Tere kuulama, jätkame oma Euroopa seriaali ja 22. aprillikuuspakiteema on euroopa keeled. Saatekülaline on Tallinna Ülikooli professor Martin Ehala, saatejuht Tiit Karuks ja tutvustame ka kohe auhinnaraamatuid või õieti ühte kahest auhinnaraamatust. Mis täna mängus on, see on Jon Lucatzi juuni 1941 Hitleri aasta Stalin ja teiseks raamatuks on üllatusraamat saatejuhi poolt. Aga kõigepealt ütlen, tere tulemast professor Martin Ehala. Tervist. Alustaks sellest, et kuidas näeb keeleteadlane Euroopat, kuidas ta piiritleb Euroopat, kas keeleteadlase jaoks on need geograaf graafilised piirid, kultuurilised piirid, keelelised piirid, sest ma kujutan ette, et keelelised piirid on hoopis laiemad kui geograafilised piirid? Tundub nii, et keelte põhjal Euroopat piiritleda ei ole võimalik, sest need keelkonnad mille keeli Euroopas mõeldakse nende kihelkondade keeli, kõneldakse ka väljaspool geograafilist Euroopat väljaspool kultuurilist Euroopat. Nii et kui me tahaks öelda, et euroopa keeled et Euroopa on siis selline piirkond, kus kõneldakse nende kihelkondade keeli, mida Euroopas nagu öeldakse, mida me kultuuriliselt Euroopaks peame siis tuleb ikkagi võtta suurem osa maailma sinna alla Ameerika, kaasa arvatud India Aafrikast, Austraaliani, et keeleliselt ei ole võimalik Euroopat defineerida. Aga kuidas suhtub keeleteadlane sõnapaari Euroopa kui mõttelaad? Noh, see on muidugi, see on täiesti olemas, ma arvan küll, et Euroopa mõttelaad on olemas, me oleme ise osa sellest mõttelaadist vähemalt jagama osa sellest, nii et see see meeldib mulle küll. Aga samas kui suur osa on keeltel euroopaliku mõttelaadi kujundajatena, sest neid keeli on nii palju, mida Euroopas kõneldakse, need on nii erinevad keeled ja samas napsitanud suudavad ka tegelikult väga erinevat kultuuritausta ja väga erinevaid suhtumisi tegelikult noh, ühtedesse ja samadesse väärtustesse. Ma vaidleksin kohe päris karguga reaalselt vastu meie ja vaidleks niimoodi vastu, et on maailma keeleteadlased, on tuntud termin standartne, keskmine eurooplane. Ja see mõiste on kasutusele võetud selleks, et iseloomustada just nimelt euroop palike keelte struktuuriehitust ja selle struktuuriga kaasas käivad ka nii-öelda teatavat maailma nägemise viisi. Ja see standardse keskmise võib-olla see maailmanägemist on siis vastandatud noh, ütleme Ameerika põlisrahvaste maailmanägemisele või siberi rahvaste maailmanägemisele. Nii et selles mõttes võib küll öelda, et tegelikult Euroopa keeled on peaaegu kõik omavahel üsna tihedalt sugulased, kuigi nad oleme omavahel noh, nii-öelda ei ole võimalik aru saada ilma õppimata prantslase Linglaselt inglasest ja vastupidi ja nii läbi Euroopa. Siiski, kui hakata uurima neid vaatama keeli struktuuriliselt, siis tuleb välja, et see struktuuriline sarnasus on väga suur võrreldes mõne muu maailmapiirkonda piirkonna keeltega. Nii et selles osas võib muidugi ju nõus olla, et et väärtused ja, ja selline konkreetsem kultuurielu on Euroopa eri paigus erinev, võtame kasvõi vahemeremaad ja, ja luterlikud maad kõrvutada neid nii et, et selles osas on muidugi erinevust, aga kui need Euroopa kultuurilist tausta võrrelda täiesti muu maailmataustaga, ütleme siis India või, või, või tõesti mõnede põlisrahvaste kultuuridega mujal maailmas, siis on ikka Euroopa täiesti selgelt eristuv üks kultuuripiirkond. Seda on püütud defineerida ka seda standardset keskmist eurooplast kuidagi piiritleda. Jah, eks seda on defineeritud ikkagi siis võrdlusesse just nimelt nende teistsuguste mainima vaadetega, mis ilmnevad siis teistsuguse struktuuriga keeltes ja üks selline eriti hea katse katsetamise koht on piibel ja piiblit tõlgitud, et läbi aegade väga paljudesse keeltesse ja misjoni lingvistid, misjoni keeleteadlased tegelevad sellega praegu ka. Ja kuna piibel on pühakiri, siis selle tõlkimine nagu väga vastutusrikas ülesanne, eks ole, see peab saama jumala sõna peab saama edasi antud täpselt nii nagu saun. Aga siin tulebki sellised küsimused, et noh, näiteks ühes indiaani keeles tuleb tegevuse puhul väljendada, kas seda sooritatakse esimest korda või on seda varem ka sooritatud. Aga kuidas siis tõlkida seda, kus räägiti, et Jeesus kõndis vee peal? Piibel ei ütle, kas Jeesus tegi seda sel korral esimest korda või oli ta parem seda ka teinud või oli see ainus kord või oli see ainus kord või kastega hiljem seda tegi aga kuidagipidi tõlkima meie nüüdse vaene tõlkija pidi siis vastutuse võtma ja otsustama, kuidas see lugu oli. Väga selline asi võib piltlikult öeldes kuni sõdadeni välja viia, selle ebatäpne tõlkimine on võimalik. Jah, ma arvan. Aga mida tähendab Euroopa keelte struktuuriline sarnasus natukene võib-olla selgitate tavakuulajale? Euroopa keelte struktuuride sarnasus tähendab seda, et suures osas nad kasutavad eessõnu taga sõnadele väga paljude euroopa keeled, kasutatav, et sellist sõnajärge, kus lauda alus on kõigepealt, siis tuleb öeldis ja siis tuleb sihitis. Näiteks. Et Jüri suudleb mari, et sellises järjekorras, et on maailmaski piirkondi, kus, kus need sõnajärjed on täiesti teistsugused, on ka teistsugune. Voogia kui Euroopa keeltes on tavaline, on sellised liited, mis liituvad SÕNA lõppudesse, kui need on mõnes keeles, neid ei ole, ka maailmas on keeli, kus, kus võib-olla ei kasutata üldse morfoloogiat, selle asemele