Tere, kell on pühapäeval jõudnud nii kaugele, et me hakkame täna pihta oma kuuspakki saata ka täna on 25. märts ja aastal 1957 25. märtsil kirjutate alla Rooma lepingutele, mis sai aluseks tänapäeva Euroopa liidule. Euroopa noh, ütleme niimoodi tänapäeva pildile ja stuudios on meil täna julla Frank riigikohtunik, kes on asja lähemalt uurinud, et mis täna 50 aastat tagasi Euroopas muutus teie meelest? Tere kõigepealt suur au olla teie huvitava saatekülaliseks ja ilusat Rooma lepingute allakirjutamise päeva kõikidele. Tegelikult lugedes vanu materjale, siis 25. märtsil 1957. aastal Roomasse 100. vihma. Nii et võib-olla tol hetkel kindlasti midagi eriti veel ei muutunud. Ja kõik need muudatused ikkagi on tekkinud Aja jooksul, et seal olnud üheks väga heaks aluseks, kust edasi minna ja võib ju kuni selleni välja polemiseerida, et võib-olla tänu nende roomalepingutele kaudselt ja osaliselt me elame ka praegu sellises Eesti vabariigis õigusriigis, demokraatlikus riigis, nagu ta meil on. Millal hakkasid eurooplased tundma, võib-olla või, või, või need kuus riiki, kes selle Rooma lepingule alla kirjutanud, et midagi on nüüd nende elus muutunud, kas võime oletada? Ja ma usun, et kui nüüd mitte päris väga vanadesse aegadesse tagasi minna siis kindlasti kaks rasket töö ja läbi tehtud maailmasõda oma hiljutiste kogemustega andsid ühe väga olulise tõuke Euroopa eestipärasemalt öeldakse seda lõimingule Euroopa integratsioonile ja kindlasti üheks oluliseks eesmärgiks, seda teavad ju, ja kõik oligi see rahu säilitada ja tagada Euroopas. Ja seda püüti siis teha kõigepealt majanduslike vahenditega ja ja koondada ühte kohta, kus siis sellised tootmised nagu näiteks tants, terase tootmine, et välistada siis võidurelvastumist, tulevasi konflikte. Nii et eelkõige hakkas Euroopa kokku hoidma sellepärast, et see oli majanduslikult kasulike, majanduslikult eluliselt vajalik. Jah, kindlasti, aga kui meenutada seda, mida tolleaegsed tähttegelased ütlesid kasvõi näiteks molee kes oli ka Euroopa söe ja teraseühenduse niisukese ülemameti esimene esimees, siis eesmärk ei olnud mitte niivõrd ühendada riike, kuivõrd ikka inimesi ja püüda just seda kultuurilisust kultuurilist mitmekesisust säilitades ja inimliku aspektiga arvestades. Majanduslike pigem vahenditega ikkagi seda rahu Euroopasse tagada. Sõnana nimetatud piirideta Euroopa mõte oli kohe alguses selle Rooma lepingute sõlmimisel mõttes inimestel või, või oli midagi muud. Oli ja ei olnud ka sellepärast, et tegelikult ühisturgu pooldasid, pigem võib-olla siin Saksamaa ja, ja Madalmaad, aga Prantsusmaa südameasjaks oli, oli rohkem just aatomienergia ühendamine ja, ja võib-olla selle ühisturu ja siseturg ilma piirideta nii-öelda selle mõtte poolt nad esialgu kohe ei olnudki ja see võttis veel tükk aega aega, enne kui, kui neid siis suudeti ümber veenda. Muidugi, seal vahepeal leidis aset veel 54. aastal üks kurb sündmus, kui vastloodud Euroopa kaitseühendus ei saanud elujõudu sisse ja seda just nii-öelda tänu prantslastele, kes rahvusassamblees selle lepingu maha hääletasid. Et selles mõttes, eks igal riigil olid oma nii-öelda luukered kapis teatud surve ja omad põhjused, miks läbirääkimistele tuldi. Aga Rooma lepingud ei tekkinud tühjale kohale. See mõte, et Euroopa majandusühendus, mis tekkis siis 50 aastat tagasi seal tekkis juba natukene varem, et millised oleks need olulisemad etapid enne seda, kui 1957. aastal Roomasse lepingute väga paks mapp alla kirjutati. Ja võib-olla päris Winston Churchilli kuulsale Euroopa Ühendriikide kõnele tagasi seekord ei vaata, alustaksime äkki üheksandast maist 1950 mis on hiljem saanud üheksas mai ka sümboolseks Euroopa päevana. Ja nüüd räägime ära, miks on Euroopa päev, võib-olla paljud ei saa sellest aru? No sellel päeval sellel päeval tuli ja siis Prantsusmaa tolleaegne välisminister Robert Schumanni välja niisuguse geniaalse plaaniga, et võiks Euroopa sõjaterasekogud ja varustamise ühendada ja moodustada Euroopa söe ja teraseühenduse. Selle plaani üheks vaimseks isaks peetakse ka samuti prantslast, juba varem mainitud Jean moneed. Ja üheksas mai on nüüd siis ka Eestis alati tähistatud Euroopaga päevane ja etteruttavalt võib öelda, et näiteks aasta tagasi üheksandal mail Eesti vabariigi riigikogu ratifitseeris Euroopa põhiseaduse lepingu. Samuti poliitiline sümboolne žessi. Selle ühe asja pärast, mida me kõik kipume tähistama Just täpselt nii, et see võiks olla siis nägu selleks tänase päeva niisuguseks mõnes mõttes nurgakiviks ja sealt edasi siis jõuti väljagi selle Euroopa söe ja teraseühenduse asutamislepingu sõlmimiseni 1951. aastal. Kusjuures huvitav on see, et see toimus Pariisis, mitte Roomas. Ja seal oli ka ette nähtud, et see leping on sõlmitud 50-ks aastaks, see on ainuke nendest lepingutest, mis on nii-öelda tähtaegne ja 2002, kui see 50 aastat ümber sai, siis leiti, et see ei ole ka enam nii oluline valdkond, pole seda lepingut ei pikendatud. Ja 52. aastal siis jah, asutamisleping jõustus, 54 oli siis vahepealse kaitseühenduse katse ja siis hakati uuesti ikkagi sellest tagasilöögist hoolimata edasi mõtlema, mis, mis mida teha. Ja no siin anti ülesanne muuhulgas Belgia välisminister Paul-Henri spaagile koostada omakorda selline aruanne, kas annaks lisaks söeterasele veel ühendada