Tere, kell on saanud 15 ja neli minutit alustama iga pühapäevast mälumängu teadmiste saadet, kuuspakk. Stuudios on Erkki Bahovski, tere päevast ja Hillar Nahkmann. Ja kuna Euroopa Liit tähistas hiljuti oma viiekümnendat juubelit, siis me räägime natukene Euroopa teemadel. Euroopas. Paga üldiselt seonduvatel teemadel ja täna tahaks rääkida Euroopa koloniaalpoliitikast ja selle tagajärgedest. Erki kõigepealt, kui me läheme nii-öelda asja tuuma juurde, et kas koloniaalpoliitika noolt Euroopa jaoks kasulik või kahjulik No seda ja teist, kindlasti on see kasulik selles mõttes olnud ja eetikast muidugi siin rääkida ei saa, aga, aga kasulik selles mõttes, et suured maadeavastused ja maade koloniseerimine andsid ikkagi Pole väga selge eelise muu maailmaosadega võrreldes võrreldes kasvõi islamimaailmaga, mis tegelikult kuni suurte mad avastusteni 15. ja 16. ja seitsmeteistkümnendal sajandil oli ju põhimõtteliselt oma arengust Euroopast ette jõudnud siis Euroopa või peaks ütlema Lääne tsivilisatsioon suurte maade vastustega koloniseerimistega läks kindlasti islamimaailmast mööda ja pani aluse Euroopa domineerimisele maailmas. Et selles mõttes kindlasti kasulikke. Aga kui arvestada praegust olukorda, kus immigrandid ummistavad siis nii-öelda Euroopa väravaid ja väga palju immigrante elab ka Euroopa sees, kes võivad kujutada ohtu too riikide julgeolekule ja stabiilsusele ja mis on ja kes on tekitanud juba ka väga palju probleeme, siis kindlasti see, kuidas koloniseerimine teostus ja kui kuidas koloniseeriti siin tuleb juurde ka see eetiline külg siis see ei ole olnud Euroopale kasulik ja, ja Euroopa peab siiamaani nende tagajärgedega. Ütlema nendes kasudest ja mitte kasudest, nad räägime tänases saates pikemalt, see oli lihtsalt lühike sissejuhatus tänasesse teemasse. Aga ega ei saa ju midagi parata. Euroopa on olnud suur maailma kolumni saada. Jah, no Euroopa Euroopa areng on olnud juba selline, et, et kui me vaatame geograafiat, mis Euroopal ei ole olnudki kuhugi mujale laieneda kui siis üle mere minna, sest Euroopa ristisõdade tulemusena ei suutnud laieneda islamimaailmale araabiamaailma ja samamoodi siis siin põhja pool oli ees Venemaa. Et ainuke võimalus Euroopal kuhugi laieneda oligi üle Atlandi ookeani ja ka jõuda vaiksesse ookeani. Ja 19. sajandil Aafrikasse. Nii-nii palju sissejuhatuseks, aga täna on meil ka välja pandud auhind Stefan Kleini raamat, kas kõik on juhus ja biofüüsiku haridusega Stefan Klein on tegelikult kirjutanud päris huvitavaid rahvusvahelisi pessellareid ja selles raamatus ta räägib siis, mis on juhus, kuidas ta tekib. Aga see, et eurooplased läksid maailma vallutama koloniseerima, ei olnudki juhus. No ei, kindlasti noh, juhuste kokkulangemiseks pidada seda, et et Ameerika avastusest Kolumbus ja ta tegi seda Hispaania lipu all ja, ja nii edasi. Aga see põhimõtteline suund oli ikkagi noh, küllalt palju ajalooliste sündmuste poolt dikteeritud ja seda nüüd vaevalt saab juhuseks pidada. Võib-olla peaks kuulajatele kohe rääkima, mis on see kolonalisatsiooni poliitika, kolonialism, ma mäletan, kui mina ülikoolis õppisin ajalugu, siis juba öeldi, et et kaupmehed tulid valitseja juurde, ütles, et meil on väga paha sinna kaugele minna, kauplema siin piirid vahel ja muud ebasõbralikud hõimud, et et teeme ühe suure riigi. Et siis on meil lihtsam kaubelda, kas kõik ongi nii lihtne? No see on üks võimalik. Seletusi kaupmehed oli ka ise relvastatud Ida-India Kompanii näiteks omas küllalt suure relvajõude ja, ja, ja, ja suutis iseseisvalt mõnikord isegi seda koloniaalpoliitikat teostada. Aga koloniaalpoliitika teostamise üheks põhieelduseks on tavaliselt see, et koloniseeri on ka impeerium ja aetakse seda imperiaalset joont, imperiaalset loogikat, mis tähendab seda, et juba ajaloolisest missioonist lähtuvalt way rahvuslikest huvidest lähtuvalt, et on siis impeeriumile õiguse madalamal astmel olevaid tsivilisatsioone või kultuure koloniseerida, neid oma eestkoste alla võtta. Sinna muidugi liituvad igasugused muud huvid, et kolooniad peavad andma ka majanduslikku kasu ja ja mõnikord on kolooniat ka sõjaliselt väga tähtsad mingisugused saared või mis asuvate kuskil sõlmpunktis, noh, kui võtta praegu kasvõi tal siis siis ka omal ajal sai just Gibraltari Briti koloonias selle tõttu, et selle kaudu võimalik kontrollida pääsu Vahemerele ja, ja nii edasi, et, et siin on mitmed asjad, aga ma arvan, see põhiline põhiline punkt või ajend, mis sundis Euroopa riike asuma kolonisatsiooni teele oli ikkagi see, et, et see imperiaalne missioon, et tunnetati oma üleolekut ja selleks üleoleku tunnetamiseks või selle teostamiseks olid ka olemas vajalikud vahendid. Kas oli tahtmine olla suur või tahtmine olla majanduslikult väga vägev? Ma mõtlen näiteks, et oletame, et Suurbritannia oleks saanud mingisuguse koha maailmast, kus suliku Hulda lõpmatult, kus oleks olnud, ma ei tea, muid maa võru lõpmatult mis oleks taganud talle majandusliku heaolu. Kas oleks lõpetanud tema nii-öelda maailma laienemise protsessi? No vaevalt selles mõttes, et Suurbritannia pidi võitlema nii-öelda oma koha eest päikese all ja kindlasti oli teisi riike, kes oleksid sellele nii-öelda heale kohale hammast ihunud. Põhimõtteliselt ju asi käis ju tegelikult vastupidi, et Suurbritannia tegelikult Ta andis oma õnnistuse piraatidele, kes siis röövisid paljakse Hispaania kullalaevu. See ei olnud küll riiklik ametlik poliitika, aga, aga noh, nii-öelda tagaukse kaudu Briti impeerium seda toetas, sest noh, põhimõtteliselt Hispaania oli saanud selle hea koha. Ta oli leidnud Ameerikas