Tere on pühapäev, kuues mai ja õhtupoolik ja taas on eetris meil kuuspakki saade ja jätkame siis seda traditsiooni, mis on meil viimastel nädalatel olnud, et räägime Euroopa asjadest ja millest võib-olla Euroopas kõige rohkem räägitakse, on raha rääkima eurorahast ja raha tekkimisest ja kui kaugele see euroraha võib üldse omadega minna, et kas ka raha kunagi ära kaob. Stuudios on Hillar Nahkmann ja külalisõhtul oleme kutsunud täna Eesti maksumaksjate Liidu juhatuse esimehe Lasse Lehis tere päevast. Olemas. Kas euroraha on kõva raha? Kindlasti senine kogemus näitab, et ta on kõva raha ja just mujal väljaspool Euroopa liitu kasvatatakse teda aina rohkem. Statistika näitab, et dollar on küll üle maailma siiski number üks valuuta mida ka riigid kasutavad, Ervin aga mingil määral siiski on viimastel aastatel dollari osa vähenenud ja euroosa suurenenud. See annab kinnitust, et euro on usaldusväärne raha ja ka. Kui me vaatame kurssi, siis ka dollari kurss on siin väga ebastabiilne olnud euro suhtes. Et ka näiteks selline riik nagu Venemaa, kus oli lausa traditsiooniks saanud, et nad pidasid dollareid Ta võib-olla rohkem enda rahaks juba kui, kui välismaa rahaks on ju viimasel ajal hakanud ka eurot inimesed väga palju kasutama oma sääste euros hoidma just tänu sellele, et euro kurss on stabiilne. Dollari kurss on väga palju langenud, viimastele. Kunagi öeldi, et kui tahad välismaale minna, pane dollarit tasku, oled iga poolkõva poiss, et euro vist hakkab selles suhtes dollarile väga suurt konkurentsi avaldama. Noh, eks ta oleneb muidugi sellest ka, kuhu minna. Kui me räägime Euroopa kontinendi reisimisest, siis, siis loomulikult siin praegusel ajal ei ole dollariga mõtet enam midagi teha, saab lihtsalt rohkem kulusid kanda selle dollari eurodeks vahetamise eest, et et siin on ta loomulikult ka nendes riikides, kus euro veel käibel ei ole, ikkagi kõige kõige levinum valuuta, mida tasub, tasub kasutada. Nii et kui Euroopasse reisima, siis pange taskusse euro ja te olete tunduvalt rohkem garanteeritud oma tegemistes oma finantsafäärides. Väärid paha sõna võib olla finantstehingutes, kui, kui dollariga. No kindlasti, kui me vaatame ka seda diskussiooni või noh, kui pole seitse diskussioon on olnud Eestis euro kasutuselevõtu osas, et mis head Halba kaasa toob, siis siis võib-olla lihtsamalt öeldes euro kasutuselevõtt on kasulik nendele riikidele, kes oma väliskaubandust põhiliselt arendavad Euroopa liidu riikidega. Siis euro kasutuselevõtt hoiab kahtlemata kulusid kokku, räägime valuutavahetuskuludest või panga teenustasudest ja loomulikult ka kursi kõikumised, sellega seotud riskid, need ju kõik kaovad ära, nii et Eesti kui Euroopa Liiduga majanduslikult väga tihedalt seotud siis üleminek eurole on kindlasti või väga kasulik ja ja selles mõttes väga, väga seda meelt, et mida kiiremini meil õnnestub euro Eestis kasutusele võtta, seda, seda kasulikum ta Eestile tervikuna. Eesti majandusele oleks. Ma arvan, kindlasti arvestades just meie seotust Euroopa Liiduga, noh, kui me näiteks Maide impordiksime ekspordiks juba väga palju Rex Ameerika Ühendriikidega või, või vahel jah, siis siis see võib-olla ei oleks nii kasulik, aga aga arvestades kasvõi seda, et meie kõigi eluaseme laenud on eurodes, siis risk niikaua kuni euro meil ametlik raha ei ole, see risk siiski jääb, et krooni kurss võib langeda ja meie varad siis ka kõige automaatselt vähenevad kohustused, mis on eurodes enamikel inimestel eluasemelaenude näol, näiteks need jäävad sama suureks. Nii et räägime eurost ja tänase saate auhinnaks õigele vastajale õigetele vastajatele. Kuuele küsimusele, mis me hakkame esitama, on tuntud inglise ajakirjaniku Steve Janssoni raamat kummaline lugu Docrošekkelisustamist, arhailist ja enesetapjate klubi. Siin tekib hea küsimus, et kas need Euroopa riigid, kes ei taha liituda euroliiduga, on, on enesetapjad. Naljaga pooleks. Eks neil ole igalühel oma põhjus, et praeguse seisuga euro on kasutusel 13. liikmesriigis vanadest liikmetest enne 2004. aasta liitumist on kolm riiki jäänud ainult nendest. Kui me neid ära ei ütle, praegu, eks ole. Aga aga kolm, kolm on jäänud praegu. Jah, ja neil on, neil on igalühel oma oma eripõhjus. On argument, seda pole nii teinud. Nii et täna siis räägime eurorahast ja lasse. Kas euroraha saamine Euroopasse ühise Euroopa raha saamine on, on vana mõte, võib-olla juba tuhandeid aastaid vanu või, või, või mis muud? No kui me räägime turu rahastas Euroopa Liiduga, siis, siis see on ka piisavalt piisavalt vana mõte, kui 1000.-st aastast rääkida, siis siis muidugi on olnud minevikus selliseid rahaühikuid, mis kogu Euroopas on käibel olnud, et nendel aegadel, kui on olnud valitseja, kes suurt osa Euroopa kontinenti on valitsenud, aga kui Euroopa liidu juurde tulla, siis siis kaks suunda on siin olnud, selleks on olnud vajadus kasutada arveldusühikut. Noh, kasvõi juba sellepärast, et kui näiteks mingit mingi direktiivi eeskiri vastu võetakse, kus on kirjas mingisugune numbrini näitaja kas mingi maksuvabastus või mingi mingisuguse põllumajandustoetuse suurus, siis oli vaja sellist ühist ühikut, mis siis kõigi suhtes kehtiks ja Euroopa liidus. Kuna Euroopa interneti võrdsete iitsis. Väga raske on teisi liikmesriike veenda selles, et näiteks kogu Euroopa Liit hakkaks oma arvates kasutama ühe riigi raha, olgu see saksa marka või prantsuse franki, et see sellise katsed ebaõnnestusid. Ja noh, kui me vaatame siin euroraha kujundus, siis siis täpselt samad probleemid siin siin tulid. Et ei olnud võimalik ühegi riigi konkreetset nägu ega objekti kasutada, sest see oleks kohe-kohe riigid omavahel tülli ajanud. Et sellepärast olis arveldusühik ECU, mida siis