Tere õhtust, siin toimetaja maris Johannes. Järgnev saatetund on inspireeritud keeleuuendaja nooreestlase Johannes Aaviku kirjatöödest ja seisukohtadest. Kuulete katkendit lavakavast, mille on koostanud Anu lamp koos oma õpilastega. Lavakunstikooli 22.-st lennust. Mängiti seda 2006. aasta kevadel ja laagava tekst on ilmunud ka 2006. aasta lõpu Loomingu raamatukogus. Pealkiri on sellel keeleuuenduse lõpmatu kurv. Selle Anu Lambi koostatud, lavastatud ja kõrgema lavakunstikooli tudengite esitatud Aaviku kava salvestas Eesti raadio avalikul etendusel 18. aprillil 2006. aastal. Päris ja helirežissöör oli Külli tüli. Mängivad toonased üliõpilased, tänased näitlejad. Mihkel kabel, Martin Kõiv, Risto kübar, Lauri Lagle, Tõnn lamp, Mari-Liis Lill, Markus Luik, Ragne Pekareff, Laura Peterson, Ursula Ratasepp, Inga Salurand, Veiko Tubin, Neerourke, Britta Vahur ja Sergo Vares. Karistatud ametid, deta, jumalata, kirjutatakse, kannatatakse, parandatakse, puudutatakse, rahmeldab. Kui mu oma sõbralt, kes eileõhtuse rongiga linnast tagasi tulnud oli teada olin saanud, et meie ühine ettevõte, milleks me suure rahasumma kaalu peale pannud olime, jõudsasti edenema hakkas, siis otsustasin mina esialgu kõiki muutujaid kõrvale jätta kogu jõuga, ainult sellele uuele tegevusele, mis juba paar aastat minu armsa unistus olnud, on pühendada. Taevas, mis saab need kaasa said, kas sa oled, sa tahtsid, aitad organism, idealism, negativistlik, positiivismas, Germanismusi, miitsuski, puhastus, konservatooriasse, parati, rahutuselogitseskisat, toosis baasis fraasis Rütma sündmus. Kriisist seisis see, jään alles vapros. Ära ole nii, Find. Ta ei ole Sukid surehnuks vees, ta väga Anstandigi inimene nähtusesse kasutusesse, luuletusesse keerulisusesse, mitmekesisuses poisse, püsse, õnnelikke kirjanikke, majasid-kortereid-tubasid kindral isi gümnaasiumis vanasid konarliku siteesid mööda sõites vaatlesin, salatuslikkusid, maakohtasid, metsasid, järvesid, põldusid. Ilusatel hommikutel sügavates mõtetes jalutades unistas ta nendest rasketest ettevõtetest tähtsatest ning erakordsetest ettepanekutest tookordsetel ärevatel päevadel rabasse, Borissi linnasse jões udusse pesasse. Tartusse Peterburis, kurbdus, Alptus, Arctus, Haiusivad, kaalusivad, murdsivad, väänsivad, kaevasivad, karistatud ametid, deta jumalatelt kirjutatakse, kannatatakse, parandatakse, puudutatakse, rahmeldab. Kui mu oma sõbralt, kes eileõhtuse rongiga linnast tagasi tulnud oli teada olin saanud, et meie ühine ettevõte, milleks me suure rahasumma kaalu peale pannud olime jõudsasti edenema hakkas, siis otsustasin mina esialgu kõiki muutujaid kõrvale, jättes end kogu jõuga ainult sellele uuele tegevusele, mis juba paar aastat minu armsa unistus olnud on pühendada. See Janales vapros olexonstelongi peale tapavli aitati eksami atestaati streelesti vaata plakaan taevas, keeleline pärlipimedus. Ükskõiksus, keele tunde, lörylemine, keel, instinkti, tumenemine, keeleline vahetumine, keele unustamine, kesgraafia harjumuse türannia, halvakeelse kirjanduse ja ajakirjanduse kaldav rõhu kõike mater, sugestioon, keele, kultuurkeelereform puhastamise korraldamise rikastamise kaunistamise, möödapääsmatu vajadus. Ilma keeleta ühtegi rahvust ilma arenenud keeleta ühtegi kirjandust ilma haritud keeleda mingit peenemat rahva elu aast. Häid sõnu hüüdma, panna vaenlasega häid laule kaasa elada sest inimliku kõne hääleni olla asjas kurdid. See on imelik. See on kurb, see naeruväärt, võhiku naiivsus, keele asjus on suur määratu son, fataalne, paar skoopsus, idealismi ja teenuse puudus on praeguses Eestis on põhivahend. Eesti hinna on nagu liigne söömine, harvade piiriga, rehamis, peenemad asjad härlasega. Meilgi öeldakse viimseil aastail taas nii palju rahvusest rahvuslikust iseolemisest. Aga asi, mis rahvusliku on enam kui miski muu selle eest muretsetakse, hoolitsetakse imevähe. Eesti keel on vaese lapse seisukorras. See võib vedeleda, kuidas juhtub, võib kasvada kui puu metsas. Ükski meie rahvusliku liikumise juhtidest ei ole halba keele pärast hädakisa tõstnud. Ükski meie parteidest ei ole selle arendamist oma programmi võtnud. Ei ole kohaseid inimesi. Aga miks on meil nii vähekohaseid inimesi? Küsime sellepärast et neid ei kasvatata. Sellepärast rahvusjuhid täie leiga endil ei ole kasvatanud. Sest teatavate huvide ja oskustega inimesed ei teki iseenesest, vaid peab kasvatama, koolitama, õpetama, saagem paremaks. Kõik on selles väärtusarvule kvaliteet kvaliteedile vastu, kahjuks. Ool põhjalikumaks nõudlikumaks senine koolu pehmusega olnud edendanud vaimu pealiskaudselt, lugemast ja pool, eriti keskkool ja ülikool, armu Heimata valjemaks kui siiamaani, kes ei oska õigesti deklareerida sõnu, otstarve, pale, kõrgmaine ega tea ega väljendatakse eesti keeles täisobjekt ja mis tähendavad sõnad transitiivne, intransitiivne, brekendatiivide momentaanid. Neil on küll vähe aimu eesti keele grammatikast ent peaaegu ükski keskkooli lõpetaja ei tea neid elementaarseid