Tere, head kuulajad, kell saab kohe 15 ja viis minutit ja nagu ikka, pühapäeviti sel ajal vikerraadio eetris kuuspakki saade. Täna on siin stuudios helipuldis Ingrid Roosipõld ja tema vastasistuvate Igor Karsnek ja Jaak Ojaga. Et rääkida siis Euroopa muusika teemadel, sellepärast et poolsajand Rooma lepingud on meil kuuspakki, saadeti oma erinevates Euroopa valt kondades täna siis puudutame muusikat ja kuuspaki teemaks ongi pärlid Euroopa muusikas. Me vaatleme muusika, loolisin nähtusi, mille poolest on Euroopa muusikakultuur ainulaadne muusikalisi fenomene, mis ühtegi teist maailma muusikakultuuri peale Euroopa ei iseloomusta, ja nähtusi, mis tekkisid Euroopas ja sellistena, kandusid juba edasi laiama maailma. Nii et kaunist kevadpäeva kõigile ja seda naljapäeva ka, kuigi kuuspakki saates me vist nalja ei hakka tegema, sellepärast et küsimused on väga konkreetsed Neile me tahame saada konkreetseid vastuseid, muide, võin öelda veel nii palju, et need küsimused ei ole minu arvates kerged. Aga eks siis näis, sellepärast, et meie lasteaiad on tavaliselt väga tublid olnud ja ilmselt teemad teades ka juba natukene eeltööd teinud. Aga nüüd see pikk sissejuhatus sai otsa. Tere päevast, Igor Karsnek. Tere ka minu poolt kõigile kuulajatele hea, kui sa siin hakkasid meie kuulajaid natukene alahindama, mitte alahindama, vaid, vaid hirmutama küsimused polegi kerged, siis ma teiselt poolt ütlen, ega nad nüüd nii rasked ka ei ole, et nendele nagu vastust ei leia. Vähemalt ei ole siin. Mulle tundub küll nagu ühtegi siisk nihviga küsimust esimese aprilli puhul, et noh, et kellelegi vaipa nagu vaata see on õige mõte, et need, need on, need on väga konkreetsed küsimused millele mina ehitan, eeldan, et mitte ainult muusikud ei ole kiired ja kärmed vastama, vaid noh, iga kultuurihuviline raadiokuulaja ja ma arvan, et et kõik selliseid ongi. Kindlasti, ja sa oled siin kenasti teemad ka paika pannud, aga enne, kui me esimese teema juurde läheme, võib-olla üks selline üldisem küsimus sulle või selline ettepanek, et kui me nüüd manaksime oma silma ette Euroopa Liidu Kaardi geograafiliselt ja hakkaksime sinna torkama nõelakesi vastavalt sellele, millises riigis on kui palju tuntud heliloojaid sündinud, tegutsenud kas ütleme siis läinud aastatuhande või läinud 500 aasta jooksul, näiteks. Et kas ma panen väga puusse. Ma pakuksin omalt poolt välja, et näiteks sellised riigid nagu Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa näeksid päris selliseid siili moodi välja, et sinna tuleks neid naelaks üpris palju. Et teistes võib-olla harvemalt, aga vast ehk võib-olla suuremad jälle. No tegelikult on pilti selline kuma, nüüd kujutan seda Euroopa Liidu kaardi nõelnõelu täis pikituna, kus iga nõel on siis nagu tuntud helilooja siis nende nõelte seas Saksa-Austria kultuuriruumis on, on kindlasti mõned päris ulat, kobakad, naelad, eks ole, kui me peame siin silmas Bachi, Mozarti ja Beethoveni. Aga jah, teiselt poolt mõned piirkonnad, ütleme seal Balkanimaad. Et Kreeka. No need need piirkonnad on siis nagu suisa nagu nõelatud Ilma ilma nõelata nõela pistma ütleme niimoodi, et kas seal on siis rahvamuusikatraditsioon niivõrd oluline, et selliseid kuidas öelda nüüd kunst, heliloojaid ei leidunud? Palju Balkanimaades on rahvamuusikatraditsioon kindlasti väga pikkade traditsioonidega, aga küsimus ongi selles, et. Me saame rääkida Euroopa mõistes professionaalsest helikunstist alates sellest momendist, kui, kui Rahvamuusik väljub oma metsatukast onnist ja suur siirdub suurde linna omandama professionaalsed helikunsti. Ühesõnaga 20. sajandi 21. sajandi vaatevinklist. Kultuuri, mida on viljeldud Euroopa muusikaõppeasutuste õppeasutustes viimase 500 aasta jooksul ja teatud piirkondades on võib-olla need rahvamuusikatraditsioonid olnud tugevamad kui, kui võimalus siirduda mingisse metropoli ja omandada seal noh, euroopaliku helikunstialused. Ja mulle tundub, et Balkani piirkond, see on üks selline musternäide natuke natuke Balkani piirkonna, ka Kreeka viimaste sajandite ajalugu, nonii, kõige