taas, et nende prantsusepäraselt on, ei küüks hääldatud, võeti kasutusele. Kes on lugenud kolme musketäri, teavad väga hästi, mis on küüdeks. Jah, et see paralleel nagu tõmmati, et selline raha ka omal ajal oli, aga muidu ametlik lühend kolmetäheline ECU ja aasta 1009 79 nii-öelda ametlikult kasutusele võetud. Nagu ametlikult praegu kogu selle euroraha eelkäija No põhimõtteliselt küll, et kui euro euro nime all ülekanderahana võeti kasutusele 99. aastal, siis ta ses mõttes oligi küü need õigusjärglane, et sellesama kurss, mis varem muutus Corwart ümber, siis sellesama kurss fikseeriti euro kursiks külvisk käe peal ei saanud kunagi hoida selle nimega, jah, teda teda ei olnud, et teda sai kasutada ülekanderahana arvelduste tegemisel sai, pole võlakirju näiteks selles välja anda, aga suveniir münte oli seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel aastatel tehtud, aga maksevahendina kasutada. Nad ei saanud, see vist oli prantslaste nii-öelda senti mentaalsusestest, saaks Küütas tagasi rops. Okei, lähme natukene edasi. Et kuidas siis see euroraha hakkas arenema pärast küüt? Või? Et ecu siis arveldusrahana oli noh, puhtalt pragmaatilistel kaalutlustel ja teiselt poolt siis see üldine majandusintegratsioon, noh, mis algas tolliliidust seejärel seejärel siis hakati valuutakurss tuum omavahel moodustades moodustati siis rahavahetusmehhanism ja ja võeti tarvitusele meetmed, et liikmesriikide valuutakursid omavahel liiga palju ei kõiguks. Ja sealt siis loogilise jätkuna tooliga see ühisraha idee ja konkreetselt sellisel sellisel juriidilisel kujul pandi paika ka 1009 92. aastal Maastrichti lepinguga seda Maastrichti nime me oleme palju kuulnud, sest just selle Maastricht disalla kirjutatud lepinguga kehtestati siis need õiguslikud alused vastavalt täiendused Euroopa lepingutes, seal tekkis rahaliit. Noh, just need tähtajad ja need ülemineku tingimused kõik, et seetõttu, kui meil räägitakse sellest imenumbritest, siis alati räägitakse, et nad on mulle Maastrichti kriteeriumid, need protsendid, mida siis mõnda täidame ja mõnda ei täida, need on just siis nende lepingute lisadest pärit. Sellepärast see kohanimi kogu aeg jookseb, et noh, lihtsalt Holland oli sel ajal eesistujamaa ja siis tippkohtumine, kus leping pidulikult alla kirjutati, toimus selles linnas. Praegusel hetkel on euro paljudes riikides kasutusel. 13 liikmesriik ehkki noh, praegu liikmesriike on kokku 27, nagu me teame, uued liikmesriigid peavad siin natukene natukene ootama selles mõttes, et neil on vaja teatud tingimusi täita ja nii kaua, kui nad ei ole kõik need tingimuse täitnud, nad ühineda ei saa, aga aga selles mõttes liikmesriigid on liitumisel endale selle kohustuse võtnud, et kui nad nendel majandusnäitajatele vastavat, siis nad peavad peavad nagu selle poole püüdlema ja vastava taotluse esitanud, euro kasutusele võtta. Ta on sellest ka mingi kohustus, eks ole. Jah, see on, see on kohustus ja omale on reserveerinud õiguse ise otsustada, kas ja millal euro kasutusele võtta on ainult kaks vana liikmesriikide Taani ja Suurbritannia ja Rootsi võistlusest erandit ei ole säilitanud, aga tema on lihtsalt noh, nii-öelda pidurdanud seda protsessi ei ole lihtsalt neid, neid juriidilisi toiminguid hakanud astuma, et eurot kasutusele võtta, sest rahvahääletusele seal teatavasti eurole üleminek nagu tagasi lükata. Nii et ükski euro Euroopa Liidu liige ei saa öelda, et ma ei taha liituda euroga, see pole võimalik, ta võib eeldata, pidurdab ta, teeb midagi muud. Aga teoreetiliselt püüdlus peab olema selle peale. Jah, selle kohustuse endale võtnud ja noh, kes nüüd tõesti kunstlikult tahab takistada euro Eurole üleminekut, siis on nagu nagu võimalik lihtsalt oma eelarvet niimoodi seada, et need eelarve defitsiidis kogu aeg või riigi võlg on suur, inflatsioon kõrged, siis lihtsalt ei võeta, aga, aga ma arvan, et Euroopa liidus on ka muu sellise pehmemad mehhanismid, et varem või hiljem hakatakse ikkagi kuidagi südametunnistusele koputama ja ja, ja meelde tuletama, et oleks vaja, sellepärast et et eurole üleminek annabki majandusliku stabiilsuse ja, ja teiste liikmesriikidele on ka ajaliselt, et vajalikke kasulik, et kõik liikmesriigid, Eurot kasutavad nad ilmselt ka mind poliitilisi, poliitilist survet hakkavad viga avaldama, kui, kui keegi on tõesti väga pidurdama, jääb. Stabiilsust rääkides me läheme natukese aja pärast edasi, aga ennem esitame tänase esimese küsimuse. Nii tänane esimene küsimus, Sloveenia oli viimane riik, kes liitus eurotsooniga, kui nii võib öelda, et kuidas nimetati Sloveenia rahaühikut enne, kui seal euro kasutusele võeti. Ja telefon on meil täna tartust kuus, üks üks neli üks üheksa kaks, nii et telefon on hoopis kuus, üks üks neli üks üheksa kaks. Kuidas nimetate Sloveenia rahaühikut enne kui seal euro kasutusele võeti? Euro on seal või tähendab, euro kasutuselevõtt on Euroopa Liidu liikmesriikidest Sloveenias toimunud viimasena. Nii Kuustwakuulateid, tere. Tere. Dollar. Ja õigesti vastas Allar Keilast. Täpselt nii. Ise olete käinud Sloveenias, kahjuks mitte. Mina olen käinud ja see oli päris ilus rahaühik. Aitäh Allarile. Allarile Allar andis õige vastuse. Dolar, et väiksed kommentaarid dollarile. Jah, kus see sõna pärit on, need vanad rahaühikute nimed mis kõik Euroopast on ära kadunud seoses euro tulekuga, neil on igalühel oma oma ajalugu ja ulatuvad keskaega ja dollar on mugandus samas päritolust, nagu siis dollar nõrga teiega, mida Ameerikas kasutatakse ja ja eesti keeles oleks sõna Taaler saksa keelest tulnud ja keskaegne termin hõbemündi kohta. Ja väga konkreetne ajalugu nimelt oli praeguse Tšehhi Vabariigile tooriumil selline koht, mille nimi oli