koha, kus oli kulda ja hõbedat ja muid häid asju, mis siis kulusid väga marjaks ära Euroopa turul ja, ja Hispaania koloniaalimpeerium ikkagi seitsmeteistkümnendal sajandil oli ikkagi väga võimas nähtusmann poliitikas. No siis öeldi, et Hispaania impeerium on selline, kus päike ei loo ju, eks ole? Jah, seda on öeldud siin mitmete impeeriumide kohta, seda on öelnud karg Karl viienda riigi kohta on öelnud Vene impeeriumi kohta ja nii edasi, aga seda öeldi ka Hispaania kohta. Nii et ei olnud ainult majanduslikud põhjused, need, miks mindi muid maid vallutama, vaid olid ka isiklikud ambitsioonid, tahe olla maailmas see suur ja. Jah, ja noh, kindlasti ka usulised põhjused, et, et ei saa mööda ka sellest et maadeavastus langes aega, kui, kui ka Euroopas toimusid väga suured muudatused usus. See madalotsustuste aeg langes samalajal reformatsiooniga. Katoliku kirik pidi leidma nii-öelda endale uusi võimalusi missiooniks. Katoliku kiriku kukkus läbi põhimõtteliselt vastureformatsiooni ka Euroopas. Küll suutis tagasi võita ta katoliku kirikule mõne piirkonna, aga reformatsioon oli, oligi põhimõtteliselt on teinud selle nii-öelda usulise revolutsiooni ja nüüd leida endale siis nii-öelda uusi väljakutseid, nagu moodsas keeles öeldakse, siis tuli teostada missioon kuskil mujal ja kindlasti kolooniad andsid katoliku kirikule selleks suurepärase võimaluse, nagu nad andsid ju tegelikult ka reformima keeritud kirikule, luteri kirikule ka, aga oli ju neid maid, kes, kes siis viisid kolooniates. Tari usku, nii et põhjusi, miks eurooplased siit välja pürgis, oli ääretult palju, tegelikult. Kindlasti ja, ja kindlasti peaks olema küllalt ettevaatlik, kui võtta mingi üks seletus aluseks ja arvata, et, et see oligi põhipõhjus, olid kirve keeruline süsteem ja ja, ja seal oli mitu põhjust ja igati, et nii-öelda seda koloniseerimise juhtum peaks ikkagi vaatlema eraldi, sest igal riigil võisid olla ka mingid kindlad erilised põhjused miks ta üht või teist piirkonda just koloniseeris. Nõukogude ajal mulle öeldi vähemalt, et miks Hispaania rüütlid läksid väljapoole Ameerikas, üritused oli see, et nad olid juba võitnud, tahtsid nagu võidelda edasi, et neil Hispaanias pold enam kusagil võidelda. See on ka üks põhjus või, või see on kunstlik põhjus. Ettevalmistused selleks olid ju alanud juba varem, kui me nüüd räägime sellest, et tõepoolest, et täpselt samal aastal, kui Kolumbus avastas Ameerika eriti jah, lõppes Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk Re konkista moslemite käest ja, ja 1492 langes viimane moslemi tugipunkt Pürenee poolsaarel Granada. Siis selles mõttes küll, aga nende ettevalmistused juba selleks kollalisatsiooniks Hispaania poolt ja Portugali poolt olid ju alanud palju varem. Vastavad aga oma ja, ja, ja teised ja see huvi Aafrika vastu mitte ainult siis Ameerika vastu, vaid ka vaid ka Aafrika vastu oli ju olemas ja see põhiline ajend oli ikkagi india ka Columbus ju soovis ikkagi jõuda Indiasse ja ta kuni oma elu lõpuni arvaski, et on ju tegelikult jäänud Indiasse, et, et just see, et omaad leiaksid mingisuguse ütleme läbipääsu Indiaga suhtlemiseks minnes mööda araabia maailmast, see oli ju selle nii-öelda suurte maamaadeavastuste eks põhiliseks tõukeks, eks, aga ettevalmistused selleks algasid küll kindlasti varem, kui kui Pürenee poolsaare vabastati lõplik lõplikult moslemitest. Ja nüüd on aeg esitada tänane esimene küsimus. Me oleme rääkinud täna siin juba pikalt Hispaaniast ja Portugalist ja seetõttu tulebki esimene küsimus Portugali kohta, mis on seotud loomulikult sellega, et eurooplased hakkasid maailma vallutama koloniseerima. Portugali Laagose linnas asus üks turg, kus Euroopas esimest korda müüdi ühte kaupa, mis kaupa esimest korda Euroopas müüdi just Laagose linnas. Telefon on 610 613 millist kaupa müüdi esimest korda Euroopas Laagose linnas pärast seda, kui euroopakaskoloniseerima maailma. Orjad on täiesti õige vastus, kes meile andis. Kuulge me vabandust nüüd natukene katkestas öelge uues Marina Marina Lääne-Virumaalt või? Oli see kerge küsimus? Oligi, olete käinud Laagose linnas? Ei ole. Aga mis teie arvate, kas selline koloniseerimine, kas ja kas on kasulik olla? No eks ta kasulik muidugi on, aga no üldiselt mulle ta ei meeldi. Selge aitäh. Seda saadet ette valmistades, ma lugesin ka mitmeid erinevaid teistsuguseid arusaamasid, näiteks leiti ka, et juba 13. 12. sajandil võis olla ka koloniseerimine selline asi, et, et linnahärrad käisid saatkoloniseerimas, tähendab, et, et lossides elavad inimesed, Koluniseerisid talupoegi, et selline asi on ka võimalik, et, et koloniseerimise mõiste on väga lai ja, ja väga põnev ja huvitav. Intrigeeriv. Nojah, võib ju tagasi minna ka antiikaega ja kus olid ju kreeka kolooniad olemas ja ja mis jõudsid siis ühelt poolt Musta mere äärde ja sinna isegi üles, ma mõtlen sinna Krimmi lähistele Krimmi poolsaare ja siis teiselt poolt tõesti? Kusk kreeka kolooniad olid Põhja-Aafrikas ja Sitsiilias. Et ega see koloniseerimise mõiste elan ka tõesti ainult uusaega ja, ja see on väga lai ja tulebki vahet teha, et et kas koloniseerimine on see, mille taga on siis impeerium, see on see, millest rääkisime, saate esimeses osas koloniseerimine kui üldse, et, et ka selline rahumeelne koloniseerimine, kus minnakse lihtsalt mingile väheasustatud maadele või üldse asustamata maadele ja rajatakse seal oma asustus. Selleks, et me saaks oma jutu jätkatuma, esitame praegu kohe teise küsimuse. Kuidas nimetati ja nimetatakse ka tänapäeval lühidalt väga lühidalt, kahe sõnaga briti koloniaalpoliitika