kõige üldisemas plaanis siis seda regiooni iseloomustab pidev selline sõjaline mäsu. Ja, ja kordan, süüdeed seal türklase korda ei saa seal serblased, horvaadid omavahel hakkama see, mis ütleme endise Jugoslaavia territooriumil, nüüd viimati toimus noh, sellel omad juuretega aastased taga ja. Oli see nagu aega kõrget kunsti teha, et muidugi kui madis. Mis on käes, siis ei ole mõtet teises käes kitarri hoida, eks ole, ja, ja, ja noh et sõda nõuab teadupärast suuremat ohvrit kui kunst. Aga anna andeks, ma segan korra vahele, et kui vaadata veel natukene Euroopas ringi, jätame nüüd need Balkan maad kõrvale, tuleme põhjamaade poole, siis. Siin on ju ikka mõned päris tugevad naelad, nagu sa ütlesid, nõelade asemel võtame kasvõi Norrast kriigi Soomest Sibeliuse, Taanist Nižni juust, ja noh, ma arvan, et ega siis Eesti ka nii väga väeti ei ole, et siin võib ju rääkida Ellerist, Tubinast, Pärdist. Noh, Pärt on nüüd ütleme praeguse aja ja praeguse aja üks hästi-hästi suur suur nael, aga ma saan aru, sinu küsimus võib-olla suunitletud suunatud nagu sellele, et et aga miks sellises sellises Põhjamaade nukumeistrit loeme sellesse piirkonda kuuluvaks, mis selliseid naelu nõelu nii vähe on? Eesti puhul on ju selge, eks ole, et noh, me lihtsalt professionaalne helikunst tekkis sedavõrd hilja, Adma võime rääkida Eesti popmuusikast. Tema ajaloost, mis tähendab, see ajalugu on üldse tibakene üle 100 aastasaja aasta pikk. Soomlastel ilmselt oli samasugune situatsioon. Aga no vaata, kus siis ikka see Sibele just oli? On alati erandeid, eks ole, noh, tähendab jah. Jaa. Ütleme niimoodi, Sibelus kerkis pinnale sama mõtte mõttelaineharjal mis tegelikult Eesti professionaalsed, esimese professionaalse tilguvad ja selleks on rahvusromantism. Ma ei taha sellega öelda, et Eesti rahvusromantilised ideed oleksid väljendatud nõrgemini kui, kui soomlastel 19. sajandi lõpus aga tead seda ütlust, et kõik ei mahu marjamaale, munad jäävad karjamaale. Et, et noh, tegelikult ei ole ju sellel Seal selles tõsiasjas, et soomlastel on Sibeliuse, aga meil et sellel ei ole nagu tähtsust, sellepärast et okei, soomlastel on sibiilius. Aga meil ei ole, aga meil on Pärt, aga soomlastel ei ole Pärti ja nad õnneks ei ole. Muusika ei ole nagu tippsport. Ei vaata seda, ma tahtsingi öelda, et, et siin ei ole vist mõtet hakata selles mõttes väitlema, et kellel nüüd kõvem kõvem tegija on. Aga üks asi veel enne, kui me läheme juba siis selle esimese teema juurde, millest ka esimene küsimus tuleb. Et huvitaval kombel, kui me nüüd vaatame jälle minevikku, siis praeguses popmuusikakultuuris väga kõva tegija Euroopas Inglismaa või ütleme siis Briti muusika. Et tegelikult sealtki leiab ju aegade tagant suhteliselt vähe tuntud heliloojaid. Sa muide me enne saadet sinuga rääkisime ka sel teemal, sa ütlesid, et sellel on üks konkreetne põhjus ka ja see oli vist mingi usuline. Põhjuseid no vot tegelikult oligi, sest et kui me vaatame sellist suurriiki Soome kohta, on raske öelda, et, et on suur riik kumaadlusi surid nagu Inglismaa siis Inglismaa. Muusika ajaloos lõpeb üks etapp ära Pösseliga ja see on seitsmeteistkümnenda sajandi lõpp. Ja, ja siis ei ole mittu saadik, seal ei tule tegelikult muusika vallas mitte piuksugi. Ja ütleme, 19. sajandi lõpus kerkib Elgar ja no ütleme seal 20 sajandi siis Brituna läksid asjad oma loomulikku rada pidi. Aga põhjus oli jah, selles, et et 70 seitsmeteistkümnes sajandi lõpuks tugemiselt väga märgatavalt sellised kli tik, klerikaalselt tendentsid. Seda võiks nimetada isegi selliseks reaktsiooniseks usuliseks liikumiseks. Purit taandus Pietismisel, no võtame seda kokku sõnaga vale Vagatsemine, mis pani tegelikult kunstid, kõik kaunid kunstid sealhulgas ka muusika pani põlu alla, eriti muusika, kuna see lõbustab rahva meeli ja ja, ja viib mõtted noh, ütleme puritaanide arvates kõige olulisemast nagu kõrvale. Ja ja nii nad suretasidki selle inglise algupärase muusika välja. Tõsi, noh, loodus tühja kohta ei salli ja juba 18. sajandi alguses toimus Inglismaal on väga tugev Itaalia muusikute