midagi muud, nii et struktuurilised sarnasused. Kui me õpime, ütleme vene keelt, inglise keelt, saksa keelt, prantsuse keelt vaatame siis nad on ikkagi nende grammatika on suhteliselt sarnane ja ladina keele grammatika sobib ka suures laias laastus sobib nende kõigi kirjeldamiseks, nii nagu seda on Euroopas ka tehtud. Nii et nad on sarnased. Nõndaviisi siinkohal oleks ilmselt paslik küsida meie esimene küsimus, meie telefon kuus, 410 613, aga see on kuuspakki Stam kuulajatele juba kindlasti teada. Ja küsimus on selline, kui palju keeli kõneldakse Euroopa territ, tooriumil ja eksimisvõimaluse anname pluss-miinus viis ja esimene kuulaja on meil vist liinil. Tere, ma pakuks 913. See läks. Küll päris palju mööda ütleksime niimoodi vihjeks päris palju. Ja nüüd on järgmine kuulaja kuuldel. 10 nõndaviisi? Jah, võib-olla täiendaks ka niimoodi, et kuidas sellele küsimusele läheneda, mitte niimoodi, et kui palju võib olla inimesi, kelle emakeel on erinev sellepärast et inimesi võib-olla kõikjalt maailmast pole võimatu, et, et neid keeli on niimoodi lugedes 900 aga võtta nii et, et kus on nagu selged keelekogukonnad Euroopas olemas. Nõndaviisi ootame järgmist helistajat. Hallo, kas keegi on kuuldel? Pakun 150. Ei läinud täkkesse, helistage veel. Siin on natuke teistsugune arv ja järgmine helistaja on liinil 225. No need arvud on suured ja ma usun, et arvud teed on lahti ja samal ajal on ilmselt ka entsüklopeediad ees, aga proovime nüüd järgmise vastajaga. Jaa, halloo? Hakkaksin 82? Nõnda, ja kes meile helistas, kuula õuna, kuskohast Uno Lääne-Virumaalt, Ahhaa, Lääne-Virumaa ja kus selle vastuse välja nokkisite. Ausalt öeldes kehast. On teil mingeid teatmeteosed ees ka? Absoluutselt ei ole. Nõndaviisi. Aga te vastasite õigesti, Te lähete nüüd õigesti vastanute nimekirja ja Martin Ehala käsi on see, mis siis lõpuks täringut viskab ja olete teie see õnnelik, kes võidab Dion Locatši juuni 1941 Hitler ja Stalin, pluss ühe üllatusraamatu veel saatejuhi poolt. Nii et jääge, jääge kindlasti meie saadet jälgima, Uno ja võib-olla õnnestub teil veel mõni teinegi õige vastus anda. Aga Martin Ehala nüüd kommenteerib seda vastust 82, sest see läks õige vastuse hulka pluss-miinus viis. Just täpselt nii see on, et õige vastus, õiget vastust võiks arutleda, umbes nii, et vaadata, kui palju on Euroopas selliseid ametlikke Euroopa Liidu geeli, neid on 23. Ja kui siis vähekene uurida või noh, mina olen seda vaadanud ka teatmeteostest, et kui palju ühel või teisel maal, eks selliseid vähemuskeeli kõnelevad siis neid on siis ülejäänud mingi 60 pakutakse välja, ehk siis kokku tulebki umbes 83 oleks selline suhteliselt täpne vastus olnud. Nii et meie lugesime õigeks vastuse 75 kuni 85 jaguna Uno Lääne-Venemaalt vastas 82, siis mahtus ta sellesse piiresse, aga muidugi noh, tegelikult Martin Ehala võib, võib see arv natuke ühe, kahe kolme võrra siia kuskile kõikuda, aga mitte ühe, kahe või ütleme 10 20 30 võrra. Just nii see on, aga räägiks nüüd pisut euroopa keeltest ja Euroopas ju et domineerivaks on indoeuroopa keeled ja kui me vaatame indoeuroopa keeli siis tegelikult sinna kuuluvad kuuluvad ju väga erinevad, väga erinevad keeled, aga mis ühendab nad siis selle ühe nii öelda mütsi all või ühe katusorganisatsiooni alla, kui firma terminoloogiat kasutada, et siin ongi jälle küsimus sellest, mida pidada erinevaks, et keelkond ongi keelkond, sellepärast et need keeled on millegi poolest sarnased, vähemalt on võimalik tuvastada keeleteaduslike meetoditega. Et nende erinevused on süstemaatilised. Ja need erinevused on võimalik taandada mingisugustele, varasematele keelevormidele, millest siis eri keeled selle keelkonna erinevad keeled on välja kasvanud ja indoeuroopa keelkonna keelkond nii-öelda tuvastati või, või öeldi, et on olemas selline keelkond 19. sajandi alguses võrdluses sanskriti keelega, nii et keeleteadlased panid tähele, et sanskriti keelel on suhteliselt suured sarnasused euroopa keeltega. Ja selle võrdluse tulemusel siis tuvastati, et jah, tõesti, et sarnasused säärased, et nende põhjal on võimalik järeldada, et nad tõenäoliselt on pärit ühisest esivanemast. Nende indoeuroopa keeled on siis kõik need, mida arvatakse olevat pärinenud indoeuroopa algkeelest ja selle üle, kust indoeuroopa algkeelt kunagi mõeldi, selle üle vaieldakse ja seda algkodu paigutatud küll steppides, küll India poole, küll isegi Kesk-Euroopas ja Põhja-Euroopas, see nii et et selles suhtes ei ole päris kindlat seisukohta olemas. Aga jah, selle poolest on nad sarnased, et nad on pärit kõik ühest tüvest. Aga kust tulevad sellised erinevused, et suur osa kirjutab ladina tähestikus ja samas on ka tegelikult arvuliselt päris palju neid, kes kasutavadki Rillitsat Venemaal, Serbias, Bulgaarias nõnda edasi ja nõnda edasi. Ka keel on täiesti omaette omaettekeelena seal Indo-Euroopa keelkonnas ja kasutab, noh väga raske on öelda kreeka tähestiku kohta kreeka tähestik ja see ongi kreeka tähestik. Et siin see erinevus tuleneb sellest, et need kiri on tunduvalt hilisem nähtus, kui, kui keel indoeuroopa keelkond oli välja kujunenud ammu enne, kui kiri kasutusele võeti. Ja kirjasüsteemid tekkisid osalt teineteisest sõltumatult mitmel pool maailmas, aga ka need, mis siin Euroopas kasutusel on. Nad on teineteisest küll mõjustatud, aga