Nonii selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tõlge. Vene filmida, kuulata teine kuulamiseks. Palun kogunev kus ema oma väga selge tähelepanu Hotell ei mõjuta jah, no nii tema tähelepanu. Tere hommikust. Tere hommikust, head kuulajad. Meil on stuudios Tiina Vilu ja Toomas Tross ja ongi alanud järjekordne perepilt. Ja tänase teema sissejuhatuseks tervitame Teide toreda lauluga, mis räägib toiduteemast. TuuleMupale kinni Hoiemad, tõmban lõppe ihule. Šampale kõik mõnusalt istuma, mahume. Kõik on värske. Selline oli siis tänase saate avalugu omamoodi toidu globi, avame avaneb ka meie tänases saates peripilt räägib toidust ja toitumisharjumustest. Me vaatame kooli kööki ja vaatame kodukööki. Tundke ennast raatide tagal taga vabalt ja maitske meie saadet verepilt jäädvustas helilindile eri vanusegruppide toitumisharjumusi ning lasi neid kommenteerida oma ala asjatundjatel. Nii otsesõnu kui ka neid, tsiteerides. Tervist, head isu. Kas teil on praegu söögivahetunni, mis teil täna süüa oli? Valge, kuidas maitses? Miks ei maitsenud seekord? Ma ei tea, Sänne paha, aga meil oli ka mingi pasteedivõileiba. Kas selle tõite ära? Ei, miks? Sina ei söö pasteeti? Kuidas teistele borš vait? Ei maitsen, sa pole proovinudki alles, tulid ju, ei ole, aga ma ise üldse porsuv ja teised põhimõtteliselt peaaegu pool seisukohast. Aga teil on siin laua peal väga ilusad, sellised kukli, saia, tükosteneed, sööta ära. Mina tavaliselt seda ise ei jaksa, millest su kõht täis Sa pole, siis õppis, selge, sina sõid borši kaste, üldiselt sööte vahetundidel. Ja mul on küll suur parv tüdrukuid ja pooled ütlevad, et nad söövad ja pooled ütlevad, et nad ei söö. Räägime nendega, kes ei söö, miks te ei söö? Mulle ei maitsekoolidele, haiged masinaid, mängarane ja ainult tavalisi viinereid. Kolisin halvanud näidet, kui ka oli, seal läks samasuguseid täidet nagu kades, nagu pelmeenide frikadelle ide, nii edasi normaalselt läinud, et siis maseks. Nii, mis teie ütlete, teie sööte kooli ja Jaani naine on hästi headmine. Arseen vahepeal ei see vahepeal Yalerite jääda, te tulete sööklasse ja vaatate, mis süüa on. Ja millal te siis otsustate, et seda ma söön ja seda ma ei söö, kui te pole proovinudki. Mina tegelikult läheb nuusutanniesi. Et iga vaataja on ja siis nagu mulle meeldib, sina, see ei mina tavaliselt vaatan, kui palju rääkimisel mulle ei meeldi väga rasvased toidud. Toidud on nii head, ei ole. Millised koolitoidud Teile meeldivad nendest, mida teil koolis pakutav magan. Miks teile makaronid meeldivad? Naera niiden, samasugused, nagu rääkisid normaalseid siukseid, makarone. Juuksekarvad teie, kes te tavaliselt ei söö, kas teil kodus hommikust sööte ja mida te tavaliselt hommikuks sööte? Hoovinio, jää siis mingeid võileibu, me vähem see, nagu ma vahelise eaka hommikul ma tavaliselt ise minu n, aga kuidas sa siis vastu pead, kui sa hommikul ei söö ja koolis sa ka ei söömiskeldreid süüa saada? Lihtsalt, mis su ema ja isa sellest arvavad, midagi, mis sa kodus siis seda misse. Aga sa tunned ennast väga hästi, mõnikord pea ei valuta, ei valuta, ei valuta, minul on kodus jalagi keem, Cap täiti, täisid, kui koju lähen ja kui kadusi jälle, siis leiad ikka midagi hamba alla, kas teen endale võileiba või teed ise midagi keeta nendele makarone või midagi sellist, mõned kilkeid käisid siin juttuvad läbi, et, et kes ei söö koolis, siis ta tuleb ja nurrub teistelt, kas teil on koolis toit kaasas ja miks see kooli süüa? Mõnikord kui on halb? Aitäh sellepärast, et muidu läheb kõik puhveti jaoks raha ei ole, siis on ikka parem, kui näiteks puhvetis on liiga pikad järjekorrad. Pommid kaaslasega veel mingid niuksed asjad, aga täna ei ole, mine võtame nüüd ühe päris tavalise päeva pidades. Ja millal te sööte? Hommikul ma tavaliselt ei söö siis koolis ma söön midagi, mis seal on, kui see on normaalne ning siis õhtul jänese, mis keldri, sinu õhtune on tavaliselt emme-issi teevad kell kaheksa või üheksa. Kuidas sinul on? Mina söön hommikuti putru, kuna minu ema teeb kogu aeg hommikuti putru, siis koolis maa, eriti see lõuna maailma kodus seen, näiteks piima ja krõbinaid ja õhtul ma söön seda toitu, mida emme teeb. Nii et sinu kõige tõsisem püük on alles õhtul, mis kell see on, see on umbe kell kuus või niimoodi. Aga mõnikord on, mul on laulustuudio ja siis ma sain hiljem. Kas sinu ema on sellega rahul, et see nii on? Jah, sa tunned ennast hästi ja hommikul ma söön tavaliselt põtra neljavilja ja lõunal söön koolis seda, mis kokad teevad, jää õhtul, oleneb, kas emme teeb siia või siis igaüks teeb endale ise, mis ta tahab, mina siin hommikul võileibu ja teed ja siis lõunal seda, mis koolis on. Ja õhtul seal seda, mis selle veel. Mis kell sinu õhtune söök on umbes kuue paiku ridade kooli puhvetist osta, mina tavaliselt ostan, mingeid sai või jogurtit, juua ja kommi, ma ostan väga vähe saiakesi komme, Alicetan, Rumingaagedamoznen, moorapeasid ja muid asju, mis seal on. Aga kui sa koolis lõunat ei ole söönud, et kas see on siis nagu hea, kui sa lähed, ostad