Tere, head muusikasõbrad, originaal ja koopia on pihta alanud, mina olen Jaanelgula ja täna on meil eriti pidulik saade, sellepärast et see saade on järjekorras 20 mõnes alguses, kui Marje Lenk panustada mingisugust muusikasaadet keskööprogrammi tehases. Ta arvas, et või siis me arvasime, et noh, kaks kolm saadet tuleb vast välja, rohkem ei pinguta. Aga võta näpust juba 20-st saade ja midagi, alustame seda saatega pihta, kes kuulab meid esmakordselt sellele nii palju, et siis saadan täis muusikat. Tänane saade, natuke rohkem juttu. Aga üldiselt kuulame kahte heliteost, üks siis on originaali koopia. Ehk üldjuhul on koopia eestikeelne ja originaal muukeelne. Mõnikord on juhuseid, et on olnud ka vastupidi. Tänases saates siis nagu juba Meil on siin üks tore külaline ja enne, kui külaline tuleb saatesse, kuulaksime ära ühe laulu paari kellele need saated meeldivad või pakuvad huvi, siis vikerraadio kodulehekülje peale järelkuulatavad kõik 20 saadet. Kuulake täitsa huvitavaid leide on selles saates. Nüüd aga siis esimene laulu paar ansambel bee stroika tegutseb, kaeva, vaatad ligi 20 või rohkem aastat. See on selline ühe-kahe-kolme mehe, et omal ajal oli neil populaarne lugu ikka viin, viin, viin, selles bändis on põhieestvedaja Allan Sarri. Ja Allan tõi siia hiljuti loo, mille nimi on? Ei, ei laul. Ja ta ütles, et see laul sobib hästi minu originaal ja koopia saatesse, kuna on selle laulu maha viksinud. Või siis kuidas mõtlen, õigemini järele teinud kuulsad neliku biitlid neliku trummimehe pealt ja originaalis nagu nimi olema knows songija rõnga staar on selle esitanud. Kuulame siis kõigepealt eestikeelset versiooni, ei, ei laul ja pärast seda kuuleme Ringo staaril, kes laulab sedasama laulu, aga inglise keeles ja originaal asjalugu kannab pealkirja know song. Ja kui need laulupaarid on kuulatud, on aeg kutsuda saatesse tänane külaline. Härra, kelle elupaik on Venemaa pinna järjest korpikaali medal? Nägin käes. Elvira A. Kahekümnendas saates originaal ja koopia on mul väga väärikas külaline, ausalt öeldes ma hoidsin teda just selle juubelisaate puhuks. Meil on siin igihaljas Heidy Tamme, tere. Tere. Tere. Nii et nüüd oled sa selles väärikas seltskonnas, kes on viibinud saates originaali? No näiteks suur au, sellepärast et kus me siis ikka vanasti ei seda ilusat repertuaari saine ikka kuulasime, kes ees ära tegi ilusasti ja kui, kui ära armusime, siis tahtsin ka laulda ja oma panuse panna. Ja eestikeelsed tekstiga, et tuua see oma kodupublikule söödavaks teha. Just no räägime sinu karjäärist, kui nii võib öelda, on sul meeles sinu esimene laul, mis sa raadiusest kuulsid, et laulis ja seda, seda ma isegi vat tähistalgi nii-öelda sellel juubelil aastal, mis mul praegu on. Need 45 aastat tagasi oli mul suur au, kus medis võeti kuulda seal nii-öelda teistkordne hääleproovi andmine, esimene kord 65 aastat tagasi, kui siia maailma tulin ja teine kord siis vahepeal tegi kõva häält, teadsid, et aha lauljas sündis keegi ja, ja ja 45 aastat läks siis üldiselt kulus aega igasugusteks hoovõtmiseks ja 45 aastat tagasi kõlas esimest korda aitäh raadios saates tere hommikust, põllumehed. Minu esimene lindistus ja see oli siis laulu nimi oli suur, on armastus. Nii, ja, ja kes siis laulis seda laulnud Heidy Tamme originaal paali laulis, ei, ma mõtlen, et kes, kes Eesti laul oli siis kuidas sa neiupõlve nimi? A viinu neiu, issand jumal, vaata et hakkab varsti meelest filmima. Heidi Laanemäe, Heidi Laanemäe ja, ja siis terve peletan, olime emaga