siis ehkki ühe või teise keele jaoks, kui hakati seda keelt kirjeldama, arvestades selle keele foneetikat eripära siis osalt ka võib-olla ajaloolise juhuse tõttu tehti siis erinevad tähestikud. Nii et teada on, et kirillitsa töötasid välja kaks nii-öelda misjonäri kristlikku misjonäri, selleks et pühakirja edasi anda ja miks nad just töötasid välja kirillitsa kirillitsa nimi, tuledki, sest Cyrillus nimes misjonäri nimest, et miks nad just säärase tähestiku tegid, mis nad ei võtnud kasutusele kreeka tähestiku selle kohta ma ei oska midagi kommenteerida. Samal ajal on ju meil teada, et näiteks slaavi keeltest on olemas serbia horvaadi keel, aga kui palju mängib usk ja poliitika siin rolli, seda näitab asjaolu, kuidas tegelikult noh, eriti paadid üritavad nüüd lahku ajada seda horvaadi keelt sellest serbo horvaadi algtüvest, kuna serblased ja horvaadid teatud perioodil ei saanud just kõige paremini läbi ja ei saa tõenäoliselt kõige paremini läbi ka praegu. Et, et kuivõrd nüüd sellised katsed on kunstlikud, ütleme, eraldada niimodi keelises serbia horvaadi on serbia horvaadi, ühed kirjutavad seda kirillitsas, teised kirjutavad seda ladina tähtedega, ühed on õigeusklikud, teised on katoliku usku ja samal ajal just need, kes kirjutavad seda ladina tähtedega katoliku usku ikka püüavad, püüavad selgeks teha, teha väljastpoolt tulnule, et on olemas ikkagi horvaadi keel eraldi. Ja see on identiteedi küsimus. Identiteet on inimesega väga sügavalt emotsionaalselt seotud inimesega ja selle inimrühmaga identiteedile on teatud selliseid jooned, mille alusel siis on võimalik inimest tuvastada, et kas ta on siis eestlane, venelane, inglane, prantslane, need jooned. Üks nendest joontest on loomulikult keel. Me kuulemegi keelt. Ja selle põhjal me saame öelda, kes keegi on need kui see horvaadi ja serbia identiteedid on erinevad ja nad on kindlasti erinevad selles suhtes, et seal on religioossed erinevused, seal on ajalooline erinevus seetõttu, et nad omavahel sõdinud ja ei pea teineteisest väga lugu. Järelikult nende jaoks on oluline eristada teineteist omavahel. Ühesõnaga öelda, kes on, kes mina olen Horvaatma, ei ole serblane. Ja kui nüüd on säärane lugu, et nende keel on suhteliselt sarnane siis see loomulikult on häiriv tegur, sellepärast et miks ma peaks rääkima seda keelt, mida minu vaenlane räägib järelikult pool alateadlikult, võib-olla ka teadlikult, aga igal juhul kui identiteedid erinevad, siis tehakse midagi ka selleks, et keeled erinevad. Ja selle kohta on isegi meie jaoks võib-olla anekdootlike näiteid, mitte seal Serbiast, Horvaatiast aga Saara Tomasson, kes on uurinud just väga palju selliseid väikseid, traditsioonilise eluviisiga keeli, kus üks kogukond on võib-olla ühe külasuurune ja teadis rääkida, et ta oli ise tunnistajaks, kus külas nii-öelda koosolekut ja arutati. Kuulge, asi on halvasti, meie keel on liiga sarnane naaberkülakeelega ja võeti vastu otsus, et siitpeale me räägime niimoodi. Ei, ja see otsus, kui ma nüüd õigesti mäletan, kahju, et ma ei vaadanud järgi, oli see, et nad vist muutsite sõnade suhu, et kõik metsas sõnana mõõdeti naljas sõnadeks kõik naiste sõnad mässas sõnadeks. Nii et põhimõtteliselt inimesed muudavad oma keelt, kui neil on vaja eristada ennast kellestki teisest. Ja samas võib-olla nii, et inimene, kes on õppinud näiteks serbia horvaadi keelt ütleme, tema mingisugune lähenemine või tema, tema kas viisakusvormel või püüa arendada vestlust serblase, horvaadi ka võib viia täiesti erinevate tulemusteni. See võib tekitada konflikti mu Sloveenides, sõbrad on öelnud, et nemad kuigi nad nad on siis nii-öelda sellisel noh, nõukogude ajal nende nõukogude ajal on õppinud seda ametlikku Jugoslaavia, Serbia, horvaadi keelt oskad seda, nad ei julge seda rääkida serblaste horvaatide, sest nad ei tea, kas see, mida nad räägivad meeldivus serblastele või meeldib Horvaadile või, või kust nad võivad eksides parandavad, räägivad juba hoopis inglise keeles. Kas tähendused võivad muutuda täiesti kardinaalselt, kui me vaatame Eesti soome keelt, kui, et me oleme sugulaskeeled võib-olla natuke kaugemalt kui serbia ja horvaadi keel. Ja siin on täiesti selgelt ju sõnad, mis näevad samamoodi välja tähendavad erinevaid asju ja täpselt samamoodi on see seal ka, võib-olla see hakkab tasapisi peale, võib-olla need tähenduserinevused alguses ei torka nii silma, see on lihtsalt aja küsimus, aga on täiesti selge, et kui keeled hakkavad eristuma, siis siis võivad eristada, aga tähendas, et aga noh, põhimõisteid ei muudeta, nimetame edaspidi laudatooliks ja vastupidi. Nojah, kust kust see on, kui võtame sellise sõna nagu pasar, eks ole, vene keeles tähendab hävi poola keeles tähendab tähelepanu tšehhi keeles samuti vasar ja nii et küsimus ongi selles, et mis need põhimõisteid on, nii et raske prognoosida, et mismoodi keelemuutus hakkab ja milline tähendus nüüd muutuma hakkab, aga põhimõtteliselt ei ole mingeid otseseid piire sellele, mis võib muutuda. Nõndaviisi aeg esitada. Teine küsimus. Juba meil esimene inimene liinil, meil on hästi kiired valijad. Niisiis millised Euroopa Liidu liikmesriigid on kõige riigikeelsemad või üks keelsemad eurobaromeetri andmetel? No ütleme nii, et neid riike on kaks. Esimene vastaja peakski olema liinil. Tere kes meile helistab Parina. Marina