rummikooki? Ei, see ole hea, sellepärast et need paksukesed ja siis ma üritan mitte süüa. Kõigi imestades, kas mõnikord emad-isad ütlevad teile, et vot seda sa võidust ja seda sai ja nii, mida sa tohid osta, mida sa ei tohi osta, tegelikult ma ei tohiks, sai osta mõni igal aastal mõningad. Ma ostan porgandeid ja niimoodi ma olen allergia, nii et tegelikult ma teistkümnesse kommi osta. Kas teil müüakse kooli puhvetis porgandiga ja mida seal veel müüakse, kaalikaid, mõnikord õunu, pirne ja ploome, viinamarju ja, ja kuivendatud mineljaga, see on ju täitsa tore valik, aga ma tahan ikkagi selle koha pealt teada, et kuidas sinu vanemad sellesse suhtuvad, kui sa hommikul koolis ka ise ostad, ainult moorapead, mis keldris kodus õhtul sööd, niisiis kama, jõuan koju. Teisipäeviti, neljapäeviti, imeasi on kuskil võib-olla kell seitse ja teistel päevadel kuskil tegus. Aga kas sul koolis läheb hästi ja on sul peavalud või kõhuvalud? Ei? Mul on vahepeal niimoodi, et mul hakkab pea valutama, nii palju mõtlen. Ja aga kuidas teile tundub, kas te oma arvates toitude tervislikult õigete toitume Einari ja mõnikord eye näiteks täiskasvanud ütlevad, et tervislik, täitev selliseid näiteks no ütleme, kaalikad ja kartulid ja porgandid ja kõik sellised juurviljad ja hästi kui seal üldse säilitusaineid sees, aga ma ise sellise karbitäie salatit söönud minema mul ema teeb kodus ise, muidu väga maitsvad tiitel paneb sinna sojakastet siis see, mis teeb asja liiga maitsvad. Kas õpetaja peab teid nagu kuidagi natuke sundima ka, et olge head, palun, sööge ja mõnikord on niimoodi, kui ta tuleb, siia kihtidena sööge ja nii vähe ei või mõnikord tuleb ja ma ei pea üldse keegi. Niimoodi rääkisid neljanda klassi tüdrukud, sellised olid nende harjumused ja eelistused, aga anname sõna veidi vanematele. Tere. Mul on teile kõigile üks küsimus, te olete kõik 11. klassi õpilased, missugune on teie toidulaud? Rikkalik, väga palju salateid ja liha, väga tervislik ka iga kord erinev või on taime, Rootsis on lihaga mõningat, mõnikord on põnev, mõnikord on iga, mis teeb toidulaua põnevaks. Tervislik ja mitmekülgne. Värviline Mismõttes, selline mitmekülgne, päriselt värviline värvid on ikka, ma sain ka kõike, kõik tonaat, palju liha. Mis te sõite täna hommikul, ma ei mäleta, kas sa tõused hommikul üles ja siis sa mingi aeg midagi sõid? Ei mäleta, aga ei õitse midagi ja kohvi kõrvale sõid ei mäleta. Mis sina sõid hommikul lihapirukaid ja endina, kus sa piruka said, ehitus kodus, eile sai ostetud. Mina sõin täna hommikul mannaputru maasikamoosiga, väga hea oli kohvi jäimiale, mäeks putru, kaerahelbeputru ja piima, kra kaerahelbeputru ja võileiba ja kohvi? Ei, see on. Millal sa esimest korda päeval sööd, siis, kui koju on veel ees ja mis sa siis sööd erinevaid asju ise emana? Mis seal tavaliselt ema teeb traadi ja selliseid erinevaid näiteks eile õhtul, millal sa sõid kartulit kanali ära, kuidas sa vastu pead, kui sa sööd? Alles õhtul olen harjunud väsimustunnet, päeva, Aegi tunne. Kas te sööte kooli sööklas või endale oma söök või te sööte seda, mida pakutakse puhvetist? Kuidas keegi, mina ise üldse lõuna Aegi seltse. Kui koolis olen, siis mitte, ehk siis hommikust ja siis järgmine kord, kui koolist oled koju läinud, kes siis sööki teeb seal meie, ema, millist sööki sa eelistad, tervisliku. Missugune on sinu tervislik söök? Tavaline söök? Kui väikesed lapsed sõltuvad toitumisel oma vanematest, siis nagu kuulsime ka noored on väga sõltuvad oma vanematest, sest nende teadlik toitumine on suhteliselt kaootiline. Kuid kuulame nüüd, mida arvab toitumisest 15 aastane Liis. Andmeid kütte, enamasti võileiba või siis hääl ka näiteks kellakseid. Kas sa sööd koolis ka ja enamasti on seal, kes kartuleid või makaronide siis mingi lihase juures, kas sa sööd alati koolitoitu või sätted järgiga? Ikka alati? Kuidas sinuga klassikaaslastega on, kas kõik on sellised, sinusugused rullikud sööjad enamasti enamusega söövad, on seal alati niimoodi olnud või nooremana valisite, jätsid järgiga? Ei, väiksemaid enamasti nendes ei maitsenud, siis ikka enamasti ei söönud ja siis ostsin näiteks puhvetist midagi veini. Kuuled seda ka tundnud, et kui mõni päev söömine mingil põhjusel unarusse jääb, et siis ei ole energia jõudu. Ja näiteks, kui ma hommikuti see on nagu vähe, mis siis ikkagi kooli peole nagu poole väsinud ja ei viitsi nagu ega kaasa mõelda, kas sa võtad kooli süüa, ise kaasa ka midagi näksida? Ei võta? Õpetaja Anne ja kuidas teile tundub, kas lapsed söövad koolis korralikult, ei söö, mismoodi sööklas käituvad või mille järgi nad otsustavad, et kas söön või söö. Igaüks tõstab endale täpselt nii palju, kui ta ära jõuab, süüa või mis talle maitseb, või noh, kui ei, maitsesid. Söö. Aga üldiselt ma vaatan, et palju muidugi tehakse nii et kui sõbrale ei meeldi, siis ei saa mina ka natuke moevärk natuke jah, natuke moevärk. Aga mida siis õpetaja teha saab või ei saa, ega vägisi ei saa sundida. Nii et ega olete rikka, et sööge, meie oleme ikkagi rõhunud sellele, et