põhimõtet. Nende kahe sõna vahel on loomulikult ka ja aga see annab hea arusaama ja olemuse sellest briti koloniaalpoliitikast, et milline oli sulle briti koloniaalpoliitika mis andsid selle eest olemusest maailmale jah, ja kõikidele teistele väga hea arusaama. Tere päevast, tere päevast. Jagaja valitseja. Jaga ja valitse on väga õige vastus, kes meile andis merre. Minu meelest Merle üks esimesed, kordasin ma olen küll. Et see ei olnud raske küsimus, minu meelest ei olnud seda vist koolis õpetatud tegelema, on kell ja selge, aga Merle ütleks mingi kandi, kus ta võiks praegu olla Tartus, Tartust, siis me teame, et kes on Merle. Meil on mitut Merle, et kes on vastanud lihtsalt sellepärast aitäh meelele, et et siin võiks hakata rääkima. Tema sellest, mismoodi Euroopa riigid neid kolooniaid hõivasid ja haldasid, just, eks ole. Siin on mitu varianti olemas. Britid, jaga ja valitse, võib-olla kuulajatele selgitatakse ära, mida see tähendab. No tegelikult see lausung tuleb Rooma impeeriumist juvad diviidet impera ladina keeles ja ka valitsuse ja, ja, ja noh, see loosung tähendab seda, et et loomulikult ei saanud keskus või, või siis emamaa tervikuna kolooniate vastu, kui kolooniad oleksid üks tervik olnud ja käitunud sellise ühtse blokina, siis oleks olnud emamaal mingit šanssi. Aga ema suutis väga hästi ära kasutada tavaliselt erimeelsusi kolooniate endi vahel kolooniate sees soosides üht või teist gruppi mängides nad üksteise vastu välja samamoodi teha siis nende riikidega, keda koloniseeritud. Ja just see see oligi selle poliitika põhialuseks ja see väljendus siis selles loosungiks jaga ja valitse. Et Suurbritannia samamoodi käitus täpselt niimoodi nagu, nagu oli emamaale kasulike mängides välja erinevaid grupeeringuid samamoodi ka Põhja-Ameerikasse ostes ära ühtesid indiaani hõime, pannes nad enda eest võitlema teiste vastu ja nii edasi ja, ja, ja noh, mis seal salata, seda on juhtunud ka Eesti ajaloos ju, kui kui eestlased kui nõndanimetatud muistse vabadusvõitluse ajal 13. sajandi alguses ei moodustanud ühtset blokki, vaid vaid Sakalased ja Ugalased võitlesid üksteise vastu mõnes lahingus. Ja eestlased ei olnud sugugi üks plokk ja me teame kõik ju liivlaste vanema Kaupo lugu. Et liivlased kedagoogoloniseeriti saksa rüütlite poolt ja võitlesid eestlaste vastu, et loogiline oleks ju olnud, et kõik siinsed põlisrahvad oleksid võidelnud kolonisaatorite vastu, aga, aga seda ei tehtud. Aga ütleme niimoodi, et see briti poliitikat nägi ette ka seda, et suuri rahvast väljasaatmise kolooniates ei toimunud, välja arvatud seal on Põhja-Ameerikaga, see oli lihtsalt nii tühi, eks ole, rahvastikust sinna mindi. Aga britid ei näinud ette, et noh, et nüüd hakatakse Suurbritanniast hakkab kohe minema Suurvoolu vallutatud uudidele maadele, näiteks Venemaa. Võib-olla üldse paljud kuulad, ei saagi üldse aru, et, et Venemaa on üks maailma suurimaid koloniaalimpeeriumi siiamaani tegelikult sellepärast et need alad, mis jäävad temast. Ta on ju kõik vallutatud, aga siin nakatunud paiskama väga suurel hulgal oma rahvast, venelasi või teine kodanik. No väga suurelt. Ingal võib-olla mitte, et, et sinna saadeti peamiselt sõjaväge ja võib-olla ka mõningasi kaupmehe sest Vene rahvastik ei olnud ikkagi nii massiline, kui see kollane satsioone siis ida poole algas, võib-olla saame rääkida siin 16.-st sajandist pärast seda, kui oli lõppenud mongoli-tatari ikke siis vene rahvastiku suurus ei olnud ka selline, mis oleksid võimaldanud kohe mingisugust massiivset kampaaniat siis ida poole ja, ja teine asi on, kui me räägime Vene ajaloost, on see, et ikkagi talupojad olid kuni aastani 1861 sunnismaised ET ja mõisnikele mõisnikud ei olnud väga vaimustatud sellest ideest, et talupojad võetakse neilt ära ja saadetakse Siberisse. Siberisse üritati küll rajada mingisuguseid kolooniaid, asu maitsete õppimine reformiga 20 sajandi alguses, kus siis seda õppinud Vene valitsuse minister üritas siis purustada või, või, või vähendada vähemalt seda talupoegade kogukonna maa Mir mõistet ja rajada ka siberisse sellised suuremad talupidamised. Aga ka see ei kandnud täielikult vilja, et tegelikult on, ju on ju Venemaa nii-öelda rahvastiku tihedus olnud väga ebaühtlane, ta siiamaani on väga ebaühtlane. Vene Venemaal elab väga palju inimesi, aga tõepoolest, seal Kaug-Ida-Siberis elab ikkagi Venemaa rahvastiku osakaalust suhteliselt väike protsent. Et inimesi, aga prantslastel oli ka natukene erinev koloniaalpoliitika, kui, kui brittidel Jah, prantslastel oli ikkagi see, et, et Prantsusmaa oma ajaloos või arengus on olnud küllalt tsentraliseeritud, et tõepoolest keskajal oli Prantsusmaa killunenud. Me teame kooliõpikutest seda mõistet Födaalne killustumus. Aga, aga pärast seda uusajal Lui 14 10. ajal oli ikkagi Prantsusmaa äärmiselt tsentraliseeritud riik ja iga riik lähtus koloniseerimisel oma aluspõhimõtetest ja, ja seetõttu ka Prantsusmaa koloniaaladministratsioon toona oli küllalt tsentraliseeritud. Ma ei julgeks küll, kui öelda, et prantslased nüüd oleksid ka prantslasi väga palju saatnud kolooniates kolooniate valitsemine põhines ikkagi sellele, et suhteliselt väike vähemusema maa vähemus valitseb küllalt suure enamuse üle. Kõige klassikalisem näide on siin rediti India, kus mõni 1000 administraatorit brit, Briti valitsus ju tegelikult mitme miljoni. Ei ole mitmekümne miljoni India elanikku üle ja saad tõepoolest väga hästi hakkama. Sest see India oli tollel ajal tunduvalt suurem kui praegu meie hingerikka, eks ole, ja noh, loomulikult. Kui India iseseisvus, siis ju ise seisused ju