Eesti vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseni on tänasega jäänud juba vähem kui kuu aega ja see on väga lühike aeg nii suure tähtpäeva ja peo ettevalmistuste jaoks. Kuidas seda suurt tähtpäeva tähistatakse Eesti saatkondades välismaal. Me teame, et 10 aastat tagasi, kui Eesti vabariik sai 80, seda tehti üsna pidulikult, aga kuidas seda nüüd tehakse meil võimalik küsida välisministeeriumi pressi ja infoosakonnast ja kultuuribüroo esindaja Marika Saarna Siimanni käest. Kõigepealt tere, Maarika stuudiad on sulle tuttavad, stuudiod on tuttavaid, aga ma isegi ei mäleta, kui palju aega sellest möödas on. Kui ma siin mikrofoni juures olin igapäevane külaline, aga tuttav ja hea tunne on siin olla. Aga ei või sellest, et sina koordineerib kõiki neid kultuuriüritusi, näitusi, kontserte, kogu seda Eesti kultuurirahvapidustustele sõitmist välisriikidesse, meie kultuuri, meie parima visiitkaardi väljaviimist, kus siis on üritused, millele meie lühikeses vaata aja jooksul sa tahaksid tähelepanu juhtida? Kõigepealt ma tahaksin öelda, et nii väga kui ma tahaksin kogu seda au võtta endale, et mina kureerin just kõiki neid üritusi, mis Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul korraldatud peab ütlema, see koordineerimistöö on käinud juba ammu enne seda, kui mina välisministeeriumisse möödunud sügisel tööle läksin ja kiitma ja tunnustama peab eelkõigega riigikantseleid, Kultuuriministeeriumit loome liitel mõistagi meie saatkondi välisriikides. Väga tubli kultuuribürood, kes, et iga päev suurt tööd sellega, et kõik need üritused, mis on plaanis välja kuulutatud ka õigel ajal toimuksid, saaksid rahastatud ja valmistaksid asukoha, riikide kutsutud külalistele rõõmu ja samuti ka publikule, kes neist osa saavad. Praegu võib öelda juba, et kuu aega on 24. veebruarini aga üritaks, et 90. aastapäeva puhul algasid juba Eestis eelmisel aastal ja praegugi on juba mitmed asjad toimunud või toimumas. Näiteks kui võtame meie naaberriigi Soome, siis 22. jaanuaril avati seal Jyvaskylas Eesti Rahva Muuseumi näitus elav rahvarõivas. See jääb sinna kuni augustini ja samuti on ka juba algus tehtud näitus seminariga Eesti vabadussõjast. Seda käis avamas Jaak Aaviksoo ja see näitus liigub mööda Soomet ning lõpp on alles novembris, kui tahetakse kõik see periood, kokkuvõte ajalooseminariga. Ja kui nüüd öelda üldiselt laiemas plaanis, siis kokku on välismaal ligi 100 erinevat kontserti, näitust, kirjandus- ja filmisündmust. Esindatud on meie koorimuusika, meie džässmuusika arhitektuur, too kaasa arvatud Eesti loodusest, on kaks suurt näitust, õigemini üks näitus, aga see käib nii Kreekas, Iisraelis kui ka veel võib-olla mingis riigis. Ja samuti see on meil mitmeid ümarlaudasid Eesti vabariigi 90. aastapäeva puhul ja kuna Soome, kellest just äsja juttu tähistab, samuti või tähistas õigemini oma üheksakümnendat aastapäeva siis mõned üritused on meil ka koos Soomega. Näiteks Hispaanias on meil ümarlaud Eesti ja Soome 90. aastapäeva puhul. Ja samuti tee on kavas välja anda 90 aastat Eesti-Soome suhteid ja saatkonna tööd kajastav trükis. Aga kõik need ohtrad, kultuurisündmused on kokku 34. riigis, kus on meie 38 välisesindust. Mõnes riigis on neid mitu, nagu näiteks Belgias Brüsselis mitu esindust sellepärast on esindusi rohkem kui riike. Ja loomulikult, et läbi aastate on meie kultuuri