Joachim Stahl. Ja seal olid keskajal suured hõbe hõbedakaevandused ja siis sealt pärit taanrit, kus siis oli koha nimi nende laiendiga Joachim staler olid tänu sellele, et seal palju hõbedat kaevati, olid need mündid üle Euroopa levinud ja see Joachim kadus eest ära ja tal ei ole ja nii hakatigi kogu Euroopas seda raha nimetama taanriks ja siis hispaania keele kaudu läbi Ladina-Ameerika jõudis siis nimi, dollar siis Ameerika ühendriikidesse ja täpselt sama päritolu on siis ka see kõva teega dolar mis oli kasutusel Sloveenias. Nii et Ameerika Ühendriikide dollar on päris euroopaliku päritoluga pärit pärit Tšehhi nad, et see on täiesti euroopalik väljendus, ärge kartke seda kasutada. Ja läheme nüüd edasi, et kuidas selle asjaga on, et Euroopas kasutavad eurot ka need riigid, kes pole tegelikult otseselt Euroopa Liiduga seotud. Jah, tõesti, jutt oleks praegu Euroopa Liidust, aga Euroop liidul on veel selliseid partnerriike või kui nii-öelda on mõned pisiriigid, mis formaalselt Euroopa liitu ei kuulu, aga, aga tänu sellele, et nad on nii pisikesed, siis nad on oma majanduses väga tihedalt seotud neid ümbritseva suure naabriga. Ka varem kasutasid seda raha, mis, mis seal naaberriigis oli automaatselt siis ka ka euroga eurole üleminekul, siis võtsid euro kasutusele, need on siis sellised riigid nagu näiteks Vatikan Monaco ja San Marino. Ja tänu sellele, et nemad on siis kahepoolsete lepingutega eurotsooniga seotud, on nendel riikidel ka õigus anda välja euromünte oma rahvusliku kujundusega, sellest mode mündid välja näevad, nagu hiljem räägime. Need mündid on loomulikult, et neid on väga vähe ja ta on tänu sellele väga kõrges hinnas. Lombis maasikute. Nii et kui Vatikan ja San Marino näiteks tahaksid ka oma raha emiteerides, on nende jaoks prost võimataks. Ennem olid seotud Itaal Liiriga, eks ole. Ja kui Itaalia võttis kasutusele Euroopa euroraha, siis nad ei saanudki teistmoodi käituda. Jah, nad olid lepinguga sidunud ennast vastava riigiga, nii et nad peaksid lepingu üles ütlema ja ilmselt suuliselt mõtet oleks Vatikanis. Ma olen ta tollipiir ehitada, oma raha kasutada. Ja siis on veel Andorra, on sellises eristaatuses kes siis varem Modorasub Prantsusmaa Hispaania vahel ja oli siis nende riikidega kokkuleppe korras, võtad kasutusel prantsuse frangi, aga eurole üleminekul ta siis euro kohta nagu ametlikku lepingut ei ole sidunud? Ei, vaid on ühepoolselt siis euro kasutusele võetud, nii et Andorra, euromünte meil ei ole aga eurose kasutusele ja nad teevad seda või mul ei ole selle kohta andmeid isegi, et mis põhjusel seda lepingut ei ole, aga noh, kuna tegemist on nii väikse riigiga, siis, siis arvatavasti Ma ütlen nii palju, et Andorra peab iga aasta maksma andamit nii, nii Hispaania pooleli kui Prantsusmaa Toorades on sellega Ja ta on väga huvitava riigi õigusliku staatuse ja nad on tõesti selline keskaegne relikt, ta nagu, nagu seisus, nagu vasall säraga korraga Sis, Hispaaniale, Prantsusmaale, Prantsusmaa kuninga asemel on selline president, kes, kes Andorra riigipea funktsioone täidab, et võib-olla tõesti on selles probleem, et nende kahe riigiga seotud lihtsalt teistmoodi. Aga, aga üks riik on meil veel ja, ja selle kohta küsikski järgmise järgmise küsimuse. Nii et tänane teine küsimus, milline Euroopa riik on euro kasutusele võtnud poolselt, see on siis euroliidu käest nõu küsimata milline Euroopa riik on euro kasutusele võtnud ühepoolselt? Telefon on kuus, üks, üks neli üks üheksa kaks kas on meil keegi vastaja liinil? Tere, see on Serbia ja Montenegro. Jah, seda riiki me ütleme niimoodi, et asi on vahepeal edasi arenenud. Mõelge selle peale. Nii. Kosovo ei ole veel riik. Eelmine vastas peaaegu õige, aga pakkusele. Ja me peame olema poliitiliselt korrektsed Kosovot riigiks nimetada. Serblased võivad väga kurjaks saada kunagi meid kuuleksid. Nii kuuleme neid Täiesti õige vastus, see üle-eelmine vastaja pakkus ka natuke üle Serbiat, poleks sinna maetud. Jah, isegi siis, kui Serbia ja Montenegro veel olid ühe riigina koos, siis tegelikult Serbias oli kasutusel ikkagi oma raha dinaar ja sisse Dianogooria või Montenegro ka kasutas, ta kasutas Saksa marka, ta võttis üle euro. Ja nüüd siis iseseisva riigina tuli see saatus kaasa, nii et arvatavasti tal ei tekigi sellist soovi oma raha vahepeal kasutusele võtta, et loodete nad loodavad kindlasti ka Euroopa liitu pääseda. Kes meil õige vastus andis? Hugo, kus kandist Eestist näiteks Tabasalust Nonii olete ise käinud? Ei ole veel sattunud, noh see on tänapäeval väga hea puhkus, rajoon ja euroraha taskus on väga hea minna. Okei, aitäh, Hugo ja meie teine küsimus on saanud õige vastuseni, et paljud Euroopa riigid on võtnud selle mitteametlikult kasutusele ja kuidas euro jaoks mõjub näiteks noh, et ma tean seda, et euroraha võeti kasutusele selleks, et ju tasakaalustada Euroopa Liidu majandust ja raha ja raha väärtust, mitte selle kuidas öeldakse, nüüd langetada ja hindu mitte tõsta, et kuidas selline asi mõjub eurole, et kui, kui iga teine-kolmas riik, kes tahab liituda euro eurotsooniga, siis teeb seda. Ei ole otseselt probleem, sest ega nüüd Montenegro ega Kosovo täiesti eurot kasutab. Ja ka mujal maailmas ju ju võidaksin käitluskasutada ja, ja hoiavad ju riigid oma reserve. Eurodes ei ole selles mõttes probleem, et kui nad eurod, et kasutavad, siis nad annavad ju euroopa pangale mingit muud raha sellest vastu ja nad ei osale majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisel ja nende riikide majandus nii-öelda euro kurssi ei mõjuta. Sellepärast et nad tõepoolest kasutavad seda lihtsalt nii-öelda võõra võõra raha, nad võivad seal lademe kasutada mistahes muud raha, kui neil on midagi