sööge midagigi natuke, et kõht päris tühjaks ei jääks, jooge kas või piima või teed jook, söö kasvõi saiatükike kõrvale ära päris tühja kõhuga eramine. Aga kas on koolipäeva lõpuks näha ka, et mõned lapsed kukuvad nagu näost ära või et te juba teate, et need on vist need moekad inimesed, kes söömas käisid, lapsed ennast, et ta jäta, taskuraha läheb nähtavasti siin puhvetis kõik käiku on neid ka palju, kes võtavad kodunt kaasa? Palju vist ei ole, aga üldiselt on tendents küll sinnapoole, et lastel on toidukotid juba kaasas. Et see koolitoit praegu ei maitse, ei meeldi ja, ja võib-olla ka, et siin puhvetis selle sabas sellest sabas mitte seista, võetakse kodunt seda paremat kraami kaasa. Vanemad vaatavad ka rohkem juba selle pilguga, et koolipuhvetis need krõpsud ja need saiakesed ei ole see kõige varem, et võib-olla see tervislikum kodust kaasa pandud toit on natukene parem. Ma kuulsin, et teie kooli puhvetis on müügil ka puu- ja juurvilju. List natuke isegi on, aga see läheb päris ruttu. Nii et ei jätkugi kõigile, järelikult lapsed on ikkagi nii targad, et nad ostavad neid. On neid, kes ostavad, aga on neid, kes ei pea sellest eriti midagi. Ja noh, kui palju ta nüüd kõhtu täidab, see on ka teine asi. Aga milline teie arvates peaksid koolisöök olema, et lapsed sööksid seda muidugi lastele lähevad makaronid hästi peale. Nagu näha on. Aga no kindlasti ei lähe, supid, kahjux supist läheb ruttu, kõht tühjaks, jälle, kas ma ei oskagi öelda, olid vähemalt kui vanemad ise tasusid toidu eest olid tõesti väga head toidud, oli kala, oli kotlette oli, olid paremad toidud, ma ei oskagi nüüd konkreetselt öelda, et niisugust muret ei olnud, jah, et nii palju oleks toitujad jäänud kui praegu. Milliseid nippe teie oma kodus oma lastega olete kasutanud, selleks, et lapsed sööksid, ei ole nippe? Vägisi ei sunni ja ma arvan, et muidugi tühi kõht ajab köök ja siis ma olen üldiselt püüdnud ikka öelda niimoodi, et kui sa ise söögikorra ajal korralikult, siis ma lubaga näksimas käia, aga kui sa oled korralikult kõhu täis söönud ja vahepeal läheb kõhuke tühjaks, siis loomulikult vaid ikka juurde ka võtta, mis meeldib? Perepildi reporteri mikrofon reisis koolist koju. Tiina vestles toitumisekspert Tagli pitsiga ja päris tema arvamust koolitoidu kohta. Aga kuidas panna lapsed ka koolis sööma, ennekõike on see kinni kodudes. Aga, aga teisalt muidugi on see kinni kokkades ka sama retsepti järgi üks ja teine kokk, ent nad võivad teha täiesti sellise söögi, mis on väga hea ja teine kokk teeb sellise, mis ei kõlba süüa. Et kui Coqigegi tahab teha ja tal see võimalus on, siis ta võiks teha sellise toidu, mida ta ise ka süüa tahaks. Aga praegu on ikkagi probleemiks ka koolides raha. Meil küll soovitame, et tuleb kolm korda nädalas vähemalt anda mingit puuvilja selle peale kokad ütlevad, et mul ei ole selleks raha, ma ei saa seda teha ja puuvilju ja köögivilju näiteks lõikudena või anda lastele, sest nad söövad seda väga hea meelega ei ole üldse mitte nii, et nad tahaksid ainult kartulikrõpsu saada. Niisiis jätkame juttu söögitegijatega ideaal, ettekujutus igapäevasest söömisest on meil kõigil, aga iseasi, kuidas see reaalsuses välja kukub. Tablewitzil palusin rääkida, kuidas nende kodus söögitegemine toimub. Teen ise süüa ja tihtipeale, kui endal pole aega, et siis ka meesteks süüa, kui mitmele inimesele teie siia tegema pead, on neli last ja siis ise ja mees kui lihtne, ärge see igapäevase söögi tegemine sellisele suurele perele on ühtepidi lihtne, teistpidi hästi raske minu jaoks on kõige suuremaks probleemiks on see, et leida sellised toidud, mida kõik söövad ja hea meelega söövad. Ja siis lisaks, et oleks ka suhteliselt kiiresti valmistatav, et kui sa jõuad suhteliselt hilja koju ei ole aega seal kaks tundi mingeid liha hautada, vaid peaks saama selle ruttu valmis. Samas kui nüüd purgitoitude peale vaadata, siis neid jälle ei tahaks ka kasutada või vähemasti siis mitte väga sageli kasutada. Et seetõttu ta ongi selline varase kokkupanemine ja mängimine, et kuidas sellise samas ka veel tervisliku toidu võiks laua peale saada. Milline on teie pere päevane toitumine, mis aegadel see toimub ja mida te sööte? See on jälle ka omamoodi keeruline. Kui me hommikul üles tõuseme, siis minu põhimõte on, et vähemalt peaks sööma hommikusööki ka, kuna me hetkel käime veel suvilast, et siis see tähendab meile seda, et me tõuseme väga vara ja lapsed jooksevad siis kaks tükki kooli ja ülejäänud kaks meil lähevad lasteaeda, need, kes käivad koolis nendest suurem, tema sööb hommikusöögi ja sest tema koolilõuna on seal kusagil peale kahteteist ilmselt aga väiksem. Kuna tema koolilõunat kaheksa, 45 või üheksa, 45, siis see tähendab automaatselt seda, et minu hea kasvatuseta hommikusööki tuleb süüa jookseb liiva sellepärast sest et vastasel juhul ta lihtsalt seda koolitoitu ei söö siis pigem las ta tõesti siis nälgib see tund aega, mis tegelikult siis füsioloogiliselt võttes on täiesti vale samm Temase koolis väiksemad lapsed ka, et kuna me nad