asju. Suur osa keskkooli lõpetajatest on eesti keele grammatikas. Tabula Rasa. Kes kooliülemad passid on selleks uus, trasseigi vähenes 200 aastases grammatika, alaline õpitud eesti kool ei jaksa kätte õpetada korralikku komandör tarvitamist, ka meiega. Käekiri halb, lohakas, jõhker, raskesti loetav, mõnel lausa niisugune, nagu ei oleks Sulevaid tikuotsaga, kirjutad, mõned pedagoogid kommunis soodustavad ja edendavad lohakus mingisuguse individuaalse käekirja viljelemisel, nimelt hellitatud noorsugu ärgu beeta kudeda linade vahel, et see vaja meie rahvusküsimuse esitada äärmiselt teravalt. Tubee paar napsu, Vi tuleb olla külm või kuumleiguse loigus, loogikat ja ülekohtune. Saagem paremiks, kõik on selles. Meil ei ole aega oodata Eestist vaimustatud olla ainult ta tuleviku pärast. Keelel on rahvusel osakese määrav tähtsus, siis on seda ka nimetada. Kui keelelised elemendid eestlasele eesti nimi oleks väga loogiline, paradoksaalne venelastel oleksid saksa või sakslastel vene nimed. See oleks natsa naljakas, veider, naeruväärne veel enam, see on pahandav, haavab revolteerib see onmäärane ja lapsik isikliku vabaduse kitsenemine. Nii et kaduge igasugused albaraski, tornid, Richardit, rozdaalidrinaudot, grillid, floorat, hävitalis ida panin haridusridadele Einari kiiret illegaalseid rutakaid auraga. Benitad. Saagem paremaks. Saagem paremaks igas suhtes. Sellest ripub meie rahva saatus. Ütle mulle missugustes tingimustes riskirahvas on elanud ja elab ja ma ütlen, missugune ta keel on. Keel on rahvasaadus samuti kui õun, õunapuupähkel sarapuuvili. Temast peegeldub ta looja iseloom, elutingimused ja ajalooline saatus. Meie kirjakeel on saksa pastorite kujundit. Mees süntaks saksa mõjust üdini läbi vettinud meie sõnade kord läbi elektrist kaksikõnneliku juhuse tõttu sai üks murekirjakeele aluseks ilusamad kõlavamad vormid kadusid. Ei, mitmus hoidus alles ainult üksikuid murdeis. Lühike sisseütlev, unustati sõnadega vara vaesestus, mis pärast dub niinimetatud Tallinna keelel üksi see suur au ja ma kirjakeele aluseks olla. Miks ei võiks ka Viljandi Tartu Võru murded oma osa anda? Kirjakeel sisaldab võimalikult kõigi murrete häid omadusi ja temas puudugu kõigi murrete nõrkused. Tulevane uuendati viis keelt peab olema kui suur rahvuslik ehitus, mis kogu maa ühisest ainest oleks kokku pandud ja seega seda suurepärasem kalli väärtuslikum saaks. Praegu peeta kujukesi rahvusliku individuaalsuse suurimaks tunnusmärgiks vaid vanadekodus, ennekõike inimtoimingu abinõu ei seda masinat, mille otstarbemõtteid väljendada ja seda sageli ka esteetiliste mõjude. Muude masinate aur, elekter, trükilennumasinate ja nii edasi täiendamisel peetakse loomulikuks, et nende eest hoolitsevad erihariduse annetega varustati isikud, keel, masina täiendamise eesõigus aga tunnustatakse ainult anonüümse massimatsi ja madise loova geeniuse tööks on kurki samasugune masin ja pealegi veidi peenema keerulisema ehitusega, siis on seda enam põhjust selle masina täiendamise eest hoolitseda kõigi teadmiste ja abinõudega, mida nüüdisedenenud kultuur ja teadus pakuvad. Sest kui tohib surelik inimene oma esivanemate higi ja verega niisutatud maapinda ja mulla kokku saada kõiksugu superfosfaatide oma otstarvet, parandada jumalast loodud olendeid, oma karjatõuge, suur Suvustada, seal loodust parastada. Miks ei peaks tohtima seda teha omaenda vaimutootega, mida ta teeb? Muidugi on tal selleks õigus ja see ei ole mitte üksinda õigus, vaid ta kohus. Kiht seda inimese vaimu kõige peenema tööriista peab harima, korraldama, puhastama, viima, ihuma, rikastama, seks peab tööd tegema. Neil ei ole aega oodata. Meil ei ole aega oodata. Meie keeles peaks sündima samasugune järsku muutuski ta kõnelejast. Vanaisa elas suitsutares käitvastajatega sai mõisas vitsu ja vees pühapäeviti määrdunud lauluraamatut. Isa andis kodugajat riideid säärsaabastes oma päriseks ostetud põllul, voorisid viljakoormaid linna müügile ja luges Jakobsoni Sakalat. Aga pojapoeg on kõrgema haridusega, oskab mitut võõrast keelt, esineb kõige moodsamad ülikonnad ja läheb algkeeles modernevate Euroopa kirjandust teise ja kolmanda põlve vahele määratu hype sündinud, selge, et vanaisat, koguni isalt pärandatud keeli vastane pojapoja maitsele ja vaimsetele ja mitte ainult stiilie sõnastuse, vaid ka oma lauseehituse, mõnede muutevormide kõla poolest. Uuele haridustasapinnale peab ka uus sellekohane keel vastama, temagi peab lühikese aja jooksul saama võrratamalt rikkamaks, tunduvalt kõlavamaks. Teised rahvad on samuti teinud uus Kreeka, Rumeenia ja läti keele heaks on eram teadlikku tööd tehtud. No muidugi. Lätlasest ikka paga olema. Omaks eesti puugaid vaimukraadist, Eesti matsliku, Eesti kirbe tuisk, leksikaalsete grammatiliste külaliste puuduste paranemist matsi ja madise poolt lootma jääda oleks sama, kui käed rüpes ootama jääda, et Vello masinad iseenesest oma tarbimise täiuseni jõuavad. Meil ei ole aega oodata. Keel, mis on uuenduse tulest läbi käinud, ei pea oma