nii-öelda vastu anda, seda raha osta, olgu ta dollar, olgu ta Jaapani, jeen, mis iganes, et Euroopa jaoks. Probleem ei ole probleem, võib-olla ainult võib-olla poliitiliselt, et kui kui näiteks Eesti ei kannata ära oodata nende tingimuste täitmist ja hakkab ühepoolselt eurot kasutama, siis, siis meid võidakse pronoomide, et nii pole ilus, aga Montenegro või, või mis tahes mingi aafrika või Kariibi mere riigile ei ole suurt midagi meil ette heita, kasutagu kasutage kulda või hõbedat või kalliskive või mis tahes raha, see on, see on nende enda asi. Et Euroopa liit ei protesteeri, ei usu. Läheme nüüd siis oma jutuga edasi. Ja järgmine küsimus võiks olla sellel teemal, et vajutame nupule. Kas käibel olevate ühe eurosendist müntide koguväärtus on suurem või väiksem kui kogu Eestis käibel olev raha? No siin on tegelikult kaks anti, nii et vaadake, kuidas ta kiiremini jõuate, vastata kuus, üks, üks, neli, üks, üheksa, kaks. Kas käibel olevate ühe euro sunnistemontide müntide koguväärtus on suurem või väiksem kui kogu Eestis käibel oleva sularaha? Nii ja telefonil on meil vastaja. Paguneid vaiksem. Ja see oli vist Vello Tartust. Kuidas teie suhtute eurorahasse, mõned eestlased ütlevad seda pole vaja, seda on vaja. Kuidas teie suhtute? Põhimõtteliselt euroga Eesti kroon seotud. Aga teile meeldiks rohkem taskus hoida eurosid või, või eesti kroone. Eesti kroonika. Miks? Sellepärast, et, See ülemaailmaastumine on liiga suureks läinud, et igal pool on ühtemoodi riided ja ühtemoodi muusika ja igas piirkonnas võiksid tegelikult olla rohkem eripära. Selge see on väga tore seletus. Ellan, kolmas inimene, kes kandideerib Mil siis tänasele peaauhinnale maailma majandust vaadates, kuidas on paremad, kui oleks maailmas üks raha, on kergem? Eks küsimus ongi selles, et riigid on ju erinevad, riikide majandus on erinev ja, ja need probleemid on erinevad, et kellede pärast tõuseb ja kellel langeb ja kes rohkem impordib, kes ekspordib, et kui igal pool oleks tõesti ainult üks raha, siis siis nii-öelda mõnele kasulike, mõnele mitte et Euroopa Liit joon pandud sellel eeldusel, et meil kõik tõesti astuvad ühte sammu, et noh, kas või päris päris nüüd riided ja muusikaga, eks need ka jah, aga need ühtlustavatest ilma viimasele rahata ka. Aga küsimusega tegelikult tahtsime vihjata sellele, et kui väike on Eesti roll tegelikult Euroopas. Ja kui nüüd natukene neid numbreid tuua, siis siis hästi ühesendist müntide koguväärtus 161 miljonit eurot, see on siis kuskil 20 protsenti kogu Eestis käibel olevast rahast. Et kui me võtame kokku ühes endiselt kahesendiseid ja viiesendiseid, mis praegusel hetkel siis Euroopa liidus sularahal on käibel, siis need kokku annavad juba suurema numbri kui kõik Eestis käibel olev raha kokku, see näitab lihtsalt seda suurusjärku, et kui suur on see Euroopa koos oma rahaga nagu väiksed oleme. Meie ja sellega seoses näiteks on ka avaldatud arvamust, et kui me oma inflatsiooniga hädas hädas olime ja Leedu oli väga ka hädas neil ju komakohaga oli probleeme, siis avaldati arvamust. Tegelikult pole ju probleem, et eks Eesti Läti Leedu kohe eurotsooni liikmeks võtta, olgu see inflatsioon oli ükskõik kui suur, et see ei mõjuta absoluutselt, et, et isegi kui tõesti kõiki töö sendiselt korraga ära roostetavad, siis Euroopa mastaabis ei muuda ju täiesti mitte midagi. Aga ametlik Brüssel oli, jäike ütles, et kordab olema ja kõige suhtes kehtima, olgu ta ükskõik kui suur või väike, eks see oli rohkem võib-olla suurtele meeldetuletuseks, et tavaliselt on suured need, kes arvavad, et nende suhtes sa vaati alati mingeid erandeid. Teha mõned inimesed mõtlevad, et kui raha vahetamine toimub, toimub alati nende kahjuks, et kuidas selle euroga. No spekulatsioon on mitmesuguseid ja üks Eesti inimestel on kogemusi, vanematel inimestel pole eriti sellised ebameeldivaid kogemusi, kus sõna rahareform tähendas tegelikult raha äravõtmist. Noh, ja euro võimalik kasutusele võtta, et Eestis kindlasti midagi sellist enam ei ole, mida. Rubladega juhtus erinevatel aegadel aga loomulikult tehnilisi probleeme tekib ja, ja üks teema on see aus ümardamine, et loomulikult, kui kõik asjad praegu poes maksavad 99 krooni, siis siis nad ei hakka kuus 39 täpselt maksma. Ikka mingid muud hinnad ja mõni asi tõuseb, mõni langeb, sest pääsu ei ole ja ja meil on 2002. aasta kogemus ja ka Sloveenia kogemusest on ju väga palju räägitud ja Sloveenias toimub üleminek tõesti väga, väga hästi ja organiseeritult ja ja inimesed, et ka ise näiteks moodustasid sellise Tarbijakaitseliikumise või noh, et kui meil on siin vahtkond, kes ausambaid valvavad, siis, siis neil olid vahtkonnad, kes käin poode valvamas, et et kaupmees ausalt ümardaks. Need euro tähendab ei ole iseenesest halb. Halb on inimesed, kes hakkavad eurot ära kasutanud. No loomulikult, tähendab, kui kaupmees tahab klienti tüssata, siis, siis seal on lihtsalt üks ettekääne või võib ka öelda, et see on, ta kasutab ära sellist üldist segadust ja ja see psühholoogiline moment on siin ka mida välja toodud, et juba ka 2002. aastal liikmesriikide vääringu toidule väga erinevad, et väga lihtne veerg, sakslastel nemad mind enam-vähem kahega jagama, et see suurusjärk oli, oli enam-vähem sama soomlase Bly kuuega jagama, aga siis Itaalias näiteks, kus, kus varveldati tuhanded, ütles Liirides, siis ta lõi nagu selles mõttes pildi segi, et mingi asi, mis maksis enne seal mingi 1000 või 2000 või 3000 miljon. Jah, et siis järsku oli nagu üks, 50 või null, 80 ja siis nagu selles mõttes on ta nüüd null, 80 või, või üks, 20, väga raske on nagu peast, et kontrollarvutusi teha, et sakslane sai nagu lihtsamalt hakkame, jagas kahega itaallane pidi pidi väga keerulisi