Tere ja kaunist emadepäeva jätku tänases kuus pakki saates on meil teemaks kristlus kui euroopaliku olemuse vundamente või siis Euroopa kristlik kultuuripärand, nagu soovitan. Meil on saatejuht Meelis Süld ja olen kutsunud siia stuudiosse dialoog. Toomas Pauli helipuldis on Liivia Salumäe. Kui sellest teemast hakkasin saadet ette valmistama, siis tuli mulle meelde Euroopa Liidu põhiseaduse leping, kus eessõnas on kirjas, et see lepe on saanud innustust Euroopa kultuurilisest religioossest ja humanistliku pärandist, millest on välja kasvanud inimeste puutumatute ja võõrandamata õiguste universaalselt põhiväärtused vabadus, demokraatia, võrdõiguslikkus ja õigusriigi põhimõttele. Aitäh. Ja selles sõnas ei mainitud äragaa kristlust, küll aga siis religiooni, nagu oli kuulda, et kuivõrd võime selle religiooni asendada seal sõnaga kristlus ja, ja mõelda, kui palju on mõjutanud just nimelt neid põhiväärtusi. Kristlus eurole. Hobul kahtlemata ta on mõjutanud, aga võib-olla on mõeldud siin ka mitte ainult kristlust, vaid kristlasele eelnenud religioone ja selle tõttu Duda üldine sest miski ei tekkinud tühjale kohale. Kristlus sisaldab usku vanasse testamenti, see tähendab mingil kombel kasvab juutlusest välja ja omad dioloogia saab ta ikkagi kohtumisest kreeka filosoofiaga. Nii et selles mõttes võiks ka öelda, et kui tegemist on vundamendiga, siis ei pea seda eksponeerima. Aga arvatavasti on jäetud mainimata lihtsalt, et sellel kalkulatsioonini tegemist on ühise majandusruumiga. Türgi hoopis Muhameetliku taustaga Ma liituks meelsasti, aga talle saaks kahtlemata parajaks tõrkeks, kui oleks vaja liituda kristliku Euroopaga, nii et siin võib-olla on lihtsalt see diplomaatilistel põhjustel maha salatud, et religioon Euroopa jaoks on siiski olnud kristlus. Ja siis peaks neid religioone võib olla mitmeid ka tõepoolest mainima sellesse eessõnas. Et noh, küllap, et oleks võinud seda, aga ta on parimad, niisugused ilusad sõnad siia ritta pandud, nii et võiks ka nõnda öelda, et tore, et üldse religioonil ka mingit rolli on, kasvõi minevikus. Ma arvan, et me võiksime minna esimese küsimuse juurde, kuna me sõna religioon juba mainisime. Ja see esimene küsimus tänases saates kuulajale võiks olla kust on pärit ja mida tähendab sõna religioon. Helistaja meil liinil, telefoninumber on kõigil peas juba, kordan siinkohal kuus 410 613 ja võtame vastu esimese helistaja. Kuuleme teid. Tere. Tere. Mina olen Marina. Kust on pärit ja mida tähendab sõna religioon? No midagi pühakut või kultus nagu kultus või midagi selles lauses. Ei ole see päris õige. Võtame järgmise helistaja. Halloo. Jah noh, peaks olema jumalaga siduma või? Noh, või jumala kultust järgima. Aga selle sõnaga on niimoodi, et tähendusi on, on mitu. Helistaja jääks hetkel liinile, et ma võtaksin tema telefoninumbri ja siis me räägime juba sellest sõnast edasi. Niisiis jäime selle definitsiooni juurde ja sõnatähenduse päritolu juurde religioon, et, et siin oli mitu varianti ja päris ühte konkreetset õiget vastust ei olegi, selle puhul. Küsimus on sõnaetimioloogias, sest paljudes keeltes, kus teda kasutatakse niisuguse üldnimetusena, on ta sisu väga-väga laienenud, aga ladina keeles ei ole selge, millisest verbist on pärit. Üks võimalus oleks, et seal legeere koguma, uurima Re lego tähendaks uuesti lugema, uuesti läbi rändama. Sellel ei ole eriti palju pooldajaid. Tõenäosem on Ligeere, mille vastand on Necklegeere, see tähendab tähelepanu Ta või hooletusse jätma ükskõikne olema. Ligeere on küll verbina olemas, aga teda tekstides peaaegu ei esine. Ja Tsitzera on just seda pidanud kõige tõenäolisemaks. Ja sel korral tähendaks see sõna kõike, mis on jumalate austamiseks tähtis, hoolikalt järele mõtlema ja samalajal yht ikka ja jälle läbi käima. Ja seda tõlgendust on ka hiljem aktsepteeritud nagul rist, Swingli. Aga palju üldlevinum on laktantsiuse väide, et sõna pärineb sõna verbist reli kaare, kus pree liigo on taha või tagasi siduma, üles siduma või köitma. Ja ta seletas, et pattulangenud inimene saab religiooni kaudu oma loojaga taasühendatud. Ja kuna kirikuisa Augustinus seda seletust pooldas, siis