Teatavasti ootab meie planeeti maa aeglane soojussurm kui maapind on kaetud ühtlase hallid tolmukorraga ja väikeseks märgiks liikumises. Sellest suunast on ka tõsiasi, et et Briti saartel ei ole enam ühtegi eesti soost kirjaniku. Viimasena lahkus meie hulgast 74 aasta vanuses. See toimus 14. aprillil Einar Sandena. Tema eluloost ei ole palju rääkida, ta lahkus sõja lõpul üle Rootsi Briti saartele, jäi elama valssi kaartifyson, siis hoidsin pealinna ja seal veetis ta pikad-pikad aastakümned oma elust. Ta oli tahtnud saada nii meremeheks, kirjanikuks mõlemaks taga sai merd kündis ta ainult lühikest aega väga noore poisina aga tegutses ka Eesti meremeeste organisatsioonide juures. Tema teine valdkond aga oli kirjandus ja siin tuleb ära nimetada kirjastus nimega Borajas tõlkes, siis põhjatuul. Asi oli tegelikult alguse saanud juba enne teist maailmasõda. Too vaimuinimesed olid plaaninud luua kirjastust, mis Lääne-Euroopas tutvustaks eesti kultuuri. Nad tegid seda eeltööd enne teist maailmasõda ja kirjastus Vorias. Rajatigi ametlikult teisel sõjapäeval tähendab siis teisel septembril 1939. Ja see kirjastus saigi eesti kultuuri tutvustajaks läänes peamiselt inglisekeelsete raamatute kaudu. Kirjastus tegutses 60 aastat ja avaldas 47 raamatut. Aastast 75 sai selle kirjastuse omanikuks Einar Sanden ja ta on öelnud. Tiraažid olid tavaliselt 500 ja 1500 vahel. Raamat tasus ennast ära siis, kui tema tiraaž oli umbes 800. Tavaliselt maksis Einar Sanden oma raamatutele peale. Aga pärast seda, kui Einar Sanden oli saanud selle kirjastuse omanikuks, omandas kirjastus ka rõhutatult poliitilise värvingu. Nii et Nõukogude Eestis ilmunud teatmeteostes, mis rääkisid Elis eestlastest, rääkisid eesti pagulaskirjandusest Sandeni nime tihti seal ei olnudki. Sander on ise avaldanud õige palju omaloomingut, need on põhiliselt poliitilise sisuga põnevusromaanid, kus väljamõeldis on segunenud faktidega. Ta on kirjutanud ka näiteks päris eesti kirjanikust Erik Schmidti monograafia. Tõsi küll, inglise keeles ja eesti keeles ei ole see ilmunudki. Kuid hämmastaval kombel sai Einar Sandeni kõige väärtuslikumaks teoseks tema viimane romaan, mille ta oli planeerinud kuue köitelisena. Sellest ilmus neli esimest köidet Einar Sandeni varasemast eluperioodist. Vähemalt väliseesti literaat Hellar Grabbi on pidanud seda Einar Sandeni kõige väärtuslikumaks tööks. Ja nüüd ongi meie stuudios selleks, et kõnelda Heinar Sandenist temaga Ameerika Ühendriikidest Hellar krabi. Ja ta alustab esimesest romaanist, mis Heinar Sandeni loomingust tähelepanu väärib. See raamat on pühendatud 56. aasta sündmustele Ungaris. Aga põhiosa teosest toimub siiski eesti pagulasüliõpilaste hulgas. Hellar Grabbi. Selle romaani tiitel, Ungari sügis, seal ta räägib küll Ungari revolutsiooni sündmustest, ta laseb ühel tegelasel Budapestis ära käia, kuid põhilised see on see romaani Eesti üliõpilaste elust Inglismaal. Ja see on väga huvitavad need sotsioloogilised ja pagulasskulptuuri, ajalooliselt ja ühiskonna ajalooliselt. Kuidas eesti üliõpilased võõras inglismaakeskkonnas viiekümnendatel aastatel katsusid eestlasteks jääda ja selle taustal toimub siis Ungari mäss, see kuulus Ungari revolutsioon 56. aasta oktoobris-novembris. Ja kahel tegelasel mõlemad eestlastest sõbrad, inglased. Ta laseb neil