ja odariik, siin on tõesti nagu hästi palju erinevaid toite, Nepaali toidud, Alba, Tiibeti omad rindjaamadega, palju Hiina toitu hämmastaval kombel. Näib, et see mind mingi uus trend hiina hiina restorane on vähemalt siin põhja pool kindlasti. Aga, aga muidugi, mida kaugemal mägedes, seda lihtsamaks primitiivsemaks toit läheb, kiirnuudlid, mida on kerge kanda ja kerge kerge valmistada, mune leiab mõne koha peal või siis lihtsalt riisi paar Carryga köögivilja kõrvale väga-väga lihtsalt kätega söömine on siin täiesti tavaline, et tihtilugu lähed kuskile ja antakse sulle suur taldrikutäis riisi ja mingit kasseti hernehernesuppi ehk tallu. Peale seda süüakse kätega niimoodi mudides lihtsalt kätega käega kohe suhu. Aga all Indias muidugi ma loodan, et meie kulinaarne valikult suurenevad. India toidud teatavasti on tohutult head, et ma arvan, et väga kõhnad nane tagasi ei tule. Igalühel on ikka oma kaust sees, kui ta sealt kätega sööb, mitte ühine kausta. Ja ei või võitja, nii, aga matkaseltskond üldiselt ükskõik, mida me teeme, me seda kõike ei ole, et see on minu teetassis kellelegi oma, et sõltub lihtsalt sellest konkreetsest olukorrast, ei sõltu sellest kohast, kuhu sa lähed. Tihti. Mingisugusel perekonnal ei olegi rohkem kui kolm, neli taldrikut, neil on hea, kui neil püksid jalas on ja mingisugune särgikene teile väga palju, nad lihtsalt paljajalu kõndivaid inimesi, tega, jõukuse või sellise külaliste vastuvõtmisega tavaliselt väga tihtivisti tegeleda. Teejoomise traditsioon on ikka au sees. Ja siin juuakse, teed on kusjuures väga hea, ühtegi metardiilingist, kes diaks Talsiilingi teed meeletult suured tee katandused mäenõlvadel esimega filmima. Tee tehases filmisime ka neid teekorjajaid, mis on nagu hea pilt aga siinne tee on alati väga magus ja alati piimaga spetsiifiliselt tellid ilma viimata teed, siis on see ka võimalik, aga selline india tüübid sai. See on päris selgelt kõik piima piima baasil, et see algab kusagilt siit Pakistani välja piimateed. Aga seda juuakse ikka nii, et piim pannakse juurde, kui teed tehakse. Ja keetmise ajal juba tihti, need ongi pigem piima maitsega kui siis tee maitsega. Selline mõnus jook ja mis on hea ta ideedel kõhtu lahti? Vesipühvlipiimalehmi indie kultuuris. Lüpsed päris tore, on ju vesipühvlipiimateed. CD-kultuur on selline teistsugune meie omast, aga tähtis on see, et selline steriilne me oleme kõik siin juba läbi elanud, päris korralik ja selle kõhuvaevusi osade elavad need, millega praegu, nii et ega siin bakteriaalne keskkond on ikka niivõrd erinev, et kui ka tuleb Euroopast, siis need on garanteeritud. Esimesed paar nädalat päris karmi kõhulahtisust. Mis maitsega vesipühvlipiim, kas te saite seda eraldi maitsta või ainult teiega? Ja oleme joonud, külm vesipühvlipiima ka selline imal rasvane kuidagi teistsugune ole muidugi värskelt lüpsnud, iga viimane teistsugune ja ega siin mingisugusest fassaliseerimis masinast läbi ei käi, et nii nagu lüpstakse, niisugused, aga jood aga sõitev ja hea vähemalt, et siin ja süüa palju ei ole, siis on iga iga iga kalor arvel, mille sa endale saad võtta ja tõepoolest, neid tuleb alati puudu. Vesipühvlipiima eest tänulik.