näiteks Tomi energiat ja, ja majanduslikult Euroopat ja tema veel initsiatiivil siis jõutigi 1956. aastal Belgias ühte lossi, mida tagantjärgi on kirjeldatud ka sellise kloostrieluna võib olla segane, natukene stimuleeris kiiremini ühe üksmeelele jõudma, kokku hoidma ja seal läbirääkimised kestsid üheksa kuud. Sümbolaeg. Aga kuidas siis Belgiast jõuti Itaaliasse, siis jätkati Veneetsias kuma. No vahepeal jah, seal oli veel Messina konverents, Sitsiilias käidi koos ja kus, kus kõik igal pool, aga ka Belgiast siis jah, jõuti lõpuks Rooma välja. Ja üks tegelikult veel ainus nendest, kes omal ajal roomalepingutele alla kirjutasid, Morris foor olid prantsuse riigisekretär noormees, 35 aastane, meenutes siis ka seda, kuidas nendest rongidest, millega siis Euroopa ühenduse majandusühenduse asutamislepingu ja EUR asutamislepingu tekstid siis viidi. Rooma juhtus selline väike tore vahejuhtum, et Itaalia toll konfiskeeris selle vaguni leides, et tegemist on illegaalse kaubaga. Majandusühendused, euroopoliitori, illegaalne seal nii, ja tänapäeval ütleme, et eks ole ei ole mingeid tolle enam liikmesriikide vahel ja väljapoole on üks ühine välistoll, siis tundub see meile täiesti naljakana. Tegelikult ja needsamad lepingud, mis niimoodi konfiskeeriti, kinni, hoiti kogu selle asjale aluse panidki. Aga lõpuks ikka rooma jõudsid. Kusjuures huvitav fakt on veel see, et tegelikult kõik need lepingud ei olnudki sugugi mitte selle ilusa allakirjutamistseremoonia ajal valmis. Vahele jäeti ka tühje lehti, mis lihtsalt parafitseeriti ja pärast siis kui allakirjutamisprotseduur oli läbistati uuesti laua taha ja, ja kirjutas hiljutised lehed täis. No see on üks tore lugu selles suhtes, et paljud lepingud, mis on maailmas sündinud, sündivad selliste toredate kõrval lugudega, nii et ka see Rooma leping ei ole läinud nii-öelda ilma viperusteta ja toredate pool anekdootide lugudega. Jah, ja kui ma siin hiljuti lugesin, Helsinkin Sanomat testi, et kuidas Soome näiteks kajastas seda sündmust sisse Urho Kekkoneni tolleaegse Soome presidendi päevikutest ei leitud ühtegi sõna selle kohta, et 25. märtsil 1157 nii oluline samm Euroopas tehti. Pigem oli seal kirjas see, kuidas ta suusatamas käis, salpos selga suusavõistlusi jälgis. Nii et eks need sellised sündmused, millel on leviku suunatud vaade, jäävad tihti oma kaasajal võib-olla natukene varju. Kas lepingu ratifitseerima läks liikmesriikides lepingu liikmesriikidesse ilma probleemideta kividelt akendeta ja kui kiiresti ta hakkas ta nende liikmesriikide elu mõjutama, et kas on selle kohta ka mingeid andmeid olemas? Mulle tundub, et ta läks suhteliselt ladusalt, sellepärast et läbirääkimised ise juba nendele oli eelnenud piisavalt kriise ja ja piisavalt vahejuhtumeid, et vähemalt siis seega kenasti ära ratifitseerida. Ja niisugust ohtu enam nagu Euroopa kaitseühenduse puhul ka Prantsusmaa parlamendi poolt ei tekkinud. 58. aastal need lepingud jõustusid ja nende lepingutega ettenähtud eesmärgid, needsamad isikute kaupade kapid, see oli vaba liikumine, asutamisvabadus suudeti osaliselt juba isegi varem täita, kui see 12 aastat, mis alguses ette oli nähtud, nii et juba 1968.-ks lastakse oli, oli ka selline alus juba olemas, et et need neli põhivabadust olid Euroopa ühendustesse suuremal või vähemal määral ja, ja importtollid asutajariikide vahel ka kaotatud. Kas me võime nüüd öelda, et midagi muutus nendes kuues riigis ühtemoodi ühtlasemaks kui, kui, kui varem selle lepingu sõlmimisega või ei muutunud kohe kõik ühtemoodi ühesuguseks? No vaadake, ega mis meilgi selles mõttes ütles kohe järgmine päev, nii väga teistsuguseks muutus, kui Eesti Euroopa Liidu liikmeks sai. Et eks elu läks ikka samamoodi inimestele edasi, et need muudatused me saame võib-olla alles pikemas perspektiivis aru, kui olulised need on olnud. Aga kindlasti muutus ühtlasemaks ja võib-olla vähem Belgiale, Hollandile, Luksemburgil, kes Beneluxi raamesse olid ka tühjad koostööd teinud aga kindlasti rohkem vanadele nii-öelda vaenlastele, Prantsusmaale, Saksamaale ja kolmandale suurriigile, Itaaliale. Ja loomulikult. Ma arvan, et see oli selline väga kaval samm, et see oli ühtemoodi utoopiline, aga teiselt poolt ka selline pragmaatiline samm luua niisugune Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa aatomienergiaühendus. Ja tegelikult juristina ei saa ma siin ka jätta rõhutamata Ta õiguse väga olulist rolli selles vallas siis hilisem Euroopa Komisjoni president Walter Holstein, kes Saksamaa esindas Rooma lepingute läbirääkimistel, on just rõhutanud, et selline suund õiguslikku raamistikku, tugeva lepingu ja, ja õigusühenduse osas oli tegelikult väga teadlik valik juba algusest peale. Et see pidigi eristama seda loodavat moodustist nii-öelda niisugusest klassikalisest rahvusvahelisest õigusest ja ja diplomaatiast, kus tihti tehakse väga ilusaid sõnu, aga, aga neid ei suudeta kahjuks alati realiseerida. Kas Rooma lepingus oli ka kirjas selle kohta, et noh, et see Euroopa majandusühendus võib laienema hakata? See otsus, et see on hea küsimus ma arvan, et noh, niisugust otsest sõnumit seal ei olnud, sellepärast et Euroopa Liidu lepingus jah, on küll täiesti konkreetselt sees missugune on see tingimuste komplekt siis, kus sätestatakse alustel võivad siis uued