üleval, ootasime, et mitte maha magada, kell oli pandud Elleli pannud helisema, sellepärast minu mäletamise järgi see oli mingisugune. Kell viis hommikul algas pihta selle kuke kireemisega ja ja siis siis ootasime põnevusega, millal tuleb, siis ei arene nii. Kuidas rahule. Ma mäletan, et mul praegugi näed, käed higistad meelde, tuletan seda seal suur-suur elamus, see oli nii suur-suur, sündmus meie emaga kahekesi siis kuulasime ja ema oli väga õnnelik, et tema veidikene kõlableid ja raadios raadiojaam ja sest tol ajal väärika raadio oli, oli kõige tähtsam. Televisioon oli alles lapse hing lapsekingades ja nii et raadio oli ka kõigile teletelevisiooniaparaat ju ka igas peres igas peres polnud nagu telefoniga polnud. Ja telestuudio Ki oli selline, et see oli alles raadiomajas. Mäletan ühest raadiomajas stuudiost teise ja tihti ajutiselt selline tele, telestuudiosaated esimesed saated, et selles suhtes. Ma olen väga õnnelik ja väga tänulik, et, et ma olen saanud olla niisuguste ilusate alguste juures. Kas see on muidugi jah? Taevaisa on andnud meile ilusa aja, jah, jah, midagi jääda. Kas see noor Heidi nüüd mäletada, mis lugu see siis täpselt oli või kuidas see lugu siis kõlas, lindistati ja kus sa selle loo kuulsid? Oh jumal aitas seal 45 aastat, aga no nii vähe, eks ole. Ja ei mäleta, mis eile sõin, eks see selleks, aga suurel ma arvan suur andma armastus. Ja ja Heldur Karmo tegi sellele kohe teksti ja nagu ikka kindlasti ja ja see meloodia kõik nagu paelus ja meie, maestro Peeter Saul tegi sellele veel arranžeeringu. Ja see oli minu esimene raadiolindistus, see oli esimene selline selline luba ja kutse, kus neid võeti siis juba nii-öelda tõsiselt ja professionaalselt. Aga lapsepõlves ka ausalt öelda. Üldiselt ja köögis pottidele pallidele laulsin, aga kus nad reisida, kuidas sa siis sõitsid ja laps lasteaias mängisid kuusekest, aga siis siis ema tegi mulle marlist kleidi tärgeldas öösel ja, ja siis lumehelbeke lumehelbeke olin. No ega palju materjali peale seda võtta, aga, aga esinemiskleiti limarlist ja raudtee Sillaste Glogiseli esimesed tseeriminikaanegi hool, esimesed inimesed ja laul siis, aga mind huvitab, et kuidas sa selle raadio. Ega see ei olnud lihtne ligi pääseda. Ei. Kuidas sa siis oli raadio Ta korraldas lauljate konkursi just ja vaat seda ma ei mäleta, kuidas ma sinna julgesin üldse tulla. Aga ma olin enne seda juba, kui ma õppisin Georg Otsa muusikakoolis dirigeerimist. Vot Felix Mandre kutsus mind Nõmme kultuurimajja laulma. Seal kohtusime juba selliste muusikutega nagu Tiit Paulus ja ja, ja siis seal laulis solistina Reidu uus ja, ja ühesõnaga sellised esimesed kokkupuuted selliste muusikutega, kes olid juba nii-öelda laval tegijad tegijad ja vot siis ilmselt kui kuulutati välja raadiost konkurss, siis ma mõtlesin, et prooviks ka. Ja mäletan, seal oli Valter Ojakäär. Ja, ja muidugi Peeter Saul, vot ilmselt seal siis leiti, et jah, võin edasi liikuda ja tuligi siis võimalus, esimene võimalus lindistada raadiost seda, kuulame seda Heidy Tamme seedi, vabandust Heidi Laanemäe Laanemäe poolt lauldud laule, suur on mu armastus ja seda laulu muidugi väga paljud laulnud ja me leidsime siia kõrvale Frank Sinatra variandi, mis sa arvad, et see on, see on väga-väga hea variant, sellepärast et et me teame, kui suured tähed on seda esitanud ja tänu neile meie siin väikesed unistajad, olemegi saanud tiivad ja jätkanud seda just ja Frank Sinatra-l on see lugu nime all moor ja filmist Mondokey. Tere hommikust, lugupeetud kuulajad. Täna