arvutusi tegema seetõttu, et nad on lihtsalt tüssata. Nii et raha iseenesest ei ole asjas süüdi või süüdi on see, kes hakkab seda raha väiksemaks muutumist ja muid asju kasutama ära. Jah, ja sellepärast, kui me vaatame seda Eesti eurole ülemineku plaani, mis nüüd küll on määramata ajaks edasi lükkunud, siis seal oli väga palju sellele rõhku pandud, et, et inimesi teavitada, et need hinnad oleksid paralleelselt kahes vääringus, nad on ka praegu paljudes kohtades ka riik rates positiivset eeskuju näidata, et tehti juba seaduseelnõu valmis, kus siis riigilõivud igasugused muud sellised summad siis ümardati ümarate nagu maksumaksjatele soodsamas suunas, et väiksemaks ka maksumaksjate liit näiteks. No vot jõudis juba suures eurotuhinas, et üks uued liikmemaksude määrad ära ära kinnitanud juba, mis oli kaalses soodsa kursiga siduda euroga, jah. Nojah, et kui euro tuleb, et siis ümber arvutada, et ei pea uuesti neid kehtestama, ütleme ütlesime kuriks 16, mis tähendab, et vähenevad. Siin on tegemist inimeste psühholoogiaga, näiteks kui ma pole harjunud ühtegi asja saama alla ühe, no ütleme näiteks üks mark või või üks kroon, eks ole, siis ma võin kõik ümardada kuni üheni. Noh, loomulikult jaekaubanduses on need numbrid väga olulised, et nad oleksid ümmargused kellel siis ümmargune number või paat ja 99 lõpus olema, et see 99 tuleb sinna noh, nii või teisiti oli ta varem mingis muus rahas ja lõpuks tuleb ikka seal 99-ni mingi mingisuguse ringiga tagasi, et ega noh, lõppkokkuvõttes Ta ei olnud inflatsiooni suurendanud, ei ole lihtsalt inimesed mäletavad selliseid üksikuid momente, mis kuskil kohvikus mingi kohvitassi hind läks kallimaks, aga selle kohvi osa nüüd selle inimese kuu väljaminekutest tegelikult niivõrd väike, et aga, aga nii-öelda emotsioonidele mõjub ta väga halvasti. Mina räägin ühest emotsiooni, sest ma olin kunagi Belgia linnas klientis ja, ja õhtul laupäeva õhtul kell pool kaheksa keset ringi, et Briti turistid ja ütles, et kus saab raha vahetada, et me tahame minna paaridesse, nad ütlesid belglased sest kõik vahetuspunktid on kinni ja siis nad ütlesid, kuradi Euroopa liit. Majastamas. Võib öelda, et kuradi Suurbritanniat. Neuroloog ei, see ongi selline kahe otsaga asi, et, et kui te tahate olla Euroopas, siis te peate olema ikka ühtemoodi, eriti tänapäeval. Aga nüüd siis esitame järgmise küsimuse. Et räägime natukene Euroopa rahatähtedest ja kui me selle temaatika sisse juhatame, siis räägime. Esitame küsimused pangatähtede esiküljel eurol, siis kujutatakse aknaid ja väravaid mida kujutatakse nende rahatähtede teisel küljel. See on traditsioon ja kombestik. Kuus üks, üks, neli, üks, üheksa, kaks on meil number, et pangatähtede esiküljel kujutatakse aknaid ja väravaid, mida kujutatakse tagaküljel. Nii, meil on liinil inimene. Oli jälle Hugo. See on väga õige vastus. Kas on neid Euroopa rahatähti endal olnud võimalik käes hoida väga tihti. Et Euroopasse satub rohkem kui üks kord 10 aasta jooksul üle lahe ja Hugo kassas õigesti ja Tabasalust, nagu ma sain aru ja jääd sildu. Kas sellel on mingisugune põhimõte ka, et miks nii on? Jah, ma, ma kartsin, et see küsimus osutub liiga lihtsaks, et paljudel inimestel ilmselt on, see on see raha. Jah, ja tegelikult, et nad juba tunnevad euro. Loomulikult, ja kui nad ka neid pilte tunnevad, aga jah, natukene siis sellest miks nad sellises selliseks said? Olen nõus kõigiga, kes, kes ütlevad, et Eesti raha on väga ilus ja euroraha ei ole väga ilusa väljanägemisega ja põhjus on ka selles, et noh, palju tihti rahvusriikide rahadel, noh, kui on tegemist monarhia ka, siis on seal taevase kuninga või kuninganna pilt. Muude riikide puhul on ka niisugused tuntud näod, kuulsad kuulsad inimesed selle riigi ajaloost, kultuurist ja meil endilgi, eks ole, ja ja noh, kui ka või ka selliste arhitektuuriliselt huvitavate kohtade pildid, noh, meil ju ka näiteks Narva Narva loss või Hermanni kindlus. Et euro puhul oli see järjekordselt selline poliitiline probleeme, et väga raske on jälle siin konsensus saavutatud, et me kujutame ette näiteks viie eurosele on, on Eiffeli torn aga kümneeurosele Kölni katedraal, prantslased ei oleks sellega eluilmas nõus, et nende torn on nüüd poole odavam kui sakslastele. Et noh ja, ja mis iganes tähendab, ei ole võimalik ühtegi nii-öelda nägu panna. Noh, ärme suudavad nad siis sellised isikud olema, kes on, kes on siis kõikides Euroopa riikides kuidagi kuidagi nagu tuntud on aga aga ka selle tuntuse, kui on probleem, et noh, et sinnapoole või, või Karl Suure või või kellelegi puhul ikkagi iga riik mõistab tema roll ajaloos küllaltki erinevalt ja, ja nii ei jäänud muud üle, kui tuli joonistada sellised, mitte midagi, ütlevad sellised anonüümsed aknad ja sillad. Et täiesti taotluslikult need aknad ja sillad ei samastu mitte ühegi konkreetse objektiga mitte üheski riigis. Lahendati siis selliselt, et võeti võeti siis ehitusstiilid. Ja Tiia eurosele on siis kujutatud kreeka-rooma klassikalist stiili kümneeurosele siis romaani stiil, 20 eurose gooti stiil, 50 eurosed, renessanss, 100 eurosel barokk, 19. sajandi arhitektuur on siis 200 euro seal ja, ja 500 eurosele on siis selline modernne arhitektuur, kes 500 eurost näinud on, on siis nende viimane trend? Tegelikult on see väga hea, sellepärast et üks asi, mis seob Euroopat, eurooplasi, on kristlus ja, ja, ja see arhitektuur, mida on siin üldse tehtud, eks ole, et, et see on ühine olnud, et see on võib-olla jah, selline neutraalne. See tähendas mõeldav lahendus, et muidu oleks see ilmselt täiesti suvaline kribu-krabu, lihtsalt mingid tähekesed. Ja mingisugune väike seltskond tuleb sellele mõne saatkonna ette hakanud protesti avaldama, et