Budapestis ära käia. Selle tõttu läks legend lahti, et Einar Sanden ise käis revolutsiooni ajal Budapestis ja see tage hakkaski seda arvama. Aga ega ta ei kippunud seda legendi ümber lükkama, ta püüdis jätta nagu muljet, nagu ta tõesti oleks käinud. Ei valetanud otseselt, et ma käisin Ungaris, aga näiteks kirjanik Elin toona temani teaga aastale, ent veidi noorem Einarist ütles, et kui Einar Londonis olid väljas käinud ja siis Einari kogemata klaasi punast veini ümberandjaks üteldud. Klaastokkaid on umbes, kui veri voolas Budapestis. Sina küsisid tema käest otse seda asja, ma küsisin pärast hiljem, et kas sa käisid Budapest või ei käinud? Ta vastas. Ei, ma ei käinud, et kirjanikul võib ju fantaasia olla. Nonii aga sellegipoolest. See raamat tekitas siinpool piiri väga paksu verd. Mitte niivõrd Ungari sügis, kuid tema üks järgmisi raamatuid, mille pealkiri KGB kutsub Eevet, mis ilmus ka inglise ja rootsi keeles. See on raamat sellest, kuidas üks eestlanna nyt Inturisti giid hakkas KGB agendiks selleks, et pääseda Rootsi, kus ta oli kohanud Eestit külastanud ühte pagulasnoormeest. Ja Inturisti giid oli ju niikuinii teataval määral KGB-ga seotud isik. Kuigi ma ei kutsuks kaugeltki mitte kõiki, kes keedid olid KGB agentideks. Aga talle tehti otsene ettepanek, et ta luuraks Eestit külastanud väliseestlaste järgi. Ja ta nõustus sellega, kuna tala anti lubadus aasta pärast koos oma emaga Rootsi emigreeruda. Ja Sanden kohtas seda preilid võitsid Rootsi, milles juba prouad ja see tema tõsielu jutustusele. Ta kirjutas romaani KGB kutsub Eeweet inglise Keyczybeegolingiiv mis on ehk kõige Teoseid, mida ta on teinud ja kuna ta nähtavasti sõna-sõnalt paljudes kohtades kasutas selle dieedi mälestusi, siis kõlab autentsena, see ei ole mitte väljamõeldud spionaažiromaan, vaid tegelik romaan. Mis olid tema enda isiklikud suhted selle naisega? Ta pärast abiellus selle tegelik EW tegelik nimi oli Irja trumm ja see endine giid ja agent elab praega Stockholmis. Irja Sandeni nime all. Tuleb siiski ära nimetada, et kui Sanden läks Inglismaale, siis tema naine talle järele ei läinud ja perekond nagu lakkas olemast Päris abielu nad kahtlematult elasid alguses koos, aga nüüd Heinar läks tagasi Inglismaale ja Irja ei tahtnud Inglismaal elada ja irootsi. Aga see raamat vihastas hirmsasti Eesti vastavaid organeid ja nad organiseerisid ühe päris vaimuka vastulöögi. Nad avaldasid kodumaa lisana ilmunud vist selle peale, faktid ja kommentaarid, ma ei mäleta täpselt, avaldasid retsensiooni ühele Einari luuretegevust käsitleda raamatule väga huvitavalt kirjutatud retsensioon või arvustus. Ainuke häda, et sellist raamatut ei olnud olemaski ja paljud uskusid, et see raamat on ilmunud ja ütles, et oi-oi, et nüüd vaata, kui sa retsensioon, retsensioon oli kirjutatud. Selle KGB kutsub Eevet mõju pareerimiseks ja Sandeni kahjustamiseks ja Sandeni ise möönased, väga vaimukalt kirjutatud retsensioon, üks targemaid asju, mida KGB on teinud. Enne kui me neid teemasid jätkame, mainime ka ära, et tema isa ei, tähendab siis ilma H'ta kirjutatud läks ju samamoodi Ameerikasse, jättis ka oma perekonna maha, nii et siin on ka nagu niisugune järjepidevus või või ma ei tea, kestvus. Jah, ma peaks mainima, et Einar Sandeni tegelik nimi sündides oli Freed Ein Ta isa oli major