on 12. oktoober 1960 oma saasta. Alustame tänast saadet muusikaga. Teile esineb Heidi Laanemäe lauluga, suur on mu armastus. Teda saadab Eesti raadio estraadiorkester Peeter Sauli juhatusel. See on mõeldud nii ja. Ta on nyyd mula, ei, need. Kuid ta sündmus veel ees. Ja minu vaikini. Meid miljon korda. Vaala. Leiva São Mae laev. Läheme oma saab veel edasi ja nüüd me siis räägime loost mis stiililt võttena, võib-olla selline moodne diskolikum, tantsuline ja disko tegelikult ütlekski seda, et mul on enne olnud laulda nii erinevas žanris ja stiilis, et see ongi selline tore asi, et sa oled saanud nii-öelda maitsta ja proovida erinevaid stiile ja erinevaid stiile ja siis oskad nagu oma õpilastele ka edasi just nimelt, et ühesõnaga muusikapõld on nii lai ja suur. Ja ma olen alati seda mõelnud, et ma ei ole tahtnud ennast mitte kuskile liigitada, hääl on olemas ja proovi järele maitse ja vaatanist kõige paremini maitseb. Ja, ja loomulikult oma mingisugune sisemine karakter ja, ja loomus määrab ära vis. Kes sa tegelikult oled ja kas sa oled lüürik või, või selle vastand, aga, aga üldiselt kui on hääl olemas, siis proovid niimoodi, meil on siis olen armunud taas, selline oli kuskil kaheksakümnendatel ja, ja selline õige ja sellega sellega ja ma käisin sellega Moskva televisioonis isegi esinemas ja oli siis täiesti nonii, selline diivani küll leiutasin stuudiosse Astankil stuudiosse, seal siis salvestati, kuid ma taitsesisele narmunud taas selline midagi. Ilus kleit oli ka, selles lendas seal ja ma keerutasin sellega ja pärast seda lennukiga, aga ma mäletan, et selle loo saatel peab olema kindlasti peegelmunad lae suur. Vaat seda ma ei mäleta, mis seal Moskva stuudios oli, aga aga üldiselt ma ise veeres nagu munakell tõesti, selle laulu ka, nii et, et see oli minu meelest üks väga, väga mõnus jälle selline pähkel minu jaoks selle teksti jällegi taastanud Heldur Karmo ja jälle saanud 10-st sama tekstiga ja ja kiina Charles laulab seda laulu, originaalis. On siis selle loo nimi ja ega siis midagi, pane mäega kõrvad kikki ja kuulame siis kõigepealt originaal Taali külas, Tiina Charlslavad seal laua siis Heidy Tamme ehk siis. Läheme kantrimuusikajuht midagi teha, Carpenter, sea toppama. Kõige paremini on seda laulu eestistanud ikkagi Heidy Tamme, Õnne tipul, on see siis eesti keeles? Ja loomulikult ka Heldur Karmo on teksti autoriks. Mida sina räägid siis Karenest ja siis tuli jälle uus armastus jälle, koguaeg on ikka selliseid toredaid eeskujusid olnud, kes seal seal on ilus hääl küll, oli ta Liiluse ta ühesõnaga oli jääda, kõlab praegugi edasi, siin. Tal oli selline mahevaba, et voolav ilma igasuguse pingeta, mis huvitas just see ilus rinnaregister. Jälle seesama, kuidas ta jutustas, vaat see tema on niisugune esitus oli täitev, et ükskõik mis laulu ta ei laulnud, kõike oleks tahtnud laulda kaasa ja, ja mägiteed, et need olid sellised suured eeskujud tol ajal, keda kuulasid kuulajadki kaarde ütlesi, Brendali, Khalifa. Ja kes ühesõnaga eri žanrites jazzmuusika, millal siin sai siis muusikaõpetajat? Muusikaõpetaja sai minust siis, kui hakati Georg Otsa koolis moodustama seda lauluosakond, lauluosakonda ja estraadi, on ta nii-öelda kergemuusikaosakonda ja siis Uno Naissoo, kadunuke tuli minu juurde. Ja kuule Heidit, kas sa ei tahaks hakata õpetama, mõtlesin, et kuule runo, ma ei oska isegi veel laulda, näed, proovisin järgi. Sellest ei ole midagi, oli seda ka järgi ja, ja tean suured-suured, tänud sõnad talle sinna, ütleme, kus ta seal