invasioon. Naljakas ongi see, et, et 18. sajandil, kui Händel siirdus Londonisse olles küll saksa helilooja, pidi ta tegema itaallase nägu ja kirjutama itaalia oopereid, sellepärast et itaallased urulisid tollal Inglismaal ja sakslane pidi Inglismaal kirjutama itaaliapäraseid oopereid. Sest et selline traditsioon on välja kujunenud ja väga halba traditsioon on inglisoma muusika ja seda kaheksandaks. Nonii. Aga ma arvan, et me peame nüüd tasapisi hakkama minema juba esimese küsimuse poole, sellepärast et kuus küsimust on selle tunni aja jooksul vaja esitada tuletan siis igaks juhuks ikka selle telefoni numbriga meelde kuus 410 613. Ja millest me alustame? Alustame sellest. Et kuigi võib-olla praegu kõigi nende süntesaatoritega ajastul ei ole see enam nii tähtis, aga muusika ütleme algaegadel oli ikka ju üks väga tähtis leiutis noodikiri, mis on siis ka samuti Euroopast pärit. No ütleme niimoodi, et see, mis on Euroopa muusikakultuuris ainulaadne on noodikiri, mis fikseerib täpselt intervallid Helikõrguse rütmi, pildi, nii et, et seda on võimalik esitada, seda enam on täpselt nii nagu helilooja on mõelnud. Sest et kui me nüüd natukene siirdume taas tagasi ja ruumis kõrvale siis noodikirja tunnevad paljud rahvad tegelikult vanad kreeklased tundsid ka noodikirja selles mõttes, et näiteks Peab ütlema, et, et noh, et see tuur, tee, mull e-tuur, eff, need tähtnimetused, Se idees, seon võtate vanast Kreekast. Ainult et. Kreeka mõningaid noodinäiteid on, on säilinud just niimoodi tähtnimedega noodistatuna kuid praegu neid esitades me peame lähtuma mingist tõenäosuses, et, et kui noodile tee järgneb eff, et kas ta on jumal seda teed või allpool. Et noh, see jääb ebaselgeks, rütme ei räägigi. Teiseks noh, ütleme noodikiri levinud ka araabiamaades, Indias ja täpselt sama asi, et on olemas küll helikõrgused aga, aga täpne rotatsioon puudub ja, ja, ja noh, ütleme traditsioon skulptuurides on väga oluline osa suulisel välimusel ja, ja esitustraditsioonid Nendel tuginesidki jäänud tegelikult India muusikas India, Araabia muusikas tänapäevalgi suures osas. Ja seetõttu oli, ütleme, kaugete rahvaste ja kaugete aegade rahvaste noodikiri oli pigem mooniline mälu, turgutab värskendav vahet. Aga vaat Euroopale just on ise iseloomulik see, et, et just just Euroopas tekkis täpne rotatsioon, et tuleb mängida nii ja ja ta juba interpreedi asi, eks ole. Kas natuke kiiremini, natukene aeglasemalt, aga, aga noh, et kogu lugu fikseeritakse algusest lõpuni. Ja see on ju tohutult tähtis just seda arvestades ka, et et vanasti ei olnud seda salvestamise võimalust, et kust aga üldse teaksime Bachi, Beethoveni ja teiste suurmeeste teoseid, kui neid ei oleks saanud noodis üles märkida ja tõesti siis noh mõningate võib-olla nüanssidega taasesitada, aga nii, et see põhiidee jääb ikkagi samaks, ma tahtsin öelda tase isiksust. Kohta sellise väikese kõrvalepõike, et praegu on lihtne, tahad kuulata lugu, paned siidiplaadimängijas ja kuulad. Aga tollal tuli minna rahvalaulik. Juurde tuua talle head-paremat kaasa, siis ta esitas sulle sobilo nii, aga nüüd on meil küll viimane aeg esitada. Esimene küsimus, nagu öeldud, telefon, kuhu te võite helistada, on kuus, 410 613. Ja küsimus kõlab nii. Mis oli selle mehe nimi siis 11. sajandil Itaalias kasutusele üksteisest Tertz intervalli kaugusele paigutatud noodijooned ja mitu noodijoont esialgu kasutusel oli? Ootame teie vastuseid, hallo vikerraadio kuuleb. Ja proovime järgmise vastajaga. Hallo, kuus pakulateid. No vaatame, kas kas kolmas kord läheb õnneks. Et mis oli siis selle mehe nimi, kes võttis 11. sajandil Itaalias kasutusele üksteisest Tertz intervalli kaugusele paigutatud, loodi jooned? Ja kas on keegi liinil hallo kuus? Kuuleb, tere, tere. Munk Guido aressa. Täiesti õige vastus, kui ta aretsast ja palju siis need noodijooni algselt. Tuli kaks kõigepealt. Neli noodijoont, aga tegelikult. Küsimus puudutas ikkagi just seda meest ja selles mõttes loeme vastuse õigeks, kes meile helistas. Marju Marju on Tartus teist või, ja teie olete meelega varemgi