riigid Euroopa Liiduga ühineda. Aga isegi no ma ütlen, kui mu mälu mind ei peta, siis midagi nii otsest seal ei olnud. Aga kindlasti kui seda ühendust loodi, siis paljud ju kritiseerisid ja ütlesid, et see on selline isoleeritud väikene Euroopa. Ja need loojat ei olnud loomulikult sellega rahul ja mõelge juba siis ka sellele, et kindlasti tuleb sinna juurde riike. Noh, kas just nii palju osati ette näha, ütleme ühel päeval ka Eesti, Läti, Leedu on Euroopa ühendustes, seda ma ei oska küll uskuda, aga kindlasti teised seal, ütleme, Kesk-Euroopa riigid tol ajal Lääne-Euroopa riigid nendega arvestada. Miljonid kiibitsejad hakkasid siis Euroopa majandusühenduse poole vaatama, kas on keegi selle peale ka mõelnud? Jättes kõrvale nüüd selle, et Suurbritannia, Ühendkuningriik oli väga iseseisvalt meelestatud ja pigem vaatas sinna Ameerika Ühendriikide poole ajaloost on teada ju ka just nimelt mitte niivõrd Prantsusmaa ja Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahelised soojad suhted ja teatud selliste lepingute loomised ja, ja loomiskatsed siis, eks ikkagi ka see suur saareriik sai aru, et ega üksinda niimoodi ei ole mõtet edasi kava minna, muidugi siin vahepeal Prantsusmaa president Shalldeegol püüdis teha kõik, et see nii libedalt ei läheks. Aga hiljem 70.-te aastate alguses ühines siis ka Suurbritannia Euroopa ühendustega ja samal aastal tulid juurde veel Iiri ja Taani. Ja need võib-olla tegidki sellise otsa lahti siis kui kaheksakümnendatel aastatel vabanesid sellisest diktatuurirežiimist ka siin, noh näiteks Hispaania ja, ja ühinesid ka Kreeka ja Portugal, siis oli ka tee lahti Lõuna-Euroopale. Nii et ütleme, kuuekümnendatel aastatel Euroopa majandusühendus näitas ennast heast küljest ja siis tekkis väga palju kosilasi. Mul on selline tunne, et nii ta läks ja siis hakati seda euroopa lõimumist ka pikemas perspektiivis vaatama. Ma arvan küll. Millal Euroopa majandusühenduses, kas nii võib küsida, üldse sai selline mitte ainult majandusühendus, vaid vaid vaid ka hakati mõtlema ja kultuuri ja muud Euroopa põhiväärtuste säilitamise peale. Tegelikult sea sai alguse juba üsna varsti pärast asutamislepingute sõlmimist sest üsna varsti võib-olla isegi seda nii hästi osatud ette näha, kuigi Valter Holstein väidab, et Euroopa Kohtu just sellisena loomine oli väga teadlik valik, hakkas just Euroopa puhus minema natukene kaugemale sellest, mis tegelikult riigid olid lepingutes kokku leppinud ja nimetas kogu seda Euroopa õigust täiesti uueks omalaadseks, õigus korraks õigussüsteemiks, millega liikmesriigid tahtlikult ühinenud teatud osas oma suveräänsuse ära andes. Ja kui aisad paikasid Euroopa kohtusse reaalselt jõudma vaidlused, mis olid võib-olla esialgu tõesti tunduv sidet ainult seotud majanduslike küsimustega, siin ettevõtjate vaheline aus konkurents, selle tagamine ja nii edasi, siis kaudselt nad ikka puudutasid ka ju mingisuguseid muid õigusi ja vabadusi, ettevõtlusvabadust ja nii edasi, et selles mõttes noh, me ei saa puhtalt ainult isoleeritult ühendada majandust, jättes kõrvale kõik muud aspektid, inimõigused, sotsiaalsed aspektid, hiljem ka kindlasti keskkonnapoliitika ja neid asutamislepinguid hakati siis seda mööda. Ta pidi muutma kõigepealt ühtne Euroopa akt, kus jube teatud muudatused ka ka sisse tulid. Ja siis sealt edasi, võib-olla üks kõige olulisem etapp oli 1992. aastal Euroopa Liidu loomine. Miks oli vaja majandusnimi ära võtta, kas on keegi mõelnud selle peale, et näidatagi, et see Euroopa riikide ühendus on suutnud muutunud laiemaks kvantmajandus? Jah, täpselt nii see oligi, 1092 Euroopa Liidu lepingu loomisega 93. aastal see jõustus, võeti sealt Euroopa majandusühenduselt majandusära vahepeal oli juba sisse tulnud keskkonnapoliitika ja tuli juurde tegelikult ju ka Euroopa Liiduga seoses veel selline valdkond nagu koostöö tsiviilõiguse alane koostöö ja koostöö kriminaalasjades. Ja loomulikult teine sammas, eks ole, ühine välis- ja julgeolekupoliitika, et need olid kindlasti need aspektid ja miks me ei saa enam tänapäeval kindlasti mitte rääkida ainult majanduse ühendamist. No see 1990 aasta seadusakt või kuidas öelda, kannab panimatus Maastrichti akt, see on võib-olla laiemale üldsusele niimoodi paremini tuntav. Aga praegu on kõik pärast Maastrichti seda lepingut akti kõik muutunud või on ikka nii-öelda need Rooma lepingute selleks põhialuseks praegusele Euroopa liidule. Praegusele Euroopa liidule loomulikult, nagu ma ütlesin, Euroopa liiduga loodi selline kolme sambaline struktuur, kus esimeses sambas on siis need Euroopa ühendused, millest praeguseks on siis alles jäänud Euroopa endine majandusühendus, praegune ühendusi Euratoom ja teises sambas on ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Tänapäevaks on siis kolmas sammas kõhnem meenud, kuna tsiviilõigusalane koostöö viidiselt ka ühenduse alla õigusalaseks koostöös kriminaalasjades ja politseialaseks koostööks. Ja võib öelda, et need roomalepingud Euroopa ühenduse asutamisleping ja Euroton asutamisleping aga eelkõige just Euroopa ühenduse asutamisleping on endiselt väga olulised alustalad selles majas loomulikult aja jooksul, neid on muudetud ja see on täiesti arusaadav, sest elu on ka edasi arenenud. Aga need algideed, mis nendes lepingutes oli, need elavad ilusasti