helistab nii, mis Marina arvab? Juba läks viltu. Nii ja nüüd on järgmine helistaja liinil, tere. Tervist. Pakun esimeseks Prantsusmaa. Ei ole, eurobaromeeter väidab teisiti, kui ta juba ühe õigesti nimetada, siis, siis me juba jätame teid liinile, et üritage teisega ka neid riike on kaks. Need andmed põhinevad eurobaromeetri nii-öelda küsitlusel. Ja järgmine vastaja, tere. Tere. Pakun Moldovat. Ei ole. See küsimus on vist raskete kilda kuuluv, no see on lihtsalt seda, aga seda on väga raske kusagilt teatmeteosest välja nokkida, sellepärast et tegemist on eurobaromeetri andmetega. Niisiis millised Euroopa Liidu liikmesriigid on kõige üks keelsemad või riigikeelsemad. Ühesõnaga 100 protsenti nende riikide vastanutest nimetas oma riigi ametlikku keelt oma emakeeleks. Et millised need kaks riiki võivad olla? See muidugi ei, ei pruugi olla ja kui me, kui me kogu riigi ulatuses üldistame, aga nii väidab eurobaromeeter. Niisiis, millised kaks Euroopa liikmesriiki on eurobaromeetri andmetel kõige üks keelsemad, nimelt 100 protsenti vastanutest nimetas oma riigi ametlikku keelt oma emakeeleks ja me võime vist viitena öelda Martin, et, et nende, need ei ole suured riigid. Keele kõnelejate arvult. Just nõndaviisi üritage õel. Seekord ei läinud sellega täkkesse. Aga üritage veel, üritage veel Euroopas riike ju. Kui tuleb nüüd esimene esimenegi õige vastus siis on ju väga-väga teretulnud. Tere. Halloo, tere. Tere, pakun üheks riigiks Iirimaa. Iirimaa see ei ole, sest iiri keel on tegelikult on keelte hulgas kadumas Iirimaast ja, ja keeleidentiteedist me räägime pärast sellele küsimusele õige vastuse saamist, aga kas me siis tõesti ei saagi sellele küsimusele õiget vastust? On suhteliselt väikese väikesed riigid ja üks nendest on Euroopa Liidu uus liige. Kui nii võib nimetada pakul Luksemburgi? Ei, ei ole ka see õige, pakkuge, pakkuge nii ja uuesti tulla nüüd meile tuttav number, tere. Šveitsi. Šveitsis on neli riigikeelt, neli ametlikku riigikeelt. Selle mõlemas nendes riiki kahest riigist on üks ametlik riigikeel. Pakkuge, pakkuge Euroopas jumal riike, kui palju. Tere. Tere, Leedu ei ole ka Leedu õige. No üks On üks on meile, ütleme niimoodi, sugulaskeel ma ei oska, ei oska rohkem rohkem vihjeid anda, kui te tulete selle ühegi ühegi ühegi õige vastusega. Nõndaviisi proovige, millised Euroopa Liidu liikmesriigid on eurobaromeetri andmetel kõige üks keelsemad, et vastanutest 100 protsenti nimetas oma riigi ametlikku keelt ka oma emakeeles. Paraku ei ole ka see õige. Paraku ei ole ka see õige, nõndaviisi veel üks vastast tuleb. Jaa, palun. Ungari. Nonii. Olge kuuldel, mis te arvate, mis võib-olla teine keel. Teine keel, ma ütlen teile, kuna nüüd tuli õige vastus ja et me lõputult ei saa selle teise küsimusega tegeleda, siis kõige suuremas Lõuna-Ameerika riigis räägitakse seda teist keelt, see on kõige suurem. Oleme Lõuna-Ameerika riigi riigikeel. Portfell veel ja täpselt nii see on ja kes meile helistas, Märt, olen Tartumaalt. Märt Tartumaalt olete igal juhul konkurentsis, kas oli liiga raske küsimus? Ei olnud, ei olnud arvata. Ahah, selge, no igal juhul, Märt, olete, olete konkurentsis. Nõndaviisi Martin osutus osutus üllatavalt raskeks pähkliks. Jah, need vastused tulid nagu ühest ja teisest kohast, et kui inimesed natuke vaevuks mõtlema, et kui palju on Saksamaal türklasi või kui palju on Iirimaale Iiri keele kõnelejaid ja sealgi immigranti mitte. Sellisel juhul sellised vastused oleks jäänud ära, et suured Euroopa riigid kesksed Euroopa riigid on üsna mitmekeelsed oma elanikkonna poolest. Aga jah, loogiline Ungari, sest Ungaris elavad ikkagi põhiliselt ungarlased jana, Portugali identiteet Portugalis on ka ikkagi väga tugev, seal elavad ikkagi põhiliselt portugallased. Ja nii see siis ongi. Et jõuakski nüüd Martin selle identiteedi juurde, et kui palju on ühe rahva identiteet keelega seotud ja ma tooksin just vastupidise näitena Iirimaa sest Iirimaal ju praktiliselt on iiri keel kui niisugune välja välja surnud, aga samal ajal Iirimaal oma väga tugev identiteet olemas, et kas siis võib seda niisugust ajalooliste, poliitiliste ja ka usuliste momentidena momentidega seostada, sest noh, Iirimaal On ju katoliiklik maa. Et sellele küsimusele vastata, sõltub sellest, et mida me peame keeleks. Ma olen üsna nagu kindel, et mingisuguseid keelelised erinevused on ka nendel rahvastel, kes nii-öelda räägivad mõnda teist keelt, ütleme isegi ütleme kas või needsamad iirlased, kuigi me ütleme, et nad räägivad inglise keelt, nad ei räägi inglise keelt, vähemalt mitte sellist inglise keelt, nagu räägitakse Inglismaal vaid see inglise keelevariant, mida kasutatakse Iirimaal. See on tugevasti mõjutatud keldi keelest, sellest samast iiri iiri keelest, mille inimesed vahetasid inglise keele vastu välja. Ehk siis iirlaste inglise keel on täiesti selgelt iiri iiri inglise keel, Hybernu inglise keel, nii nagu seda kutsutakse ja iga inglise keelt, et nii-öelda väga hästi oskav inimene kuuleb selle iiri keele ära. Ja, ja näeb neid erinevusi seal ka, nii et selles suhtes on isegi Öelda, et iirlastel ei ole oma keelt, kuigi nende keel on, on väga lähedane inglise keelega, nii lähedane, et tõesti see, kes inglise keelt oskab, saab aruga iirlaste keelest. Muidugi on ka selliseid juhtumeid, kus rühmal on oma