vastanud. Nii aitäh teile, Igor, kas sa tahad veel kommenteerida natuke seda noodistiku asja? No nii palju kommenteeriks võib-olla et, et siin oma põhjus, mispärast nii noodijooni oli neli. Tegemist on 11. sajandiga Üheteistkümnendal standil teati. Laadilade Asmatuna nutma ütleme meie praeguses tähistuses too Reeemmyy faas Soll la aga siid ei kasutatud. Ja, ja vot see ongi põhjus siin natukene hiljem. Selleks tuli üks joon juurde joonistatud jah, et muidu ei saanud. Sa võid täis, et tollane mõtlemine, mina ütlen, et see on tegelikult juba keskajast juurdunud süsteem ei teinud mitte oktorite kaupa nagu praeguses toos tooni või ütleme, sonismiini vaid noh, ma jälle piltlikult öeldes toost. Laani tan kuus astet oli sõimede heksa eksakordiks. Jaa, jaa. Rääkimata siis, teine Zahord, tähendab oktordi süsteem hakkab nii, kui siia tuli, seitsmes lasteaia tuli, tuli, tuli mängu, et siis jäi neljast noodi, on seitse, kaheksa, siis võeti kasutusele viiesed seal pärast retsot. Nii. Aga sama tähtis kui noodikiri on ju ka muusikaline harmoonia süsteem. Läheme nüüd selle juurde. Mitmehäälsust teavad ju paljud maailma traditsioonilised muusikakultuurid. Aga kui me läheme nüüd selle harmoonia klassikalise harmoonia õpetuse juurde, seegi Euroopast pärit. Jah, sellepärast, et. Koos kõlada õpetus selles tähenduses, kus igal kooskõlale on oma ülesanne, muuseas ongi mida tähendab sõna funktsionaalharmoonia see tähendab, et igal Kolm kõlalisel koos koos kõlal on oma funktsioon, kas ta juhib helistikust eemale või ta juhib selle helistikus suunas. Ja mis on, mis on siis ütleme, see, see, see põhieelistik, toonika suhtun dominant, tät mõisted on, ma arvan, igale kooliõpilasele ka selged. Aga, aga pilt ei olnud sugugi selge. Keskaja muusika muusikas isegi keskaja lõpurenessanssmuusikavahelisel perioodil 14. anded, mida nimetatakse ars noaperioodiks ja milles küsimus küsimuseks selles, et et Euroopa muusikas ma räägin professionaalset helikunstist, mitmehäälsusele puhul domineeris polüfoonia, mis tähendab siis härrased seda, et iga hääl oli iseseisev ja keskaja ja ka Ars Nova muusikas ei olnud eriti oluline kui need, kuidas need hääled omavahel kokku kõlasid, kas, kas nad konsoneerisituudissoneerisid, selles mõttes võib näiteks Neljateistkümnenda sajandi ning Masso muusikat kuulates isegi mõned koosnevad väga praevu väga modernsed tunduda. Aga tollal helisevad intervjuud ei tulnud selle peale, et et kahe hääle vahel, kolme hääle vahel või isegi nelja hääle vahel Oleks oluline see moment, kuidas need hääled kokku kõlavad, pigem iga hääl kui iseseisev üksus oli oluline, kuidas hääl üles ehitada. Nüüd hilisrenessansipaiku oli, oli juba tulnud vajadus esitada üheselt muusikat, nimetama seda monoodiaks instrumentaalsaatega. Tähendab, kui varem oli tikaletud iseseisvad, siis higis renessansi ajal tekkis musitseerimise stiil, oli tähtis meloodia ja selle saada. Nüüd selge on see, et, et kui keegi laulab laulukest ja saade kõlab väga halvasti siis ta viib laulja kohe kohe kohe metsa omadega lauljana raske laulda. Ja, ja ütleme niimoodi, et et alates 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandi lõpuni tegelesid väga erinevad teoreetikud harmoonia probleemidega. Siin lähete järk-järgu. Et noh, suur teoreetik vanas struktuuris, kes elas 15. sajandi lõpus 16. alguses pööras esimesena tegelikult tähendust, harmoonia nagu kooskõlale, kuigi harmoonia reeglite ta nagu ei tulnudki nagu välja ta oli tema. Mõtted olid pigem soovituslikku iseloomu Joseph natukene hilisem tegelane 16-l sajandil. Vot tema oli nagu esimene mees, kes üldse, põhjendab Mazur Minoor süsteemi mosoormi, noor, mis on praegu need täiesti igapäevane asi, tähendab muusika, nagu ilma selleta on üldse mõeldamatu. Tähendab, kuidas 16. sajandi üsna revolutsioonilist asja. Kuna veel kõrgrenessansi nii oli, muusika tugines kiriku lahadidele neist ainult kaks joonia mad, joola laad vastasid esimene siis meie masoorile ja teine siis Minoorile. Ülemad, Ladid kõlasid, noh, nii nõuda kõlasid, eks ole. Nii, et umbes 100 aastat