grammatiliselt ehituselt enam endine olema. Formuleerime keeleuuendus on keeleehituses olulisi muutusi toime paneb tegevus. Keeleuuendus ei ole mõni tuju üleannetuse eralõbuvallatus, vaid tõsine töö, tarviline meie rahvuslikule kultuurile ja selle tõsiarvamise taome meie kitsendada kõigile oma kaasmaalasi. Sõna meie ei ole see mitte plurralisultuuris võimudestija, vaid tõsine arvuline paljus ja sellega mõtlen kõiki, neid, kes aitavad keeleuuenduse vankrit sellest siis edasi tõugata. Johannes Aavik, tuleviku eesti keel, Noor-Eesti neljas album. Tartu 1912. Meil ei ole aega oodata. Veel on tähtis, et meil võimalikult pea igavene kultuure nõuetekohane tööriist käepärast oleks. Meie keel on halb viiul igale häälestiili kunstnikule. Kui stiilikunstnikul oleks valida valitus tradivaalsus, parandage tulevasele põlvele väärikam, kõlavam ja peenema tooniga instrument, siis vast võib tulla see jumalik kunstnik, kes eesti viiuli paneb täishääleliselt ning ennekuulmatu kõlavusele helisema. Enne riist, siis tõus, enne keel, siis kirjandus. Meil ei ole aega oodata. Keel peab muutuma. Häda talle, kui ta seda ei teeks, eesti keel saab keel uuenduslikuks hoida ei saa olema. Viime keelu läbi sõlmede peale ja seks töötame järgmistes sihtides. Grammatikas, vorm ja lauseõpetuses kõrvaldame väikeste operatsioonidega hulk kasvajaid, kärnu muhkusid lohakuse ja halbade elutingimuste tagajärjed. Puhastame oma keele Dorbetumis, Germanismidest, nuppereerimine, demonspartinismi vähjad välja, müravidsime ta verevaheliselt murrete kosutava mahlaga ja mõnede terveteks kõnnismidega. Ühtlasi purustame ta saksiku sõnadega kitsede pedantlikud raamid, mis meie esivanemad humala ise teadmatult ja orjameelselt vastu võtnud. Sellega muudame lauseehituse nõrgemaks, loogilisemaks eestilisemaks. Ka keele suurem kõlaline stiilide ilu saab meie alaliseks püüdja sihiks olema, sest meie armas emakeel peidab ennast fataalset kakofoonia põhjusi, keele ilu ja helpile, kõige eufoonia keelejumalanna graatsiline kaaslane juhtumeid kõigis uuenduste ja parandusettepanekuid. Meie eesmärk olgu otstarbekohasus ja elegantne lühidus. Kuid ennekõike vaja leksikoni rikastele. Sõnastiku liikus üksi, annab keelele pehmuse. Meie sõnastik on täis tühje kohti otse, kisendab rikastamise järele. Seepärast on sõnatagavara suurendamine esimesest hädalisi mäest ülesandest. Leksikoni rikastamine võiks sündida esiteks moodustamise teel olevast sõna juuriste tüvedest. Teiseks uute juhusõnade soetamise kaudu. Uusi sõnu võib saada rahvamurdest soome keeliste võõrast keedist, kuhu kuuluvad ennekõike rahvusvaheliselt kultuursõnad eesti keeleuuendus, üks tähtsamaid põhimõtteliselt olgu joon sõnade rohkus erijoonelisus sest eesti keeles on rohkem kui muiski sama juurevisi tuletusi. Kuid vee tundub ebakoht seal, kus skulptuur keelis, harilikult iseseisvad juhul sõnad on eesti keeles kahest kokkulapid, sõnad nagu näiteks sõjalist. Särdusime sõnana õimsusime, võiks vahest ainult mets rahaks tegemist üldse euroopa kultuurist eemal olevate või maha jäänud rahvastekeelsed analoogiaid tuua. Muuseas hiina keelest, kus otse harilikuks näiteks on sõnad seesugused kui piim, Avog nitting c tähenduses, juust, haisev putukas, johtuv lutikas püssi, laps, Chandler püssikuul suur mees, taset, minister suu hambad, Tootsi kõneosavus, 10000 asja, vallrahu maailm ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Seepärast, kui me ei taha, et eesti keel hiina keelega jagaks niisuguste laste keelsuste ja naiivsust eesõigust siis tuleb kõigi ülal lööte eesti naiivsus tasemel. Keelega masina seisukohast on ükskõik, kas need juured laenatakse rahva murdis soome keelest või võõrestilist. Nõue kuuel juhul, sõnad peaksid olema ainult Tomist murdest vait on Suljandus. Turism. Sõnavara ei ole tähtis. Oluline on ainult sõna foneetiline eestilaadsus. Ei algaks kaksik või kolmikkonsonandiga ei sisaldaks ka sõna sees või lõpus ebaeetiliste hälbe trühmi. Et rõhk ei oleks kaugemal esimest silpi. Ainult see on tähtis, kõik muud juhuslike kõrvaline. Mõnikord võiks laenutama võõrsõnade täidis tihti külaliseks eestiliseks väikese haiguse muutusega. Lisaksime prantsuse Sharmist. Väga hästi saab, Valg saab muuda messiks sar. Tingimata tuleks tarvitusele võtta list nimekiri, loetelu, mis esineb koguni soome keeles. Samuti on ladina been parem kui tõmbsoon poor parem kui auk. Pealegi sugugi kartulid, niisuguseid võõra veel need lahendused on väga palju tuleks seevastu aga murdelised ja soome keele sõnad neile peaaegu kõik vastuvõetavad. Tuntuina naturaliseeritud annaksid nad hulga kodanikke Eestis leksikoni Republeegile, kus ükski võõra tõutunnuseid ei eraldaks algupärast tõugu kaaskodanikest. Ammu oleks aeg olnud hakata viidavani tööd jätkama, täiendavaid süstemaatiline ülemaaline sõnade korjamine toime pandaks ja kataks kõik sõnade kõnekäänud kokku saada, mida rahvast kusagil veel pargid. Meie naabrid, soomlased ja lätlased on selle tööga juba muidugi eestlane lätlasest ikka taga olema. Korjata