põhimad riigid ja mitmed riigid, et Pakistani, India ja hilja isenesest Bangladesh. Aga kuidas see neil õnnestus, kas keegi on välja uurinud seda või see on lihtsalt ministeerium. Ei ole ministeerium no impeeriumide ajaloost, Empeeriumite tekkest ja hävingutesse kirjutatud väga pakse raamatuid ja ja, ja, ja just nimelt see jagaja, see põhimõte oli väga oluline, et mingile grupile rühmale kohalikust elanikkonnast oli kasulikum teha koostööd siis koloniseerimine võimuga, kui võidelda ühise blokina nende vastu. Briti administraatorid said ju abi India kohalikelt ose valitsejatelt, kellel oli kasulikum siis saada tulu sellest, et britid neid toetasid ja nemad toetasid britte. Ja niimoodi see käis, et, et see on siiamaani toiminud niimoodi, see on isiklik võimu ja see on isiklik võimu ja seal on selline lihtne asi nagu raha ja tulud ja hüved. Ja, ja see, see mängib üles noh, kõik kõik muu, et rahvuslikult on jah, no me peame ütlema ka seda, et need rahvuslikud tunded on olnud ju aegade jooksul väga erinevad, et eestlaste jaoks on olnud ju tõepoolest A priori rahvusriik ja, ja me oleme pidanud oma rahvust nagu kõige tähtsamaks. Aga maailma ajaloos ei ole see alati niimoodi olnud ka rahvusriigi mõiste kui niisugune tekkis alles pärast kolmekümneaastast sõda 1648 Vestfaali rahuga. Ja see rahvuslus selline nagu meie tunneme, tekkis romantismi tagajärjel rahvusromantismi tagajärjel 19. sajandil aga ega siis koloniseerivates koloniseeritud maades kolooniates ei ole ju sellist rahvusluse tungiga niisugust olnud, et, et, et tagasi jälle 13.-st sajandist seda mõistet Eesti ju Eesti riik või Eesti rahvuska ei olnud siis olemas, et selles mõttes ei saa rääkida sellest, et eestlased oleks pidanud olema üks ühtne plokk, et nad ei tundnud ennast ühtse blokina ja ja samamoodi indiaanlastega. Samamoodi oli Aafrika hõimudega Indiaga. Mul on tunne, et praegu hingerahvas külje tunnest hingerahvana on kõik omaette tikid ja tamiili, mis natuke ikka on jah, no Tomilid on küll rohkem Sri Lankal, aga ma mõtlen seda, et noh, põhimõtteliselt tulen. Jah, nad ei tunne ennast. Ma arvan, et tšikid võivad tunda rohkem ennast solid aasta mingisuguste teiste hõimudega kui, kui India keskvõimuga. Ja, ja see ei ole ju ind, ei ole selles mõttes midagi unikaalselt, et neid, neid näiteid on veel. Aga samas see, et britid lõid suure koloonia, nad on tegelikult iseenesest väike riik vaadates kasvõi praegu Euroopa poliitilist kaarti, aga see on nendele toonud muresid kaasa ja minu teada juba kolmekümnendatel aastatel. Näiteks võeti seal selline otsus vastu, et nad peavad hakkama kuidagi abistama oma endisi ja praeguseid asumaid. Nad võtsid endale mingisuguse kohustus, et miks selline kohustus tekkis järsku Euroopa riigil nende riikide vastu, kas sellel on mingi loogiline põhjendus? Seletus? Ega siin mingit väga loogilist põhjendust on raske leida. Võib-olla tõesti, britid nägid ette selle, et need kolooniat võivad tekitada selles mõttes probleeme, et sealt võivad tulla sisserändajad emamaale ja, ja, ja see tekitab pingeid Suurbritannias, mis on praegu täiesti nähtaval. Teine asi on võib-olla see, et nähti ka seda, mis, mis toimub mujal, kus kolooniad vabanesid mõnikord väga veriselt ja pikale läinud võitluse käigus, et siis seda vältida, siis kuulutati välja see hoolitsemis kavatsus. Aga, aga noh, see, see põhimõtteliselt see asendi või hoiaku muutus, sellega sellega ei kaasnenud. Neid kolooniates elavaid inimesi nähti ikkagi endast madalamal olevat täna ja ja, ja üks teine kuulus väljend on ju veel briti impeeriumiga seotud, see on see nõndanimetatud valge mehe koorem. Ehk siis see äraseletatuna tähendab seda, et valgel mehel on siis nii õnn kui õnnetus. Anda siis oma panus nendele nende pärisrahvaste harimisele ja valge mees peab selleks tegema teatud pingutusi ja noh, selleks on tal vaja teatud eesõigusi. See on nüüd väga spekulatiivne küsimus võib-olla mõnes mõttes naljakas, aga et kas väga paljud sisepoliitilised probleemid praegu näiteks paljudes Euroopa riikides, eelkõige Suurbritannias oleks olemata olnud, kui kui Suurbritannia poleks olnud nii suur koloniaalriik, aga ta on olnud, ega siin pole midagi parata, et et kas see rahvaste sissevoog oleks olnud samasugune, mis sa oskad spekuleerida sel teemal. Kindlasti on praegu Suurbritannia Prantsusmaa probleemid seotud endise koloniaalpoliitikaga, et et moslemite hulk nendes maades on väga suur ja need moslemid on muutunud ka väga agressiivseks, nõudlikeks nõudlikeks ja, ja, ja, ja tõepoolest, neil on selline moraalne õigus seda teha, et ega, ega siis Suurbritannia ja Prantsusmaa ei ole käitunud kolooniate suhtes siidkinnastega. On ju väga veriseid sõdu maha peetud ja ja kindlasti üks asi, millest me saates ka rääkisime, oli seesama orjakaubandus. See ei puudutanud küll otseselt moslemeid, moslemid puudutas see suhteliselt vähe, aga, aga see on selline must, mis, mis Suurbritannia ja Prantsusmaa küljes on, tõsi küll, et Briti peaminister Tony Blair tegi hiljuti sellise avalduse, kus ta vabandas orjapidamise eest jälle, sest täitis 200 aastat orjapidamise ära kaotamisest Suurbritannias, et see oli selline tähtpäev. Riigi peaminister pidas vajalikuks vabandada, aga, aga noh, need probleemid on. Aga samas on neid inimesi sealt endistest kolooniatest ka Euroopale praegu vaja. Jah, see on selline karjuv vastuolu, et ühelt poolt on, tekib probleeme Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele kui, kui moslemid tulevad euroop basse ja mõned neist on vägivaldsed. Noh, Max Jakobson on kirjutanud sellest küllalt