identiteet olemas, nagu näiteks juutidel, aga ei pruugi olla. Me ühtset keelt kõigile juhtidele, eks ole, osa juute räägivad jidišit, osa räägivad, et paljusid muid keeli, kus nad nendes maades, kus nad elavad neil on muidugi oma heebrea keeli uusheebrea keel, mida kasutatakse Iisraelis. Aga siiski juute olemist ei takista see, kui inimene ei oska heebrea jidiši keelt, aga ikkagi võib omada juudi identiteeti. Ja see on muidugi siis suures osas kultuuriline, ajalooline, religioosne. Ja, ja kui me niimoodi võtta, et iirlased räägivad inglise keelt, ütleme siis nii, et inglane on võimeline sellest aru saama, siis tõesti, ka iirlaste identiteet on, on kultuuriline väga suures osas. Ja üks kindel komponent on seal muidugi katoliku usk, millele Iirimaal on väga pikk traditsioon. Ja, ja lisaks sellele siis muidugi ka Iiri sellised noh, nii-öelda muusikaline traditsioon, mida nad on kas teadlikult või see on niimoodi kujunenud, aga see on kujunenud nagu väga eristavaks. Ehk siis. Me kõik teame, milline iiri muusika ja see seostub väga tugevasti nende maaga, nii et siin ongi säärane küsimus, et identiteet alati väljendub mingisuguste märkide kaudu. Ja see on nagu rahva teha, kuidas ta suudab oma identiteedimärgid nähtavaks muuta endale teistele. Kui palju me saame nüüd ütleme, keelelist identiteeti seostada sellega noh, kui näiteks väita, et katoliku usk, võib-olla sellist keelelist identiteeti aitab ka rohkem hoida kui üsnagi individualistlik luteri usk. No see oli puhtalt sellel hetkel minu poolt saates välja mõeldud mõttespekulatsioon, noh tegelikult me võiks öelda seda, seda on nagu raske öelda selles mõttes, et iirlased olid katoliiklased ja on siiani katoliiklased ja aga nad olid alguses siis iirikeelset katoliiklased, nüüd halb asjaolude kokkusattumine 19. sajandil viis selleni, et nad vahetasid oma keelt. Nii et katoliikluse ei päästnud keelevahetusest. Samas eestlased olid, mina tean, mis nad siis 19. sajandil olid, kas nad, kui palju neist kristlased olid, kui palju neist olid uskmatud, kui olid pool paganad? Noh, mingil moel 19. sajandi alguses hakkas ka ümberrahvastumine saksakeelsesse ruumi inimesed said pärisorjusest vabaks, kes eukamaksailaks linna sai, haridust oli võimalus Saksastada. Ühel hetkel ikkagi asi muutus, võeti ennast kokku, algas rahvuslik liikumine, see asi pidurdus vaatamata sellele, et, et katoliku usku ei olnud need katoliku usk kui perekeskne usk, võib olla küll selline, mis aitab keelel säilida. Ja mõnel pool näiteks teatakse näiteks Kreekas, Kreeka emigrandid Austraalias hoiad oma keelt väga hästi, üks põhjus on selles, et see usk on neil omakeelne ja neil on oma nii-öelda kirik, kreekakatoliku kirik ja see aitab neil keelt säilitada, nii et siin on mingisugused seosed, aga need ei ole alati nagu üks-üheselt. Aga mul on üks näide 1994.-st aastast, kui korvpalli maailmameistrivõistlused toimusid Kanadas ja samas on see seotud just kreeklastega, kui mängisid Kreeka ja Kanada. Ja kui suur osa kreeklasi, kes elasid Kanadas, ei olnud mitte Kanada meeskonna, vaid Kreeka meeskonnapoolse, vallandas tegelikult Kanada televisioonis ja raadios diskussiooni, samuti nagu meie oleme diskuteerinud ju, et kui mängivad jalgpalli Eesti ja Venemaa, et kui palju eestivenelasi on Eesti kui palju Venemaa poolt. Ja ma arvan, et Eesti venelastele on siis alati niisugune hea võimalus olla selle poolt, kes võidab? Jah, seda muidugi, aga tõepoolest Kanadas oli see diskussioon päris suur, aga et meie saateaeg liigub väga kiiresti edasi, siis ma usun, et väsitama siinkohal kolmanda küsimuse. Ja kuuspakk küsib selliselt. Millised on tänapäeval säilinud kuus keldi keelt. Keldi keeled kuuluvad teatavasti indoeuroopa keelkonda, niisiis, millised on tänapäeval säilinud kuuskeldi keelt ja meil on helistaja juba liinil. Tere. Nõndaviisi te nimetasite, neli Martin, mida me teeme, neid, keel on kuus, kus neid on kuus. Et no ma ei tea, võiks nagu rahuldada ka, sest saateaega ei ole palju, jään ja üle üle poole ja näevad, et tõesti ja ma arvan, et külaline otsustab, anname õige õige vastus ära nõnda ja helistan Marina Marina Costa, Marina, oleta Marina Lääne-Virumaalt. Ja nüüd siis Martin Ehala kommenteerib neid õigeid vastuseid, sest õige vastus on Kaaelli või keeli, kuidas seda hääldada iiri kõmri Kornibretooni ja mängsi. Just nimelt, et need on siis need kuus, mis on jäänud järgi keeli või jah, keldi keeltest, sest mida, ütleme 1000 aastat enne meie aja arvamist kõneldi väga suurele osale Euroopa aladest, kaasa arvatud Kesk-Euroopas, passi aga Ida-Euroopas arvatavasti. Ja mis siis ladina keele pealetungiga ühelt poolt germaanlaste pealetungiga teiselt poolt on taandunud praeguseks sellistesse piiridesse, kus nad on jäänud, eks ole, Šotimaale, Iirimaal on säilinud, eks ole, siis meil siis pool saarekorni poolsaarel väiksel saarekesed. Sellistesse sopikestesse on neid jäänud veel. Aga kas mängsi keel, mida kõneldi männisaarel, kas mängsi keel on juba väljasuremise äärel? No seda on raske öelda, igatahes aktivistid on olemas, kes üritavad teha kõike, et keel püsiks, kuidas läheb, seda on raske prognoosida. No indoeuroopa keelkonda kuuluvat keldi romaani-germaani kreeka, albaania, siis balti ja slaavi Taavi keelte rühm, et mis nüüd eristab, et need Kreeka ja Albaania on eraldi välja