saigi see kõige tuttavam. Kuidas üldse kristlus sai Euroopas valdavaks religiooniks? No see võtab pikka aega, aga võib-olla tasuks enne rääkida sellest, milles, et kui nüüd religioonist kui terminist rääkida, milles ta erineb olemasolevast rooma riigi religioonist. Sest nii nagu see sõna etümoloogia viitab, ei ole religioon roomlase jaoks meelsus, vaid pidev pidev, valmistus valmidus heastada, see, mis võiks segada suhteid jumalatega. Ja nii nagu hiina konflutsiaanluses oli see piinlikult täpne traditsioonide jälgimine nende endi sõnaga, ladina Observanud tähelepanu aupaklikult lugupidamine. Kuna tegemist roomlase jaoks jumalad ja inimeste puhul on juriidilise suhtega siis on ta kodanik, väike niisugune kohustus, kultus ja reliidi olid ühiskonna ja riigi vundamendiks. Et selle sellise religiooni tuumaks on tuutes. Teen jumalale, et ta vastaks mulle. Ja kui nüüd võtta seda niisuguses laiemas mõttes religioonina kõike seda, mida müüdid pakuvad, siis võiks küsida, et kuidas haritud isik esimesel või teisel sajandil üldse sai korda sellega, et ta pidas tõeks igasuguseid tolleks ajaks juba üsna kahtlaseks muutunud Kreeka mütoloogia häid. Ja siin on eesti keeles hiljaaegu ilmunud üks raamat, kus just seda probleemi arutatakse. Poolvein, kas kreeklased uskusid oma müüte, essee kunstiteerivast kujutlusvõimest? See tähendab vastus eeldab, et me jagame usu ja need objektid ja laused ja toimingut eri asjadeks. Ja siis selgub, et eri usust eriusundis Jerry aegadel on erinevaid külgi tähtsustatud. Ja kuna nagu ma ütlesin, Rooma usund oli kõigepealt juriidiline ja riiklik siis siin tuleb nüüd konflikt. Juutluse ja kristlusega jutust loeti reliigio liitsitaks lubatud usundiks, neile anti võimalus keelduda mõningatest niisugustest üldistest asjadest nagu keisrile ohverdamine. Sest Rooma avaliku kultuse keskpunktiks seisis just Tohver. Ja selle ohvri puhul oli täiesti ükskõik, mida inimene mõtles. Kas ta irvitas selle üle või tegi seda hardalt, see oli täiesti ükskõik, see on umbes nii nagu pronkssõdurile vene ajal pärja panek kus käisid kõik väliskülalised ja meie oma riigi juhtkond. See ei loe mitte midagi, peaasi on, et sa selle pärja ilusasti ja väärikalt sinna paigale viid. Ja selles mõttes näiteks esimene kohtumine, apostel Paulusel, mida kirjeldatakse apostlite tegude raamatu seitsmeteistkümnendas peatükis, kui ta Ateenasse jõuab siis kreeka filosoofid tahavad suure huviga vastu, ometigi kuuleb midagi uuemat, viivata reopaagil ja lasevad. Ta oli seal rääkida ja lähevad laiali, enamasti küll peadvangu autodes või naerdes seda juttu üle, aga igal juhul see tinginud mingit konflikti. See oli niisuguse filosoofilise tõlgenduse pinnal. Konflikt tuleb aga siis, kui kristlased hakkavad keelduma riigi usutoiminguid, sest ja, ja siit siis see niisugune küsimus, et kumb peale jääb. Siin võib nüüd edasi minna õige mitmest küljest, mida siis vaadelda? Tulles tagasi selle küsimuse juurde, et mismoodi kristluses Euroopas valdavaks religiooniks sai, seal olid ka omad kindlad eeldused. Tal on üheks üheks eelduseks arvatavasti see, et kristlus on väga sallimatu oma algsel kujul, on nõnda, et Rooma riik oli paljurahvuseline impeerium ja igasugused autonoomsed ja poolautonoomsed kogukonnad, et kellel oli oma poliitiline ja õiguslik ja kultuuriline ja usuline eripära korraldasid suures osas ise oma tegevust ka näiteks juudamaal, seal oli nõnda prokuraator resideeris Kaisa reas ja ainult suurte pühade ajal läks Jeruusalemma väikese väekontingendiga, et seal vajaliku vajaduse korral rahu hoida. Aga muidu ajasite Kohalik suurkohus või süneedri on kõik tsiviilja, isegi kriminaalasjad, et täiesti niisuguse omavalitsuse korral korras ja. See on tegelikult impeeriumide puhul ikka jälle kordnud, nõnda et. Impeeriumi bürokraadid valdava valvavad rahvast õiguse ladina keeles Juuscentium koodeksi järgi. Ja väldivad, et, et üks ei saaks teisele liiga teha nii nagu kommunistlikus Jugoslaavias. Senikaua kui Bronstito valitses, oli rahu ja pärast läks alles hirmsaks vennatapusõjas. Ja see on kokku võetud selles kuulsas loosungiks jagaja valitses tiivideedimpera. Kuigi