huvitavalt, et tema vestles kunagi mingi prantsuse diplomaadiga kes ütles, et, et noh, neid agressiivseid moslemi fundamentalistide on Prantsusmaa moslemitest ainult üks protsent. Jakobson küsis selle peale siis, et Prantsusmoslemid umbes viis, viis miljonit, et see üks protsent on 50000 inimest, et kas tõesti nii palju mille peale siis see diplomaat oli väga ära ehmatanud, et kas tõesti 50000 on ju tegelikult terve armee. Et, et me ei saa nagu silmi kinni panna sellise ohu ees. Teisest küljest on tõepoolest see, et noh, kõik ennustused näitavad seda, et Euroopa rahvastik vananeb, kuskilt on vaja tuua sisse tööjõudu. Küsimus on nüüd, kustkohast ja, ja kes need peaksid olema. Et tõepoolest esmapilgul näib lahendust, et näeb lahendust sellele, et paneme need immigrandid tööle ja ja kõik läheb edasi nagu vanaviisi, aga häda ongi selles, et need immigrandid ei taha töötada. Vähemalt mitte nii, nagu mitte nii nagu jah, mitte nii, nagu ühiskond nõuab. Enamik neist ei ole ka enamikul neist ei ole ka selliseid oskuseid kohe tööle minna. Vajaksid väljaõpet, aga mõnikord nad ei taha ka õppida. Ja nad loodavad lihtsalt sellele samale eetikale, viidates moraalsele kohustusele viidates, et lääneriikidel on lääneriikidel, on kohustus neid aidata, et nad peavad lihtsalt lääneriikide arvel elama. Ja siin on teine probleem, mis ka nii-öelda teise kolmanda põlvkonna sissesõitnute sealt kolooniatest, et esimene põlvkond, kes sõitsid, tahtsid kindlasti assimileerida selle praeguse Euroopa ühiskonnaga teine ja kolmas hakkab otsima neid oma juuri, mida nad pole sealt leidnud ja siis nad leiavadki seal ekstremismi No siin on mitu asja, esimene põlvkond oli näiteks Saksamaa puhul oli need kastarbaitarite, ehk siis nii-öelda külalistööjõud oli ju see, et kes tulid ja kes pidid tagasi minema et kohe algusest peale tehti neile selgeks, et sa ajutine lahendus Saksamaa vajas pärast sõda töökäsi ja, ja Türgist sisse toodud kastarbaytherite pidid kodumaale naasma, mingi aja pärast jäid ja, ja, ja, ja tõepoolest siis nendega tekkinud tekitati teine ja tuli juurde ka kolmas põlvkond. Ja kolmanda põlvkonnaga muidugi suurem suured probleemid. Esiteks see, et kuna esimene teine põlvkond on ees, siis on neid ka juba märkimisväärselt palju, et nad saavad moodustada oma kogukondi suurlinnade juures ja elada getodes. Aga on ka üks huvitav põhjus. Lisaks mis eristab selgelt esimest ja kolmandat põlvkonda ja meediakommunikatsioon. Et, et tänapäeva kommunikatsioon võimaldab selle, et inimene elab mingil võõral maal, aga saab vabalt hakkama oma oma keelega. Kui teha lahti internet või vaadata satelliittelevisiooni, ei kuulata internetist raadiot, siis ei pea kuulama asukohamaa keelt, vaid suurepäraselt saab hakkama oma keelega. Nii näiteks võivad türklased Prantsusmaal vaadata türgi televisiooni lugeda internetist Türgi ajalehti ja mitte ainult internetist türgi ajalehte ei vasta ka tänava pealt Prantsusmaal. Samamoodi on araabia keelega on olemas sellised suured telekanalid nagu hall ja siira jal, araabia rääkimata araabiakeelsest internetist. Ja see kõik on tinginud selle. Kolmandal põlvkonnal ei ole mingisugust vajadust pedaja ära selgeks. Asukohamaa keel. Samakeelsed, eks ole. No täpselt sama kehtib ka Eestis tegelikult, et, et siinsetel venelastel ei ole mingisugust vajadust ära õppida eesti keel kui et nad oleksid nagu siinses meedia väljas, sest venekeelseid meediakanaleid on lihtsalt nii palju. Minagi kodusse on oodata vist kolme, nelja eestikeelset kanalit, aga vähemalt kümmet venekeelset kanalit, kui ma väga tahan, nii et see on täiesti nii-öelda loomulik loomulik, arusaadav asi ka siinses keskkonnas, aga nüüd, tänane kolmas küsimus. Üks vaheküsimus, et minna selle tänapäeva Euroopaga edasi Baltikumis asunud Tarmo hertsu riik, hertsogiriik omas ka kolooniaid. Talvi neid mitmeid, aga üks asus Lõuna-Ameerikas. Nimetage see Lõuna-Ameerikas asunud Kuramaa hertsogiriigi koloonia. Telefon 610 613. Ma ei kommenteeri. Aga see asus Lõuna-Ameerikas Trinidad kavamateni, jah, nii kuuspakk, kuulateid. Nii. Kuuspakk kuulatuid, tervist. See on tänapäeva riik, aga toona, kui Kuramaa hertsogiriik kavas kolooniaid sellist riiki veel ei olnud. Nii Kuusbakuulateid. Tobago on täiesti õige vastus, kes meile andis Aarne Rannamõisa endist. Ma ei kuulnud nüüd viimase rannamise lähedalt rannalinna lähedal ja anname, sest ma sain aru, ütleme. Kas teadsite kohe kindlasti algusest saadik ja see on ammust aega teada ju? Minu meelest, kui te mäletate, siis nüüd, kui seda Venemaaga piirilepped sõlmiti, siis Läti valitsus mitu korda rõhutas, et me ei taha saada Tobaagotega seda territooriumi, mis on praegu vaidlusküsimus seal Läti-Vene piiril tagasi, et et me ei ole nii agressiivsed, et seda rõhutati toona mitu korda. Aitäh, haarneleja Aarne on meil kolmas kandidaat tänasele auhinnale. Aga läheme oma jutuga siit Euroopast edasi. Kas sama vana koloniaalpoliitika on põhjus näiteks miks mõned riigid vaatavad, nagu öeldakse ida suunas ja mõned Euroopa riigid vaatavad lõunasse? No kindlasti noh üks üks põhjus on see, et endistes kolooniates elab väga palju on mingi riigi kodanikke, prantslasi elab kongos portugallase võib elada Namiibias ja, ja nii edasi Angolas Mosambiigis, eks ole, just Angolas Mosambiigis ka. Et, et kui seal tekivad mingisugused probleemid, kriisid, kodusõjad, siis on vaja neid kodanikke aidata. Ta, ja, ja loomulikult on nende riikide eluline huvi saata sinna mingisugune missioon kas neid kodanikke päästma või, või siis neid kriise lahendama. Seetõttu on täiesti mõistetav, miks