võttis, võttis aega, kuni kuni kujunes välja. Katse eksituse meetodil. Sellist muusikalist empaatiat tekitab süsteem, mille alusel ma nüüd 1000 piinid oma jutuotsad kokku ja aluseks vajadus meloodiad saata. Akub planeerimise küsimus, eks ole? Ka harmoonia ehk kooskõla on ju tegelikult selline asi, mis ei pea ilmtingimata ainult muusikaga seotud olema, see võib esineda kõigis või väga paljudes eluvaldkondades. Ja sellega seoses ka meie teine küsimus. Ja kuuspakk küsib, kes oli see mees, kes võttis kasutusele tuur molli mõiste selle sõna tähenduses isegi muusikale mõtlemata. Muide, hästi kuulus mees, aga mitte muusikuna. Telefon kuus 410 613. Ja kuuspakk ootab vastu rajaid. Antena, kas on tarvis veel vihjeid anda, aga võib-olla ehk keegi keegi on juba ära arvanud. Paistab, et esialgu on see üpris raske pähkel. No anname siis ühe vihje juurde, see hästi kuulus mees on üks hästi kuulus kunagine astronoom. Jaa. Need tuur molli mõisted tulid välja tema traktaadis, mille ta kirjutas aastal 1619. Harmoonitses mundi oli siis selle nimi. Aga kes oli see astronoom? Väga kuulus mees. Igor vaatab sind mõtliku näoga, et kas tuleks veel vihjeid juurde anda. Kas näiteks eesnimi. Ma võin öelda veel nii palju, et et ta on kuulus astronoom, aga aga samas ta tüdines aastroloogiaga Ja ja siis võib öelda, et ta arvutas välja ühe väga olulise asja. No nii ja see on väga oluline asi, see, nagu tähendab need olulised asjad tiirlevad ümber päikese. Nii ja nüüd on keegi liinil hallo. Ei Kopernik ei ole Kloydi. Tegeles ka muidugi nende asjadega, aga siin on vist keegi jälle liinil. Halloo. Kuus pakulateid. Paljukest neid astronoomilist nüüd jäänud on? No ikka on, kuulame järgmist lasteaiad, haiglad ja tere Galilei. No üks mees käib ikka rida läbi, no ma arvan, et neid on rohkem jäänud, aga see üks nagu hallo kuus pakuleb. Ja loo müütan. Juute. Otseselt küll mitte aastast ja ega midagi, ütleme eesnimega ära. Johannes. Ja hallo, keegi on liinil. Tervist, pakun Jordaania Bruno. See ei vasta, ei jõudnud meie vihjet ära kuulata, et kui eesnimi on Johannes, siis siis ta ei saanud, tahab runo olla. No nii, kuskilt ikka see õige vastus tuleb. Halloo. Tere. Pakun Johannes Kepler. Johannes Kepler on täiesti õige vastus ja kes meile selle andis, Ervin Kulemalt Ervin kullamaalt ja kas teiegi olete meile varem helistanud? Olen küll, jah, selge, siis on andmed olemas. Aitäh teile. Nii, Igor kommentaar, sinu käest. Asi on selles, et küsimus oli, et tuur ja mull sõna ladina keeles on suur. Mullu on väike ja getter kasutas tal kirjutatud ladina keeles traktaat ja kasutas neid oma omav filosoofiliste ideede põhjendamatuks põhjendamiseks termineid, kusjuures see ei ole isegi mitte niivõrd see armonilises tõlkes ta maailma ja see tegelikult rohkem isegi filosoofiliste probleemidega astronoomiliste probleemidega. Ja itaaliakeelne mosoormi noor asendus lihtsalt nagu soliidsema ladinakeelse tuur mulli mõistega. Need. Lihtsalt laskis sõnapaari käiku filosoofilises astronoomias ses plaanis aimamata, et sellest saab harmoonia, õpetuse üks põhimõisteid üldse. Et tema polnud see nii mõeldud, aga, aga noh nagu ikka asja kujunenud omasoodu. Ja tegelikult kui nii võtta, siis duur ja moll son marooriumi noor. Ja veel lihtsustatult öeldes rõõmus ja kurb, võib nii öelda ju, eks ole. Aga. See on meile, on rõõmus ja kurb oli, aga heebrea traditsioonilises muusikas on vastupidi. Et seda ma ei tea, tõsijutt, seal on sellised lusti ja, ja, ja, ja, ja lõbu laulud on tegelikult Minoosed. Ma räägin traditsioonilisest muusikast. Ja, ja noh, juudid on küllap siis üsna rõõmus rasedusega. Me kuuleme juudi rahvamuusikat, tundub meile natuke melanhoolne, on küll, muide Agolest tegelikult rahvusrahvused on erinevad, eks ole, ja ja kollektiivne mälu ja kollektiivne kogemus on erilaadne, need et nonii, nagu leinavärviga paljude rahvastega, valge on leinavärviks, meil pannakse pruut Valgasse pruutkleiti, kuigi jah, see võib olla ka omamoodi lein, eks ole, et nüüd on siis pruudipõli läbi. Nonii aga läheme nüüd edasi pillide juurde