selle olevat alles prantsuse kuningas Ludwig 11 et 15. sajandil sõnastatud, sõnastanud nii, et imp, peerimine, võim on olnud väga edukas viis erinevuste hõlmamiseks ja rahuliku kooseksisteerimise soodustamiseks või õigemini otsesele nõudmiseks. Ja nii nagu Rooma prokonsulid Egiptuses, nii valitsesid ka briti asevalitsejad Indias oma eelarvamustest ja süsteemi korruptiivsusest hoolimata tõenäoliselt tasakaalukamad kui ükski kohalik vürst või türann. Ja kui nüüd rääkida kristlusest, siis tema levikuks oli üheks põhjuseks. Ta oli välistav, ta vastandus ebajumalakummardamise ele, sest selline impeeriumi usuline sallivus, mis oli Kreeka ja eriti Rooma tavanorm oli hilisantiigist tekitanud niisuguse usulise segaduse, mis seal kõik liitlasigasugustesse usud. Ministeeriumi uskudes võisid sa kuuluda samaaegselt korjata endale neid nii palju, aga ikkagi ei olnud sul garantiid, mis sust saab pärast surma. Ja siin tuleb nüüd üks, kes annab kindluse ja sellegi kohta on eesti keeles ilmunud. Samas sarjas mida ma nimetasin, on see sotsiaalteadustes, Harri Eerik Tootsi raamat, paganad ja kristlased, ängistus ajastul. Kristlased ei käi tunud lojaalsete riigi kodanikena ja nende keeldumine paari viiruki seemnepõletamisest keisri sünnipäeval. See pidi paistma ohtlik ja jultunud arrogantse. Noh nii nagu oleks praegu, kui keegi keeldub riigihümni mängimisel püsti tõusmas, on see siis raske. Nii et meie meelest võib näide natukesest heast tahtest oleks mõistliku kompromissi saavutamiseks piisanud. Varakristlased näitasid neis asjus kõigutamatult kangekaelsust, mis näiteks pliiniusele nende juures kõige solvamalt mõjus. Aga lõpuks andis see ikkagi võidu, sest vähimgi järeleandmine, paganlikud selle oleks viinud selleni, et nad oleksid kah assim, leerunud aga nüüd. Ta oli nõnda, et märtrite veri oli ristikoguduse seeme. Siit käis juba läbi sõna pagan ja meie teine küsimus. Mida tähendas ja keda tähistas algselt sõna paga? Telefon kuus 410 613 ootab vastuseid. Esimene helistaja meil liinil, halloo. Tere päevast. Ma pakun, et pagan tähendas algselt pagaunust, ehk siis talupoega. Kuna kristlus oli eeskätt ikkagi linna religioon, algsel. See on väga õige vastus. Nii et see on, see on päris tõsi, maarahvas oli siis keda see tähistas? See number on nüüd olemas ja aitäh helistamast rääkides edasi sellest, mismoodi nende paganat Denise see sõnum jõudis ehk et niimoodi see kristlus, mis algselt oli ju linnas rohkem levinud nende maarahva inimesteni või siis paganate nõudis. Ka pikk protsess ja ega katoliitluses lõpuks on ta mingil kombel niimoodi sünkretistlikult mingi rahuldava kooseksistentsi nii jõudnudki, et mõned asjad asendati nii, nagu rahvapühapaikadesse ehitati kabel. Nii nagu Kristlikut pühakud, said haldjate ja mitmete varasemate niisuguste väiksemate jumalate rollid vahendamaks, et ei peaks ainujumala poole oma tühiste hädade ja murede tega pöörduma. Nii on. Pika protsessina käinud nii et kui siin Eestimaa puhul on mõnel ajal oletatud, nagu oleks veel Rootsi ajal olnud eesti rahvas oma vanas pagan usus kinni rohkem kui kõik teised eurooplased, siis see tuleb lihtsalt luterliku Rootsi ortodokssed pastorite teistsugusest suhtumisest. Katoliiklased pidasid niisugust kooselu tavaliseks ja see, mida hiljem rootsiaegsed pisitaatorit panid pagandlusena kirja ja taunisid, oli normaalne rahvausund, nii nagu kirmes on Kirschmesse kirikupüha puhul peetav laat nii ka paljud muud sellised. Nii et ega see protsess on ju olnud nii nagu kõigi niisuguste kõrgreligioonidega. Ta pakub erinevatele inimestele erinevaid võimalusi. Ta on ühtpidi mõistetav ja vastuvõetav, tähendab midagi päris lihtsale inimesele ja teiselt poolt ta annab võimaluse minna edasi mõelda edasi, niiet et et kui siin nüüd esmalt oli nõnda, et täielikult vastanduti filosoofiale, siis teise sajandi lõpust hakati otsima, kuidas võiks seda ühendada. Millised sillapead võiksid olla, mis laseksid kristlust kui jumala lõplikku ilmutust seni olnud Nurna seostada, ja kui kristlust mõisteti absoluutse punktina, siis senistes usundites nähti selle eelkäijaid. Nii et need eelkäijat ei olnud enam