toodud mis, mis neid eristab, et me ei saa grupeerida neid siia-sinna või kuskile kolmandasse. See on ikkagi nende keelelised ehituslikud iseärasused. Ja see läheks nagu üsna pikale seletada, mismoodi see võrdlev-ajalooline meetod toimikus võetakse eri keeltes sarnaseid sõnu, võrreldakse nende ehitust ja siis katsutakse leida, millised need sarnasused, kui neid muutusi või neid erisusi on nagu üsna palju siis keeled, mis on nagu omavahel lähedasemalt sarnased või sarnasemad need siis kuuluvad nagu ühte harusse ja need, mis on siis juba rohkem erinevat, et pannakse eraldi. Et need lugu ongi ära, et selle kreeka keelt ei ole võimalik paigutada ühegi sellise suurema haruga kokku, sest ta lihtsalt ei, ei ole nendega piisavalt sarnane. Samas on aga piisavalt selge küll, et ta on Ida-Euroopa keel. Albaaniaga samuti ja täpselt sama lugu nendega. Aga kui me nüüd seda mööda veel edasi läheme, te ennist mainisite, sanskriti keel on siis kuidagi olnud nagu aluseks indoeuroopa keeltele, aga kui palju nad Euroopa keeli on mõjutanud ladina keel, sest omal ajal ladina keel oli kultuurkeele ladina keelt, ülikoolides õpetatakse tänaseni ja ladina keel on teatud valdkondades ju kasutusel. Tavaline itaalia keel kindlasti. Tõesti ladina keel on mõjutanud väga palju ja mitte ainult neid keeli, mis on otseselt võiks öelda siis selle vulgaar bar, ladina keele ehk siis lihtinimeste ladina keele järeltulijad. Praegused romaani keeled, aga ladina keel on, on mõjutanud ka eesti keelti germaani keeli ja ma arva, et nüüdseks ka Hiina, Jaapani ja paljusid muid keeli, sest suur osa teadusterminoloogiat, see on ladinakeelne, ehk siis ladina keelest on tulnud terve rida rahvusvahelisi sõnu. Ladina keele grammatika on olnud eeskuju paljude teiste keelte grammatikat koostamisele, kaasa arvatud eesti keele grammatikale, nii et ma olen kindel, et osa eesti keele grammatilisi kategooriaid on vormitud ladina eeskujul. Ja kui ladina keel oleks olnud natuke teistsugune või kui teda ei oleks eeskujuks olnud, siis võib-olla eesti keele ajavormid oleks, näeksid välja teistsugused, et ei oleks meil seda oleviku lihtminevikku enne minek. Täisminevikku oleks võib-olla veel mõned ajavormid, aga need on praegu välja jäänud, sellepärast et ladina keele traditsiooniline grammatika neid ei tunne. Nii et ladina keele mõju kultuuriliselt on väga suur olnud ja otsene mõju on siis tõesti see, et romaani keeled on välja kasvanud ladina keelest. Miks ladina keele ellujäänud? See on nagu omaette huvitav küsimus see võib-olla selles mõttes, et see klassikaline ladina keel oli kirjutatud keel ja kui Rooma impeerium lagunes, ehk siis kui lahtus ära nii-öelda lahtus ära see eliit, kes kasutas seda klassikalist keelt ta ei enam edasi funktsineerinud peale, siis Vatikan on võib-olla ainukene koht kus see klassikaline ladina keele edasi elab, et seejärel lihtsalt ei olnud seda keelekogukonda olnud seda rahvast, kes oleks seda klassikalist ladina keelt rääkinud samal ajal seda klassikalist ladina keelt kasutati edasi kogu keskaegses Euroopas. Niisiis, aga tegelik elu tegelikult keel oli teistsugune. Ehk siis need inimesed, kes klassikalist ladina keelt kasutasid oma õpetatud elus, nad ei identifitseerinud ennast selle klassikalise ladina Holland, nad ei olnud roomlased. Ja see ongi põhjus, et kui Rooma riik lagunes, Rooma eliit lagunes, kes kasutas seda klassikalist keelt ja siis seda keelt enam pole. Kas te olete huvitunud sellest näiteks, et kui, kui palju, nullis suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon ja sellele järgnevad aastad vene seda eliidi keelt ja muud muutis selle nii-öelda masside või pulbrikeeleks? No on selge, et on Venemaal väga palju inimesi, kes suutsid selle säilitada, aga tegelikult oli ju tegemist nii kultuurilise füüsilise kui ka siis kindlasti keelelise nii-öelda ühtlustamise ja nullimisega. Et need protsessid revolutsiooni järel olid üsnagi omapärased, et revolutsiooni vabanemine minu arvates tõi kaasa seal isegi suhteliselt vabameelse ja suhtelised progressiivsed vaated, et sel hetkel hakati välja arendama kirjakeeli paljudele väikestele Venemaa rahvastele, tehtigi seda 20.-te aastate alguse poole. Aga see kõik lõppes stalinistliku korra tugevnes, ega, ja kõik kaotati ära. Nii et oli mingisugune, et kui tegelikult arendati väikseid keeli ja ma arvan, et see, mis toimub vene kultuuris, ütleme revolutsiooni järgsetel, ütleme, et see, see mitmekesisus oli ka üsna suur, aga siis stalinism tulivad, vaat sellest ajast ilmselt keerati, keerati küll kõik see kuidagi teiseks, nii et see hetk revolutsiooni hetk oli küll väga viljakas, aga pärast seda ma arvan, et tehti parandamatult kahju. Pärast tuli teerull. Umbes võib arvata, et see nii oli nõndaviisi aeg esitada neljas küsimas. Ja kuuspakk küsib, kui suur protsent Euroopa Liidu elanikest oskab inglise keelt emakeele või võõrkeelena. Siin anname jälle võimaluse, pluss miinus viis protsenti Teie eksida, niisiis, kui suur protsent Euroopa Liidu elanikest oskab inglise keelt emakeele või võõrkeelena? Nõndaviisi juba on meil keegi kuuldel. Tere. Ütleks 25 protsenti. Läks mööda natukene ja nüüd järgmine helistaja, tere. Nõndaviisi meil on nüüd nii et natukene läks mööda. Nõnda õisi, palun nüüd järgmine helistaja. Reaa, palun. 