edasi. Nii et need on lihtsalt need aastate lepingu euroopact, on natukene seda lepingut muutnud, aga pole teda ära kaotanud, eks ole. Täpselt nii, nad on tegelikult edasi arendanud, seda on seda Euroopat pidevalt üles ehitanud. Lisaks sil ühtse-Euroopa aktile, Maastrichti lepingule, oli veel selline leping, nagu Amsterdami leping 97. aastal jõustusse 1999. Ja 2001. aastal oma hordenishile ping või Nizza leping, kuidas soovite, mis jõustus 2003, nii et nii palju hirmus palju neid muudatusi olnud jah, et selles mõttes ütles jah neid asutamislepinguid, vanad lepingud elavad, elavad edasi, aga, aga loomulikult on vahepeal neid täiendatud. No kuidas teile isiklikult tundub, et kas Euroopa on sellel ajal muutunud ühtlasemaks paremaks, arusaadavamaks kõigile? Kui te nüüd seda viimast ei oleks öelnud, siis ma oleksin öelnud, et jah, on küll muuta, nüüd. Ja mulle meeldib siinkohal alati tsiteerida Euroopa komisjoni endist presidenti Jacques deloori kes on nimetanud Euroopat kupaks, mitte ufoksaid, box, allidentifaid, poliitikal objekt, ehk siis identifitseerimata poliitiline objekt, kui niimoodi toortõlget teha. Aga mis seda arusaamist puudutab, siis siin ma näen küll tõsiseid vajakajäämisi. Euroopa Liit ja Euroopa ühendused on kaugenemas kodanikest just tavakodanikust. Lepingu muudatused on olnud keerulised, neid on olnud palju. Ja ühel inimesel, kes oma igapäevaelus sepaõigusega kokku ei puutu, aru saada, et millised õigused ja kohustused siis tema liikmesriigi liikmelisus kuulumine Euroopa Liitu talle kaasa toovad, on äärmiselt keeruline. Mis muudaks selle keerulisuse lihtsamaks? Keerulisuse lihtsamaks muudaks, võib olla ühelt poolt see, kui demokraatiate Euroopa Liidu institutsioonides suurendada anda suurem roll Euroopa parlamendile ega rahvusparlamentidele, kes siis kannaksid rohkem vastutust selle eest, et see informatsioon jõuaks ka tavakodanikuni teiselt poolt. Nii nagu isa head ilma halvata tähendab jo institutsioonides demokraatia suurenemine mõnes mõttes ka liikmesriikide mõjuvõimu vähenemist Euroopa Liidu tasandil. Praegu räägitakse pigem ei ühest ega teisest, vaid reaalsus on selline, et ei, tahaksin koera saba tõsta, aga räägitakse Euroopaski kohtunike ühendusest, kohtunike liidrist, sest seesama Euroopa kohus ja ka siseriiklikud kohtud lähevad kuni selleni välja, ütleme näiteks, millistel tingimustel saab Soome kodanik, kes on Luxemburgis ostnud omale prillid pärast Soome haigekassalt, nõuda hüvitist nende prillide väljamaksmiseks ja, ja nii edasi, nii et kõik niisugused detailid jõuavad kohtusse välja ja kohus on väga palju neid põhimõtteid ka loonud. Seadus on võib-olla või, või kohtunikul on hea küsida, kes tunneb selle seaduse? Ma mõtlen selles, kus kui sarnased on siis nad euroopa seadused praegu Euroopa liidu sees, et on nad väga erinevad või on nad väga sarnased ja et kui Eestis kehtib üks põhimõtteliselt ma saan sellest põhimõttelisest aru ka näiteks Suurbritannias saab midagi niimoodi. No kõigepealt on need nii-öelda üleeuroopalised ütleme siis vabadus, et kuigi need praegu kannavad nime, määrused ja, ja teatud juhtudel direktiivid ja need on siis püüdnud ühtlustada võimalikult palju tõesti erinevate liikmesriikide õigus, koordi või siis, kui see ei ole õnnestunud, siis minnakse lihtsama vastupanu teed ja öeldakse, et see, mis kehtib Eestis, on tunnustatud ka näiteks sealsamas Hannes või või vastupidi, ja vastupidi, nii et, et selles mõttes see ei tohi olla, ei tohiks olla probleemi. Liikmesriigiti oleneb õiguse valdkonnast, aga, aga endiselt on küllalt suured erinevused nii kriminaal-tsiviil- kui kui ka haldusõiguses ja ja ilmselt ei ole ka võimalik ja võib-olla ei ole ka taotluslik kõiki neid erinevusi, mis on ju seotud ka ühe riigi traditsioonidega, ka kultuuriga õiguskultuuriga, hakata neid vägivaldselt ühtlustama ja muutma. Aga veel kord, sellisel juhul, siis tuleb süvendada sellist tolerantsi ja tunnustada neid vastastikku ja seda püütakse kindlasti Euroopas ka teha. Aga mis puudutab ikkagi veel kord sellesse arusaadavus ja siis siis siin on, on tõsiseid probleeme. Euroopa õigusakte muudetakse tihti, mitte ainult neid asutamislepinguid. Neid muudatusi ei ole kerge üles leida, erinevalt näiteks Eesti õigusest, mida saab riigi teataja elektroonilisest versioonist internetist kenasti kätte aitäh. Ja see tekitabki küsimuse, et üks inimene näiteks Eestis vaatab Eesti seadus ütleb meile seda, aga lisaks sellele kehtib veel selles valdkonnas teatud Euroopa Liidu õigusakt ja ta peab olema ka sellega kursis ja seda on veel mitmed korrad muudetud, nii et et üksinda väga raske hakkama saada. Mõnikord inimesed küsivad, et kui tõsiselt peab neid Euroopa poolt ette kirjutatud seadusi, määruseid direktiive täitma tihti meil endil ka väidetakse, et näiteks mõnes kõigis tellitakse neid rohkem ja täpsemalt, et et milline see probleemide pundar on. See on tõsi ja siin on muidugi kindlasti ka just seesama informatsiooni küsimus, et mida varasemas etapis, kui Euroopa liidus hakatakse üht sellist normi või, või seadust või reeglid ette valmistama, kui ma seda ka Eesti inimestele selgitatakse ja, ja meil on võimalik võib-olla seal veel ka midagi ka öelda ja ja isegi muuta, siis seda parem see lõpptulemusele on. Kui inimesed ei tea, milleks niisugune