tegelikult tõstame nii-öelda unesegaselt veel voodist autosse, nime, lasteaeda ja seal on kohe hommikusööki ka ise hommikut. Aga et kui me siis ikkagi linna kolime ja meil natuke rohkem need hommikud veidi veidi hilisemaks hakkavad muutuma, et et siis üldjuhul ka need väike väiksemad lapsed söövad mingit hommikusööki. Milline on teie pere tavaline hommikusöök, see oleneb täiesti, et, et kui meil on aega ja piisavalt ja jõudu ja tahtmist, siis me teeme putru. Kui ei ole, siis on, jäävad lihtsalt võileivad, et ning väiksemad lapsed siis ka võib-olla mingeid kohupiima. Kuidas lõunaga on nüüd, osad söövad lasteaias, osad koolis, aga kas toimub ka mingid tere ühine lõunasöök lõunasööki kui sellist küll meil lühist ei ole, et me lihtsalt ei olegi nagu koos lõuna ajal keegi. Et see on ka jälle teiseks probleemiks, et kui ise pole kodus, siis need koolist tulevad, lapsed on tegelikult täiesti omapäi ja ainus, mida sa saad neile anda, on tõesti mingid õunad, banaanid, kohupiimad, midagi sellist kerget, mida nad ise saavad kätte võib olla hädapärast veel keedavad makarone, aga suuremat lõunat nad valmistada ei oska. Ja ma ei ole ka selle poolt, et tehakse, võib-olla see toit valmis mikrosoojendatakse, et siis pigem juba kuskil panni peal soojendada. Miks te mikrouunis soojendamist ei poolda? Seda tehakse võib-olla paar korda kuus, et siis ei ole hullu. Aga et kuna on niivõrd palju erinevaid materjale, mis isegi kinnitavad seda, et see on siiski tervisele kahjulike, et siis selline kolm korda päevas või isegi rohkem toidu soojendamine, Microsette mina igaks juhuks ei, ei taha seda teha. Mis õhtusöögi ajal teie pärast toimub. Kaos. Et selles mõttes, et me, noh, mina tihtipeale jõuan võib-olla isegi kell kaheksa koju, mis tähendab seda, et mees peab siis kas alustama või siis nad ootavad näljasena ja siis siis me hakkame suuresti kiiresti midagi valmis, ütleme ja et tavaliselt Mikigi ostame mingi hakkliha või kana, mida on hästi kiire ja kerge teha. Ja ongi, et on juba välja kujunenud teatud toidud, et mida siis nagu kõik söövad, et sa tead, et see on kindla peale minek. Muidu juhtub see asi, et ma teen toidu valmis ja siis me mehega kahekesi viimisel ära süüa ja teised lähevad ja küsivad kohupiima, et mis, mida nad ära söövad. Millised toidud teil kodus hea meelega söödud saavad, kui hakata niimoodi kõige lihtsamast tegema, et hakkliha hakkliha kapsaga väga kiire on, siis lähevad ka hakklihamakaronidega. Aga hakklihast annab kotlette teha pikka poissi teha, et kuna me selliseid laised inimesed oleme, siis tegelikult läheb kotletitaigen otse pannile niimoodi, et tuleb selline ülepanni suuruv pakse kotlette korra, siis keerad seda ümber ja saab palju kiiremini, kui siis neid ükshaaval mätsida. Kartulid, makaronid, riis, lisandiks sellised asjad ja siis kui mahti on, siis me ikka üritame mingit salatit teha, aga paremini loomulikult väiksematele lastele lähevad lõigud, et kui lihtsalt lõikad selle porganditükid, et mitte ei riivi teda. Kas on selliseid toite ka, mida teie olles ise toitumisekspert, teate, et see oleks väga tervislik ja väga kasulike te tahaksite teha? Teate, no see ei lähe kindlasti seda ei sööda ära. Ütleme näiteks brokoli, mina ei tea, mis lastel selle vastu on, mina hea meelega sööks keedetud brokolit, aga lapsed seda küll ei taha, et hädapärast, kui mingist supis vehautises veel tükike on, et siis võib-olla õnnestub kuidagi neile sisse peta. Tegelikult maitsev asi. Aga kas on sööke, lapsed tahaksid ja teie ei nõustu neid tegema, teades, et see ei ole kuskilt otsast hea? Selles mõttes ei ole ju ühtegi toitu, mis oleks nüüd otseselt nii-öelda kahjulikke ka friikartuleid, et kui sa teed kodus panni peal rasva praktiliselt ei pane ja ei kuhja soola sinna palju, et siis kui sa seda teed paar korda aastas ei juhtu mitte midagi mingit sellist vältimist küljele, et seda me kindlasti ei tee, sellepärast et see nüüd oleks paha. Milline on teie suhe pidevasse pelmeenisöömissiis? Ütleme, et vahetevahel tuleb ka meil seda ette, et, et see on jällegi üks selline toite, mida siis lõunasöögil lapsed ise saavad endale kiiresti valmistada. Aga noh, see on kahe otsaga asi, et samas on see ju liha makaron, et midagi ei tohi üle tarbida ja kus jällegi mõnikord seda, see ei juhtu mitte midagi. Et mis on muidugi väga levinud, on see, et lapsed kasvata omale ketšupi ja majoneesiga kõvasti üle, panevad, et see on nagu ühelt poolt ilmselt ka sellest kinni, et meile toite maitsestada teiste maitseainetega, et ongi, et ka koolis, et see toit võib-olla tehakse nii maitsetu, et siis ongi ainus võimalus kõvasti ketšupiga üle lasta ja, ja kaudu kodudes on see väga levinud, et ennem võib-olla hakatagi sööma, et kui vanemad hakkavad sööma, panevad kõigepealt soolatopsi lauale ja kallavad toide soolaga üle, siis lapsed lasevad ketšupiga, millega teie soovitate, maitsestada pigem sellist igasuguste ürtidega ja võib-olla maitseainetega mingit erinevate ka siis on ka väiksem see sool, mida, mida lisada ja et tegelikult kui võtta