50 protsenti jah, mahtus siis 50 protsenti, seda ütles meile vist jälle Marina hoide Marina, olete täna väga aktiivne, et teil on ka natukene suurem võimalus võita need kaks raamatut ühtede teatega istme teile praegu saate jooksul ei ütle, aga kui kui te juhtute võitma Me teile saadame selle, siis siis ütleme selle ja Mart teine kommentaar 51 protsenti, siis õige arv 51 protsenti on õige arv ja, ja see koosneb siis 38-st protsendist, kes oskavad inglise keelt, Euroopa Liidu liikmed liikmesriikide elanikest võõrkeelena ja ülejäänud osa on need, kes räägivad emakeelena. Nii et üle poole veidi. Kuivõrd nüüd keeleteadlasena teie näete inglise keele pealetungis ohtu kas või sellises väikeses riigis nagu Eesti, sest vahepeal Soomes oli tõsine diskussioon meedias selle üle, et tegelikult ka inglise sõnu nagu Soomestati ära ja kasutati, kasutati neid pool inglise pool soome keelsetena ja ka eesti keeles on sõnad noh, ütleme noorte hulgas populaarsed sõnad tšillima ja hängima, mille tähendust ilmselt teavad ainult täpselt nemad ise. Aga et kuivõrd-kuivõrd, see, see oht on nüüd olemas. Tavakeelde inglise keel, kui kõige suurem mõjur ilmselt keelte hulgas Eestis tuleb on üsna ilmselge, et inglisekeelseid laene on eesti keeles palju ja ei ole põhjust arvata, et neid jääks vähemaks. Arvatavasti neid tuleb juurde. Samas muidugi eesti keeleteadlased, et töötavad selle kallal ka, et mõelda välja oma sõnu seal, kus on olemas laenuti, need laenud võib-olla ei kõla hästi, nii et et osa nendest laenudest asendatakse oma sõnadega osa jäävad, kodunevad ära. See iseenesest ei ole midagi traagilist, kui arvestada seda, et eesti keel on laenanud alamsaksaülemsaksa keelest üle 800 sõnatüve. Et, et see on nagu suhteliselt loomulik protsess ja see iseenesest ühtegi keelt ära ei kaota või noh, hukule ei määra mis määrab keele hukule. No see sõltub, kõige tüüpilisem juhtum on ikkagi keelevahetus, mille kaudu väiksemad keeled hääbuvad nimelt inimesed valivad oma lastele hariduskeeleks siis mõne suurema keele, kus on võimalik saada kõrgharidust, kus on suuremad karjäärivõimalused edaspidi ja siis need lapsed on esialgu kakskeelsed, nende lapsed võib-olla ei oska juba oma vanavanemate keelt üldse ja nii võib minna kolme, nelja põlvkonnaga. Keel kaduma. Noh, muidugi arvata on, et Euroopa liiduamet noh, nii-öelda liikmesriikide keelt keeli selline asi eriti ei ähvarda. Nii et eesti keelel ütleme, lähisaja aasta jooksul mingisugust sellist väljasuremisohtu ei näe, et seda asja nagu raske anda, mingisugust garant. Tiina ei, garantiid mitte, aga noh, kuidas, kuidas teie. Kogemused näitavad kogemusi, võib öelda niimoodi, et see väike põlvkond, kes jookseb praegu mööda põrandat ringi, allameetrised, et need veel keelte vaheta, järelikult võib-olla nagu suhteliselt, rahune, rahulik, kolm, 40 aastat. Samas on selge, et teaduskeel ja kõrghariduskeel on need võtmeküsimused. Need on valdkonnad, mida tuleb hoida eestikeelsena paralleelselt. Selles mõttes teaduskeel niikuinii kasutatakse inglise keelt, siin ei saa olla nagu vaidlust, aga ta peab säilima paralleelselt ka eestikeelsena. Ja kõrghariduses vähemalt bakalaureuse tasemel täiesti ja magistritase paralleelsõna peab säilima, vastasel korral on muidugi on oht, et hakatakse, vaatame, ahah kõrgkoolis on asi inglise keeles, järelikult, milleks eestikeelne gümnaasium võib-olla juba kohe mõistlik, nii et jah, siin on selline mõtlemise koht. Ja samal ajal mina spordi kommentaatorina tihti tunnen, et eesti keel jääb vaeseks, näiteks ma olen pikalt aastate jooksul püüdnud keeleteadlastega konsulteerida, sõnapaarid play-off üle ja, ja keegi ei ole osanud mulle nagu sellist lühikest tabavat eestikeelset vastet või või, või näiteks jäähokis teine aisting üle kõigi joonte eesti keeles kõige lähedasem väljend sellele pikk litter, aga mis ampikliter litter ei ole pikk ega lühike, vaid litter on ümmargune, ümmargune kummiketas. Nii on, et siin tasub siis mõelda, kuni tuleb õige sõna. Aga ma tahtsin veel enne seda, kui esitame viienda küsimuse teilt küsida, kas teie keeleteadlasena teate, mis vahe on chillimisel ja hängimisel, mina olen kuulnud, et üks on ees märgistatud, et sellel on ka mingi eesmärk, et minnakse kuhugi kindlatesse kohtade kohtadesse ja teine teine on lihtsalt ollakse kuskil näiteks ei oska, sest see treenerist on see, kus ollaksegi chillimine tähendab ikkagi, et luuakse mingit meeleolu. Selge, aga esitame nüüd viienda küsimuse. Nõndaviisi juba on esimene helistaja jälle tuttav number olemas enne seda, kui küsimuse jõuan esitada. Millise keelkond oma keelt kõnelesid vandaalid ja mis oli nende pealinn, on küsimus. Nii, aga nüüd ühendus katkes, kuigi ekraanil on mul number telefoninumber ja noh, kui juba olete kuuldel, siis öelge ka oma vastus ära. Nii, aga mis oli nende pealinn? Okei, siin me oleme natuke karmimad ja praegu ei anna veel õiget vastust. Germaani on õige mandaalid, kõnelesid germaani keelt, aga me tahame ikkagi täpsemat vastust saada. Ja nüüd on järgmine kuulaja. Tere päevast kartaagoli pealinn. Ja see on siis õige ja kes meile nüüd helistas? Tartumaalt? Astrid Tartumaalt. Selge. Jätame teid konkurentsi ja kaste oma varasemate teadmiste põhjal või olid teil mingid arvutid, entsüklopeediad? Ei ole, mul on elukaaslane niivõrd tark, ajaloo huviline. Ahaa, selge, nii et