Johannes Hein aga lahkus oma perekonna juurest, kui Einar oli väike poiss jäi edasi kontakti ja Einarile. Tema mitmes romaanis võib näha, kuidas isata poiss kasvab üles ja nii, nii et see avaldas talle teatud psühholoogilist mõju tema raamatut, et sisu osas. No ja ka niisugune küllaltki oluline detail, kui Einar Sandenist sai Einar Sanden, et ta võttis uue perekonnanime, siis isa ei olnud sellega üldse nõus. Ja kunagi, kui ta oli, ma täpset aastat ei oska öelda, aga ta oli täiskasvanud poissi Inglismaal. Ta otsustas oma nime Freed ein, mis kõras saksapäraselt Inglismaal pärast sõda see ei olnud ehk kõige lugu, peetum, saksapärane siis oli ju. Sakslased olid veel vaenlased ja ta võttis oma uueks nimeks Einar Sanden. Ja taibanud küll lõpu e peale seda konksu või aktsenti, aga paljud skandinaavlased hääldavad Sandeen. Ma arvan, ta nägi seda ette või ta sellega arvestas. Ja see nimi kirjaniku nimena kõlas kahtlematult parem Sandeen kui Ein. Nonii nüüd Seressan teeni järgmine oluline teos, millele sa tahaksid peatuda, Hellar Grabbi. Räägime tema kaksikromaanist loojangul lahkume Tallinnast ja süda ja kivid, mis lähtuvad sellisest isikust kui Karl Säre, EKP esimene sekretär 40. 41. aastal, kes langes sakslaste kätte Tallinas ja arvati, et ta lastakse varsti maha. Zare, kuula, süle, teine tuntud isik, Evald Mikson, kes noore mehena töötas julgeolekupolitseis ja kellel oli ülekuulamisprotokoll kaasas Islandil, kus ma käisin ka kord Miksoni ja kuulsin temapoolset versiooni. Aga Sanden lähtus, et Karl Säre, sakslased jätsid ta ellu alguses sellepärast rastet teda vajati tunnistajana sakslaste käesolevas Kopenhaagenis. Ühe eesti kommunisti mõrvaprotsessis on kõik nii keeruline lugu, ma ei, ma ei räägi pikemalt sellest. No isegi see, kuidas säre kinni võeti, see on ka niisugune väike, niisugune kriminaalne novell. Jah, see on tõesti muidugi nüüd, uuema ajalooraamatud on selle kõik ka välja toonud ja nii, et sakslased ei lastud saret maha, vaid hakkasite teda kasutama. Aga mis tast pärast 40 neljandat aastat sai seda võib-olla eesti kaapo nüüdseks välja uurinud, aga nii palju, kui mina tean, keegi ei tea, aga Sanden lähtub sellest just ja laseb Särel kerkida üles. Argentiinas. No see oli üks neid versioone, tema kadumise võimalikke versioone See aga see on Einari poolt välja mõeldud versioon ja tegevus algab loojangul, lahkume Tallinnast sellega, kuidas üks eestlasest Ameerika keskluureametnik saadetakse Argentiinasse kindlaks tegema kas see isik, kes pretendeerib olla Zare, ongi saare ja siis selgub, et ongi ja ameeriklased annavad talle. Huvitav, miks Ameerikas kui Inglismaal selle vastu säre lubab pagulasvooluga välja saadetud KGB agentide nimekirja, mille ta on Tallinna kuskile peitnud, ühte teatud maja korstnajalga ja see sündmustik juba selle dokumendi otsimine on siis sellel loojangul lahkume Tallinnast poendiks. Jaak, noor eestlasest ajakirjanike-Inglismaal värvatakse inglise luure poolt seda nimekirja Tallinnast ära tooma. Ja mis siis kõik juhtub ja need on seal kahe romaani põhis, sündmustiku telg. Loojangul lahkume Tallinnast, toimub päämiselt läänes, aga süda ja kivid toimub päämised Eestis, kus peategelaseks on siis sireli nimeline parteikunstnik väga hinnatud kunstnik partei poolt, aga kes on ise küüniline kan ammu läbi näinud