üheks lipulaevaks olnud meie muusika, aga rõõm on öelda, et sellel aastal on ka film üha rohkem tähelepanu saanud. Näiteks juba möödunud aastal oli Ameerikas ja Kanadas jamstasti ja moreenkaaslasel kasti Meilgi tuntud filmi laulev revolutsioon esitlus, see on nüüd kinodes vaadata, on saanud positiivseid vastukajasid, nii et ma ei tea, ma võib-olla tõmban vahepeal singel. No ikka huvitav teada, et missugused muusikud On saatkondade poolt kõige enam nõutud. Üldreeglina on nõutud meie koorid, näiteks Eesti televisiooni tütarlastekoor Aarne Saluveer juhtimisel on sellel aastal koguni kahel turneel, esimene neist on juba veebruaris ja viib neid Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Portugali ja teine turniir on siis märtsi teises pooles Austrias, Slovakkias ja Šveitsis. Ja Ellerhein on mõistage Tiia Lotme juhtimisel alati olnud väga soositud. Hortus muusikust kutsutakse alati meeleldi esinema Estonia poistekoor Hirvo Surva juhtimisel, samuti Revalia kammerkoor. Nemad on selle aasta peamised esinejad ja muusikutest on ka väga populaarsed. Meie džässmuusikud. Džässmuusikutel on just nüüd vabariigi aastapäeva paiku kavas turnee USA-s ja Kanadas ja Tõnu Naissoo ansambel on see peaesineja, nii et seal loodetakse kuue seitsme kontserdiga rohkelt köita publiku tähelepanu. Soome meie naaber on juba veebruari algul teisel ja kolmandal veebruaril korraldamas üritust sarjast Eesti tuleb külla, see on eesti päevade sari ja toimub kui seitsmes linnas turule järgnevad Oulu, Vaasa, Helsingi, Kotka, Kuopio ja Tampere, aga kõik need Eesti päevad on aasta peale ära jagatud, nii et Tampere päev tuleb alles oktoobris. Aga turupäev on selles mõttes huvitav, et, et sinna tulevad kokku ka mitmed muud seltsid ja näiteks Soome Tuglase selts, Soome-Eesti ühenduste liit, Eesti Instituut, tutt ja paljud-paljud, teised aitavad selle projekti elluviimisele kaasa, nii et siin Soomes on just eriti palju head koostööd erinevate eesti sõpradega, keda seal on väga palju ja neid üritusi on nii palju, isegi et nende koordineerimiseks ei jätku võib-olla kultuuri, büroo- ja saatkonna jõudu ja on avatud kodulehekülg www. Punkt Viro 90. Punkt-Fi, kust saab teavet kõigi nende ürituste kohta, mis aasta jooksul üle Soome toimuvad, nii et see on väga-väga suur tähelepanu Eestile ja isegi antakse välja selline traditsioonilisest erinev. Kahe Soome üleriigilise päevalehe Kauppalehti jaamu lehti vahel ilmub EAS-i poolt finantseeritava Eesti lisa, kus on meie presidendiga Toomas Hendrik ilvesega intervjuu. Meie Soome suursaadik Merle Pajula annab intervjuu neile ajalehtedele ja see on suur suur tähelepanu ning kui on võib-olla, et vahele arvata, et milleks siis nüüd 90. aastapäeva puhul nii rohkelt kulutada rahasid ja teha propagandat Eesti vabariigi aastapäeva puhul siis tavalises elus on ju ka nii, et kui inimesel on kas 50. 