tuleks köike, mida harilik üleüldine kirjakeel üle pea ei tunne. Tarvilik on ka sõnugorjatamist ehk küll kirjakeeles olemas, kuid siiski sellest lahku lähevad, olgu tähenduse, olgu kuju poolest arti peeta ühtegi sõna tähtsusi ka kõige väiksemat tähelepanekut pealtnäha kõige tühisemad labasemad, jõulised, koguni inetumad sõnad märgitab ülesse pandud paberile koguni lastekeeles esinevat sõnakese loomade kutsumise hüüded kõiksugu lugemata onumata poeetiliselt sõnad, mille poolest meiegi nii rikast leitu tähelepanemist peetakse silmas ka kõigi rahvategevusharude põllutöökalapüügiju kõiksugu kodukäsitöö, nõiapruuki tarstimis viisid ehitused ja nii edasi kohta käivaid tehnilise sõnul ja ütlemisviisid kõik katset nagu kinni püüda mitte midagi kahe silma vahele jätta, korjata, kui parem natuke üleliia, kui natuke vähe. Soonekeel peab meile saama samasuguseks rikastamis abinõuks, kui seda inglise keelele on olnud ladina, prantsuse, rootsi keelele, saksa keelt nagu sogane, põletatud lomp on praegune eesti keel puhtallikana voolava soome keele kõrval. Me ekspluateerime soome keelt, me mõtleme lopsakas sõna salves, päike kamalutega sõnu ammuta, soome keel ei ole eesti keelt, kuid seal eetilisem kui eesti keel tähelegi on soome keel. Mitmes tähtsus seisneb eesti keelele lähem kui tartu murret. Soome keeles võib moodustada terveid lauseid, mis peaaegu täht-tähelt ühte satuvad eesti keelega ja millest eestlane õppimata aru saab. Näiteks Me tuleneb Buale tonni imper aasta tagasi. Või nii ehetuavad Huomena metsaste suurengu arman puida. Võrdluseks üks lihtne lause Eesti, Soome ja võru keeles. See on uus metsseal, uusi metse. Too oma vastne mõttes soome keelest oleks võimalik laenata mitte paarkümmend, vaid vähemalt 300 uut juursena soome keelest võib rohkesti laenata angro, laenate köike, mis iganes võimalik laenata. See on siit pääle endastmõistetavaks joon banaalne tõde, mille üle enam ei maksa, vaieldakse. Kuid see ei ole veel kõik. Jah, astugem veel samm edasi ei pea üksnes piirduma laenudega olevaist ja olnudki eelist. On olemas üks veel suurem meel, rikka kõige rikkam hallikas. Õigupoolest mis on sõna? Hääleline sümbol koosneb ühest või mitmest häälikust, mille arv, laad igas keeles on erisugune piirat ja millel rõhunud esinevad teatavaid raamides väljaspool mida oled sa tundub kõlaliselt võõrana? Seda definitsiooni aluseks võttes jõuame abinõu nii. Keelt võib rikastada mitte ainult laenudega kodumurdest Soome, kreeka, ladina, prantsuse, saksa, vene, läti ja nii edasi keelest, vaid voodisõnu võib ka konsensuslikult moodustada neid luua mitte millestki nagu jumal öeldakse, maailma lood ühegi elava keele kallal pole seni kasutanud seda abinõu igatahes mitte nii põhimõtteliselt. Seeläbi on eesti keeleuuendus ainulaadne kogu maailmas Seagal mõnedele kuulmatu võimatu, pöörane asi, Molds, trositeed, peaaegu pühaduseteotus. Sel määral on see abinõu enne tarvitamata. Meie murretest ja soome keelest üksi ei jätku. On mõisteid, mille jaoks meie omad rahvamurded ja soome keel kohast sõna ei paku. Näiteks saksa Eedel. Jah, küberts Oigen ugestat, sest mõisted ise võõrad või liigabstraktid rahvale, et see oleks üleüldse tarvet tundnud, neid samu luua. Seda tähendab muuseas ka ingliskeel, kus peaaegu kõigi abstraktimate haritumate mõistete sõnad on laenad ladina, prantsuse keelest. Nii et sööneti Kons ennesselt igavik, südametunnistus, süütu ja nii edasi. Ja tähelepandav vastavad sõnad on ju ka eesti keeles, mitte rahvakeelsed, olles haritlaste poolt loodud teiste keelte sõnadele vasteks. Lihtrahvas ei kasuta neid sugugi niukses karjapoiss, selle asemel, et ütelda, ma olen süütu, ütleb lihtsalt. Ma pole seda teinud. Siin ei jää muud üle, kui otsida abi kunstlikust loomisest. Kuidas seda teha? Keeruline ja õrnalaadne ülesanne, et valikut hõlbustada. Esiti ära määrata teatavad foneetilised tingimused, silpide arv, lõpp, vokaal, alghäälik, vokaal-konsonant, teklinatsioonime, konjugatsiooni tüüp ja lõpuks ka veel üldine kõlaline mulje, mulje kohases mõistele. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes katsume näiteks mõiste. Ewert solgib lääts uskuma, parema jaoks leida, valida kunstlikult kombineeritud juursõna. Ära mitte ära, et esiteks tüvi oleks kahesilbiline, sest see on igatpidi mõnusam kui kolmesilbiline. Teiseks, et oleks paineline, sest astmevaheldus teeb sõna peenemaks omapärasuse mõttes. Kolmandaks, esimese silbi vokaal oleks pikk hädku pikkus, nagu kujutab seda pingutust, mida uskuma panemine, nõud neljandaks sõna algaks komponendiga, mis annab sõnale enam energiat. Viiendaks, teine tüve silp oleksin Teeaa. Kuuendaks ja teise silbi ees oleks l n või r. Sest Elldeeaa, india erdeeaa, lõpulistest verbitüvedest pika vokaaliga on mõnus refektsiin intransitiiv moodustada. Ja nad on sinivähesel arvul esindajad, need olid kuus keelda, Leelda käenda, vähenda keerda, pöörda. Lühidalt. Konsonant pluss pikk vokaal pluss LV R pluss vea. Seega mingi keel on tüüpiline sõna. Et