kommunismi pettuse kui nii lihtsalt ühesõnaga öelda. Aga töötab ikka KGB-le edasi, sest et see võimaldab talle hea elu. Okupeeritud Eestis. No aga selle ajakirjaniku, selle inglise ajakirjaniku paljud eluloolised faktid ja daatumeid langevad tema enda omadega kokku, kuidas sina fantaasiat ja tõsielu segatuna kommenteeriks, seda? See on tõsi, selle eestlasest ajakirjanikku, kes saadetakse Tallina seda sääreagentide nimekirja tooma. Margus Tamm, istunud romaanis selle nimi selle eluloo eluaastad ja tagapõhiõhtu peaaegu täpselt Einar Sandeni endaga. Muidugi, see on tema fantaasia, tema ei käinud Tallinnas seda dokumenti ära katsuma, särad seda ei saadud kätte. Margus Tamm kukkus vangi Tallinnas ja veetis 10 15 aastat KGB laagrites. Nüüd romaanis. Aga Einari kohta võib öelda küll, et ta seikles pestis, kui oli kommunistlik noorsoofestival, siis ta jagas seal vastu kirjandust. Ja kui Helsingis toimus järgmine kommunistlik noorsoofestival, see oli vist 62, kui ma ei eksi. Siis oli Einar seal jällegi kohal ja läks isegi kaasa. Eestist saabunud festivaligrupp ööbis reisilaeval Gruusia Nõukogude laeval. Läks nendega või võib-olla veidi kergemeelselt sinna laevale napsi võtma ja tema versioon on, et talle olevat antud unerohtu. Sisse jäi magama ja tema. Mõned asjad ära võetud. Jätame selle tema kui kirjaniku südametunnistusele Lynnit huumoriga öeldes, tähendab, ta käis laeval Gruusia. See on tõsi. Mis temaga seal juhtus, aga sellele vaatamata 65. aastal võttis vastu veksa väliseestlastega suhtlemiskomitee kutse ja saabus 65. aastal Tallinn kolmeks neljaks päevaks. Ta sellest kirjutas mulle artikli Manassega. No omamoodi julge tegu, sest palju siis veel ei käidud, muide, minu vanaema käis juba siis kolmandat korda Eestisse, Stockholmist julge naine oli. Ta ei saanud ehk kahtlustada saare nimi, kari otsimises. Ei, ta ei tegelenud poliitikaga, sellepärast olla sai aga nüüd edasi need asjad kui Sanden on tundlik poliitilistes asjadest, temal on väga tundlik poliitiline närv. Kas näiteks inglise luure ei tundnud tema vastu huvi? Ma arvan, et tema ei olnud inglise luureagent, aga Tal võisid olla kontaktid, mitte Alfons Rebase kaudu. Rebane juhtis ju teatavasti inglise luureoperatsiooni Eestis, mis ei läinud kõige paremini korda. Jäänud rebast juhtis endine Inglise luurešeff Eestis Mciven ja sander tundis Mcivonid perekondlikult juba Eestis lapsena. Nii et ei ole võimatuid, Mäkibensandenit mõnikord konsulteeris, kuigi ta elas nii, ütleme üksikuna koos emaga seal kaardis. Tal oli laialdane kirjavahetuse tutvustanud üle maailma. Aga nüüd ka niisugune huvitav detail, mille üle võib ka arutleda sakslaste luurejutt, sellaarius ja inglise luurejuht olevat ka koos viina võtnud. Seesama Mäkeebil, keda ma mainisin, juhtus olema see aeg, mitte Sandenite, vaid Einide Sandeni oli tegelikult ein nende perekonnatuttav, kuna noore Fredeini vanaisa aias Mäkibeni isa olid mõlemad metsakaupmehed. Ja ta toob ühes teises raamatus Nixoni eluloos toob ära huvitava juhuse, kuidas umbes 30 80 30 90. aasta talinas sünnipäevapeol olid ühes lauas inglise luurejuht Eestis ja Saksa luurejuht Eestis ja kuidas nad sõbralikult Sandeni vanaisa vanaemaga pühitsesid Inglise luuraja Natyyboni sünnipäeva. See on kõik nii, mitte keeruline, aga pikk lugu, nii et jätame selle sellega. Nonii