iganes ka ei ole. Kostasega ja Arno oli käinud seal ja võtavad ja kindlasti nad teevad seal ka orkestrit ja ja, ja teevad toredaid asju. Nii et, et tänu tall siis kuigi ma olin saanud vastava hariduse loomulikult. Sest pedagoogika kuulus ju õppekava ja, aga noh, seda ei oska endale nagu noorena mõelda, mis õpetaja, mina nüüd olen. Ja ega tegelikult siiamaani ei ole õpetaja, ma olen see inimene, kes jagab oma kogemusi, kes annab noorele inimesele lihtsalt selle võimaluse avada aardekirst tükke just nii nagu ühes filmis ja Ena avatuks viis ukseni ja andis temale, kellele see laul ja mees on ju algusest peale seal sees olemas, aga mõnel ta lihtsalt ei avane. Ja võib-olla selles elus polegi neid vaja kasutada, midagi muud vaja kasutada. Aga kes on tulnud minu juurde selle inimesega koos, meil on hea minna tema aarde juurde ja mina lihtsalt jagan oma kogemusi ega muud polegi öelda. Ja kuulame siis ära seda õnne tipul laulu ja sellises originaalis Top of the World jaht kaotanud arst ja kõigepealt siis originaal siis. Meil on üks tore laul meil siin fonoteegis, vaatasin lumelind Heldur Karmo teksti teinud ja kui ma siis pealkiri mul nagu ei öelnudki, alguses midagi kõrva peale viskasid, loomulikult tuli meelde Annemmeroya Snow vööd, no kuidas võtta, kuidas ta sellele, sellega on jälle selline lugu, et jälle Soomes olles ärana lehtinen, seal esinesime, no siis ta ütles, et kuule, Heidy, et sul on niisugune häälematerjalid, sa võiksid laulda kantrimuusikat natukene ka. Kas sa tead, et ega alati ei tea ju, mida kõike võiks teha ja sellepärast, et muusikamaailm on nii suur ja lai ja, ja ega seda materjali polnud ka nii palju. Sa näed, et oleks kohe osanud ennast paigutada ja, ja leida neid õigeid laule, aga tema kinkis mulle selle plaadianne plaadi, nendest kuulet, vaata sealt mõni endale. Ja loomulikult, kui ma koju tulin ja kuulasin seda plaati, siis ma leidsin koheselt, et jess nüüd on küll ei ole vaja, on süda jah, kuigi loomulikult noorena teed seda arglikult, ei tea veel seda niimoodi. Juust juust ja just see hea joodel ja see rinna ja, ja nii-öelda selle falseti piiri peal mängimine ja, ja et seda ma olen nüüd oma õpilastele õpetanud seda nippi ja et see Nybikene, et kuidas, et sellega murda ja sellega mängida edasi, sest et kui sa ei oska, siste katkeb ja jääb lihtsalt tühi koht. Aga, aga et, et neid ilusaid värvid ja, ja kõik need kantrimuusika juurde ehedust ja see, see mets, toorid ja kõik, kõik see, mis sinna kuulub. Et loomulikult ei osanud seda julgelt teha, aga esimesed sammud saide? Kuule, räägi veel jooneliste avaldamisest, kas on, kas vastab tõele, aldil on nagu parem naisterahval joodeta kui soprani. Akelikele, vaata mind, vaata mind, mina ei ole mingi Alt, Saka sopran, naeran, tekese Soprano. Ma olen sõbrakene, aga vaat kaardeldersa aitas mul leida ka selle koha. Aitas leida Morina registri, nüüd ma olen ise ju kõik endale välja purgiks end ise otsinud ise. Ja Pedžula Klaak täitšule plaaki sinine, sinine taevas, see oli esimene, kus ma siis hakkasin, Marina, et välja rebima seal suure karjumisega ja, ja kuu aega olin hääletu. Aga siis juba oskasid, siis hakkasin uuesti seda rinnaregistrit otsima ja kasutama, nii et praktiliselt see skaala on nüüd nii, et mu käest küsida, mis häälerühma kuulutasime, siis ma mõtlen, ma ei tea, mida, mida mida vaja on. Aga mis puudutab see, seda mõtelda, mis just see, sa On ju praktiliselt Siberi koorides Siberi lauljad kasutavad kõik seda sedasama rinnaregistrit ja neile kogu aeg, see, see