magedama toiduga harjub ikka päris kiiresti ära. Meie pere sööb üsna magedat toitu, et kui ma nüüd suvilas oma vanemale vatele toitu valmistan, on täpselt samamoodi nagu kogu aeg siis nemad ütlevad, et mis dieettoitu sa meile annad, et see nii mage, et ei kõlba süüa ja meie mõtleme just lihtsalt täna läks jälle soolaseks. Harjumustele on suur jõud ja täiskasvanute suunata on ju lastevalik. Lastearts lastearst Reet Raukas kirjutab raamatus tervislik toit. Õige ja tervislik toitumine on lapse arengu tulevase tervise alus. Just väikelapse eas on võimalik kujundada häid toitumisharjumusi, tähendab harjutada last, sööma tervislikku toitu. Kui soovite, teie järeltulija tunneks häid lauakombeid, hakake neid talle õpetama juba varakult. Katsuge leida võimalus ja sööge vähemalt kordki päevas kogu perega koos. Unustage selleks ajaks ajalehtede, televiisor söögilauas, et ei ole lapsele eeskujuks nii lauakommete kui toitumisharjumuste kujundamisel. Eriti hästi õnnestub see just kolmandal-neljandal eluaastal, kui lapse matkimis tarve on suurim. Eri eri eluperioodidel on toitumisvajadused ja harjumused mõistagi erinevad. Aga kes suunab täiskasvanute toitumisharjumisi? Kuulame, kuidas sööb noor vallaline kolmekümneaastane ärimees Tõnis. Mida sa tavaliselt see, et milline on sinu igapäevane? Hommikul lõunal ja õhtul kütti on kaks kuni kolm võileiba, lõunaks on soe toit ja piim või keefir. Õhtusöögiks võileivad, kes selle süüa teed, kuidas sa süüa saad? Hommikuti on võileivad ise valmis. Ma käin võimalikelt kodustes söötletes näiteks kunstiakadeemia. Ja õhtuks siis kastsin ise, võileib uuesti on väljas. Kas sa mõtled selle peale ka, et see, mida sa sööd, oleks tervislik või see ei ole sulle oluline? Ja mingeid valikuid ma ikka teen. Piim ja juurviljad ja keefir võivad olla maalt päevamenüüs ja seekord päevas oleks ilmtingimata soe toit, see on siis ka selline regulaarne, kindel valik. Kindlasti on see väga oluline võimalikult rajal peol süüa, mis on lapsepõlvest meeles, on mis lemmiktoidud läinud lapsepõlvest kindlasti ahjukartul ja koorekaste on üks mu lemmikuid ja viimaseks toiduks meeldib siis hapukapsa ja hakklihakastet ja magustoiduks pannkoogid. Kui sa vaatad oma sama vanusesse tuttavaid sõpru kui korralikud täita, et nemad on, kas inimestel on oluline jälgida seda, mida nad söövad? Inimestele on oluline jälgida seda, mida nad söövad ja millal nad söövad. Tutvusringkonnas sõpruskonnas seda tehakse mitte alati, pigem laps tõttu süüakse kiirtoitu ja liiga palju liha ja rasva. Kui sageli sina ise kiirtoitu ostad või valmistooteni, kus poes on olemas juba mingid kastmed või grillitud kana näiteks? Ütleme niimoodi korra nädalas on seda paljud, on see parasjagu, Vartsin mõistlik, mõistlik kogus. Mis on sinu jaoks, mis toit? Rämpstoit on kindlasti kartulikrõpsud ja hamburgerid. Kas sa neid ka vahel tarbid, statoili, võileivad ja neid ma tarbingu vahel, millest tingitud seent pigem justkui kõht on tühi aega vähes tuleb sellist rämpstoitu alla neelata. Suhtumist rämpstoitu uurisime ka teistelt tänases saates kõnelejatelt. Kas teie toidulaual on ka kartulikrõpsud igapäevane toit, millisena te väldite välima, miks ei meeldi ainult ma ei tea kord, kus mingi filmi kõrvale mulle väga meeldivad, nädalas korra ikka seal päri saada. Hamburgerit, Kased kindlasti väga maitsev, meeldib ise ja neid või käite neid kusagilt ostmas astmes Ehcartaasiat, mingi McDonald's või Hesburgerisse. Kas ise olete teinud endale burgereid? Olen, aga ei ole õnnestunud eriti hästi. Maitse on imelik. Kuidas on sinu suhe rämpstoiduga ikka natukese seda, mida sa sööd, näiteks kas või vähes krõpsu ja siukseid asju, aga hamburgeriputkad ja hot-dogi putkad, need külastajad suhteliselt harva. Kas sa ei taha või sul ei luba? Emale lubatakse küll, ega mul ise lihtsalt endal pole väga ison nende järgi. Küsisime rämpstoidu kohta arvamust ka toitumisekspert Tagli paikselt. Kui palju teie lapsed rämpstoiduga kokku puutuvad, et rämpstoit, see on jällegi selline lai mõiste. Rämpstoiduks võib mõista nii kartulikrõpsud kui limonaadi kui teisest küljest ka selle kiirtoidu, mis on, pakutakse siin kuskil poodides kuumas letis, mis on seal seisnud mitmeid tunde, rasvast mäletavad soolased ka see tegelikult klassifitseeruvad selle rämpstoidu alla selliseid kuumleti asju, et ma küll praktiliselt üldse, et ma olen ostnud vist kaks korda, proovinud neid ahjukartuleid, et nad näevad nii ilusad välja ja iga kord ma kirun ennast, et miks ma neid ostsin, et süüa nad tegelikult ei kõlba. Kui nüüd ka võtad need valmistoidud, sellised purgitoidud, et vot pilaff on küll selline asi, mida me ikka vahetevahel teeme ise seda ei, ei jaksa teha, et siis kui on väga kiire, et siis läheb kergema vastupanu teed. Vana-vana-vana-vana-vanaemana. Pireerimine linki. Muidugi on meie oma valida, kas ostame või ei ja kas sööme või mitte. Aga kuulame veel teistki pereema, kes on söögitegemise rutiinist väljatulekuks leidnud ka vala pilt. Mina olen täna jõudnud külla perekond Poweritele, selles peres