Prantsusmaa ja Belgia on huvitatud näiteks Kongu kriisidest ja, ja noh, miks, miks Eesti, võib-olla ei ole sellest nii palju huvitatud, meile on tõepoolest esmatähtis on meie välispoliitika prioriteete dieetide hulka kuulub Gruusia, Ukraina ja Moldova abistamine. Aga, aga noh, Lääne-Euroopa riikidele ei pruugi ajaloolistel põhjustel nendes riikides niivõrd palju huve olla. Ja samas ma olen vaadanud näiteks, kuidas, kuidas Prantsusmaa jälgib selle osa järgi Aafrikast, kus räägitakse prantsuse keelt, teda alati toetab neid, kui vaja on, eks ole, prantsuskeelset Aafrikat, seal on isegi just Aafrika frank kasutusel, et ta on huvitatud see osa maailmast selgeks kogu aeg Prantsusmaad ja võtaks nagu teda arvesse ja et sealt see prantsuskeel kuidagi ära ei kaoks. No see on mõistetav selles mõttes, et, et, et noh, ma ei kujuta, kui me kujutaksime ette, et kuskil maailma veel mingis kohas räägiks mingi piirkond eesti keelt, siis ma oleks kindlasti huvitatud sellest, et sel piirkonnal hästi läheks ja me jälgiks ka tähelepanelikult ja näiteks eriti kui see piirkond kasutatakse Eesti krooni siis, siis ma arvan, oleks meie tähelepanu küllalt terav. Et selles mõttes kindlasti tuleks Prantsusmaast aru saada ja lähtuda selle Euroopa Liidu välispoliitika mõistmisel sellest, et riikidel on erinevad ajaloolised huvid ja ja mõnikord, kui Prantsusmaa või mõni teine riik ei pruugi näidata üles nii suurt entusiasmi Gruusia suhtes näiteks, siis, siis tuleks sellest arusaadav oleks muidugi oma huve jätkuvalt edasi ajada, aga, aga mitte imestunult õlgu kehitama ja, ja rääkida, miks Prantsusmaa küll ei tahaks ida pool midagi teha, et ajalugu on lihtsalt olnud erinev. Mulle tundub, et lisaks Inglismaa ja Prantsusmaa kõrval on üks suurem probleemidega riik Euroopas, kellel on vanakoloonia koloniaal noh, nii-öelda minevikuga probleem on olla. No Hollandil on nüüd viimasel ajal olnud suuremaid probleeme ja seda võib-olla isegi mitte koloniaalpoliitika tõttu, vaid immigratsioonipoliitikat ja, ja ka oma imidži tõttu. Sest Holland on kogu maailmale noh, alates Hollandi vabariigi loomisest seitsmeteistkümnendal sajandil maailmale jätnud ikkagi mulje kui äärmiselt liberaalsest kohast, kus said juurduda mitmesuguseid ideed, mis võisid ka koos eksisteerida, Hollandi ühiskond on peetud äärmiselt realistlikuks ja seda on ära kasutanud siis tõesti mitmed immigrandid, kes on Hollandisse läinud koloniaalpoliitikast Hollandi 20 sajandi ajalugu puhub väga dramaatilisi hetki. Tõepoolest, Hollandi nii-öelda lahkuminek Indoneesiast oli küllalt valuline. Holland ikkagi pidas Indoneesias ka väikest sõda. Ja, ja, ja, ja sellele järgnes veel 75. aastal surinaami iseseisvumine, mis siis tõepoolest aitas Hollandisse väga suure immigrante immigrantide laine. Kuna surinaarlased kuulutati Hollandi kodanikeks, anti neile võimalus tulla Hollandisse ja umbes 300000 surinamlast tuligi Hollandisse. Nii et Hollandis olid need mustanahalised, et juba enne olemas, aga need ei tekitanud nüüd niivõrd suurt probleemi, et oli, oli pingeid. Aga Need ei olnud, no ütleme nii teravad kui ikkagi praegu moslemitega. Sest need surinaamased rääkisid tavaliselt hollandi keelt, et neil ei olnud seetõttu ka väga suuri raskusi Hollandi ühiskonda sulandumiseks. Noh, ma ütlen, et et olid pinged, aga, aga noh, see kindlasti ei ei kahjustanud Hollandi kui sellise liberaalse ühiskonna riigi imidžit aga praegu tundub küll, et pärast neid drastilisi mõrvu tjah vana ahjaa, ja importtööl kes mõlemad arvustasid immigrante küllalt teravalt ja pilasid moslemit ja noh, igasuguste uskude ja selliste tõekspidamiste pilamine on olnud ka osa Hollandi ajaloost või ajaloolisest traditsioonist siis nüüd on küll Hollandi ühiskonna tõsised probleemid. Hollandi ühiskond on väga sissepoole vaatav praegu ja selline traditsiooniline Hollandi ettekujutus maailmast, mis on selline väljaspoole avanev reedele ookeana nendele suunatud, siis see on kadumas jah, väike väike piisake veel sinna juurde, selles oli kindlasti see, et 2005. aastal Hollandi hääletas Euroopa põhiseaduse lepingu vastu, mis muutis seda ühiskonda või seda sellist mentaliteeti ja meeleolu võib-olla veelgi suletamaks, kui, kui seni Ja nüüd on aeg esitada järgmine küsimus, tänane neljas. 19. sajandil viimase 16 aasta jooksul vallutas riik suured koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste riikidega oli tema koloniaalpoliitika, jõuame. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis nõndanimetatud vanadel koloniaalriikidel olid juba omandatud sajandite vältel. Nemad olevat peksnud pärismaalasi ja päris maalselt võite ära kogu maa ja ülespoomine oli mõnede julmurite jaoks lõbustus mis Euroopa riigiga on tegemist. Telefon 610 613. Tere jälle tere, pakun Saksamaad. Tere jälle tähendus. Selge, Merle andis täiesti õige vastuse. Tulite kohe selle peale? Üpriski, olete ajaloolane äkki või? Ei ole? Aitäh merele? See on õige vastus, et et siin on ka selline jutt olnud, et öeldakse, et tõeliselt suured maailmaimpeeriumid tekkisid alles 20. sajandi alguses, et miks sellist varianti on välja pakutud. Oskad sa seda ise oletada? No seda tähendas see kindlasti selles mõttes, et enne impeeriumid võisid olla nagu regionaalselt tähenduses. Jaa jaa, keeriumite mõju maailmale ei olnud globaalsest üleilmse tähendusega, et 20 sajandi alguseks tõesti tööstusrevolutsioon ja, ja majanduse areng oli jõudnud nii kaugele, et impeeriumid suutsid mõjutada terve maailma käekäiku ja seetõttu ei olnud ka päris juhuslik, et kui puhkes, siis sõda 1914. aastal kujunes selleks maailmasõda, et