ja tihtipeale öeldakse ikka niimoodi, et pillide kuningas on orel, mis on tõesti üks väga väärikas instrument. Ja oreliajaloost niipalju, et primitiivseid, orelilaadseid, instrumente tunti juba vanas Roomas. Esimene kiriku orel ehitati 10. sajandil-Inglismaal Winchesteri katedraali. Aga muide, Igor, sa ütlesid, et tegelikult võib mingis mõttes des pidada oreli eelkäijaks ju ka ei midagi muud, kui torupilli. No aga täpselt sellepärast, et orel vastab laiskade muusikut. Ammu ehitan vihipõhisele unistusele. Et kuidas teha niimoodi, et korraga puuda mitut vilet. Selleks on vaja punkt üks, on vaja kõigepealt mitu vilet võtta, punkt kaks. Kuna nüüd mitu vilets sugu hästi mahu siis ühendada, et mingisuguse õhureservuaari milleks on siis torupill, siis näiteks õhukotid puudus õhku täis ja sklannuki all modi kaelal küünarnukiga pressides on võimalik tekitada mitmehäälset muusikat, tähendab sealt tulev tulev õhk läheb mitmesse vilesse. Nüüd põhimõtteliselt oli vaja veel kolmas asi, nimelt need viled, õhureservuaar, ühendada klaviatuuriga. Ja vot see tähendab koorelit tähendab sellist kombinatsiooni klaviatuur, õhu õhureservuaar, mille mitmed viled sellise instrumenti ei tunne ühegi maa muusikakultuur. Et muuseas, torupill on tegelikult ju ka Euroopa Euroopa Pille Torupill Šotimaa ja torupill Hindud ega ega hiinlased indialased sellist seis krutskid ei tundnud. Ja, ja noh, ütleme oreli puhul. See oreli arengu ajalugu, naasus, vot see on asi. Kui me räägime siin, armoonia arenes kuskil noh, sajandiga siis oreli kui klaviatuuriga pilli. Ajalugu. See on raskelt üle 1000 aasta vana, aga praeguseks on orel, korallilaadsed, instrumendid on jõudnud absoluutselt üle maailma ja tegelikult portatiivne käsi lõõtsaga orel. Mida nimetatakse india harmoonium, eks see on praegu pateti India rahvapillistaatuses. Aga nüüd on aeg esitada meie tänase saate kolmas küsimus. Ja kui orelitest juttu oli, siis vast ehk see kolmas küsimus on natuke kergem kui, kui eelmine. Küsime nimelt, millises riigis asub maailma suurim töötav orel? Telefon kuus, 410 613. Allo. Teil on vist raadio liiga kõvasti seal mängimas, kõrval. Proovime järgmist vastajat. Kas on keegi liinil? Siin võib-olla annaks väiksed vihjed? Ma arvan, et maailmas maailmas jaja ja ma arvasingi, et, et Saksamaal pakutakse kõigepealt aga aga kuulame järgmist lasteaiad, hallo. Lobus pakulateid. No ei kosta kohe midagi. Läheme edasi järgmise vastaja juurde. Kuus 410 613. Kas keegi on liinil hallo kuus, pakuleb. Täna on kõik väga kärmed. Millises maailma riigis asub maailma suurim töötav orel? Meil on mingi kotermann siin liinides või ma ei tea. Aga keegi ikka tavaliselt läbi pääseb ja õigesti vastab ka. Nii. Halloo? Kuus pakule. Oleks ju ilus küll, tegelikult väga suuri murelik on ühes suuremas riigis ka nii palju, anname vihjet praegu. Ja Hallogus pakulateid. Äkki ongi USA, täpsemalt öeldes, see on siis 28408 482 vilega 461 registriga Wana Mäiker Philadelphias, Pennsylvania osariigis USA-s ja kes meile vastas? Kuidas palun? Tiiu Saugaste, kas teie olete meile avanenud Sangastes Sangastes ja olete varem ka helistanud teil, selge, aitäh teile helistamast, nii Igor ja sinu kord kommentaariks. Kommentaariks kõigepealt nii palju, et ma seda orelit maru suur asi pildi peal näinud. Ja tal on kuusmanni manuaali, mis tähendab kuute klaviatuuri kas nad nagu paigutatud ülevalt alla nagu pool Vares, et mängijad oleks lihtsam juurde sinna pääseda, siis see oreli pudita sinna, kus need registrite nupud kinnitatakse. No seda pakuks, et kummalegi poole see läks, üks, ikka üks paar meetrit. Pildi järgi päris üksi ei saagi nagu taastada organismi viga, assistent, aga, aga noh, seal võib arvata, et on nagu vaja vähemalt kaks assistenti ja siis veel niipalju kommentaariks seda ehitati. Peaaegu 30 aastat 1094 hakati pihta järk-järgult, tehti suuremaks ja lõpetati 1930 ja jumal teab, võib-olla oleks teda veel suuremaks ehitatud, aga orallid? Vana meikar, ta lihtsalt suri varem ära. Ja Videdesse. Kui te käite ligi 30000 vilet sinna. Õhupuhumiseks on vaja