võimalikest kombinatsioonidest valida vaja, et nad meil kõik silme ees oleksid sektoris nad kukkuse häirita paigutada. Neid ei ole vähe. 297. Pole mingi ime mehhani üheks vokaali, mille igaühe heita võib paigutada iga 11 11-st konsonandid stsena alguses võivad olla kolme võimaliku vahe konsonandi elli Ennbeeerryga korrutades annabki see kokku 297 sõna. Õigupoolest küll 297 miinus kuus kuus verbi, mis keeles olemas. Keda need legendi vähenda, Kerda pöörde. Seega 291. Meil tuleb üks valida. Need 291 on järgmised. Ihalda keelde hiilde juurde. Ja ülejäänud hülge kaade keelde kiilda kuulda, kuulda küünte käädage öelda, küünlalaada leede liilia, looldan huulde lülide lähedal, öelda nüüd maada, meelda Miindo muunda. Tähendab öelda. Nathan eeldan, eeldan hoolde julgen öelda, nääldan, öelge nüüd. Avaldab, eeldab pilliga poolda, kuusekujulise hääldab öelda püüda praan, reederi, rool, Ruulda riielda, rända, röövida, savaldas eelne siilides, hooldus, muuldasimeldes, hääldesse öeldes silda. Taal ta teeb ja kirde tuulte tuulte tööde tähelda. Töödeldi. Avaldab, eelda, Viilde vooldav, muudab, õiendab, hääldab öelda, püüda Jaandagiinda hinda joonde jäänud kaanda, kihinda, kiinda, koonda, Kunda 10. käenda küünla, küünla, Laan tale, endal hinda luu kindalõnga läände, ründa lünda. Taandab veenda pinda, koondab, ta kujundab, tähendab, ründa, püüda praanreeninda, rinda, Roondar, Ungari unda ränga röönder, ründa. Saanlase hindas hinga suunda, suundadesse, nende tähendus. Taandate hindad hinda, toondade öelda tähenda, töötle düünda, maandab, eeldab hinda, koondab, unda, kujundab, vähendab püüda ja ta ei ta iirda juurde juurde jääda. Üür, küürida, kalada, kiirda, kiirda, koordoguurida, küürdage äärde küürida, küürida Laardelleerdaniir, taluorden talu juurde, läerzenüürda lüürida, maardameerdamiirda, moodu, uurde mõrda, määr, komöödia, müürdanaarderniirde higista noorde juurde. Näärdonüürdenüürda rahardarei piirde, Roorde juurde, hõõrde äärde, röörde pöörda, paar. Vaarda veerde piirdepoolde huulde, hõõrdemäärde pöördav Üürda pahandab, hindab hinda, koondab ta, pühendab küünla, püüda, taandad, eeldagi hinda tuunda tunda, tunda, tähenda tunded ütelda, pahandab hindame. Hinda koondub nii, nagu hinda tähendab, püüda kaandati hinda kiinda kuuenda, kuuenda 10. ta enda küünla küünla. Laan tal endal hinda loonud mõningal küünla lähenda. Löönla lündab maanda meendamiin mõnda mõnda mõnda Mäenda möönda, müüda Jaarda Jeerde iirda juurde juurde juurde jääda, juurde üürida Laardelleeride Liirdal uurde murdepöörde määrdepöörde lüürida, maardameerdamiirda, murda mu juurde mu juurde määrdepöörde müürde, Naarda, Niirde Niirdunu ordeni, murden hõõrde näärnüürde küürida, kaardapeerdab viierda Powerda Puurde pöörde äärde pöörda püürda, praad rehirda, riivida, juurde juurde juurde äärde rüümida, kaarda, keerde kiirda, koorda, kuuride pöördeks, häälda, küürde küürda, paarda, piirda, viirdad, Aardaderda, tiirte, Toordad, uurde pöörded äärde, pöörded Vaardab eelda viirdovoode uurde võõrdav äärde pöördunud Üürda. Missugune neist 291-st valida? Kas see 50 arvete. Saigi lubistati uskuma panema jaoks. Ilma pikemate tuleb küll kõrvale heita sõnakus häälikud sest need olid karjuvad või ise härrased. Seega piirdub valik iga kuuga o'ga ega muuga. Meistriliiga Me i liig terava Kunik tumedaa- kui tihti esinema ja verele ja uu, mis neid e-kohasem pikk e oma kitsa pingumale oleva artikuleerimine seisukohaga nagu kõige paremini kujutaks uskuma panemise pingutust. Võtame siis ei, valiku materiaal on üheksakordselt kahanenud, pani ta 26-st. Need katsume ka algkonsonandi valikus teha samasuguseid kitsendusi. Hülgame ilma pikemalt teiega kui liik, sagedad häälikud. Muudest leiame v kõige kohasemaks selle mõistilisele sõnale. Seega on meie valik ainult kaheks sõnaks sulanud. Veenda ja veenda. Enne sõnane vesise pehme maigu veenda v saatuse immi läbi saab tahedama tüseda oma kõla. Seega oleks kõige kohasem kombinatsioon veenda Saransus lisab koguni kõvalist sukestiivsust veenda, see on kui väända kedagi oma arvamisele mitte musklite jõul, vaid seletuste põhjenduste abil. Loogika jõul võiks koguni kujuneda kõnekäänd. Keda ei saa veenda. Seda tuleb vähem. Kunstliku eesli kõlaliselt suur sõnal hankida mõistile, mille väljendamiseks igas suures kultuurkeeles on praktiliselt sõnad eesti keeles, aga mitte meil on mõistlik. Me mõtleme nendega, me oleme nad omandanud teiste keelte kaudu, me tahame neid väljendada, aga meil pole neil omadel astet. Mõistvaid sõnu pole mõistnud, on vahe. See tekitab tahtmatult eesti keelealaväärsustunde, mis juhtudel kujuneb valvsust kaheksamiseks, teisilaga põlguseks. Viimane aga on üks suuremaid rahvusliku nõrkuse ja ümberrahvast luise tegurist. Juur sõnul tuleb meil soetada ka halbade sõnade asemel halbadele abiks ja 23 erineva tähendusega koormaid sõnade asemel. See on samuti nagu puuduliku maja täielisemaks tegemisel kus mitte üksi uksi, aknaid, tube, ärkli, korgi treppe, juureid ehitada vaid lepetanud palki