asi vajalik on tagada näiteks seal hügieeninõudeid külapoodides või muud sellised asjad, siis loomulikult see tekitab vastuseisu ja ega siin ei ole patust priid ka tihtipeale liikmesriikide valitsused, kes kasutavad just seda võimalust ära süüdistades Euroopa Liitu, et me ise oleme küll kenad ja toredad teie vastu. Euroopa Liidust tulenesid halvad seadused ja me peame neid täitma ja muud ei jää üle. Me peame rangeid reegleid kehtestama, patust priiks pühkida võib ka nii öelda. Mingil määral on see mõistetav ja siin ei ole sugugi mitte ainult ühes või kahes liikmesriigis niison valdavas elamus, muuseas on paraku, et see võib-olla näitab ka seda, et see Euroopa ühtsus, tal on veel arenguruumi. Aga ma arvan, et võib-olla tõesti mõnikord minnakse natukene liiale nende normide sellise väga jäiga rakendamisega ja unustatakse ära nendes tehnilistes, kurgi, kõverustes ja muudes igasugustes asjades Taali pikkustes ära see tegelik eesmärk ja, ja kindlasti ei tohi ükski haldusorgan ega ega ükski õiguse rakendaja unustada ja neid hea halduse põhimõtteid, neid, et inimest tuleb ära kuulata, et talle tuleb seletada, miks üks või teine asi nii on, miks üks või teine otsus nii tehakse põhjendada, et nad kõik need üldpõhimõtet. Neid ei tohi selle asja juures ära unustada ja seda neid põhimõtteid loomulikult austab ja soovib tagada ka Euroopa Liit ja Euroopa kohtupraktika. Robert Schumanni esines oma kõnega üheksandal mail 1950, et kas sellest hetkest, kui tema oma ettepaneku tegijat Euroopa võiks olla ühtsem ja, ja, ja need Ühendriigid ja Euroopa riigid ühtemoodi rohkem on teie meelest Euroopa muutnud muutunud selliseks natukene heas mõttes kokku hoidvamaks ja ühemeelsemaks ja ja ühte jalga käivaks. Kindlasti on muutunud, aga ma arvan, et Euroopa ühendamise eesmärki ei saagi olla. See, et me omanäolisus ära kaotaksime, vastupidi ma ei näe küll mingit võimalust selles, et tulevikus oleks meil mingisugune superriik, vaid las ta siis pigem olla selline uppu, et las ta ollagi midagi erilist ja erinevat ja selles ongi võib-olla tema väga suur võlu. Ja Ma usun, et, et see ka on selline tulevikuareng, siis 27 liikmesriik tulevikus võib-olla veelgi enam, aga ei olegi võimalik ju ju väga selliseid ühtseid kaanoneid välja töötada. Ja ma arvan, et selles ei ole ka midagi halba, kui ja Euroopa Liit on muutunud meie jaoks juba niivõrd iseenesestmõistetavaks selliseks stabiilselt tiksuvaks masinavärgiks, et enne võib-olla ei pööragi talle igapäevaelus nii palju tähelepanu, aga veel kord me ei tohi unustada ära neid üldiseid põhimõtteid, miks ta omal ajal loodi ja miks ta kindlasti tagab ja austab inimõiguste kaitset, vabadust, võrdsust ja nii edasi. Rooma lepingust alates kõik need euroopaktid, Maastrichti leping, amsterdami leping, Nizza leping on ka kuidagi paika pannud, et kui sügavuti see Euroopa lõimumine toimuma või on see jäänud ikkagi iga riigi, iga rahvuse, iga inimese enda nii-öelda südamesooviks, kui palju ta tahab olla itaallane, kui palju ta tahab olla eurooplane? Ja eksühenduse asutamisleping räägib loomulikult siin sellisest isegi Euroopa identiteedist mingil määral Euroopa tasandil eksisteerib erinevatest erakondadest ja nii edasi. Ja, ja ideed võib-olla selles suunas ka ka mingil määral on. Aga veel kord see, mis kirjas on Euroopa ühenduse asutamislepingutes loomulikult seab teatud piirid ja see ongi selles mõttes ka hea, et liikmesriigid ise otsustavad alati selle üle, kui palju nad annavad Euroopa ühendustele Euroopa liidule pädevusi ja ainult nemad saavad neid lepinguid muuta ja täiendada ja nad saavad seda siiamaani teha ainult siis, kui kõik on sellega nõus. Ja üks riik üksi üksikisik, üks inimene iseennast eurooplasena tunneb. Ma arvan, et see sõltub väga palju ka sellest, kui palju neid lepinguid reaalses elus ellu viiakse. Kui palju on võimalik meie tudengitel näiteks vahetusüliõpilastena käia mõnes teises Euroopas Liidu liikmesriigis või kui palju võimalik on kasutada isikute töötajate vaba liikumist. Ja kuidas siis, nagu oma kogemustest tekivad niisugused ühtse Euroopa tunnetused ja, ja ettekujutused, et kui, kui, kui seda on järjest rohkem, siis ma arvan, et just see inimlik tasand ongi see, mis kõige paremini suudab ellu viia neid õilsaid ideid, mida Euroopa asutajatel Ühendus asutajatel Rooma lepingute alla kirjutajatel omal ajal olid. See on spekulatsioon, et kas Robert Schumanni on rahul, oleks rahul praegu sellega, mis on toimunud, mis ta mõtles aastal 1950 ei oska vist keegi seda oletada. Jah, kahjuks tema käest seda enam küsida ei ole võimalik. Ma arvan, et ühelt poolt oleks ta kindlasti väga rahul ja võib-olla isegi väga üllatunud, et siiamaani nendest asjadest nii hästi räägitakse ja nad on tõesti fenomenaalselt ja uskumatult ja ka maailmas täiesti unikaalselt hästi õnnestunud. Aga kindlasti oleksite rahul, olemas too kriisidega, mis ühelt poolt teisest küljest jälle Euroopat, miks mitte ka tugevdavad ja nende kriisidega, mis võib-olla on tekkinud seoses sellega, et Euroopa liidul on olnud ambitsioonikas plaan samaaegselt nii laieneda kui süveneda. See puudutab siis uusi liikmesriike ja puudutab Euroopa põhiseaduse lepingut ja selle teatud mõttes või noh, mis, mis seal salata, ebaõnnestumist vähemalt esialgset. No midagi head peab ikka Euroopa