miks teie inimene, teie ajalooliselt tuntud inimene on rohkem eelistatud kui, kui, kui teine. Jah, nii et see oli noh, seda prooviti läbi läbi käia see see kui konkursi tähti ja samamoodi ka seal raha nimega euro, et ka see oli sundkäik, et et ei olnud, ei ole võimalik, loomulikult käidi välja kõik Margad kroonid, frangid vis, igale ühele meeldis ja jällegi tuli leida selline sõna, mis, mis kõiki ühendab ja mis. Taler oleks võinud olla, aga siis oleks liiga ameerikalik olnud ehtena. Noh, need, need, need, need häda oli selle nimega häda oli nende kujundustega ka ka müntidega. Ka siis noh, Euroopa Euroopa kontuurnädal Sa oled selle asjaga side tihedalt seotud, et kas konflikte on seal väga palju või, või tänapäeval saadakse hakkama ikka ilma selliste suurete probleemideta mured. Noh, nii suurt konflikti nüüd nüüd on, eks pikkadel harjutakse ära, aga, aga seda on muidugi öeldud, et inimesed vanades riikides, kes aastakümneid harjunud oma oma nüüd eelmise rahaga näiteks Saksamaal Saksa mark oli siiski väga nii-öelda kõva ja aktsepteeritud ja nii-öelda tunnustatud ja reputatsiooniga raha siis inimesed muidugi nutavatele taga nostalgiliselt ja, ja seda ka öeldakse, et näiteks sakslased ja teised on ikkagi jätkuvalt harjunud oma arvutusi tegema vanas rahas korrutavad läbi ja ja eks see on ikkagi sellest noh, ikkagi sakslaste puhul, et see Markunu stabiilne olnud ja mingi asi, mis neil 100 marka maksis, on väga kaua aega 100 marka maksnud. Et Eestis noh, jällegi nii suur probleem ei ole, et need väärtused on, on siin viimasel ajal ju nii kiirelt muutunud, et see arvutamine ilmselt läheb, läheb üle, aga nostalgia ilusate ilusate rahade vastu vaid ka Eestis jääda. Ja noh, Saksamaal näiteks Mahmest eile vaatasin öeldud, et siiamaani näiteks on 46 protsenti müntidest käibelt kõrvaldamata eurodeks ümber vahetamata ja ka mujal riikides ja näiteks noh, Sloveenias siis vist veel rohkem, noh, lihtsalt Sloveenias oli, saadad müüdid väikse väärtusega, et keegi viitsinud neid vahetama minna, visati minema. Aga kindlasti paljud säilitasid neid münte lihtsalt oma lastele, lastelastele näitamisest kollektsineerisin linkida, jah, ja eks, eks neid oli palju kindlasti ka kaduma läinud ja, ja, ja hävinenud, mis nüüdislihtsalt lihtsalt tuli see statistika välja. No ma olen kuulnud ka seda, et näiteks Saksamaal mõningates rajoonides Itaalias tahetakse seda Itaalia või Saksa raha tagasi võtta, et üritatakse kuidagi seal kohalikus kaubavahetuses taas taastada, et et kas neurosuudab sellele vastu seista ja neeru suudab pidada. No need aktsioonid on rohkem sellised turismiatraktsioonid olnud rohkem, et jah, Saksamaal on Kaubamaja näiteks mõnede Sist aktsioonide ajal vanu penne ja marga münte vastu võtnud. Et ega see euro euro stabiilsust kuidagi ei kõiguta, sellepärast et liikmesriigid kohad euro kasutusele võtsid. Ju säilitasid õiguse seda maaraha ümber vahetada, et seal on see protsess lihtsalt jätkub, et seda vana raha tuuakse või leitakse kuskilt kapi põhjast ja, ja tuuakse, vahetatakse, tuuakse käibes, vahetatakse eurode vastu ära. Kartus, et euro kaoks kunagi on olemas võimalused olemas. Noh, Euroopa Liit võib ju kaduda ja põhimõtteliselt võib ju ka iga liikmesriik mingil hetkel otsustada, et tal on kasulikum väljaspool Euroopa liitu eksisteerida ja kas rahaliit ka nüüd, aga miski asi pole igavene, kui kui mingil hetkel majandusseis maailmas muutub selliseks et kasulikum on omaette olla, noh ja siis siis ollakse ka, aga kõik on võimalik. Loomulikult, ega ega ei ole, ei ole see niimoodi sätitud, et see tagasiminek, kui nüüd ilmvõimatu oleks, nende rahareformi on tehtud, saab ka tulevikus. Aga ometigi mõned riigid tahavad väga saada Euroopa liidu ja eurotsooni liikmeteks ja sellest tulebki, mille järgmine küsimus. No Eesti üritab saada eurotsooni liikmeks väga ausalt teid pidi ja lükkab seda liitumist edasi, aga ometigi on Euroopas üks Euroopa liidus üks riik kes on selle eurotsooni liikmeks saamisel teinud väga palju. Ma ei tea, kui palju on teinud kurje, nagu öeldakse, ja valetanud, et, et mis riigiga on siis tegemist, kes on teinud eurotsooniga liitumiseks, teinud valskust hästi palju. Ja ta on selle eurotsooni liikmeks saanud. Nii. Kreeka on täiesti õige vastus, kes meile vastas. Novembris Tallinnasse helistan. Esimest korda vist? Nokk, kui suur sõber teie olete euro suhtes? Mina arvan, et ikka Eestis võiks euro kasutusele tulla. Jah, minu arvates küll. Olete suur reisija või, või on teil mingid muud põhjused? No eks reisitud ka, aga minu meelest oleks lihtsam arutada igasuguseid valuutasid asju, et majandusel oleks ilmselt kasulikum. Vähemalt teile endale, eks ole. Aitäh, Kristile kris vastast täiesti õigesti. Et see on kreeka, et aga kuidas selline asi sai toimuda soskatuseleta natukene. Kreeka ühines rahaliiduga sellisel huvitaval ajal, kui euro veel sularahana ei olnud, käive tähendab 99. aastal ta siis siis 11 riiki alustasid ja kui 2002. aastal raha tuli, siis oli neid riike 12, siis Kreeka oli vahepeal juurde tulnud ja, ja pärast aastaid hiljem tuli välja jah, nad olid esitanud Euroopa liidule valeandmeid, võltsinud oma eelarvenumbreid näidata siis väiksemat riigivõlga, et seotud on ta siis nende kuulsate Maastrichti tingimustega, mida meil Eestis on ka poliitikud juba päris palju eietanud. Ja ei tahaks nendesse nakata pikalt rääkimas, on suhteliselt igav jutt. Ma arvan, et rahandusminister räägib teile veel veel küll ja küll nendest protsentidest, aga noh, võib-olla lühidalt siis siis need nõuded, mis riigi majandusele on esitatud, esiteks eelarvepuudujääk ei tohi ületada kolme protsenti sisemajanduse koguproduktist. Eestis seda probleemi ei ole, sest