on viis liiget, pereema, pereisa ja kolm last. Ja tegelikult on koerad ka, kui palju pereliikmeid praegu kodusem kolm pluss koerad viis ja kes need on? Liisumikkujamine, ema ja kaks last, jah, väiksemal takse. Kui vanad teie pere lapsed on 17, on kõige vanem poeg, siis on 15, on tütar ja üheksane, pesamuna, poeg ja kellaaeg on praegu õhtul pool kaheksa. Venemaa on jõudnud töölt ja sa teed süüa, mida sa süüa teed? Kartulid keevad ja Kalama juba praadisin ära. Heiki, kas selline kella kaheksane söök on teie peres tavapärane õhtusöögiaeg? See on küllaltki tavapärane, kui ma tulen lasteaias töölt, siis kell seitse lõppes tööpäev ja siis ma tulen ja hakkan süüa tegema. Kui ma töötan teises töökohas, kus meedikud, siis ma tulen, teen lõunasöögi ära ja siis on lastele hea, et nad tulevad koolist ja siis tõstavad potikaasi ja söövad ära ja söövad enne trenni minekut täis, et ja siis, kui vahest vanem poeg on tulnud koju ja tõstnud need potikaasi ja küsinud, kas süüa ei olegi, siis ma võtan seda kui komplimenti endale, et vaata, kui hästi on lapsed harjunud, et nad tulevad koolist või on see juba valmis, et ma arvan, et see on üsna-üsna ideaalne. Kas sinu jaoks on oluline, et lapsed sööksid tervislikult, kui sa oled neile harjutanud juba sisse igapäevase sooja söögi söömise ja näed selle nimel vaeva? No minu arust see on loomulik, mina sain ju omal ajal kodus süüa ja ma ise tahan ka süüa, ma tahan ise ka sooja toitu. Ja kui lapsed saavad veel koolis seda sooja toitu ikkagi kodu, toitun kodutuid, sest ma olen vahest vaadanud isegi, kui on mingi väga hea ostetud toit kodus jaan panni peal midagi isetehtud. Siis valitakse ikkagi seda isetehtud, sest seal on ilmselt midagi, midagi veel. Aga midagi on sul siin veel praegu pooleli ka? Mulle tundub, et see on vist sulatatud margariin, jahu ja samas on ka retseptiraamat sul käsilane. Ma mõtlesin, et ma teen, maksustatakse sahtleid, et ma neid tavaliselt ei viitsi teha. Et ma mõtlesin, et äkki teeks. No see on jälle, et kui sa saad selle suure sära, et sa tahad ju veel mingit head ampsuga peale, siis siis ma ikka, kui ma tean täpselt, kuidas ma viitsin. Ja vahel on ikkagi nii, et paar päeva, kui ma olen väga väsinud näiteks võib olla näiteks kaks päeva järjest, et ma ei teegi midagi süüa. Sest ma olen vaadanud, et kui ma teen lihtsalt kohusetundest süüa või ütleme, et vastu meelsetamist nagu õigem öelda, et kui ma tean vastupidiseid süüa, siis siis keegi ei söö seda. Paraku see toitleb koertele, et seda siis ma ei tea, tehakse võileibu ja jah, vaadatakse midagi muud. Nii et söögitegemisel ja söögitegemisel on sinu jaoks suur vahe, et kas ta on sul tüütu kohustus või on ta seal parasjagu puhas rõõm, et see on pere pealt kohe näha? Jah, on küll. Kuidas teie peres on, kas sina oled alaline söögitegija või teeb keegi perest veel süüa teistele? Mina olen alaline ja kui mina olen kodus, siis on, siis kipuvad need nõud kraanikaussi jääma. Aga kui ma olen kuskil ära mitmeid päevi näiteks siis nad saavad imehästi hakkama, ei saa. Ja kui ma vahest palun, et Liisudeks söögi, et siis ma ütlen, talle äratamist võiks teha ja siis ta sellega ka väga hästi hakkama saanud. Aga siiski nad käsu peale ei armastajale teha. Üsna meeldiv on niimoodi koju tulla, et sa avastad, et oi, et söök on tehtud, et keegi teeb veel siin peale minu süüa, et see on hästi meeldiv. Ma arvan, et kõikest peredes alaliselt süüa tegema, olgu nad siis emad-isad või lapsed või vanaemad, tunnevad ahel ikka nõutust, et mida ma teen. Mul ei ole õrna aimugi, mida ma täna süüa teen või tunnevad just seda tüütu kohustuse tunnet, kuidas sina oled suutnud seda ületada või kuidas sa suudad selle igapäevase tüütu toimingu mõnigi kord teha hoopis selliseks rõõmsaks, mõnusaks naudinguks. Ja kui ma väga tüdinenud olen, siis ma ei teagi siia ja siis on pelmeenid on selline toit, mis on põhimõtteliselt ja praktiliselt mitte midagi tegemine tegelikult. Et enne sügis jah, ma läksin India taimetoidukursustele. Soov oli tegelikult sisemine, et äkki ma siis ise hakkan tervislikumalt toituma, ma pidasin just taimetoitu silmas kuskilt midagi peab ju niimoodi vargsi külge jääma. Ja see filosoofiline pool mulle selliseid seal valmistutaksegi toite jumalatele eelnevalt puhastatakse ennast ja puhastatakse ka, mõtled, et see on hästi oluline, et sa teeksid neid, seda toitu heade mõtetega. Et soovides siis parimat nendele, kes seda söövad ja toidutegemise ajal eriti lobiseda. Ja toidutegemisel ei maitsta toitu, et ilmselt siis, kui seal sööma hakkad, lõpuks, et siis on need maitsemeeled ka erksamad ja tõepoolest toit, maid, maitsebki nagu paremini koodi maitsta, toitu sa paned lihtsalt tunde järgi neid maitseaineid. Kas sa suudad seda teha iga päev? Iga päev ei suuda, aga ma vaatasin, et kui augustis tegin süüa siis ma said just kõrvitsad äkki esimesed valmis ja ja mul oli puhkuse aeg veel või noh, poolenisti puhkus vähemasti. Ma tegin erinevaid kõrvitsatoite katsetasin ja vot see oli küll põnev ja ma tegin seda naudinguga, sellepärast