üks intrigeeriv lugu on seotud ka Alfred Rosenbergi ka Tallinnast pärit mehega. Mis see oli, kui nüüd lühidalt refereerida. See lugu on seest maas viimase romaanisarja hommikutunnid teises köites, mille pealkiri vist on näod ja maskid, mis kirjeldab, kuidas siis Einide perekond see aeg oli sandel Eini nimega jõudsid venelaste eest põgenedes Põhja-Saksamaale Flensburgis lähedale, kus juhtumisi samas majas oli peidus kuulus baltisakslasest natsi neur Rosenberg ja Hitler oli juba ennast maha lasknud. Saksamaa juht oli admiral töönid ja Rosenberg oli palunud Einarid katsuda sokutada ükski Rosenbergi kiri töönitsi kätte. Ja Einari, see õnnestus mitte isiklikult üle anda, aga kellelegi jälle tutvuste kaudu. Ta oli siis 12 kolmeteistaastane poiss. Ja kui ta juhtumisi KUI töölitsid Eskorteeriti Flensburgis või oli see mõni teine väike linn tänavatel, inglased ei olnud nii karmides korteerijat, kui näiteks KGB mehed oleks olnud siis üks tuttav, mereväe kapten näitas Einari peale ja ütles, et see on see poiss, kes selle kirja sulle sokutas ja töölisi oli patsutanud õlale ja ütelnud Einarile tuubisterletste tähendusest saaled viimane, kes oma ülesannet Suur-Saksamaa jaoks täitis. Tähendab, Einar võtab huumoriga, aga seda ta väitis olevat olnud tõsi. Veidi uskumatu, see on aga, aga elus juhtub veel imelikumaid asju. On aeg jõuda Eesti võib-olla kõige edukama või tuntuma luuraja spiooni juurde. Eestis tunti teda kui keeleteadlased, Tartu ülikooli õppejõudu tuld ava oli tema nimi oli vist kateedri juhataja koguni, aga kogu selle loo algus, mis oli selle algus? Me lähtume siiski Sandeni raamatust mitme näo ja nimega, millest maa kirjeldab, niipalju kui talle teada oli sel ajal Artur haamani spioonilugu. Tema oli Eesti välisministeeriumi kõrge ametniku tuldava poeg haaman tuldava eestistas enda nime 30 aasta lõpus, nii et nii et need mõlemad nimed figureerivad võrdväärsena ajaloos tuldava haaman dema. Väidetavalt põgenes üle Karjala Rootsi 50. aastate keskel umbes või. Aga isegi see üle piiri põgenemise kohta on lugu hea, kuidas ta ennast kindlustas või kuidas. See oli tegelikult ilmselt ikka suur operatsioon, aga kuidas seal läbi mõeldud või ette valmistamas? Ka mis, kuidas KGB seda läbi mõttes tegelikult seda Läänes täpselt ei teata, aga ma. Raamatuid oli nii-nii palju ja neid versioone ma sellele ei oskagi praegu vastata, kuid see oli läbi viidud siiski, nii et alguses nii eestlased kui Rootsis uskusid eriti tema perekondliku päritolu tõttu kõrge Eesti riigiametniku poeg. Et Ta tõesti õnnestus põgeneda aastate jooksul, eriti ameeriklased, kui ta tahtis Ameerikasse tulla. Ta kuulati põhjalikult Washingtoni lähedal Aleksandrias. Ja ameeriklased jõudsid arvamusele, oli enne juba kahtlusi, et ta on välja saadetud agent ja teda sundkorras saadeti Ameerikast Rootsi tagasi. Ja seal ta ka jalgealune muutus ilmselt kuumaks ja ta siirdus tagasi Nõukogude Eestisse, kus ta lõpetas oma seiklusrikka elu emeriitprofessorina. Ta oli väga intelligentne mees, mina teda kohanud. Aga tuldava, kes on kohanud intelligentne mees suurkeelte lingvist, polülingvist ja. Ameerikasse läks ta ka ühele ülemaailmsele kere meeste konverentsile ja seal ta vist jäigi ameeriklastele näpata. Ta jäigi vahele ja seal ta saadeti tagasi. No ja, ja siis oli veel ka niisugune