Eestis on praegu eelarve ülejäägis, nagu me teame, siis teine nõue on see, et valitsussektori koguvõlg pea peab olema vähemalt 60, mitte rohkem kui 60 protsenti SKP-st. Eestis on see kuskil viis protsenti, et me oleme väga konservatiivsed olnud oma eelarvepoliitikas ja nende tingimustega meil ei ole küll mitte midagi võltsima hakata ja meie probleem Eestis on siis hinnastabiilsus ehk inflatsioon ja inflatsioon on tõesti see, mida poliitikud kõige vähem mõjutada saavad, kuigi mingil määral loomulikult saavad seda mõjutada. Võrreldakse võrreldakse siis kolme kõige madalama inflatsiooniga riiki, võetakse siis nende kolme keskmine ja ei tohi siis ületada 1,5 protsendipunkti võrra siis taotleva riigi näitaja, sest seda kolme kõige madalama keskmist, see on nüüd see, mis meile siis muret on valmistanud ja mis ka Leedule muret valmistas, kuidas seda inflatsiooni ohjata, et et saaks siis nagu üle üle lävepaku, nagu ma ütlesin, siis on ka arvamust avaldatud, et noh, nii väikesed riigid, et suhtes võiks erandi teha, aga. Pärast Kreeka petmist, meie saaksime hakkama petmisega. No Eesti on oma oma suhetes Euroopa Liiduga pigem pigem nagu vastupidist poliitikat ajanud, kui me vaatame mistahes valdkonnas, olgu kui mingisuguste seitsme kraanikausi teemadega või muud, et me oleme ju tihti väga ülipüüdlikult püüdnud kõik Euroopa norme täita ja ja täita need veel rohkemgi, kui need esitatud. Tegelikult on nüüd mõne ise juurde väljamõeldud või mõnda asjalikku valesti tõlkinud, et minu arust pigem on kui me vaatame, kas või suhkrutrahvi või muud sellist, on pigem olnud minu meelest probleem selles, et Eesti valeta Euroopa liidule vaid täiesti räägib liiga palju tõtt. Mõnikord valetanud pole meie oma inimestele Euroopa liidu kohta, et sealseid nõudeid natukene moonutanud või, või tegelikkusest ilusamini või, või koledamini esitlenud, aga Euroopa Liidu suunal mina küll ei ole nagu täheldanud, et seadust valskust oleks püütud. Kuidas sulle endale tundub, et üks euroraha on aidanud kaasa Euroopa Liidu praegu Euroopa riikide ühendamisel? Kindlasti ta, ta on sellele kaasa aidanud. Noh, üks asi on nüüd majandus. Üldiselt noh, selline suurem tasand, et loomulikult ta on ju ettevõtjatele elu lihtsamaks ja tee loomulikult sellistele ettevõtjatele, kes globaalselt tegutsevad, kes tegutsevad paljudes riikides nende noh, alates sellest, et valuutavahetuskulusid ei ole, neil on lihtsam raha liigutada, neil on lihtsam hindu võrrelda ühes või teises riigis. Loomulikult ka tavalisel inimesel, kes, kes reisib, on, on lihtsam. Ja kindlasti ka ka näiteks hindade ühtlustumine võib tänu sellele toimuda. Näeme palju üks või teine asi ühes või teises riigis maksab tänu ühele rahale, meil on väga-väga lihtne neid hinnaerinevusi välja tuua, me pea mingeid arvutusi tegema ka asjaajamises. Kui me räägime raamatupidamisest, siis selgitame globaalselt tegutsev ettevõte, kellel on filiaale, olid või, või, või tütarühingud erinevates riikides, kui nad kõik eurodes raamatupidamist peavad eurodes omavahel arveldavad, et see on tunduvalt lihtsam, kui kui need pidevalt ümber arvutada, eriti kui need kursid veel ka erineva. Noh, kui me võtame siin Rootsi, Rootsi suunalise, näiteks Rootsi krooni kurssi, siiski siiski liigu peda Taani krooni kurss, et me peame iga korda täpselt päeva, vaatame kuidas midagi ümber arvutada, nii et muidugi ta teeb tööd juurde. Noh, sa oled mõnes mõttes ka Eesti maksumaksjate esindaja, et kuidas maksumaksjatele see mõjub No maksumaksjatele ta mõju võib-olla selles mõttes, et kui see, kui see ümbervaatamise hetk tuleb, see loomulikult tekitab tekitab lisakulusid, aga ma arvan, see, see korvatakse ikkagi nende nende positiivsete muudatustega ja Eesti puhul eriti need olmetasandi võidud nagu, nagu nagunii, aga lisaks pole Eesti puhul see, et siiski üldine reiting, üldine, selline majandus, majanduskeskkonna paranemine, Eesti usaldusväärsus, suren kindlusse tähendab seda, et meil on jätkunud võimalus soodsa intressimääraga laenu saada ja, ja see risk kaob ära, millal me alguses viitasin, et me oleme siiski laenud valdavalt ikkagi eurodes kokku leppinud. Et kui ka euro kasutada tuleb, siis ka meie. Meie raha, millest me tagasi maksame, on ka nagu kindlustatud, et see raha sama sama kursiga ja, ja sama kindel raha on praegu näiteks üks teema, millega maksumust liika tegeleb. On on, on selline väga ulmeline probleem, aga tegelikult inimesed paljud ei teagi, kui palju lisakulusid neile neile toob. See, et meil ei ole euro kasutusele tulnud, nimelt et lisaks sellele, et meil eluaseme laenud on eurodes kokku lepitud, neid nüüd vähemalt viimase aja praktika näitab, et ka eurodes makstakse, see tähendab, et iga kuu, kui meie oma eluaseme laenu intress, eluaseme laenu maksame, siis konverteerib meie kroonid, mis meie arvel on neurodeks ja ta ei tee seda sugugi mitte selle kursiga, mis on Eesti pank kehtestanud, vaid ta iga kord iga kuu võtab seal natuke, võtab sealt natukene vahelt, nii et tegelikult lisaks nendele intressidele maksame pankadele päris palju valuutavahetustasu me võib-olla ei saagi aru, kaotame raha ja, ja see on üsna kolossaalne summa siiski siin mina olen arvutusi teinud, aga ma olen siin kohanud, et see ajakirjandus ka näiteks tähendab pool miljardit siis kogu Eesti peale kokku valuutavahetuskulud. Et noh, nii teisiti tahab, igaüks võib ise oma eluaseme laenusumma võtta, need kursivahesid vaadata ja oma 10 või 30 aasta peale, mis ta see laen on, tuleb see ikka väga teine ebameeldivalt suur summa, kui seda hakata kokku arvutama, et see on probleem, mis tuleb Meie arvates lahendada kiiresti ja seda selle lahendamiseks Eestis eurot kasutusele võtma, vaid, vaid tuleb