liidus olema, et iga riik, kes peaaegu iga riik, kes Euroopas iseseisvaks saab ja ja ma ei tea, mingi diktatuuri või mingi muu sõltuselt pääseb, tahab sinna Euroopa liitu pääseda, mingi magnet, mingi positiivne magnet peab seal olema ja, ja need, kes on meil Euroopa Liidu vastased, ütlevad, et me anname ära mingisuguse osa oma suverniteedist, et et ju siis ikka riikidel mingi soov olla eurooplane või Euroopa on ikka olemas ja, ja see on positiivne. See on kindlasti positiivne, eks ta omal ajal algas sellise elitaarse klubina. Tänapäeval on pigem võib-olla tähtsam sellest elitaarsusest klubist viies Euroopa ikkagi ega suuremate audit tooriumideni, et inimesed sellest aru saaksid, miks see nii oluline on. Ja võib öelda ka niimoodi, et eks üks suveräänsuse osa on ka see, et ma saan suveräänset otsustada, ma teatud osa oma suveräänsusest kellelegi ära annan. Kui palju on Euroopa Liidu dokumentides kirjas midagi sellest, mida palju meile ette heidavad need, kes on Euroopa Liidu vastased, ET loovutama suverniteedist, on seal midagi konkreetselt selles vallas kirjas. Konkreetselt selles valesti niimoodi loomulikult kuskil öeldud ei ole, nagu ma veel kord ütlen, see on toimunud siiamaani küll kõik alati vabatahtlikult. Ja eks mõnes mõttes on seda tõlgendanud ja edasi arendanud Euroopa kohus oma vahenditega ja needsamad määrused, direktiivid, mis on kõik Rooma lepingute alusel läbi aegade vastu võetud. Aga kui riigid ei ole sellega edaspidi nõussisse väljendubki selles, et näiteks Euroopa põhiseaduse leping jäetakse Retifitseerimata või ei saa rahvahääletusel toetust ja siis tuleb kokku tulla, et mõelda, mida edasi, kuidas edasi. No kuidas Euroopa saab edasi minna, ilma põhiseaduse lepingut on, on nii mõeldud? See on võib-olla natukene naiivne küsimus, aga, aga mulle tundub, et saaks nagu edasi minna, ilma ka, aga kuidas need Euroopa kõrgemad institutsioonid selle peale mõtlema? Seda on nüüd huvitav vaadata, millise deklaratsiooniga siis just täna ka Saksamaal välja tullakse, Berliinis, kus siis tähistatakse Rooma lepingute aastapäeva ja. Sellepärast, et Saksa maalid Praegune eesistuja riik täpselt nii. Mõnes mõttes loomulikult on võimalik neid muudatusi sisse viia ju ka olemasolevatesse lepingutesse. Aga Euroopa pliid mulle tundub, et seisab mõnes mõttes niisuguse vaakumis või tühimik, kus pole isegi paralleeli tuua Eestiga pärast seda, kui Eesti sai kätte oma suured eesmärgid saavutanud need eesmärgid sai Euroopa Liidu liikmeks ja NATO liikmeks, siis tihtipeale kritiseeriti vahetult pärast seda, et Eesti poliitikas eelkõige välispoliitikas, aga see mõjutab ka sisepoliitikat puudumises, tulevikuplaanid vees märgid? Jah, et mulle tundub, et Euroopa Liit on ka nagu natukene selles mustas augus, kuhu minna. Tal puudub nagu selline võib-olla konkreetsem tulevikuvisioon, põhiseaduse leping, väga tormakalt võeti vastu ja, ja, ja loodeti, et see ratifitseerides kiidetakse igal pool heaks ja jõustub või, ja siis nagu probleemid on kõik lahenenud. Tegelik elu osutus vastupidiseks ja nüüd tuleb siis mõelda, et kuidas seda tegelikku elu ja neid ambitsioone edaspidi paremini kokku viia. Ma arvan siiski, et see Euroopa põhiseaduse leping mingil kujul tuleb ja mingil kujul on ta kindlasti vajalik sellesama ühinemise ja identiteedi sellise Euroopa identiteedi säilitamiseks. Sest see on natukene ka Euroopa mainele, Euroopa ühenduse Euroopa liidu mainele halb, kui, kui lammutatakse kogu aeg ühe koha peal ja ei jõuta kuhugi. Aga loomulikult, see, mis kõik sinna põhiseaduselepingusse oli kokku võetud, sealhulgas ka need roomalepingud. Seda ju on alati võimalik natukene üle vaadata ja, ja, ja kindlasti ehmatteski inimesi jällegi see paksus, mahukus, hoomamatus, mis nende lepingutega Aga mulle tundub, et see nimi, ka põhiseaduse leping või konstitutsioon 100. inimesed natukene sassi, sellepärast et see oleks nagu ühendanud neid liigselt kokku, mida kõik Euroopa Liidu pooldajad iso Jah, kuigi tegelikkuses need sõnad Rooma lepingud oma muudetud ja Teie nagu neil on parem nimi on juba põhiseaduslik akt, sisuliselt seda on Euroopa kohus oma praktikas tunnistanud, aga võib-olla veel ketserlikum on äkki see mõtet, et tegelikult Euroopa põhiseaduselepingutega ju Rooma lepingud, kui selliseid või just Euroopa ühenduse asutamisleping oleks ära kadunud? De juure, ütleme de facto loomulikult kõik need põhimõtted oleksin alles jäänud ja, ja veel veel uhkemalt seal seisnud. Aga võib-olla oligi siis selline taotlus, et tähistada nende Rooma lepingute aastapäeva ikkagi sellisena, et Rooma lepingud veel elavad. Nüüd enne seda Euroopa põhiseaduse lepingut, heakskiit. Mõnes mõttes on põhiseaduse leping siis Rooma lepingute surm, mõnes mõttes. No mõnes mõttes jah, aga eks siis Rooma lepingute elavad kindlasti selles põhiseaduse lepingust, kui te kunagi üldse peaks tulema edasi ja nende vaim kindlasti elab edasi. Ja tänane saade oleks ära jäänud. Niisama naljaviluks öeldud, aga kuidas üldse seda Rooma lepingute Euroopas täna ja järgmistel päevadel eelnevatel päevadel on tähistatud. Ja siin on väga erinevaid sündmusi alates näiteks vastava postmargi väljaandmisest ja kahe mündise euro vormimisest sel puhul lõpetada. Ta ütles igasuguste teaduslike konverentsidega. Üks huvitav foorum koguneb Roomas, kus