ainult vaenlased, vaid just niisuguseks eelastmeks, mille, millele sai rajada, midagi öelda, aga nüüd me kuulutame midagi paremat. Ütleme kristlikule kultuuripärandile, siis väga-väga paljud inimesed, kes on reisinud üle eurole tuppa ja ka inimesed, kes Eestis külastavad pühakodasid, näevad seda tohutut kunsti aasta imekaunist, arhitektuuri. Millal see kirikute ehitamine niimoodi lahti läks ja kust siin ka eeskuju võtta? Senikaua kui kirik oli niisugune lubamatu nähtus tuli piirduda väikeste ja silmapaistmatud hoonetega. Kuigi aeg-ajalt juba kolmandal sajandil on teateid sellest, et Ta tagakiusamist hoogustudes spetsiaalselt kirikuks ehitatud hooneid tuli purustada. Ja nii et siin selline näht Ta arhitektuuriline muutus toimub neljandal sajandil, kui kristlus võidab ja temast saab riigiusk. Ja kristlus võttis paljud asjad paganluse hästi üle. Aga templeid ei saanud kasutada isegi kui seda oleks teha soovitud, sest asi on selles, et Rooma tempel ei olnud mõeldud kogunemispaigaks. Nad olid kuurid või ulualused, väga uhke fassaadiga. Aga sinna ei olnud tavainimesel üldse asja. Kreeka ja Rooma usund. Ta oli vabaõhuusund, ohverdamine toimus vabas õhus ja kui nüüd kristlik kirik vajas hooneid, kuhu võiks koguneda suur hulk rahvast kas siis jutlust kuulama palvetama või Sakkamentidest osa saama, siis nii veider kui see on eeskuju, saadakse rooma kohtukojast ristküliku kujuline hoone koos kõrval tiibadega. Ja kõige esimesed kirikud olid, nagu ma ütlesin, väljast taga silmapaistmatud sees olid nad rikkalikult mosaikide ja freskodega kaunistatud. Ja nendes kirikutes asus tar kiriku keskel ja võimaldas nii vaimulikkonna kui koguduse kogunemist enda ümber. Ja seal oli piiskop iste, see on õigeusu kirikutes praegugi näha seal ükski teine inimene. Isegi vaimulikud, istu. Ainult piiskop jaoks on kateeder või troon. Ja. Altar ei ole mitte nii nagu nendes varasemates religioonides otsese ohverdamise paigaks vaid sümboolse missaohvripaigaks ja. Üsna varsti hakkab ta olema niisuguseks keskpunktiks ja kuna neid kirikuid meelsasti ehitad tikas märtrite haudadele, aga kui ei olnud enam neid märtrid juurde tulemas, siis märtrite haudadest saadud reliikviad lisamisega sinna altaris muutus altar pühaks, nii et õigeusu kiriku altari puhul on ka välialtari puhul ikkagi üks väikene tükikene reliikviad, see, mis peab ta puhul olema seal sees. Ja seen, niisugune. Arhitektuuriline areng on, noh, see on ju tegelikult kogu keskaja puhul see, mis täidabki vastavat, et ajaloo raamatut kunstiajaloost, sest et kõige rohkem tähelepanu pöörati Ki jumalakojale ja. See üleminekut romaani stiililt gooti stiilile, Need on osalt selle seesmise arenguga, mis ei ole ka tollel ajal üldse püsima jäänud, et seotud, et nad lihtsalt seda väljendavad. Aeg on minna kolmanda küsimuse juurde. Kui me kristlusest räägime, siis ei saa mööda minna 10-st käsust ja tuleb välja, et neid Kõppet õpitakse päris mitut moodi. Ja küsimus kõlab, miks katoliiklaste ja luterlaste dekoloogis puudub piibli teine käsk. Telefon on kuus 410 613 ja esimene helistaja on ka liinil. Õitsema. See kõne hoopis katkes, aga proovige uuesti kuus, 410 613, telefoninumber. Võtame helistaja vastu. On ka see kõne, katkes, aga helistage julgelt uuesti. Telefon kuus 410 613 ja kordan küsimust, miks katoliiklaste ja luterlaste ökoloogis puudub piibli teine käsk. Kas meil on helistaja, peaks olema küll hallo. Sest raadio vaiksemaks Jah, võib küll vastu hakata, aga see ei olnud nüüd küsimus. Aga ootame kuulajalt vastuste kuus, 410 613. Telefon heliseb. Halloo. Teine keskkond, sa ei tohi issanda oma jumala nime asjata suhu võtta. Aga vot, milleks. See ei ole teine käes. On üks teine käsk, mis on kadunud. Seda ka teises küsimuses ei ole. Võtame veel ühe ühe kõne, enne kui me vihjeid annan. Telefon on kuus 410 613. See vist on, on raske küsimus, äkki anname mõned vihjed, Toomas Paul. Piiblis on kahes kohas, teises Moosese raamatu kahekümnendas peatükis ja ka viiendas Moosese raamatus ja seal nad ei ole nummerdatud. Need on hilisemad numbrid. Ja see kadunud käsk puudutab keeldu teha ebajumalakujusid ja küsimus oli, et miks ta