Astrid, teie jättega konkurentsi. Kena aitäh teile. Ja meie läheme oma jutuga edasi ja meil on jäänud esitada veel üks küsimus ja me jõudsime tegelikult ka juba eesti keeleni ja mina küsin Martin Ehala kui tänase saatekülalise käest, et mida, see, mida sa nüüd eesti keelele annab, et Euroopa Liit nagu tunnustab kõigi liikmesriikide keeli ja noh, peab vajalikuks tõlkida dokumendid ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Staatuse koha pealt on seal muidugi väga kõva sõna, seal ei ole mitte mingisugust kahtlust, et olla säärase struktuuri struktuuri sees ametliku keelena. See on seal väga palju, see tähendab, palju annab keele staatust juurde. Loomulikult see, mismoodi Euroopa liidus sellises suures nii-öelda maade ühenduses asjad toimivad ja kommunikatsioon toimub, see on hoopis teine asi. Seetõttu, et ikkagi praktiline elu näitab seda, et, et inimestel on lihtsam suhelda, kui nad ei peaks vahetpidamata tõlkima kõigist 23-st Keldest kõigiga. See on üpris keeruline, see tähendab väga suurt bürokraatiamasinat, masinad, see on väga kulukas ja see on see Paveli müüt, eks ole, et jumal segas keeled ära sellepärast et inimesed ei saaks midagi suurt korda saata, see käib Euroopa kohta samamoodi, muidugi ideaalne oleks see, kui oleks üks keel. Samas Euroopa on väga selgelt öelnud. Ta väärtustab keelelist mitmekesisust ja mitte ainult siis neid ametlikke keeli, vaid ka väiksemaid keeli, nii et seetõttu noh, Euroopa praktiline elu võib-olla kisub sinnapoole, et inglise keel kipub peale tungimas, avas nii-öelda poliitilised prioriteedid annavad ikkagi garantii, et et seda ei, sellel hoitakse nii-öelda, seda hoitakse tagasi. Nõndaviisi mäel, saate kokkuvõte on veel tegemata ja saate kokkuvõte oleks sisukas ja mitte liialt lühike ja mitte liigne tormamine, siis me esitame kohe ära ka kuuenda küsimuse. Ja kuuspakk küsib, mitu protsent, tee moodustavad soome-ugri keelte kõnelejad Euroopa elanikkonnast Euroopa populatsioonist, mitu protsenti moodustavad soome-ugri keelte kõnelejad Euroopa elanikkonnast Euroopa populatsioonist ja me lubame, pluss miinuseks. Nõndaviisi ja ootame telefonikõnesid. Ma arvan Läks õigesti ja kes meile helistas Jaan kuskohast? Ja on Tartumaalt? Selge. Ma arvan küll, et te peaksite olema kirjas ühete, olete helistanud ennegi ja õigesti vastanud. Niisiis õige vastus on kolm protsenti ehk 22 miljonit on seda nüüd vähe või palju, 22 miljonit Euroopa suure Euroopa kontekstis. Pole kõige hullem ole kõige hullem, et täiesti. Me oleme pildi peal olemas omaette ja koos teistega, nii et ma ei näe põhjust nagu ei nukrutsema ega väga rõõmust hõisata, et kolm protsenti. Nii et võib-olla mõõdukalt pessimistlik või mõõdukalt optimist. Ma olen nagu natuurilt juba mõõdukalt optimistlik. Okei, aga nüüd täring ja vaata siis, kellele läheb, kellele võit ja raamatud. Kolm, kolm Marina, see on õiglane ka, sest Marina vastas tegelikult õigesti õigesti kahele küsimusele. Marina, ja me võtame teiega. Ja me saadame ära teile auhinnaraamatud ja need auhinnaraamatud on raamat number üks Jon Lucatzi juuni 1941, Hitleri ja Stalini raamat number kaks on saatejuhipoolne üllatusraamat ja selle te saate teada siis, kui te avate pakkimistele läheb, aga enne me võtame Teiega ühendust, sest tänane saatejuht ei tea, kas teie, kas teie andmed on meil olemas andmebaasis? Ma mõtlen aadressi või aitäh. Aga lõpetuseks, ma küsin Martin Ehalal veel keeleteadlasena, millise järelduse te teete, kui pikk periood peaks olema, et me saaksime rääkida, kuidas, millises suunas on muutunud üks või teine keel? Ega sellel ei ole ka üht, et vastus seetõttu, et keeled muutuvad mõningatel perioodidel kiiremini, Jel mõnikord jälle aeglasemad. Et kui me loeme näiteks vanu eestikeelseid raamatuid, mis on 100 aastat vanad või niimoodi, siis me märkame, et mõningad mõningad erinevused on nii, et järelikult 100 aasta jooksul keeli üksjagu muutub. Kui me üritame lugeda väga vanu raamatuid, ütleme esimese piibli esimesi pühakirja tõlked ütleme seitsmeteistkümnendast 18.-st sajandist. Et see keel on juba tunduvalt rohkem erinev. Nii et keele selline märgatav muutumine leiab aset, noh, ütleme nii ja siis 100 aasta perioodis, kes tahab nagu täpselt, jälgida, siis üksikuid muutusi võib muidugi oma eluaja jooksul täiesti kindlalt ja selgelt eristada, nii et et see kõik oleneb, millised perspektiivid võtame, kas me tahame näha suurt muutust või vaatame üksikuid väikseid asju, mis võivad nihkuda toimunud näiteks taasiseseisvumise aja jooksul eesti keelega eesti keelt nagu üritati, üritati venestada väga tugevalt Nõukogude nõukogude aja lõpul, kas, kas te võite siin ka juba mingeid mingeid muudatusi teha, et kas, kas see, kui sind surutakse, see aitab paremini hoida, hoida oma identne liteeti või keelt või, või see, kui sa oled täiesti vaba, kui sul kõik paremalt, vasakult, ülevalt ja alt tungib peale et siin ei ole üldse mingit kahtlust, kui surutakse, siis aetakse sõrad vastu. Ei, et selles suhtes identiteedile väike surve nagu ähvardus isegi kasuks, kui ei ole midagi, ei ole mingit survet, tee, mida tahad, ole, kus tahad, siis puudub ka nagu põhjus oma identiteedi pärast väga muretseda. Selge, ma tänan väga, Tallinna ülikooli. Professoreid Martin Ehalat ja sellega tänane Kuusbacki saadega lõpetab. Teema oli Euroopa keeled.