seitset mootorit, mis mille võimsus on kokku 167 hobujõudu. Autoralliauto peab ikka olema suisa sõitvast. Ja kommentaariks veel nii palju, et, et et veelgi suurema vilede arvua orel asub Must samuti USA-s Atlantic Citys. Aga küsimus on selles, et kõik need üle 30000 vile, mis Atlantic City orelil on, nad korraga töötada ei saa, tähendab, et seal tuleb grupeerida kuskil 10000 kaupa, eks ole, et nood täis täisvõimsusega ei ole see rakendatav. Nii et seetõttu töötav ja kõik viled korraga 30000 vilet korraga käiku lasta, täpsemalt 28482 vilet. Rakendades seitset mootorit 167 hobujõudu on võimalik ainult Philadelphias Pennsylvania osariigis, USA. Nii Igor, aga meie peame nüüd vist ka oma hobujõududele takka andma, sellepärast et saate lõpuni on vähem kui veerand tundi ja meil on kolm küsimust veel esitamata. Ja paraku ongi nii, et järgmine küsimus, oi, sellest võiks rääkida tunde ja tunde. See on siis seoses ooperiga. Aga kui nüüd lühidalt kokku võtta ooper kui kunstide sünteesi vokaalne muusikaline lavateos, ütleme siis niimoodi uhkelt ja seegi Euroopa leiutis, kuigi oleme kuulnud midagi ka vist hiina ooperist või. No tuleb ju kohe meelde, et aha pekingi ooper tegelikult pekingi ooperis hoopis praegu ei ole võib-olla vaja nii sügavat siis saavad, et hiina kultuuri teha pole aegagi, jah, tal on oma oma tähendus. Ja sõna pekingi. Ooper tekkis sellest, et eurooplased nägid mõnisada aastat tagasi esimest korda etendust kus pantomiimi elementi, kus väga suur osa akrobaatikat kostüümides ja, ja siis nüüd see noh, see on nagu pekingi pära ja saadaksegi pekingi ooper käiku tegelikult ooperiga ooperikunstiga kunstile, mille aluseks on punkt A eks ole laul ja, ja, ja teiseks lavaline dramaturgia, Peking, ooperil ooperipäevadega midagi lühist ja muusikalisi näitemänge tunnevad väga paljude rahvaste kultuurid, aga laula lavalise dramaturgia teenistuses. Ja laval vot see on täiesti euroopalik nähtus. Ja siia kõlabki kohe küsimuse kõll. Kuuspakk küsib, kes kirjutas muusikalise lavateose, mida peetakse esimeseks ooperiks ja mis oli selle nimi, telefon kuus 410 613. No see on selline, kuidas öelda, kas on raske või mitte, vaatame kohe, mida esimene vastaja ütleb hallo. Aastast 1598 Perydaf nii. No see on suurepärane Suurepärane vastuse ma võin ainult öelda, et Igor pakkus millegipärast välja 1597, aga noh, see aasta siia-sinna, aga see on vaieldav. Seal võib-olla see oli jõulude ajal kirjutatud. Jah, vana-aasta õhtul just nii suur tänu teile helistamast ja kes oli liste. Ja nii, et nii-öelda kindlustasid oma positsiooni meie tänasele raamatuauhinnale kaks õiget vastust juba. Igor lühidalt, nüüd me peame väga lühidalt tegema, mida veel ooperi kohta tahad öelda. No lühidalt, et alguses Niinimetatud sellist praad ma nii nüüd ütleme periooper Daphne, et perooper tollal nimetati drama per muusika, tähendab draamamuusikas ja sõnaooper tähendab opera tegu, eks ole. Ja noh, Meil on üle elanud tohutu tõused, tohutud mõõnasid, aga kuna meil niimodi vitsutab natuke takka, siis ma sellise väikse paralleeli, et kui praegu on tänapäeva selline väga levinud sõna mitmete mitmeid kunste sünteesi vaatemängu kohta on multimeedia siis tegelikult seitsmeteistkümnest Nonii, selline ooperibuumi teke tugineb sellele samale nähtusele, et pandi kokku eri kunstivaldkonnad ja ooper on tegelikult seitsmeteistkümne sajandi alguses multimeedia jahedus, tollane multimeedia ja, ja seetõttu hästi kiiresti mõne aastakümnega kerkisid ooperimajad ja siis edasi läks, nagu läks. Nonii ja nüüd järgmise teema juurde, millest võiks ka väga pikalt rääkida, aga püüame seda väga kokkuvõtlikult teha. Kui me ennem siin rääkisime klassikalisest armooniast, siis on ju igasuguseid uusi helisüsteeme ka loodud ja üks neist on Atonaalne helisüsteem nimega. Toodekafoonia. Totaka foonia on selles mõttes jälle ainult Euroopa kultuurile iseloomulik, lähtus, kuna, Oktav oktavit moodustavad 12 pooltooni on kõik absoluutselt võrdsed. See on täielik vastandlaadi süsteemile, mis ise õmbso traditsioonilisi kultuure ja senisele harmooniasüsteemile, mis tähtsustab teatud laadi astmeid. Toodetafoonia puhul, mida nimetataks gaseeri tehnikaks, on kõik. Helikõrgused võrdsed, mis tähendab seda, et see muusika kõlab pidevalt kogu aeg dissoneeriv. Maailma kultuuris enne 20 sajandi. Algusaastaid täpsemalt enne aastat 1923 Arnold sönberg selle süsteemi kasutusele siis ma varem seda süsteemi tundnud, kuigi ma peaksin kommentaari korraks, siis amet et samuti Austrias päriti osoft Matias haue. Katsetas aasta 1919 sammud. 