kadunud on. Võtame veel mõne kõne, vaatame, kas ostetakse raamiks, kadunud. Halloo. Ei tasu helistada, kui ta vastust ei tea. Võtame veel ühe telefonikõne. Hallo, kas teate vastust? Et kuhu kodusse teine käsk. Siin on kirjutatud, sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sen Moosese teisest raamatust, esimene siis on, sa ei tohi endale teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on üleval taevas, ega sellest, mis on maa peal ega sellest, mis on maal viis. Teine aga Aga mis on sellest, ma ei tea, jah. No me vist peame nüüd natukene aitama. Teeme niimoodi, et sellele küsimusele õiget vastust ei ei tulnudki lõplikult, Toomas Paul, peate ise vastama, et kuhu siis see katoliiklaste ja luterlaste dekoloogis puuduv teine käsk kadus. Asi on selles, et algkoguduses ei olnud dekaloogil mingit erilist rolli, see oli niivõrd endastmõistetav, et neid üldinimlikke käske täidetakse ja teiselt poolt jälle Volidaa asendanud Peelsus eetika, mis oli juba Hilis juutluses ja mida ka Jeesus sõnastab, et armasta issandat oma jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma aruga ning oma ligimest nagu iseennast, see tähendab 10 asemel olid kakk üks kusjuures armastust ei tõlgendatud lembetundena, vaid hoolimisena. Ja püüti pigem mäejutluse Nende emaksiimide poole. Aga kui nüüd Kristi usust sai riigiusk ja massid liitusid kirikuga, siis oli jälle vaja päris lihtsaid ja algelisi nõudeid. Ja siis digiuuesti jälle välja 10 käsku mõnevõrra muudetud kujul hingamispäevast. Ta oli saanud pühapäev. Ja kuna teine käsk oli, et ei tohi teha nikerdatud kuju ega mingit uut kuju siis kirikuisa Augustinus arvas, et see on sellesama esimese käigu käsu. Et sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval niisugune laiendus, sest piiblis ei ole täpselt seda ära öeldud, kuskohalt nad käskude piirid lähevad. Ja nii ta siis välja jäi. Aga selleks, et kümmet saada, tuli ebaloogiliselt hammustamise käsk pooleks lõigata. Keelates üheksandas käsus ligimese kinnisvaraimustamise ning kümnendas vallasvara himustamise. Kusjuures abielunaine jääb vallas varase tähendab sulased ümmardajat, härjad eeslid hulka, mis on väga piinlik lugu. Seda enam, et teises versioonis viienda Moosese raamat viiendas peatükis on naine esimesel kohal ja siis alles järgnevad need kõik muud. Ja miks teda luterlastel ei ole, on niisama piinlik, sest augusti hiinlane Martin Luther usaldas siinkohal kirikuisa Augustinus ja autoriteeti rohkem kui pühakirja. Ja jättis sellesama, mis katoliiklastel alles, aga reformeeritud kirikutel Janklikaanidel on nii nagu juutidel ja õigeusklikel teine numeratsioon, teine käsk alles. Ja loogiliselt. Viimane käsk, sina ei tohi unustada. Kas see teine käsk kaotati sellepärast ka ära, et neid kujusid oli juba päris palju nikerdatud joonistatud? Kiriku kaunistamiseks? Ei, vaevalt, tol ajal oli põhiliselt ikkagi mosaiik ja fresko kujud tulevad tunduvalt hiljem ja ka ikono klastide ja hikuna tuulide tülid tulevad mõni sajand hiljem, sest siin oleks pikalt võimalik kunsti arengut käsitleda. Miks õigeusu kirikus on pühapilt jumaluse ja taevas ja maailmaaken ja miks õigeusu kirikus ei ole kujusid ja miks katoliiklastel on nii kujud kui pildid, aga nad ei ole jälle nii pühad kui õigeusklik. Kui me juba käskudest räägime, siis mõtlesin tuua ka paralleeli, nüüd euroop tahab põhiõiguste harta ja 10 käsu vahele. Põhiõiguste harta artikkel kaks, 83 räägib naiste ja meeste võrd õiguslikkusest suhtumisest naise olukorda. Kristluses. Räägitakse ka keelust kasutada laste tööjõudu ja, ja räägitakse noorte töötajate kaitsest. Et kas need sellised Euroopa põhiõigused on ka kantud kristlikust eetikast? Võib-olla kaugemalt, Nendestsamadest käskudest, 10-st käsust, millest siin ka juttu oli. 10 käsu puhul on nõnda, et ta on niivõrd universaalne, et kõlbas väikesete amputatsioonidega ka kommunismiehitaja moraalikoodeks siks. See tähendab ei saa ju kuidagimoodi lubatavaks või kiiduväärseks tunnistada vara varastamist või tapmist. Need teise käsulaua käsud on lihtsalt tühis eluks niivõrd olulised. Ja nad on kokku võetavad sellesse jumala ja ligimese armastamise