et mani puhanud. Aga kui ma argipäeval tulen koju, siis Slong osa jääb mõneti väiksemaks, et et ma teen suures osas hakklihastoitu, et hakklihakaste aia kartulit, mis on sihuke kindel toitmis lastele läheb. Aga mida enam nad suuremaks saavad enamiku põnevamaid toite pakkuda, kuni oli eani, siis lasteaialastel küll siuksed, tavalised toidud ja võib-olla perenaise jaoks natuke igavad. Kuivõrd valivad teie lapsed on väga, ei ole vist, ma arvan, ma ei ole lasknud ennast sellest kõigutada, kui toit on tehtud, siis kes sööb, sööb ja kes ei söö, see valib siis midagi muud, et sellest ma nagu ei lähtus. Mida see idamaine toidukursusele veel andis, kas menüüsse on tekkinud ka selliseid eksootilisi roogi? Ei, menüüsse ei ole tekkinud eksootilisi roogi, sest kui ma selle hernejahu kooki näiteks tegin, mis oli väga maitsev või siis ma tegin siukseid rahva, Ello laadseid, komme, kondentspiima ja kookoshelvestega, siis paraku ma üksi vist seemneid maitsed olid võõrad, veidi teistele maitsed olid ilmselt võõrad ja et selles mõttes ma ei ja ma ei ole neid võtnud jah, nagu oma igapäevasesse menüüsse, aga nad on mul olemas ja ja muidugi suurt naudingut pakkus seal kursustel käimine. Ja ikkagi see, et noh, et sa paned sinna ikkagi kogu loomingu. Et see ja muidugi ta tutvustab ka see kursis, tutvustas ka hästi nende uute, igasuguste maitseainetega ja ja tervislikumat, soolade, suhkrut suhkru asemel, mida võib panna, et et nendest ma poleks muidu mitte midagi teadnud. Et said selle tunded, kuidas armastusega süüa teha. Jah, ja tegelikult isegi kuidas tahaks ise teha kõike jogurtit ja siukest kodujuustu ja, ja siukseid asju, et noh, ikkagi kui sa läbi teed, siis ta on sul omaks võeti teda, ta on sul alati tagataskust võtta. On sul ülevaade, mida su lapsed väljaspool kodu söövad? Ja mul on ka olnud selliseid seiku, et mul seal toitust valmis ja ma viin näiteks ühe poja kooli mingisugusesse trenni, teine poeg hüppab ka peale, tal hakkab mingi paari tunni pärast teine trenn, aga ta läheb juba Saku peale ja kui ma autoga tagasi sõidan, siis ma näen, et on säästumarketis mingisuguse kilekotinutsakas, nüüd mingites aiakestega seemneid tänaval ja marsib kuskile sõbra poole. Et on ka nii. Ja siis nad käivad toiduputkast friga kartuleid ostmas ja nad, me oleme ka külmutatud pitsad koju ostnud, mõttes on ka selline surnud toit, aga selline toit, mis ma tean, et ma lastele nagu läheb, tean, et kui ma otsustan ära, et siis ma vahest ostan need, siis sead sa neile reegleid ette, et mida võib osta ja mida ei või osta või mida sa soosid ja mida sa Ma parema meelega ei tahaks, et nad oma raha sellele kulutaks. Ei, tegelikult eriti nagu mitte, et me nagu ei luba küll kokakoolat osta, reeglina kartulikrõpse ma ei soosi, et see ei ole meil nagu igapäevane toit ja ma ise ei osta neid. Aga kuna sünnipäevad, siis ma ostan pepsist, ma ikkagi ei osta Euroopat. Ma leian, et kui ma teen iga päev süüa ja kui nad saavad seda, on ju, et nad söövad siukest tavalist toitu, et siis minu arust on oht väga väike, et, et nad kahjustaksid selle muu toiduga oma organismi sisse. Kartulid saavad kurnatud, on on lootust, et äkki pere jõuab sooja toidulaua äärde ka õhtusel ajal. Mida sina lapsena armastasid süüa ja kas tollased maitse, mälestused praegu ka mõjutavad või seal midagi süüa? Lapsena tegelikult mulle maitses ka kanaema pruunistesse ja siis seal main podis tegi, et see oli päris hea kartuliga ja mul samamoodi, et kui ma koolist tulin, et siis põhimõtteliselt oli toit valmis ja siis, kui ma vahistasin võileibu süüa, sellepärast et koolis ma olin just sooja toitu söönud, siis ema väga pahandas ja ütles, et ta ei tee enam sooja toitu, sellepärast et eemalt küna eriti. Aga, ja sellepärast ma nagu ei ole üldse vastu, kui lapsed vahest võileibu söövad, et ma tean, et, et kogu aeg ei taha seda potist tehtud toitu ka. Et hommikust õhtuni, et see võileib on, ärid on ka vahepeal päris ja ma saan aru, et teie perel probleemi, et sa teed ja teed ja no mitte keegi see väga ei ole. Aga kas sa oskad anda mingisuguseid nõkse nendele peredele, kes on selle asjaga hädas? Et tehakse süüa, aga on neid, kes põlgavad toidu ära siis tuleks natuke perekonda näljas hoida. Et ja mitte aseaineid osta. No ma arvan, et kui näiteks laps on päev otsa nüüd üksi kodus ja ja tal tõepoolest läheb kõht tühjaks ja kui on igapäevast, arvestatakse, et normaalne ta mingi kartulikrõpsupakid ja asjad ja koka koolad, mis sisaldavad ju ka toitained vistil, eks kui ta nagu siukseid asju ja joob, et siis võib-olla ta tõepoolest ei taha seda tehtud toitu ja tegelikult minu arust on ikkagi need, kes kiruvad tänapäeva lapsed ei söö korralikult ja nii edasi. Need on ikkagi need inimesed, kes ise ei pakugi lastele seda süüa. Loomulikult laps, kui ta tuleb koju ja kui tal ei ole seal mingit toitu. No kust kohast ta seda siis seda päris toitu süüa saab, et ma arvan, et lastele ei tasuks nagu küll midagi ette heita, et pigem vaadaku, nii mõtlevad vanemad siis pigem iseendasse. Anname veel kord