60. juubel, siis tuntakse tema töötegevuse vastu tunduvalt suuremat huvi kui siis, kui ta saab näiteks 49 või 63, nii et siin ei ole midagi pahaks panna. Aga ma tahaksin rõhutada, et, et ei jääks vale muljet, et 90. aastapäeva puhul on midagi erilist ette võetud. Loomulikult on see tähelepanu suurem, aga Eesti vabariigi kultuuri tutvustamine on saatkondade üks oluline töö lõiki, aasta-aastalt on sellele rohkem tähelepanu pööratud ja see ei lõppe ära ka järgmise aastaga. Kindlasti mitte. Arvata võib, et kõigis 38. välisesinduses toimub Eesti vabariigi 90. aasta puhul kas vastuvõtt või või mingi kultuuri või mõlemad koos. Aga kas on ka midagi ekstravagantset, et niisuguse traditsioonilise vastuvõtu kõrval aastapäeva vastuvõtud toimuvad tõesti kõigis saatkondades ja enamasti on nad võib-olla pidulikumat, kuigi alati on üritanud, et neid vastuvõttega muusikaga ilmestada. Aga ekstravagantne näe, vähemalt huvitavam on selline projekt, mille peale teised saatkonnad ei ole tulnud nimelt Türgis. Türgi saatkond tuli välja sellise toreda mõttega, et Eesti on tuntud metsarahvas. Euroopa liitu astumist tähistasime me samuti puude istutamisega ja mis võiks olla kenam, kui, et jääks mälestuseks üks Eesti poolt istutud teatud mets ja seda kavatsetakse, kes siis nüüd teha, ettevalmistustööd juba käivad, nii et see on väga huvitav, aga võib-olla huvitavam kui metsaistutamine on see, et Türgis toimub ka esmakordselt ajaloos suusamaraton ja see suusamaraton. Loodetavasti neil on lund rohkem, kui meil siin Eestis toimub märtsis, kui peaminister Andrus Ansip läheb sinna visiidile, nii et ma usun, et see tekitab ka Eesti vastu suurt huvi. Ja võib-olla siis ütleme, et kunstinäitused, fotonäitus, et ümarlauad filmi näitamised on, on tavapärasem. Aga näiteks Bulgaarias on selline projekt, milles me osaleme, avatakse luulesein, avalik sein, ma ei ole nüüd seda seina ja projektini täpselt näinud, et ma ei oska seda kirjeldada, aga meie luuletajatest läheb sinna jaan ka Kaplinski luuletus ja praegu samuti tehakse ettevalmistustöid ja kui selle luuleseina avamine toimub, siis Jaan Kaplinski läheb ise kohale ja nähtavasti siis loeb ka ise selle luuletuse ette seal, et see on selline huvitav, odavam ja natuke teistmoodi üritus. Kas välisministeeriumi kultuuribürool on teada ka mõni niisugune küsimus või palve Eesti vabariigi 90. juubeli tähistamiseks niisugusest riigist, kus Eestis esindust üldse ei olegi, aga kes nagu omal algatusel tahaksid kuidagi seda tähtpäeva ka oma riigis ära märkida? Selliseid palveid meil ei ole tulnud, meil on au, konsuleid tunduvalt rohkemates riikides, üle 100 riigis on meil aukonsulid, osades neist ei ole meie ametlikku esindust, sest ametlikke esindusi on meil 34. riigis. Ma ei ole kuulnud sellisest asjast praegu, küll aga on saatkonnad meie enda saatkonnad tundnud huvi Eesti vabariigi 90. juubelimeenete vastu, millega siis veelgi rohkem tähelepanu tõmmata. Meie saatkondadele ja riigikantseleile on valminud terve hulk huvitavaid meeneid, sealhulgas plakateid, diis sööte märg ja asju nii, et saatkonnad neid ilmselt tellivad ja samuti kõigile saatkondadele saada võetakse siis teeveedeed laulva revolutsiooni videotega, neid saavad nad näidata ja võib olla, et oleks kohane ka ära märkida, et mitte ainult Eesti vabariik ei tähista üheksakümnendat aastapäeva vaid ka välisministeeriumil on käesoleval aastal 90. juubel. Ja see päev on 11. november. Aga üritused, millega seda suurt juubelit tähistatakse, algavad, et juba oktoobris kavas on välispoliitikakonverents kolleegide mälestamine, lahtiste uste päevad, see on meil iga-aastane traditsioon. Samuti kindlasti midagi sportlikku korraldatakse, raamat on välja tulemas, samuti kontsert ja vastuvõtt, nii et ka meil on pidulik aasta ja meil on hea meel, et see juubel langeb kokku Eesti vabariigi tähtsa juubeliga.