see, seda sõda peeti tõepoolest üle maailma. Et kuigi riigid olid Euroopas, kes omavahel sõdisid, aga, No just nimelt ja kolooniates ja kasvatus siis Saksa kolooniates saad, puhkesid ikkagi üle maailma ja ja veelgi eredamalt oli seda näha siis teises maailmasõjas selle pärast kindlasti muutusse impeeriumide nimetamine nagu ülemaailmselt, eks. Et see ongi selline paradoks, et esimene maailmasõda, üks põhjuseks on toodudki, et maailmas pold enam maid, mida jagada ja siis tekkiski tüli, sellepärast. No esimese maailmasõja põhjustest peaks ilmselt tegema teisele saate otsa ja rääkida lõda kalonile, päratakse originaali sõda kolooniate pärast oli, oli sõda ressursside pärast aga, aga ma arvan, et ikkagi üheks põhiliseks põhjuseks oli ikkagi see võitlus prestiiži pärast. Kolooniaid oli selle see üks osa sellest aga, aga kindlasti ei pruukinud olla see põhiline. Põhiline põhjus oli see võib-olla ikkagi, et mingid riigid tundsid ennast haavatuna ilmajäetuna. Seda siis saksa oma jäetuna kolooniate, Saksamaa puhul, aga Prantsusmaa puhul kindlasti see, et Prantsusmaa tundis kaotusekibedust Prantsusmaale kaotanud enne Prantsuse-Preisi sõja ja tahtis Saksamaale Ta maksta. Võib-olla küsimus kolooniates ei olnudki nii esmatähtis. Et mitu asja ja kuidas sa seda üldse puhkes? Noh, sellest on kirjutatud virnade viisi. See on täitsa teise saate teema, aga ma ütlen nii palju, et aga pärast esimest maailmasõda kolooniad natukene ümber jagati. Noh, sõna natuke, võib-olla ei ole päris täpne, et Prantsusmaa või Saksamaa jäeti üldse oma kolooniatest ilma versai rahulepinguga Prantsusmaaga vabandust, Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad, et. Aafrikas ja vaiksel ookeanil, et, et seetõttu see kolooniate ümberjagamine toimus, aga see, mis pidi olema selline Nakolooni impeeriumit uus tõus siis peamiselt Prantsusmaa, Suurbritannia uus tõus tähendas hoopis hoopis languseni algust, et esimene maailmasõda. Jooksutas, Prantsusmaa ja Suurbritannia nii palju verest tühjaks, et nad ei olnud võimelised enam neid suuri koloniaalimpeeriumi enam haldame valitsema. Siit üks selline nahaalne küsimus, et võib-olla Saksamaal polegi selle pärast olnud nii-öelda koloniaalkolooniatest pärit inimestega probleeme ja võib-olla nii palju selliseid probleeme, mis on Saksamaa või vähemalt Prantsusmaal ja Inglismaal kui nende võõrtöölistega, kui on, kui on nendel riikidel No kindlasti jah, sest, sest Saksamaa ühendati ju alles suureks riigiks 1871. Enne seda ei saanud rääkida mingisugust, väga suur koloniaalpoliitikast. Preisime küll üritas seda teha, aga Preisimaal noh, tähelepanul ikka peamiselt suunatud sellele, et ise ellu jääda Venemaa ja Prantsusmaa ja Austria-Ungari vahel. Et rääkida mingisuguse Saksamaa puhul mingisugusest väga suurest koloniaalpoliitikast enne aastat, 1871. Kindlasti ei ole mõtet. Nii ja nüüd tänane viies küsimus. Euroopa on juba mitukümmend aastat kümneid aastaid palunud või kutsunud tööjõudu siia juurde. Näiteks 1930.-te aastate alguses õhutas üks Euroopa riik sisserännet. Ja ta sai selle õhutamisega hakkama, aga ometigi juba 30.-te aastate teisel poolel hakkas riit jälle veenma, et osa võõrtööjõust võiks lahkuda. Et milline oli see ainukene riik Euroopas, kes 30.-te aastate alguses kutsus siis võõrtööjõudu või õhutas sisserännet oma riiki. Euroopas on 610 613. Sest tal oli tööjõudu, nii et tapab, jäi ülegi, vist tollel hetkel jah. Prantsusmaa on õige vastus, kes meile andis Maria Tartust. Marju Tartust oli see lihtne küsimus või pakkusite oli selge Aid. No tuletame meelde, et 30.-te aastate alguses maailmas oli või maaelu ülemaailmne kriis, et et miks Prantsusmaa seda tegema hakkas, oli arvatust ja selles, et, et ka nii-öelda lihttöö jäi tegemata või lihtne töö jäi tegemata. No see oli kindlasti üks põhjus ja teine põhjus oli kindlasti see, et seesama, millest me äsja rääkisime Prantsusmaa igipõline rivaliteet Saksamaaga ja Prantsusmaa tajus ka ma maailmasõdadevahelisel ajal ikkagi seda, et samal anda suurema rahvaarvuga, siis üritati kõikide vahenditega aga enda rahvaarvu suurendada, sest toonane sõjapidamine põhines ikkagi sellele, et kes suudab mobiliseerida suurema armee suurema arvu mehi püsside alla saada. Ja Prantsusmaa üritas siis kõikide vahenditega saavutada seda, et olla Saksamaaga võrdne, et kui peaks puhkema sõda, siis Prantsusmaa suudaks mobiliseerida sama arvu mehi kui Saksamaa. Ja, ja selleks olid siis vajalikud tõesti igasugused vahendid, et võõrtööjõu sisse kutsumine oli üks, üks võimalus, et siis prantsuse mehed saaksid olla armees. Teine võimalus oli see, et riigi ametlik ideoloogia ei vaadanud väga viltu. Näiteks sellistele abieluvälistele suhetele. Loodeti, et sellega sünnib lihtsalt rohkem mehi, sünnib üldse rohkem inimesi ja, ja nii edasi, et see kõik oli ikkagi ainult selle eesmärgi nimel, et olla Saksamaaga võrdne ja valmistuda sõjaks. No mõnes mõttes meenutab tänapäeva olukorda, et on vaja lihtsalt jõudu, kes aitaks riiki üleval hoida, eks ole, selle kõige pärast on vaja paljudel Euroopa riikidel seda väljaspoolt kandilisest kolooniast pärit olevat juht. Jah, sest noh, riik toimib mingite struktuuride alusel ja mingisugused kohad on vaja täita ja kui neid kohti ei täideta, siis langeb riigi toimimisvõime ja langeb majanduskasv ja praegused ennustused näitavad tõesti, et et neid struktuur ei suudeta Euroopas täita ja on ennustatud, et majanduslik areng jääb seisma. No Euroopat on tihti süüdistatud rassismis võib-olla selle rassismi noh, nii-öelda esiletoomine, segabki praegu Euroopal oma tööjõuturgu nii palju