kõrvaldatakse ja uusi asemele paigutatakse. Kõik säärased kokku lapit, lõbusused nagu kuritöö härjapõlve mees pääl, luupuusärk, otsaesine, vaene laps, sõja riis, päris koletised olla ka südametunnistuse piin. Võõraste vastuvõtja rahaaugu tuli mõlemi niisuguste aasta perioodil rahvamurdeid või soome keeles nagu kääbus, orbe virvatuli suurema hulga parandamiseks ei jää muud abinõu kui kunstlik loomine. Ka verbide hulgad on sääraseid kalku kaksiksõnu, mis labaselt naiivselt mõjuvad ja mille asemel peaks iseseisvad juursõnad saama tingimata nimelt järgmiste asemel hukka mõistma, võõrsil vaatamas, käima, meelde tulema ja, ja siis veel see eriline kategooria sõnu, mis koos seisavad verbist ja mingist liitest ladu ära välja ette taha, maha pääle, kõrvale ja nii edasi, pealegi surround nende ärade väljade sisse ettede Mahadega liidet verbe ei ole sugugi mitte põlise eesti keele loomu ja vaimu kohaselt, vaid termanismi. Naat maaken ümber parem. Soome keeles aga neid võõrapärasusi katset ühedühelistega asendada, sestsaadik kui Soomes algas puhatati harid kirjakeele nomine, nii öeldakse soome keeles Hänni jättiminut. Nii peaks meigivõime ütelda, ta jättis mu mitte, ta jättis mu maha. Kuid kõik ei, ta väljajätmisega käte vahel on tarbimine paratamatu ja parem juba eri juurelisuse pärast. Muidugi on juhtumisi, kus eesti keel omab iseseisva elusana seal, kus mõnes suures kultuurkeeles on, vaatavad kokku liidetuna näiteks karg juus, jõhve, millele saksa keeles vastab ainult arh, hari haar, vene keeles kolov poolos voorus. Kuid need on õnnelikud erandid eesti keeles ja üldine põhimõte eesti keelt arendades ja parandades uusi sõnu luues konstruktsioone moodustades ei peame kunagi teda, nii nagu vene keel. Mitte vihastada saksa keelt, mitte nii häält kui prantsuse inglise keel vaid me peame püüdma teda paremaks teha kui velgi paremaks, kui saksa paremaks kui prantsuse inglise keel paremus ja täiendamas ükski elav keel maa pääl. Ideaal Altai sisemine näide, kuidas oleva laimise kokkurites elab kuritöö asemele iseseisev spetsiaal ilusam. Pidades silmas külalise mulje vastavust mõisteline kohal, et kusjuures olev sõna sisaldaks r-hääliku esiteks, et ERR on haruldane ja teiseks põhjendus err nagu tõstab sõna külalisukestiivsust pandud võrdluseks tähele ta kõigi keelte vastavaid sinus on k r. Göri. Juba alguses teha võimalikult palju kitsendavaid määrusi, sest mul tuleb suures kombinatsioonide arvus valida määrava seepärast, et elu oleks alghäälik esimese silbi hääli prospiksesse klaarset kohasel vahe konsonandi kohtadele, selle kitsendama määrused välja suruma BDG-l olid pehmelt selle mõiste jaoks ja r kui juba esineva esimeses silbis. Võimalikke kombinatsioone on nüüd 148. Nostalgilise diftongilise võrreldes leiame diktom nagu kohasemalt selle mõistelise sõna jaoks, sest diftong on värvikam, trastilisem võib anda mingi koleduse mulje. Rai rei, rõve Kulaliste pikk vokaal on kahvatum, nõrgem Raap röös rüü valikvalavasti pungeski sobivam kui siis tema külaline mulje sügav ja tume. Tekitades kukkumise mulje kuna näiteks äi heledat au looma ja rahulik, oi, külanud, toores ja nii edasi. Pealegi on oi võrdlemisi harvaesinevat Iztonginaga häälikute statistika seisukohad sobitada. Roy. Katsume teha lõpp konsonandi valiku. Külalise mulje seisukohalt oleks seal, kui sina ei lõppegi mitte mingi äkilise konsonandiga kaapeedee vaid pigem mingi kestva konsonandiga. L m n-s v sõnastele enam mõtlemapanevat ja õudist järelgaja. Hülgame elli kui liig vesise ja pehme selle sõna jaoks. Valik piirdub nüüd nelja sõnaga. Roy roin Rolls Royce. Neist meeldib kõige enam roim pealik lüüakse mingi külalisanaloog inglisekeelsest sõnast. Kui nüüd roim ja Roy mar kuriteo ja kurja pike tähenduses tarvitusele võtta kuhu jäävad siis kuriteo ja kurjategija küsitakse, hakkas hoopis naljakeelest. Ei sugugi, sest nelja nende etümoloogiline tähendus paha kuritegu, kurjategija, mis tähenduse ladina keeles on vajalikud tarvilised sõnad. Mida rohkem sünonüüme dublette, seda mitmekülgsem, painduvam tihedam võimalusterikkam on keelestiilil orkester. Seal samuti kui muusikalised orkestris lastakse mingi niiskord ühel siis teisel instrumendi kõlada ja nii võib seda keeles teha sama mõistet väljendada värvingute vahelduseks kurduste vältimiseks. Eri sõnadega. Seepärast ärge kartke tablette, ümberpöördult soetage hankida, muretsege neid, nad teenindavad rikastavat keelt kui kunstilist instrumenti. Mõned arvavad, et niiviisi kombinatsioon meetodi abil tehakse endale uute sõnade loomine äärmiselt lihtsaks. Pole muud vaja, kui võtta mingi uus keeles enneolematu häälikute ühtum ja uus sõna ongi käes. Niiviisi võib kergesti tuhandeid uusi sõnu valmis vorpida. Otse vastupidi, uute kunstlike sõnade loomine kombineerimine ooperis uskumatu, raske, kui tahetakse saada sõnumis loojale enesele tõeliselt meeldivad ja oletades, et looja selleks küllalt maitset ja arusaamist Kunstlikult loodud sõnadest on eesti kirjakeele kinnistunud embama evima konta