ja selles mõttes kaudselt, et võib küll öelda, et ka Euroopa põhiõiguste harta on samast vaimsusest kantud, mis 10 käsku, aga neil ei tarvitse otsest otsest niisugust gene analoogilist seost olla. Kuigi ei saa ka vastupidist. Rita, sest kuna see 10 käsku on kogu aeg Euroopas olnud, siis ei saa ju öelda, et keegi temast mööda oleks pääsenud. Nii et tegemist on universaalsete põhiväärtustega ja mingil kombel on siin seeme olnud alk koguduses, sest Paulus ütleb, Te ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist ja see oli väga vägev tolleaegse ühiskonnakorra eiramine. Kuigi tema jaoks oli see mitte ühiskonnakorra muutmine, vaid Kristuses ehk koguduse keskel oli see uus kord juba kehtiv, annab see ikkagi impulsi, mis kunagi viib orjapidamise kaotamiseni, naise võrdväärsena tunnistamiseni ja paljuni muuni. Ja muidugi on kahju, et see varem ei tulnud, aga me ei saa ajalugu ümber teha. Läheme järgmise küsimuse juurde. Kust on pärit ja mida tähistab kristluses Euroopa liidus sümbolina kasutusel olev tähepärg? Telefon on kuus 410 613. Võtame vastu esimese helistaja. Võtame veel ühe helistaja vastu, telefon on kuus 410 613. Pange natukene raadio vaiksemaks, tere päevast. Tere. Minu teada peaks ta tähistama sellist jumalikku täiust 12 tähte. See ei ole päris nii. Võtame veel helistajaid liinile. Tallo. 12 riigi omad on need. Küsima just nimelt kristluse kohta, et mida see ristiusus, see tähepärg tähistab? Ootame kõnesid telefonil kuus 410 613. Kust on pärit ja mida tähistab Rahvaliidu sümbolina kasutusel olev tähepärg ja seda just siis ristiusus. Tegemist on ühe sümboliga, mis on ristiusust. Tundub, et üle võetud. Aga see on. Tundub, et raske küsimus. Kuus, 410 613 on telefon. Kas me peame jälle vihjeid andma? Ei ole meil kedagi vastamas. Siiski telefon säriseb, võtame vastu veel hallo. Ei ole ka apostlite arvust, see telefon heliseb taas. Kuus 410 613 halloo. Tere päevast vaba lusega Jon krid. Sellest on pärit. Ei tulnud ka siit õiget vastust, võtame veel ühe telefonikõne ennega vihje. Anname, mis peaks suurema juba. Ütleme, mis. Võtame ühe. Ei ole. Anname vihje. Tegemist on siis ütleme naisterahvaga, kellega see on seotud pühakirjas. Võtame veel telefonidele vastu. Kust on pärit Euroopa Liidu sümbolina kasutusel olev tähepärg? Ei tule vastust. Peame ära ütlema, peame ära ütlema, midagi ei ole teha. Toomas Paul, kust siis on pärit Euroopa Liidu sümbolina kasutusel olev? See oli tõepoolest liiga raske küsimus, sest kõigis nendes või enamikus nendest allikatest, mis on tavainimesele kättesaadavat, seda ei mainitagi ja siin on ta analoogne sellele, nii nagu ei, mainib Ta selles lepingus kristlust, nii ka selles sümboli päritolus võib igasuguseid põhjus öelda, võib öelda, et on 12 kuud, et päevas on 12 tundi ja seieri tähendab kella numbrilaual, seda aga tähendab 12 on niisugune arv, mis on kultuuris üldse väga levinud. Aga kui küsimus oli, milline ta kristluses on, siis ta on piiblis arv mis sümboliseerib täielikus, selles mõttes oli ühel helistaja lõigus, aga see on vähevõitu. Patriarh Jaakobi oli 12 poega, kellest said Iisraeli 12, suguharu ja Jeesusel 12 jüngrit ülempreestri rinnakilbil 12 kalliskivi taevasel Jeruusalemma all on 12 väravat. Aga need on kõik taustaks. Otseselt on Euroopa Liidu 12 täh võetud kristlikust ikonograafiast. Nimelt ilmutusraamatu 12. peatüki esimene salm räägib naisest taevas, kes on käima peal ja kelle peas on pärg 12-st tähest. Ja sealt ja see on keskaegses ja ka hiljem kristlikus kunstis olnud neitsi Maarja niisuguseks atribuudid mitte küll kõikidel piltidel, aga paljudel puhkudel. Ja õige vastus on, et Euroopa Liit vaikselt võtab selle pärja ja paigutab oma lipule. Läheme edasi järgmise küsimusega kuulajale. Ja kuuspakk küsib, me küsime seda, et kuhu jõudis ristiusk esimesena Euroopas. Anname kohe vihje ära, et sellest on juttu uues testamendi apostlite tegude raamatus. Telefon on kuus 410 613. Hallo. Tahame teada linna, võtame vastu veel helistajaid ja ootame õigeid vastuseid, tähendab reegliks. Ei ole Armeenia. Ootame veel kõnesid ja häid õigeid vastuseid. Kuna juba kolm valet vastust, siis