väike niuke joodel tuleb seal on muidugi austria. Ühesõnaga no see on juba omaette jaajaa kunstnaga praktilist Nevad joodeldavad juba kohe, aga põhiliselt kõik niisugused nagu folklooris olen, muusika on ju põhiliselt ju kõik rind ja näiteks lapimaali. Mango Allased Mongoolias käisin, panevad enelaga. Tähendab rinna rinnase resonants ja, ja see ei ole veel laulmine, aga see on selle hääle ja nede registrite ära kasvat, ütlevad laulmise isa, pida. Seal hääl, just, hääl, resonants ja vaat siis, kus siis igaüks ennast paremini üles otsib ja, ja millisel kõrgusel ja maastikul siis hakkab seda häält edasi kasutama. Aga mis puutub, puudutab just seda ehedust, vaat kes nüüd kantrimuusika ja kõik, mis on seotud folklooriga, see säält on, seal need juured on ja seal on see ehedust, seal on see stoori, seal on see kõik see algus. Kadunud Tarmo Pihlap ütles, et tema kõige parem joodli õpetaja oli leelo. Võttis kaks jalga, vastu maad, aks jalga, vastu maad Astoorias, kus oli see kuppel? Temad, seda teadis, et ta läks sinna keskele ja säält kus võlvid on jah, ja sealt hakkab ju heli edasi ja siis kõik mõtlesid, oh ja siis ta. No ja siis läks lahti nii et, et seinad värisesid, et see oli, see oli tore vaadata. Aga nüüd kuulame ikkagi siis seda lumelinnulaulu. Tekst. Heldur Karmo laulab Heidy Tamme ja siis Snow pojad ja. No vot, aga saateaeg kätte jõudma, et selline koht, saatused läbi hakkab saama. QR Dubai on järgmise loo nimi, no pean sulle ütlema, et aitäh, et tulid siia ja aitäh, et leidsid aega, mis sa selle puud Paaemmeri hokini, Loovot oskad öelda, head teed. Oplaste isa, isa ja tema initsiatiivil tuli see lugu minuni välistamine siis ilmselt välja selle esitajaks ja teksti tegi minu mäletamise järgi, tema ise ja televisiooni vajas seda lindistasime. Ja ma pean ütlema, et kõik need laulud, mida on siis mulle Ühel või ühe või teise maestro kaudu tulnud, et need on minu mari paremik. Kuigi neid iga päev ei kuule iga päev, neid ei ole nii palju kontserte ka, kus need kõik ära mahus. Aga kuna need praegu tänu sulle jälle saan uuesti kuulda ja läbi elada neid hetki, millal neid on lauldud ja meenutada neid, siis ma pean ütlema, et, et see on ka üks piidite, üks ilusamaid laule. See oli jah, selle looga selline teema biitlid nagu polegi seda tegevust ise laulnud, et selle tegelikult teinud vorme ka. Poolmekaat andis selle laulum nööri hokiminile, et, et ta selle ära laulaks, naftat talle lugusid üle lihtsalt hea, neile oli nii palju lugusid, millel suur raamat, kus on kus on kõik. Aga sina jah, millegipärast pidi olema, meil on selline leping nagu, et et ikka Lennon, McCartney, Lennon asja asjaga nagu üldse midagi pistmist selle looga. Ja mul on üks tore versioon veel sellest loost ka, kuidas see laulu autor ehk siis poolmentaarne ise laulab kitarri saatel sedasama laule, noh nii nagu me siis jätamegi ära käpi kuskil üks mac kuskil salvestab kuskil pliidiserva peal ja siis köögis raudtee keegi palus lihtsalt seltskonnas laula ja, ja, ja ma ütleks, et nii palju laule on, mida ei ole isegi ajapuuduse tõttu mingisugustel muudel põhjustel ei jõutudki öelda ära või tuua ta nii esile, et seda kõik tunneks ja teaks ja et see on üks sellistest lauludest, mis on jäänud repertuaar siiamaani jah, aitäh Heidi kuulama siis kõigepealt Heidy Tammet, siis kuulame loo autorit ja siis kuulame selle loo nii-öelda kuulsaks lauljad, ehk siis meri hokinit, kõike kaunist ja kohtume juba 20 esimeses saates originaal ja koopia, millal see tuleb, jälgige saatega.