on Euroopa noored. Meie tulevik arutavad Euroopa Liidu tuleviku üleüldisemalt. Ja Eestis on ka erinevaid üritusi seal raames juba olnud ja ka tulemas. Ühe sellise väiksema ürituse korraldame me ise Euroopa õiguse ühendusega ja Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsiga 18. aprillil peaaegu küll kuu aega hiljem. Ja meie üheks mõtteks on seal lisaks ajaloo meenutamisele proovida leida lahendusi ka, kuidas niisuguseid valusaid asju nagu või magusaid asju, isegi nagu suhkrutrahvi vaidlused tulevikus Eestis näiteks ära hoida. Siin tuli jutuks noortest, et ma küsin niisama lõpetuseks, et kas noortel ja vanadel on samasugune suhtumine Euroopa liitu või on siin midagi vahet märgata, kas sa tead? Ma arvan, et päris samasugune see ei ole ja võib-olla see olekski normaalne, kui see oleks täiesti samasugune. Mulle tundub, et tänapäeva noored võtavad ja see on ju väga hea teatud mõttes isenesest mõistetavalt seda loomulikult, et loomulik on, et meil on piirid lahti, et meil on internet, meil on kellel on, kellel tuleb ühisraha kasutusele. Aga ma arvan, et oluline on ja sellele kindlasti. Teie saade aitas ka täna kaasa siiski mitte ära unustada seda, miks meil kõik No praegusel hetkel ei saa öelda, et Euroopa liidul ei ole tulevikku, see tulevik tundub olemas väga pikk veel. Tänini aitäh Juliale Frankile, aitäh teile, kuulajat, kohe hakkame esitama teile küsimusi Euroopa Liidu ja Rooma lepingu kohta. Ja nüüd ongi eetris esimene küsimus, telefon nagu ikka kuus, 410 613. Ja auhinnaks on täna patrisse koon Velli kriminaalromaan lõunaristparteisse Koonvali trump, kriminaalromaan lõunarist. Esimene küsimus, telefon 610 613 946. aastal tegi üks Euroopa riigi juhtuma kuuldast Süürichi kõnes ettepaneku Euroopa ühendriikide loomiseks. Kes oli see kuulus Euroopa riigijuht. Telefon kuus 410 613. Lavastus, kes meile andis? Marina, jah, ikka Valgamaalt oli või? Ei, ma olen Lääne-Virumaalt. Atakki toost. Turvalisem tunne, selge ühendus marinaga on, on natukene. Poolne aga aga loodame, et edaspidi on telefoniühendused paremad, nii et tõesti Winston Churchill juba ütles, et Euroopa ühendriigid oleks nagu vajalikud, kuigi Winston Churchill ei olnud selles suhtes esimesi koppa, riigimehi ja riigitegelasi ja üldse eurooplase, kes seda välja pakkus, nii et mõtte Euroopa ühendriikidest on, on üpris vana. Aga järgmisena küsime Euroopa rahast. Euroopa liidu sees on ka Euroopa ühisraha üpris tavaline reaalsus praegu kasutusel 13. riigis. Kuid juba 19. sajandi alguses leidis üks Euroopa riigipea, et Euroopas oleks vaja ühisraha, kes olla telefon 610 613, kes võis olla see Euroopa riigipea 19. sajandi alguses, kes ütles, et ühisraha oleks Euroopas väga hea? Bismarck natukene hilisem mees. Nii. Kuus 410 613 on telefon ja vaatame, kas. Jah, Napoleon ütles seda väga hästi, et, et selleks, et Euroopas oleks parem äri ajada ja kaubandust arendada, oleks vaja, oleks vaja ühisraha. Ilmar ise suhtub Euroopa ühisrahas Tähendab noh, kui väljapool käib, siis tuleb kasutada, aga üldiselt kui ta võtta praegu, on ikka meie jaoks suhteliselt kaugel. Mina näiteks ka, kui ma ikka välismaal käinud, siis ma tahaksin, et igale pooleks euro kasutusele, aga, aga kui eestlus olles siis nagu, jätab. Mina olen näiteks käinud Belgias kunagi klienti seas, isa oli laupäeva õhtu ja britid näiteks, kus Euroopa Liidu ühisraha veel ei kehti. Käisid ringi, ütlesite, palun öelge, kust saab raha vahetada ja siis kõik belglased ütlesid. Väga parastavalt ei saagi enam ja olge nüüd ilma kahjurõõm kõige suurem rõõm olema. Selge aitäh. Mul Ilmar on siis tänane teine kandidaat meie raamat auhinnale patrišegonvel lõunarist, mis räägib muuseas New Yorgi politsei probleemidest. Sorry, siis teine küsimus, nüüd esitame kolmanda küsimuse. Euroopa Liit on üks naljakas asi selles suhtes, et ka asumaad kuuluvad Euroopa liitu nende maade jaoks, mis kuuluvad Euroopa Liitu. Siis ma mõtlen tavapärases elus, et milline Euroopa Liidu asumaa kuulub Aafrika maailmajaost Euroopa liitu, milline Euroopa Liidu kuuluva riigi asuma kuulub Aafrikast Euroopa liitu? Telefon 610 613. Asumaa väljaspool Euroopat, mis asub Aafrika maailmajakku, kuulub siis ka Euroopa liitu, telefon 610 613. Oleme kuuldel. Nonii. Hakkan ütlema. Jah, Me kuuleme tere, uniooni saar. Reunion on täiesti õige vastus, kes meile Me rääkisime ennem rahas natukene, kas kes teab ka mille poolest see Euroopa Liidu ühisraha euro kehtestamisel oli rajooni jooniks omapäraseid tsaari. Väga lihtne on tegelikult sellepärast, et kuna ta on kõige idapoolsem osa Euroopa liidus, siis hakkas seal kõige varem kehtima. Euromaailmas selge aitäh. Kerstile ja Kersti vastas tõesti jah, et unioon on, on ka väljaspool Euroopat asuv territoorium, kus siis kõik Euroopa liidu seadused, õigused kehtivad ja ja neid alasid on rohkemgi veel, näiteks Martinikude lupja ja. Prantsusekojana seal Ameerika pool, nii et et neid alasid, mis naudivad ja mõnulevate Euroopa liidu headest majanduslikest tingimustest, on ka väljaspool Euroopat. Aga nüüd on aeg esitleda tänane neljas küsimus. Me räägime täna Euroopa Liidu Euroopa majandusühenduse ajaloost, aga ühte ühendust peetakse nii Euroopa majandusühendusega, Euroopa Liidu eelkäijaks ja selle ühenduse loomisele tegi ettepaneku väga suurettepaneku