pangad korrale kutsuda ja nõuded, nad kasutaksid Eesti Panga kurss ja ei rööviks Sid vahelt. Millal võiks see ostis eurod olla kasutusele, olete te mõelnud selle peale nüüd? Viimasel ajal? Ei, viimasel ajal mina olen selle peale mõelnud, tähendab võib-olla panen natukene pettunud, sest see suur tuhin, mis ütleme, kuskil aasta tagasi oli, kus paljud varjud juba tõesti niimoodi sättisid ennast valmis ja noh, kas lapsed sinud raamatuid programme ringi tegema, et nad on nüüd nüüdast tuurid maha võtnud ja pettunud, et nüüd, kes räägib 2010, kes räägib võib-olla 2026. Et praegu on minu meelest selline aeg, kus, kus see asi nagu, nagu selgus, et kuidas seda inflatsiooni võimalik ohjata, et siin Need valitsuse poolsed sammud küll on siin aktsiisitõus edasi lükatud, tagasi tõmmatud jälle edasi lükatud Ta ja kõike seda ikka sellesama Euroopa Liidu eurole üleminekunõuetega nagu põhjendatud praegu on, nagu ses mõttes suhteliselt segane seis ja ja ausalt öeldes mina olen, mina olen küll nagu seda meelt, et meie valitsuse võimalused on, on suhteliselt väiksed, kui tõesti mingeid väga ekstreemseid samme, et, et noh, ma ei tea, käibemaksu hakatakse alandama, et kui suur on näiteks kütuse- ja energia osa meie majandusest, siis mina arvan, on praegusel hetkel, nagu on Iraani valitsusele rohkem võimalusi Eesti inflatsiooni mõjutada kui Eesti valitsusele, et üks väike pauk Pärsia lahe piirkonnas tõstab nafta hinna maailmaturul üsna märkimisväärselt ja see mõjub Eesti Eesti tarbijahindadele otseselt ja kaudselt üsna üsna valusalt. Samas on huvitav jälgida, et need riigid, kes ennem aktsepteerisid Tochmarka Saksa marka, need on läinud nagu euro peale üle, et kas on mingi protestimeeleavaldus Ameerikas. Kuule või midagi muud, see võimalus jah, on, nagu me vaatame, noh nagu ma siin alguses alguses ütlesin, et et valuutareservidest on euro on suurenenud, siis jah, on on näha, et näiteks sama Iraan on vähemalt ähvardanud, vendasid juba teoks teinud tema oma naftaarveldused jääb ainult eurodes, mis tegelikult halvendab USA positsiooni maailmas pole palju rohkem, isegi kui, kui niisugune sõjaline või terroristikaktsioon. Sest me teame, et Ameerika ühendriigid väga palju elavad, et võlgu ja muu maailma arvel just tänu sellele, et maailmas kasutatakse dollareid, see tähendab sisuliselt seda, et need, kes dollareid kasutavad, annavad Ameerika Ühendriikidele laenu ja selle laenu arvelt ju tegelikult seda suurt sõjaväge õnnestubki üleval pidada ja, ja nii nii laialt nagu maailmas möllata. Ja nüüd tänane viimane küsimus Rääkides euro rahas ei saa me rääkida, aga mitte euro keskpangast, et kus asub euro keskpank. Telefon kuus üks üks üks neli üheksa kaks. Kus asub euro, keskpank? Mis linnas siis küsin, nii, oleme kuuldel? Brüsselis asuvad muudes Euroopa liidus on kombeks, et asutused laiali laiali ja on väga erinevates linnades. Nii. Ja lasub Europarlamendi üks kokkusaamiste kohta saavad Brüsselis ka kaka muidu. Nii. Kuuleme teid, terri jälle ubasin. Varrukas on Frankfurt maneer. Huuga vastas täiesti õigesti. See vist on vanale mälumänguritele hea küsimus. Jah, euro keskpank eesti keeles. Mitte ainult eesti keeles ka soome, soome keeles, muuseas, nii et ma vaatan kõvas soome keeles uudiseid, et EKP, ütle selle nii. Aitäh huugole huugama on meil täna kolm vastust õigesti vastanud ja on üks suur kandidaat raamatule kummaline lugude checklistamistrarhailisteks tapjate klubi, enesetapeta klubi, stiiransoni, rabersti Janssoni autorlusest. Nii et euro on üks põnev asi ja parem oleks ikka Eestile, kui ta tuleks. No praeguse seisuga arvestades Eesti suhteid Euroopa Liiduga ja Eesti majanduse olukorda, mina arvan küll, et see oleks kindlasti kasulik nii igale igale inimesele, kes, kes vähegi kas reisib või kellel on kas maja välismaalt mingit kaupa tellida või mis iganes on see kindlasti kasulik. Aga maksumaksjale, no ma arvan, et need, need kulud, mis, mis euro kasutuselevõtuga tulevad, et see on parkimisautomaat ümber seadistada või sularahaautomaat, et noh, need ei ole sellised kulud, mida, mida karta. Et ma arvan, et võrreldes nakas või nende kuludega, mis meil siin eelmine nädal seoses ausamba teisaldamisega tekkisid, on nagu noh, oluliselt suuremad ja noh, ka emotsionaalne taust muidugi muidugi teine, et võib-olla tavalise inimese jaoks mida mina nagu nagu. Ma tahaks kohe ette niisuguste inimeste jaoks, kes ei käi väga-väga reisimas pensionäride jaoks, et üks selline löök kindlasti, mis tuleb, on see, et paberraha jääb väga väheseks pärast euro kasutuselevõttu, et lünglevad lausi, mündid tulevad au sisse, et kõige väiksem paberraha viieeurone see on peaaegu 80 krooni. Et praeguse seisuga eesti pensionär, kes hakkab 200 eurot kuus pensioni saama lihtsalt iga päevi krabistased raha, et tuleb lihtsalt uued rahakotid osta. Rohkem münte sisse mahub tugevamaks. Rikastel inimestel on ka ilmselt uued rahakotid osta, sellepärast et Eesti kroonid on kõik kupüürid ühesuurused, aga mõlemad eurod on suuremad, tunduvalt suuremad. Hapete võib tekkida rikkal inimesel see probleem, et raha ei mahu rahukoti ära ja vaesele inimesele, et raha ei maha oma rahakoti ära. Aga seda nomentidele. Ütle nüüd üks number ühest, 36-ni, kaheksa kaheks ja ongi täpselt nii, et tänase auhinna saab Hugo Tabasalus, kes meil on, vastas kolm korda õigesti. Hugo saab endale siis Robert Louis Stevenson. Raamatu kummaline lugu, Docrošeklistamist arhailist ja enesetapjate klubi. Palju õnne huugole. Hugo ehk helistab pärast saadet kohe siia kiiresti tagasi. Aga järgmine nädal räägime euroteemade viimase loo, räägime kristlusest kui Euroopa ühendavast liikumisest ühendavast asjast. Kõike head ja ilusat päeva jätku teile.