laip, lamp, liibuma, lünk, malbe, meenuma, morn, mõrv, naas naasma, nentima, nördima. Nõme range reetlik relv, rain, sark selmet siiras sunnis, sööme taunima teismeline tõik, ulm, veenduma, veendumus veenma Väinsama õõv õõvastava. Näiteks on õlu otsaesine ja siis ma mõtlesin, et võiks olla lühem sõna ja see võiks olla lauk ja siin andis tõuget vene keel, vene keeles on, ta loob, aga lobby sobi eesti keeles, see kõlab labaselt. Aga siis lauk ausuckereerib oma kõlaga midagi laia valget ja seetõttu tundus lopule vastuvõetavam. Minule isiklikult. Aga huvitav on see, et kui üksusena tundus minule täiesti vastuvõetavana heana, siis leidis ka üldist vastuvõtukirjanikud, hakkasid massi tarvitama sõna laupa ja laup on läbi läinud. Relv jah, see oli ka üks esimestest, see oli just teine sõna, mille ma lõin, selle ma lõin, ilma et ma teisi keeli oleksin arvestanud vaid ma mõtlesin, et see peab kõlama nagu üks metallese, nagu need relvad enamasti ikka metallist, nagu mõõgad ja nii ja siis relv. ERR on niisugune sõjaka Säälik ja siin peaks sees olema ja kuradima proovisin. Ralv Rilm, rell rõlluvad, aga relv tunud kõige paremana, niimoodi jäingi relva juure ja relv läks varsti läbi. Nii on see relv tekkinud pärastpoole mulle üteldi, mis siin Rootsis üks rootsi keeleteadlane ütles, et kas see mitte ei ole revolveri mõjul tekkinud sõna revolver selle mõjul, aga ma ei olnud sellest sugugi teadlik. Nii et mõned on tagantjärele, mulle ütlevad, et kas mitte selle või teise võõrsõna mõjul tekkinud. Ma ei ole ise vahel teadliki olnud, sellest igatahes relv tekkis mul täiesti iseseisvalt ja ilma, et oleksin revolverile mõtelnud. See oli ühtesattumus. Nähtavasti Henno Jänese ja Pentti sõudgari intervjuu Johannes Aaviku ka 1961. aasta 29. mail Stockholmis eravalduses. Mõned sõnad, mis oleksid võinud eesti kirjakeele kinnistada, ekkima, midagi teha, tahtma, aga ometi kõhklema näiteks, mis sa muidu ekid, kui teed, siis tee kähku. Või ekid küll, aga sadama ei hakka. Hommendama homseks lükkama. Kesemale küsimuse all olev Lida lobiseb naisterahvas nima niisama kui tihti nii hästi, Kont, näiteks mis timina küsina? Nokk nobe käras Nõmik teadmisteta inimene nagu peaaegu suilas palju rääkiv sõnaosav putukas, perekonda kahvandikuks võetud laps. Tsunamis esimesena loodi kunstliku loomise metoodika järele on õigupoolest joonis aasta 1913 suvel tähenduses suursugune saksaedel prantslased, noobel Soome ja sest et juba sepal oli autoril kujunenud vaade ja arusaamine, et kahest kokku liidet sõnad ei ole ilusad ja suursugused teatavaile mõisteile. Jaunis moodustati sõnast kaunis algkonsonandi muutmisega, kusjuures kaasamelisega soome jala Johannes Aavik keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu 1924. Võib imesid teha, kui tahame järelikult vaja tahta, tahta ja veel kord tahta, peab olema kirg keet uuendada. Mil määral keeleuuenduspüüded teostavad, oleneb selle valimikku tahtest, kes rahvast esindab ja tooniandev on ta valmis püüdeis. Kui uuendas teostub, siis saame keelend, mille väärtus on kõrge. See on kallis varandus, mille nimel maksab vaeva näha ja vaimustab dolla. Seepärast uuendagem keelt uuendage kirjakeelt, uuendage pöörased. Ärgem katkem seal teed minna liig kaugele, sest nii vägagi katsuksimegi heidame muud kui ainult liig vähe keelt uuendada. Et liig palju läbi ei lähe. Selle eest hoolitseb juba meie tõu parane tuimus, loidus ja peenema maitseolek. Meie inimeste enamiku juures tega liialdustest oleme kaitstud. Meie eesmärk olgu kõlavus, otstarbekohasus ja elegantne lühidus. Õigekirjutuses võtkem tarvitusele üksilon asemel, mis tagaks ühtlase soome, kreeka, ladina ja skandinaavia keeltega üle pea üksivanud rahvusvaheline üksiloni tarvitab rahvusvaheline foneetika üldmärkimiseks. Ühtlasi vabanemine, tarvetus saksa mõjusasse, saksa sakslased on praegu ainus rahvas pääle eestlaste ja kahjuks ungarlasega sümf tarvitab, kusjuures sakslased kirjutavad kreekakeelsed sõnad. Ö häälik küpsiloniga, nagu kreeklased. Tüüpus Olüpsiloniga, eestlased ööga suured saksa mainisid, eestlased on p, paaslikumadki paavst. Lisaks on üks, siin on mõnusam ja kergem kirjutada kui üksi või saab kirjutada ühtlase liigutuse joonega ilma kätt tõstmata, kuna täppide tegemiseks tuleb eraldi liigutus teha. Seega üksilaniga säästetakse energiat ja aega, ainult hääd tahet ja julgust peab olema. Teostati pärast maailmasõda suur põhjapanev, revolutsioneerinud ortograafia reform, millega küpsiloni tarvituselevõtt eesti keeles asemel oleks väike ja kerge asi. Lätlased saavad, meie ei saa küllaldane edesi kunstliku keele arendamise põhimõtte järele ei pea võima mitte üksi leksikoni puudutada, paika süntaksi ja morfoloogia kallale asuda. Meie armas emakee peidab endas fataalseid kakofoonia põhjusi mis pesitsevad rõhuoludest häälikute laadis, lühikeste silpide järgnemistes ja mõnede häälikute liigsagedaiskordumistes. Iga võrdlus itaalia keelega tundub naiivne, kui mitte iroonia. On sõnu, kus seitse või kaheksa nobedalt silpi