nüanss, kuna tal ei olnud Rootsi kodakondsust, isa oli teda kerge võimalik mõjutada, tal ei olnud ühegi riigi tuge. Vaat seda ma tõesti ei oska praegu öelda, kas ta oli Rootsi kodakondsus. Rootsi võimud andsid talle passi kui mittekodanikule. Jaa-Nuias muidugi, aga kui juba Ameerika, Rootsi luure olid sel ajal nii palju kontaktis ikka, et Ameerika luure teatas, et meie otsus või meie järeldus haaman tuldava kohta, et ta on nõukogude agent, nii et Rootsi valitsus hakkas talle ka kõõrdi vaatama. Kuigi ta võeti Rootsi tulles haamanduldava, valiti, Pagulase esinduse juhatuse liikmeks ja võeti rõõmuga Eesti üliõpilaste seltsi sisse ja köik ta petis, eestlased ikka täitsa ära oli ka kahtlustajaid, aga just tema perekondlik tagapõhi ja ta isa vist kuuluvuse Essija pärast hiljem muidugi hakati, ütlevad mina juba ammu teadsime, ammu teadsin, aga see oli tagantjärgi tark, kus aga seda mainige siin saates ainult selle tõttu, et Einar Sanden kirjutas raamatu sellest haaman tuldava juhtumis terve raamat mitme näo ja nimega. See raamatu pealkiri. No aga kas teda tabati, kas ta oli mingisuguses kontaktis mingisuguste residentidega või kas tal näiteks mingisugust mingit Tšifreid või midagi leiti või kas oli ka mingisuguseid asitõendeid? Minu teada mitte ja sellest Einar oma raamatus ka ei räägi. Einar kohtas isiklikult haaman tuldavalt Rootsis 50. aastatel, lõpus või Rootsis toimus Eesti rahvaülikool kiimo nimelises asulas ja haamanduldava, pidas seal loenguid ja, ja võttis osa ülikoolist ja sai tuldavaga tuttavaks. Ja kui Einar ma ütlesin, külastas Eestit vaatamata õnnetusele enne reisi Rave Gruusia külastas Eestit 65. aastal, siis tartus veksa viis ta kokku tuldavaga ja ühes manas ilmunud artiklis Einar kirjeldab, mis juttu nad siis Tartus kas restoran Volga kõrtsis või ajasid ja tuldava olevat katsunud ikka selgeks teha, et ta on õige mees, aga olevat võrdlemisi vintis olnud. No ühesõnaga, Heinar Sanden istus oma saatjaga ja siis ülikooli õppejõud tuli nende lauda hakkas siis rääkima, pakkus vist isegi töökohta ja hakkas rääkima. No õiget testi meeste tööst Eesti hüvanguks umbes nii. Ja aga tõenäoliselt see kokkusaamine ei olnud juhuslik. Veksa oli KGB-ga seotud organisatsioon, kuigi ta ei olnud nii hull, kui siin mõned arvavad, aga ikka KGB juhatas veksa tegevust ja see, et Sanden tuldavaga kohtus see oli, ma arvan, organiseeritud juhusena. Ja ja see on selge. Aga mis mulje sul on, kas Tartus Tartu Ülikoolis olid need lood teada või kuidas seal jutud liikusid? Seda ma ei oska vastata muud, kui öelda, et oli siiski veidi imelik. Kuidas avalikult KGB agendiks tunnistatud isik, tomite muidugi nõukogude maal, aga läänes töötas rahulikult Tartu Ülikooli õppejõuna aastaid ja ma olen kuulnud, et väga lugupeetud õppejõule, nagu ma enne ütlesin, oli, oli tegemist intelligentse isikuga. Madaljaama erialal ikka silmapaistev inimene. Ja aga, ega Einaril, kui Sandensele teemast raamatu kirjutas, siis ei olnud üksikasjad tuldavast veel teada ja ei ole siiamaani peensusteni teada, kuidas KGB tuuldavad kasutas. Me jõuame rääkida veel ühest nimest. Mikson, ta oli omal ajal Eesti poliitilise politseitöötaja ja kuidagi siinpool on väga need omaaegsed organeid ja, ja propagandatöötajaid on seda, miks sa neid kuidagi väga hammaste vahel hoidnud. Kas sul on