sõna toiduekspert Tagli pitsile. Tee töötajate tervise arengu instituut. Toodis, kas Eestis on olemas mingisugust ülevaadet ka sellest, kuidas inimesed üldse toituvad tervislikult? Me sööme tervise arengu instituudis tehakse sellest tervisekäitumise uuringute, seal on ka küsimused toitumise kohta, aga noh, neid ei anna nagu mingit konkreetset pilti, selliseid uuringuid tehakse. Võib-olla teeb, Tartu ülikool teeb ja, ja ka tervise arengu instituudi teadusosakond on teinud erinevaid uuringuid, mis hõlmavad toitumist. Aga nende uuringutega on kahjuks häda, praegu ei jookse kusagile kokku, et oleks kohe võtta tenn lehekülje lahti, vaatan, et Eestis sellel aastal tehti see uuring ja uuriti selliseid, selliseid asja, sellised sellised olid tulemused, tulemusi ja kõiki peab tikutulega taga otsima ja sellist üldist kogu rahvastikku hõlmavat uuringut, mis annaks siis tõesti hetkeolukorrast pildi, selliste ei ole olemas. No kui te nii-öelda kõhutunde veel praegu ütleb ette, kuidas teile tundub, kas me sööme korralikult, kas me sööme piisavalt, mõeldes oma tervisele, ma arvan, et on inimesi, kes on vägagi teadlikud ja võib-olla pigem nende probleemiks on see, et kuna seda informatsiooni tuleb erinevatest ajakirjadest siit sealt ja kolmandast kohast, siis nad enam ei oska orienteeruda, mis see kõige parem valik on. Aga ma kardan, et valdav enamus siiski ei mõtle, et mida ta sööb, et tähtis on see, et ah, las teadsid, lapsel midagi, sööb, et väga hea meel, et ta üldse midagi suhu pani ära sõi, et see, kas ta sealt mingi korraliku kogu see kätte saab, toitained kätte saab, et ma ostan talle siis vitamiine sinna juurde, et küll ta sellest ikka saab, et, et see võib-olla on selline valdavam, suhtun valmistoitude ostmine järjest kiireneva eluga, teiselt poolt ei ole siin nagu midagi ka teha, et ilmselt Eesti inimene ei oska puhata, et ta ei oska kell viis tulla töö juurest ära ja ja teha perele korralik söök ja, ja nautida seda rahulolu, vaid ta siis tõesti rabeleb kuni viimase minutini, siis tormab ummisjalu poodi, saab sealt midagi kaasa, samal ajal võib-olla on laps veel käekõrval, kes on täiesti näljane, temale pistetakse pihku sealt ka mingi asi, mis ütleme siis nii, et kõige parem valik ei ole, sest et tegelikult, kui poodi minna, siis ega sealt midagi sellist osta küll ei ole, et ma ostan ja ma kohapeal tarbin ja ta oleks nagu hea ja kasulike ta ikkagi vajab kas siis mingite luga või pesemisvõimalust või lusikat, et seda tarbida, mis asjad need võiksid poes olla müügil, mis meid kiiresti aitaksid sellises olukorras, selle asemel, et me võtame viineripiruka näiteks, mis on paljude laste lemmik, mis see võiks olla raske öelda, tegelikult oleks ikkagi mingeid puu- ja köögiviljalõigud sellised, mis oleks võib-olla kohe hea tarbida, aga nendel on kahjuks säilivusaeg on väga, väga lühikene, olid siin vahepeal sellised porgandipallikesed poes müügil, aga nad olid tihtipeale käärinud maitsega ja ilmselt nad korjati müügilt ära. Lihtsalt sellepärast. Mida te neile soovitate, kes on hädas selle probleemiga, et sa teed süüa, aga lapsed ei söö. Mis on need võlutrikid, millega me saaksime neid sööma panna? Koolides on väga palju see probleem et tehakse ja pakutakse, ka, nad ei söö ja tegelikult puutuvad inimesed. Sellega kodus ka kokku, et siin on nagu kaks küsimust, mida saab koolis teha, mida saab kodus teha. Kodus on nagu üks selline nipp, mis, nagu eriti väiksemate laste puhul läheb läbi, on see, et kui sul on näiteks jooke ja teadeta piima ja mahla, oletame joovaid tahab limonaadi saada siis ikkagi annatagu selle valiku näiteks kolm erinevat piim annab talle, olgu siis lehma pildiga ja ma ei tea kassi pildiga või et ta teeb oma valiku nende seast miteta vali piima ja limonaadi vahel, vaid, aga laps tunneb ise, tema sai selle asja valida täpselt selle, mida tema tahtis. Et see on nagu üks nipp, mida väikeste laste puhul siis kasutada, aga kindlasti ka seda, et tuleb siiski küsida laste käest, et mida nad tahavad ja just see kodune toitumisharjumuste kujundamine äärmiselt oluline, sest mida laps kodus ei söö, siis on selge, et ta lasteaias ja koolis vähemasti esialgu ei söö, et võib-olla ühel hetkel ta avastab ja maitseb ja leiab, et see on tõesti hea ja ta hakkab seda sööma. Aga kui kodus suppe ei tehta, siis on probleem kohe lasteaias ja koolis sellega, et need lapsed suppi Eise. Nagu perepildi saades saates kuuldud intervjuudest selgus pärsib meie toitumist ja kujundab meie toitumisharjumusi. Kiire elutempo koolis on rutt. Vanematel on kiire. Kuid kas see kõik on seda väärt? Kuna toit on nii magus teema, siis kavatseme köögipoole kiigata ka meie järgmistes saadetes. Täna olid stuudios Tiina Vilu ja Toomas Trass. Kirjutage meile perepilte ERR p või perepilk vikerraadio Gonsiori 27 15, null 29, sest järgmisel laupäeval tahaksime me näiteks teile külla tulla. Vaadake, mida te sööte. Pidage kinni headest toitumistavadest, tundke rõõmu söömisest ja söögitegemisest ning nautige teadlikku vabadust. Kaunist nädalavahetust.