üksteisele järgneb. See vahetpidamata ühetooniline nagu lühikeste 16 kümnendikud, nootide järgnemine. Eks sõnad ja fraasid tahvatavaks Välgitumaks energiat omaks tuleb elustada instruktiiv viisütlev kääne, mis vastab küsimusele, kuidas, mismoodi ja millest meie ühise keele ludimendid järele jäänud. Vaid mõnel üksikul sõnal on instruktiiv alles paljajalu eesti keeli seisi kõrvu üksi meeli kasso, mesi, reede paigu pikisilmi pooli sõnu paljasääri mitme võrra. Mitte kaht kümnedki pole alles ja needki kipuvad välja surema. Kahetsusväärne meie vaesemaks jäänud ühe mõnusa vormi poolest mis iseäranis luulekeeles võimaldaksid mõnegi ilusa täpipealse värsilise ütluse instruktivi funktsiooni täidavad komitatiiv adessevid kui talupojad ja tõusikud põlisaristokraatia kõrval. Võrreldagu paljajalu ja paljaste jalgadega kui teravajooneline. Esimene kui pohmakas teine sõnad, millest instruktiiv on kujunenud ja meie ajani püsinud enamasti kehaosad, organit, mille abil midagi tehakse, nagu jalgsilm kõrv seal. Seepärast tuleb mõte, kas mitte mõned muudki kehaosi kujutavad sõnadilaseks endist instruktiivi moodusta nagu sõrm. Põsk. Või muudki Abinud riistad vahendid, mille abil midagi tehakse. Instruktiiv tootlikumaks, vaja paremini tahte, lahtisi silmi, teravi, tundliku kõrvu, targu talita, kus aga tingimata tuleb uus tra positsioon välja mõelda, on genitiiv. Mistarvis küsitakse, meil on ju oma kääne olemas? Jah, aga meie genektiivile nimelt see halb üks külgsuse ta ikka peab olema määratava sõna ees venna raamat. Nii võib juhtuda, et niisuguseid genektiive tuleb üksteise järel pool tosinat, enne kui selgub, mis sõna juurde nad kuuluvad. Näiteks mu lellepoja naise vennalapsed. Kui aga neile geneetiividele järgneb atribuut lause, mis üht neist genitiividest määrab siis võib tekkida mõistmisraskusi näiteks ta sõbra tütremehe maja keslinnas elab vaima tõdevada, kes linnas elab, kas ärk, tüte, Arvyda mees. Kuigi sagedasti kontekstist selgub, võib esineda kahe mõttelisusi. Kõik need hädad juhtuvad asjaolust, et eesti keele omastamine täiend käib peasõna ees ja mitte järel. Rikkaim grammatika on see, millega võimalik väljendada kõige mitmesugusemad mõistete vahekordi, funktsioone ja nende varjundeid. Ilmal tarvitatakse neid kontekstist aimatavad või hoopis ebamääraseks jätta. Seetõttu soovitame vastavalt vajadusele tarvitusele võtta eessõna. Noob, millega saab väljendada omastamist, suhet inglise, prantsuse Debuk, vibrade, Lõlli tütre, panda tähele kõigepealt peasena lõbuk lolli niisugused laused saaksin neilgi võimalikuks, kui meiegi keeles genitiiv võiks olla määratava sõna järel lookeaneti seda võimaldabki. Seega omastav kääne väljenduks konstruktsiooniga vend selmet venna, niisiis venna raamat asemel raamat, vend, lõbrade lelletütre genitiivi suureks eeliseks on määrav sõna pärast määratavati määrasena ise on nominatiivis. No genitiiv ei ole mõeldud välja tõrjuma hariliku käändelise genitiivi. Võitjad võivad tarvitada neid juhtumeid, harilik käändeline väljendus teeks lauset kohmakaks ebaselgeks kahemõtteliseks mitte siis nagu joon Jõgeval katsunud ironiseerida Eesti Kirjanduse seltsi aastakoosolekul viiendal jaanuaril 1918. aastal omas referaadis, et mina tahtvat, et peaks proo lauajalg hakkame ütlema jalglaut jumala osavik, keeleuuenduse äärmised, võimalused. Tartu 1924. No jääks eeskätt kirjakeelse stiilisõnaks tähendid, nagu veel, et no konstruktsiooni sees võib olla ka harilik käändeline genitiiv lapsed, no lellepoja, naise vend, oma Rade, aga tarbe korral võib ka lapsed, no vend naine, mul ele poeg. Silver vaid tüüta kui järgmist selget ja täpset lühikest lauset täiendada ilma noota. Eemalt paistsid hääl, jooned, no vanaaegne ja pool varisenud loss üksikjõudmises ümbruses. Kordan, eemalt paistsid äär jooned, no vanaaegne ja pool varisenud loss, üksiti õudne ses ümbruses. Variandid välja pakutud kaasüliõpilasSten pika pusimise järel. Eemalt poiss, olulisem lossi üksid õunas ümbruses harjuvad. Eemalt paistsid sümbrusest üksiku ja õudse vanaaegse pool varisenud lossi jäär jooned vanaaegse pool varisenud lossi üksik Õudlases ümbruses. Äärejooned paistsid eemalt. Üksikõudne paistis ümbruses vanaaegne ja koolvaris loss, mille äärejooned eemalt paistsid. Vanaaegne pool varisenud lass väitis üksikjõudmises ümbruses otsestaris eemaltemaariate järgi. Eemalt paistsid äär jooned, no vanaaegne ja pool varisenud lass. Üksik õudne ses ümbruses. Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmatuseni tõmmata. Pind on soodsam kui eales. Inimesed revolutsioonidega harjunud maailmasõda ja selle tagajärjed keeleuuendusele kasuks tulnud pas toob võtlikkus uuenduste vastu. Suurem kui kunagi varem. Kuulsite katkendit, lavakavast keeleuuenduse lõpmatu kurv. Johannes Aaviku artikli köite põhjal on selle teatriteksti koostanud ja lavastanud Anu lamp esitasid kõrgema lavakunstikooli 22. lennu üliõpilased. Salvestatud avalikul etendusel no teatris 18.. Aprillil 2006. aastal ja helirežissöör oli Külli tüli.