ütlen ka peatüki 16. peatükk apostlite tegude raamatus. Piibli tundjad lehitsegi kiiresti neidki üles, kuhu jõudis esimesena Euroopas. Ristiusk. Võtame järgmise helistaja liinile. Hallo. Ma pakun gruusia. Nobenäpud vaadake nüüd piilistergia eilegi ometi õige vastus. Järgmise helistaja liinile. Halloo, tere, ilusat päeva, ma usun Ponovi. Ei, ikka natukene kaugemal natukene. Toomas Paulil on siin väga naljakas. Oleme ikka õiget vastust veel. Telefon heliseb ja. See, mis vihje me saame veel anda? Peame vastuse ära ütlema, kui nüüd järgmine helistajaga ei ütle õiget õiget vastust meile. Hallo. Ei tule välja. Toomas pool, öelge, kuhu siis jõudis riski ristiusk Euroopas esmalt. Kui võtta seda, et Nelipühi päeval oli väga paljudest kohtadest Jeruusalemmas, palverändureid, siis võib-olla oli nende hulgas ka Euroopast tulnuid, kuigi nimepidi nimetatakse teisi. Aga apostlite tegude raamat, tõsi ja kuueteistkümnendas peatükis on väga selgelt jutustatud, kuidas Paulus oma teisel misjonimatkal Väike-Aasias oli see esimene olnud, tahaks seal edasi tööd teha, aga see kuidagimoodi ei õnnestu ja vaim juhatab Makedoonias, nii et see linn, kuhu nad jõuavad ja kus siis esimene kristlik kogudus. Väikene küll Euroopa pinnal tekib. Ta on Philipi linn. See oli rooma veterani koloonia, nii et seal ei olnud isegi juudi sünagoogi, kuigi mõned juudid, et elasid jõe ääres koos käisid ja rooma jõuab Paulus alles hulga aastate pärast, kui ta vangi võetud ja keisri kohut nõudes sinna viiakse. Kuigi Roomas on ka väike kogudus enne. Nii et niisugune ametlik algus on Filipis. Räägime veel Euroopa Liidu põhiõigustest ja diskrimineerimiskeelust ja samas sallivusest. Nii väga ju risti usuti Agristlastelt ootame, et nad oleksid sallivad. Kui neid kahte asja nüüd üritada kokku viia, kui salliv oli või, või on üldse kristlus. Et Meie Euroopa põhiõiguste harta ja diskrimineerimiskeeld, mis sealgi kirjas on, tuleb kuidagimoodi ka sellest ristiusust ja sallivusest. Mida me ootame kirikutelt. Kirikutelt oodatakse praegu nii nagu jumalalt midagi, mis muud kui muiste ja siin on väga suured arengud olnud, kus tõenäoliselt on ühiskond vastasmõjus olnud sellega, mida kirik võttes just rõhutatakse. Nagu enne juttu oli. Algul oldi põhimõtteliselt väga sallimatu ebajumalateenimise suhtes, aga teiselt poolt algusest peale on kristlust iseloomustanud Jeesuse suur sallivus ja plikus avalike patuste vastuvõtmisel. Nendelt nõuti, oodati meeleparandust, aga see võimalus oli Etna. Luuseri seisusest võivad kristlikus koguduses saada nii nagu talnerg. Selle asemel et olla halvustav sõna on vaata et peaaegu mõne meelest pühaku sünonüümiks kujunenud. Muutus on selles, et praegu enam ei saa niimoodi olla nagu siis, kui Paulus jõuab Ateenasse ja seal Areo paagil. Kreeka filosoofidele räägib. Ta ütleb, et jumal on teadmatus aegu kaua sallinud, aga nüüd on ta läkitanud ühe mehe Jeesuse. Kes on kelle surnuist ülestõusmine on tõend, tema tuleb ühel päeval kohut mõistma kogu maailma peale. Praegu on pigem nii, et jumal Alt nõutakse absoluutset ja tingimatu armastust et mistahes õnnetuse puhul tal tuleb vastust anda, miks ta seda sündida laskis. Eelduseks on niisugune jäägid tõttu headus. Ja seda eeldatakse muidugi ka kirikult, niiet et selles mõttes siin on kirikuga Kristuse ja kristluse jätnud ju valmis katedraali. Need on võimalik väga erineva kujuga hooneid, et ehitada kirikuks ja on võimalik väga erinevaid rõhuasetusi, tõsi ja öelda, et nendest ainult üks võimalik on, ei ole nähtavasti ülejäänute suhtes õige. Ja see, mida. Katoliku kirik Teise Vatikani konsiilil vastu võetud dogmaatilises konstitutsioonis kirikust Luumen Gentium sõnab, on arvatavasti see, mida võiks pidada selliseks üldiseks suhtumiseks. Tõesti on nii, et keskmik oma süü läbi on teadmatuses Kristuse evangeeliumist ja tema kirikust kes ometigi siiralt jumalat otsivad Jarmo abiga püüavad tegudega olla tema tahtmise järele, mida nad on valmis, mida nad on tundmatud püüdnud oma südametunnistuse läbi võivad saada igavese pääsemise. See tähendab, et antakse ausale otsijale jutust ka siis, kui ta kristlane ei ole. Aga mis sellesse