täita, kui ta tahab, sest eurooplased tahavad valida, keda nad siia oma riiki töötama kutsuvad. Jah, sest immigratsioon eurooplaste arvates ei tohiks olla sihipäratu. Ja noh, need tööjõupuudus tähendab seda, et tööpuudus valitseb mingites nendes sektorites. Et kui võtta lihtsalt sisse suvaline hulk inimesi, siis siis võib tekkida see probleem, et tõesti, nagu ma ütlesin, on see, et need inimesed ei hakka tööle ja need inimesed ei oska midagi teha. Teisest küljest tõepoolest süüdistuse rassismis tekib miks valitakse mingi hulk inimesi välja ja miks, miks te mingid teised inimesed peavad jääma siis nii-öelda ukse taha? Noh, siin on läinud Euroopa liit ka seda teed, et üritada lahendada neid probleeme koha peal. Et see ei ole eriti hästi õnnestunud, aga suundun sellele võetud, see tähendab seda, et Aafrika riikidel, kus on väga suur vaesus, ei oleks üldse vajadust emigreeruda. Mis tähendab seda, et, et neid riike peaks siis majanduslikult parema järje peale aitama ja neile andma igasugust abi avama oma tollid ja, ja võimaldada neil oma tooteid siis Euroopa turul müüa. Samas on teada, et 30.-te teisel poolel hakkas Prantsusmaa neid võõrtöölisi tagasi meelitama kodumaale, aga see talle vist ei õnnestunud. Nii palju, kui mina olen arus Jah, ja, ja, ja, ja, ja noh, sellele järgnes teine laine pärast sõda pärast prantsuse koloniaalimpeeriumi kadumist, eriti pärast Alžeeria sõda 60.-te alguses ja, ja palju immigrante Prantsusmaale on tulnud ka mujalt Põhja-Aafrika riikidest. Prantsusmaa siiamaani maadleb selle pärandiga. Nii ja nüüd on aeg küsida, tänane viimane küsimus. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul üritas omale kolooniaid hankida ka Šotimaa tehes seda Inglismaast täiesti sõltumatult šotlaste koloniaalpoliitika. Ilmselt ambitsioon ambitsioonikamaks ettevõtmiseks oli 1698. aastal alanud nõndanimetatud heerujani projekt 4000. Šotlased alustas teekonda mere taha, et rajada Deeruni nime kandvasse paika New Scotland, millest kujuneks üks olulisemaid sõlmpunkte maailmaga kaubanduses. Kuhu siis šotlased üritasid seda oma News gotlandi rajada. Rõhutan siinjuures seda sõna, et see on üks olulisemaid sõlmpunkte kaubanduses ka tänapäeval. Telefon on kuus, 410 613. Gibraltar läks Inglismaa kätte natukene hiljem, aga, aga päris kindlasti. Sa ütles, et sinna suundub. Uus-Meremaal liiga kauge. Mõnes mõttes. Meer pakuks, katkestab kogu aeg, ei kuule. Seal oli vist Malta, Malta ei olnud õide nii kõhu sotima, siis üritas rajada New Scotland nimelist kohta Kanada. Seal on, see oli samanimeline peaaegu koht olemas, aga see pole päris see. Ma mõtlen New Scotland inimlikumad. Nii kus ma kuulateid. No päris metsa ei mindud. Aga me ootame täpsemat vastust. Nii kus ma kuulates? Katkestab ta, öelge uuesti. Lõuna-Aafrika Vabariik. Nii proovige veel, mõtlesime, et üks üle-eelmine vastus oli peaaegu päris päris õige juba. Nire tere panama. Vanaema on täiesti õige vastus, kes meile andis tunnis tartust. Tunnis on vanemkõmin vastanud. Ei, täiesti esimest korda. Mina ütleks, oli väga keeruline küsimus, et kust te teadsite. Seda küsiti ühes laulumängus selgena, eks meiegi vahest jätame meelde, aitäh. Tõnisele Tõnisson, tänane kuues kandidaat, tegelikult natukene väiksem, aga kuuenda vastajana siis kandidaat meie auhinnale. Kas kõik on juhus Stefan Kleini poolt? Nii et šotlased on ka omaette koloniaalpoliitikat ajanud, et sõbrannad Annabel jätkab koloniaalpoliitika või on see mõista juba Kadoks? Puhtalt korianal poliitika, ma mõtlen, mitte niuke olemine. Vaevalt, et see jätkub ning selliste mallide järgi nagu 19. sajandil, 20 sajandi algusajast aga räägitud tõesti neokolonialismi-st ja selle all peetakse siis silmas mingit temaade ressursside kasutamist mingite suuremate maade poolt. Tööjõu kasutamist, nende, nende nõndanimetatud Eesti keeles ei ole head väljendit, aga, aga otsetõlkes siis peaks olema see higi poed Filipiinidel ja teistes Aasia riikides, kes siis toodavad odava raha eest tooteid sellistele suurfirmadele nagu Nike vaid omi helphiger. Ka Nokia miimine Hiinasse näiteks ja selle turustamine seal Hiina odava tööjõu kasutamine ka seda saab ositi pidada neokolonialismi ilminguks. Kui palju Euroopa riikidel on veel kloonituks, peast tuleb meelde? Ei peast, ei oska öelda, aga mingisugused kolooniat ja sellised riigikesed on, on olemas küll suurematel riikidel Suurbritannial tõepoolest seesama Gibraltar, ka Põhja-Iirimaa saab nimetada kolooniaks. Hispaania on kohe üle üle Vahemere seal, kus on Gibraltar seotud ja, ja neid on ka teistele riikidele, et aga peaaegu peast ma ei julge kindlasti üles loetleda. Selles suhtes ka see üle mere meredepartemang, nagu on siin Prantsusmaal mõningaid asju, kas nad on enam kolooniad ikka prantsus muus. Aga nad on ikka jah nagu Prantsusmaa osa ja selles mõttes nagu noh hooniaks on seda võib-olla natuke liialdatud nimetada, sest noh, kolooniad andsid kunagi andsid kolooniaid olulise osariigi sissetulekust ja, ja tõepoolest, see jagaja, valitseja poliitika andis võimaluse kolonete üle valitseda, aga noh, praegu ei ole mingit vajadust selleks, et need on lihtsalt nii väiksed Nüüd on aeg veeretada täringut number kaks ja Merle Tartus vastas meile kaks õiget vastust, et mõnes mõttes on õiged merele saab tänase auhinda omale Stefan Glinka, kas kõik on juhus ja paluks Merlet kohe pärast, et seda, kui meie saade lõppenud, helistada telefonil 610 613? Ma kuulajatele ütleme head aega ja Euroopa liidule pühendatud programm siin Kuusbackis jätkub, nii et nädala pärast taas üks Euroopa Liidu ajalooga seotud teema.