12 toon tehnikaga aga ebaõnnestunud, sellepärast et temal oli jälle selline krutski. Et ta ei tahtnud millegipärast noodijooni osutada noteerimiseks või temaga jumalata notatsioon, mille analoogiks oli klaverimustad ja valged klahvid. No kui nüüd niimoodi klipp seda kaupa, seal oli muidugi äärmiselt raske lugeda. Ja noh, olgem ausad, ega ta ei olnud ka suuremas Ojamaad ja tema lugusid huvi pärast proovinud mängida. Nii, aga need aeg viienda küsimuse tarvis. Ja seegi siis puudutab toodekafooniat. Uus-Viini koolkonda kuulusid kolm kuulsat 20. sajandi heliloojat. Arnold Schönbergi oli juba juttu. Teine oli Albonberg, aga kes oli see kolmas telefon kuus 410 613. Lobus pakulateid. See vastus vist ei olnud õige. Aga vaatame, mida ütleb järgmine vastaja. Kui ta peaks liinil olema, kes siis peale Arnold Schönbergi, Alban Bergisulised, kolmas kuulus 20. sajandi helilooja, kes kuulus Uus-Viini koolkonda. Kas keegi on liinil hallo kuuspakk kuuleb. Et, kel ei ole kedagi See oli täiesti õige vastustel külvest raadio mängib väga kõvasti seal, aga kes meile helistas? Jaak Põldsuvad jaak Põltsamaalt ja kas te olete ka varem ei avastanud kunagi ammu tagasi. Igaks juhuks võtame siiski jääge hetkeks liinile, võtame eetriväliselt. Nii saime ka jaagu telefoni, kes oli siis viiesse õigesti vastanu. Ja nüüd on tõesti aeg nii kaugel liiguratma. Ta on, meil oli plaanis üks lugu ka veel mängida, tegelikult täna siia saate lõppu. Et selle viimase küsimuse peame peaaegu kohe esitama, sellepärast et see on jälle selline teema, millest võiks rääkida, keda mitte tunde, vaid päevi. Sest et Euroopa on panustanud ka ülemaailmsesse popkultuuri päris tugevalt ja eelkõige muidugi selline ansambel nagu biitlus Inglismaalt pärit ansambel, sellest me mäletame ju kuuekümnendatel oli suisa selline termin, et briti invasioon USAsse või kuidas see oli muusikali diplomaania muusikaline invasioon ja kõik nii edasi. Et see on kahtlemata üks Euroopa väga kõva sõna juba siis selles uuemas popmuusikakultuuris. Kes maailma popult kultuur, teletervet, maailma hõlmava ja metallmuusikaline, vaid ka eluhoiakud ja, ja noh, tähendab, see polnud kontinentide peale Antarktika võib-olla, mida, mida, mida see ei puudutanud? Just aga biitlite kohta mõtlesime, õigemini mis me siin salgame, selle küsimuse pakkus meile ei keegi muu kui suur biitlite fänn, Ivo Linna. Ja tema teadmistes ma absoluutselt ei kahtle, nii et ma olen kindel, et et see küsimus on igati adekvaatne. Kuuspakk kuus pakkija Ivo Linna küsivad siis kes oli see hiljem maailma kuulsaks staariks saanud poisikene, kes mängis biitlite filmis Harteis nait. Muide, see hilisem megastaar, kes seal lapsena mängis, on ka Eestis käinud, nii palju võib vihjeks öelda. Ja kuus, 410 613, kas keegi tere päevast oli Phil Collins? See oli tõesti Phil Collins, paistis, et oli väga kerge vastus teile, kes meile helistas. Allar Keilast ja teie olete küll meile vist korduvalt helistanud, on tulnud ette nii. Ega midagi, aitäh helistamast ja kui me tahame nüüd siia lõppu veel natuke biitlite muusikat ka kuulata, siis Igor, ole hea ja viska täringut ja vaatame, kes saab tänase raamatuauhinnad. Number viis on siis Jaak Põltsamaalt. Nii et palju õnne, tänan kuulamast. Tänan, Igor Karsnek. Et leidsid aega siia tulla ja palju-palju jäi, muidugi rääkimata, aga noh, tund on täpselt nii pikk, nagu ta on. Järgmine kord siis võib-olla järgmine kord, aga Euroopa-teemalised kuuspakid jätkuvad veel ja nüüd jõuame siia lõppu ikka natukene kuulata seda ansamblit The Beatles ka kõike head ja kohtumiseni Vikerraadios.