ka niisugune arvamus? Üheks mõjuriks on rahvusvaheline juudi kogukond, kes väidab, et Nixon olevat aidanud kaasa sakslastele juutide vangistamisel. Keegi pole süüdistatud Nixoni juutide maha lasknud tapmises, aga vangistamises ja küsitlemises juudid väidavad, et neil on selle kohta tõendid eesti kaapo, nagu ei ole seda otseselt ütelnud. Aga nüüd Sandeniga seoses niipalju, et Einar kirjutas Eevald Nixoni eluloo selleks, ta külastas korduvalt Islandil elavat Miksoni. Ka mina käisin Islandil Miksoniga rääkimas. Miks on, jättis väga soliidse mehe mulje? Ta oli tuntud sportlane, ta oli Islandis nüüd rajanud sauna ja kus käisid Islandi kõrged poliitikud ja ta oli väga lugupeetud mees Islandil ta kaks poega olid Islandi rahvusmeeskonna jalgpallurid. Ja Einar kirjutas Nixoni eluloost pika ingliskeelse raamatu, mis esmalt ilmus islandi keeles. See oli vist tulest jäämaale või mingi niuke Pealkiri from Saayer toa Island, ma arvan, oli see raamat tõlgiti hiljem eesti keelde ja on eesti keeles ilmunud. Lisaks ühe mehe loole on tal ka niisugune avaram perspektiiv ja seal on ka palju huvitavaid fotosid. Raamatu lõpus. Ja kirjutades Nixoni eluloo, Einar kogu aeg annab Eesti olukorra tausta, nii et see on ka teataval määral kraamati Eesti lähiajaloost. Seal on sees kase särejuhtum, seal on sees Mäkibeni sellaariuse juhtu, mida ma mainisin. Muide, eestikeelses tõlkes ei ole vist kõiki asju sees. Ma ei ole lehekülg leheküljega võrrede, mul on tunne, et mõned asjad on sealt välja jäänud. Aga see inglisekeelne versioon on kolm-nelisada lehekülge ja väga huvitavate dokumentaalfotodega. Oma elu lõpu poole andis ta kolm aadressi tema aadresskaardi FIS siis Lõuna-Hispaanias ja kolmas aadress oli tal Tartust. Ta ostis Tartu esinduslikkus ilusas majas endale korteri. Aga üks liiklusõnnetus vist rikkus tema elu viimaseid aastaid suuresti. Ja ta jäi kardifis auto alla ja murdis mõlemad jalaluud. Ja kuna ta liikumine oli siis takistatud, siis ta võttis kaalus kõvasti juurde ja tekkis see, mis vanematele, sest see tekib suhkruhaigus, selles eakas teda kiusama pidi insuliini võtma. Aga kui haaman tuldav oli mees mitme nimega, siis sander meesmit kah mitme nimega, aga ka mitme koduga. Tal oli kodukardifis Kataloonia rannikul Vahemere ranniku DiaTart. Aga ma lõpetaks Einar Sanden sündinud Fred. Ein oli üks kõige Eestist huvitatud mehi. Tal oli loendamatud raamatuid eesti kohta. Ta tegeles kogu aeg eesti küsimusega ja tema May kutsustusega sugugi mitte maru rahvastuseks. Ta võttis paraja huumoriga kõiki asju. Tema oli kaardifis nagu üks vaatluspunkt üle maailmakogus. Andmeid Nõukogude Eesti kohta ja pagulase asjade kohta oli väga teadlegi, oli veendunud ja sügav eestlane. No nüüd, kui mõni inimene kuulab meie jutuajamist, siis ta küsib, et noh, et mis oleks siis siis need raamatud, mis peaks läbi lugema, kõiki niikuinii ei jõua, mis on nagu väärtuslikumad Siin sain, ma arvan, pool tosinat raamatut mainitud kõige rohkem ma siiski soovitaksin tema autobiograafilist romaani hommikutunnid selle esimesed kolm köidet. Ja siis võib-olla, kes tahab KGB nostalgiat, siis tema eesti, inglise, rootsi keeles ilmunud dokumentaalromaan KGB kutsub Eevet. Aitäh selle jutuajamise eest, Hellar Grabbi. Kuulaja rollis oli Martin Viirand. Me kordame seda saadet täna öösel kell üks.