üldisesse sallivus puutub, siis ongi küsimus, et kas see on Kristlis kristlik enam, kas see, kui ta kaotab ära selle, et eeldatakse inimeselt midagi, kas see ei ole juba niimoodi, et järgi jääbki paljas vesi? Võtame ette viimase küsimuse. Millist keelt tarvitati Rooma linnas jumalateenistustel kolmandal sajandil? Telefon kuus 410 613 annab märku. Ei olnud. Võtame ja ootame järgmiseid. Saaremaa ja. Ka aramea keel ei olnud, see järgmine helistaja on meil jälle liinil. Võis olla äkki kreeka keel? Kreeka keel jah. Aitäh teile helistamast. Ja kreeka keel, kui kaua? Tol ajal oli kogu Euroopas Euroopat või vähemalt kogu Rooma impeeriumi, mis barbaritest vabastatud või eraldatud Euroopat puudutas. Hellenistlik ja kreeka keel oli üldkeel, nii et Rooma linnas kasutad ladina keele asemel kreeka keelt jumalateenistustel kuni paavst Ta maasiuseni kest neljanda sajandi lõpul selle muutis. Just Põhja-Aafrikas oli niisugune ainukene piirkond, kus ladina keel ka esimesel, teisel, kolmandal sajandil oli selliseks üldtarvitada, tuttavaks keeleks ja ülemine kreeka keeles. Ladina keelel oli pikk protsess. Aga kui ta ükskord toimunud oli, siis andis ta Ühtsuse kogu Euroopale. Ta oli kirikukeel, ta oli teaduse keel ja suuresti ka kaupmeeste keel. Ja näiteks Ungaris, kus oli Austria-Ungari keisririigis, oli ju väga palju rahvaid. Oli ta kuni 1844. aastani asjaajamiskeeleks. Aga. Tartu akadeemia Gustav jana dissertatsioone ilmusid et ka meil ainult ladina keeles ja trükikojal ei olnud lubatudki, rahvakeelseid raamatuid publitseerida, need olid siis juba Tallinnas. Ja kui siin selles ühenduses rääkida, praegu on pigem ini selliseks ühiskeeleks inglise keel, mis laulusõnad, et on kõik endale saanud ja ka teaduspublikatsioonid. Aga kui tahaksin nüüd Op ajada oma joont, siis tõenäoliselt võiks kah võtta kursi tagasi ühisele ladina keeletarvitamisele, sest kui me võtame oma sõnavara abstraktseks või intellektuaalne või pretsiisne või administratsioon või diskussiooni fakt ja probleemi ja nõnda edasi siis meil on ju sõnavara ladina keelest enam-vähem juba olemas. Grammatika majanda räppida. Loosime välja ka auhinna, milleks on seekord Priit Vesilinnuraamat Eesti aastal 1979. See on ilus pildiraamat, kus on juures ka juttu, nii et on on nii fotosid kui ka kui ka ajalugu märkivad teksti. Toomas Paul, veereta täringut, vaatame kellele loosiõnn naeratab. Viies küsimus, see sellel ei olnud vastust, nii et tuleb uuesti veeretada. Uues küsimus, nii et viimane helistaja on selle raamatu õnnelikum omanik ja ma võtan temaga ka telefoni teel ühendust. Kuigi inimene võib helistada ka ise siia saatesse, kohe kui uudised käima lähevad ja me enam eetris ei ole. Aga kokkuvõttes, Toomas Paul. Öelge, mis on see Euroopa kristlik kultuuripärand, meil saame sellest rääkida, mis nad kokkuvõttes võiksid olla. Seda võib nii paljudest külgedest vaadata, et võib-olla kõige mõttekam on selle meie enda viimase aja sündmuste taustal meelde tuletada, et kristluse üks kuulutus on andeksandmise võimalus ja see tähendab, et inimene, kellel ei ole mingit lootust oma minevikust lahti saada, peab klammerduvad selle külge. Aga kui on võimalik andeks saada, siis võib ka oma Viko vigu nii üksik inimene kui rahvas või rahvus või riik tunnistada. Araablased pole palunud berbritel tassiirlasteltega muudelt Põhja-Aafrika põlisrahvastelt vabandust nende põliste alade Arabiseerimise ja sealsete paganlike, kristlike ja muude vähemuskultuuride hävitamise eest. Ja osaldsema Sudaanis, Mauritaaniast täitsa jõhkralt jätkub Türgijale palunud vabat vabandust Ottomani impeeriumi endistelt alamatelt ega praeguse Türgi aladelt praetud kreeklastelt armeenlastel ja neil on vastupidi, just see rääkimine armeenlaste massimõrvast keelatud. Aga eurooplased oma kristlikust pärandust lähtuvalt on oma sigadusi oma julmust kahetsenud, andeks palunud ja püüdnud heastada palju muudki, aga ma arvan, et see on asi, millele mõelda. Aitäh tulemast vikerraadio stuudiosse Kuusbacki saatesse, teoloog Toomas Paul. Mina olen saatejuht Meelis Süld, helipuldis aitas saate kokku saada Liivia Salumäe. Ilusat emadepäeva jätku teile.