üheksandal mail 1950. aastal just Prantsusmaa välisminister Hubert Suumann, et mis oli see noh, Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa liidu eellane, mille kohta tegi ettepaneku aastal 1950 üheksandal mail Prantsusmaa välisminister Robert Schumanni, kuidas oli selle ühenduse nii? Nii näiteks Soome on oma kuulsas kõnes allutama Saksa ja Prantsusmaa see terasetööstuse teistele kontrollile. Et mis siis selle ühenduse nimi? Euroopa söe ja teraseühendus. Euroopa söe ja teraseõendus on täiesti õige vastus, kes meil andis linde Põlvamaalt ja. No kuidas teie suhtute Euroopa Ühendus väga positiivselt. Et kuidas teie igapäevases elus vahest tundub? Ei anna iga päev küll tunda ka niimoodi, mis ma olen materjalidega tutvunud ja igati positiivne. Et teie jaoks ei ole see päev, kui meie saime Euroopa Liidu liikmeks olnud halb ei ole sugugi selge, aitäh minema edasi, jah. Põlvamaalt on meil täna neljanda õige vastuse andja ja meil on aega veel kuus minutit, et ülejäänud kahele küsimusele vastata. Viies küsimus, no tänan juba palju räägitud sellest, et 50 aastat tagasi loodi Euroopa majandusühendus, aga samal päeval loodi veel üks ühendus, mis paljude Euroopa riikide jaoks oli väga tähtis, et milline ühendus veel koos Euroopa majandusühendusega täna 50 aastat tagasi lood. Telefon 610 613. Tere, Euroopa aatomienergiaühendus Neil on täna väga hoolikad kuulajad olnud Euroopa aatomienergiaühendus on täiesti õige vastus, kes meile andis. No mis teie jaoks tähendab täna 50 aastat tagasi toimunud sündmus, kas teie isiklikus elus kuidagi? See mõjutab? Noh, seda võib-olla 50 aastat tagasi ei oska öelda, aga see, mis nüüd hiljem on toimunud, see kindlasti. Kas te huviga olete jälginud, mis Euroopa liidus üldse toimub ja et, et mismoodi see Eesti elu mõjutamine? Olen ikka jälgit. Et, et see jätab neid külmaks? Ei ma olen, vahest saad tavalistel inimestel käest küsinud, et kas Euroopa Liit on välispoliitika või sisepoliitika, mis teie arvate? Kuna me oleme Euroopa Liidu liikmed? See on selline provokatiivne küsimus, meil isegi poliitikud ei oska sellele küsimusele vastata, mis. Seal vahepeal Vistan et ta peaks nagu rohkem olema meie siseasi, eks ole. Peaks olema, aga kas veel keemilist päris ei ole, kõik. Kõik inimesed pole nagu omaks võtnud, eks ole. No ei ma rohkem et see oli Kaie, Pärnusse. Aitäh Kaiale ja Kai on siis viies kandidaat meie tänasele auhinnale patrisse konveri raamatule lõunarist ja mind täiesti üllatab, et inimesed Euroopa Liitu ja Euroopa Liidu asju on hoolikalt jälginud. Ei ole tekkinud probleeme nende vastuste saamisega, mis me oleme esitanud, aga nüüd siis on teil nii kaugele. Võtame tänase saate viimase kuuenda küsimuse. Me oleme rääkinud täna Rooma lepingutest, mis siis lõi Euroopa majandusühenduse aga tänapäeval kõlab see ühing natukene või see eliit teist nime, see on Euroopa Liit. Et mis oli selle lepingu nimi missis Euroopa majandusühingust. Ühingust lõi lõpuks selle Euroopa Liidu, selle liidu, mille sees meie elama ja leina öelda tänapäeva Euroopa Liidu aluspõhimõtted. Et kuidas oli selle lepingu nimi? Telefon on meil siis 610 613. Mis oli siis selle lepingu nimi missis otseselt lõi tänapäevase Euroopa Liidu, kus Euroopa majandusühingu nimi oli juba ära võetud. Nii üritame taas kuus pakulateid. Rooma lepingi lõi just seal Euroopa majandusühenduse, aga, aga, aga millise lepingu järgi akatiivse tähendust nimetada? Maastrichti leping on täiesti õige vastus, et kes meile andis selle jälle Kaia. Head eeltööd teinud kodus? Räägitegi jah, praegu küll, jaa. Kas teie ei ole tahtnud ka praegu Berliinis? Või või siis Roomas olla seal koos koos eurooplastega lõbutseda ja rõõmu tunda sellest Euroopa Liidust. Ja nii, et teie jaoks on natuke täna ikka pidupäev ka heas mõttes. Siht ei ole ikka. On teiste pärast vaja tähistada seda päeva. Okei, aitäh, Kaiele Kaiel on meil kaks õiget vastust. Vaatame ja Pärnu kant on üldse täna hästi esindatud, et et varsti hakkame siis veeretama täringut, et kes siis tänase auhinna saab, mis on patris Cornwalli lõuna lõunarist, aga igastahes. Mulle tundub, et Euroopa Liidust eestlased teavad küllaltki hästi, vähemalt kuulavad meie saadet hästi ja ja tunnevad huvi vähemalt selle vastu, mis Euroopa liidus ja, ja siin selle ümbert toimib veeretamine täringut ja vaatame, kes siis saab tänase raamatu hinna omanikuks. Number neli. Linda Põlvamaalt saab tänase raamatu patrišekoon veel Ronorist oma omanikuks. Selline oli tänane saade Euroopa Liidu tähtpäevast. Pidustused jätkuvad nii Roomas kui Berliinis. Nendest pidustustest me räägime ka veel homme näiteks uudis plussis ja nii pole veel lisaks, et Euroopa teemadel Euroopa lõimumisest, millest täna aga saade oli tegelikult ju me rääkisime sellest, et Euroopa Euroopa riigid on hakanud rohkem kokku hoidma. Me räägime järgmised seitse saadet veel. Järgmisel nädalal peaks stuudios olema meie muusikaeksperdid Igor Karsnek, Jaak Oja, ker, kes räägivad, kuidas Euroopas on muusika arenenud nende aegade aastate jooksul siis räägime veel prantsuse revolutsiooni mõjust roopale prantsuse või Euroopa erinevatest keeltest Euroopa liidus, nii et Euroopa ja lõimumine on järgnevat. Seitse nädalat eel meil saatajaid teemadeks on samas. Kuus pakkis ja kõike head ja ilusat. Ilusat kevadpäeva teile.