Ja nüüd on meil telefoniühendus Hannes Hanso ja tema heas mõttes vennaskonnaga, kes on teel Bangladeshist India ühte suuremasse linna kalkuuttasse. Tere päevast, Hannes. Tere päevast siit 37 kraadisest Indiast. No kus te olete nüüd nädal aega käinud, mida teinud, mida näinud? Viimati, kui me rääkisime Piretiga, sest me olime kontaktis ehk siis sekkimi pealinnas India pärit põhjaosas aga nüüd oleme jõudnud läbi Bangladeshi sõita ja oleme tagasi lendiat. Nii et vahepeal on mõni mõned sajad kilomeetrid Bangladeshi kõneldud. Mis on kõige nii-öelda Revaalsemad olukorrad olnud teil sellel ajal, kui te olete nädal aega teel olnud? Ühed on need kogu see kant, kui mägedest lõpuks alla jõudsime, selles mõttes jalgrattasõidu mõttes. Jalgratturite paradiis selles mõttes. Seda teed on hästi tasased ja tuult ei ole ja liiklust ka nendes riikides. Ja nendes nendes India, Bangladeshi osades ääretult vähe, eriti Bangladeshist mootorsõidukeid peaaegu üleüldse ei ole, ainult meeletult kihutavad bussid ja veoautod, aga ülejäänud on kõik selline jalgrattaliiklus või väiksema liiklusega suhteliselt rahulik. Ei mingeid ekstsesse ei ole olnud, kahju oli sellest, et me ei saanud Butaani sisse. Meie andmetel oli võimalik sinna üle piiri minna üheks päevaks aga selgus, et seda piiriületussüsteemi mitmed välismaalased olid kuritarvitanud ja jäänud botaani kauemaks ja paraku selleks ajaks, kui meie sinna jõudsime, enam seda teha ei lasknud, nii et see oli väike pettumus, aga muidu on kõik kulgenud väga hästi. Bangladeshis on üks maailma vaesemaid riike, kas tänavatelt teedel on ka seda nahale? Noh, selliste kuidas ma ütlen agraar või Ruraal riiki tõepoolest ei ole ausalt öelda varem oma silmaga näinud just seda kõik sisuliselt toimib ainult käte ja inimjõul, masinaid on väga vähe ja terve riik ühtlaselt tasane ja tohutult riisipõlde, maisipõlde ja kõik iga iga viimane, kui ruutmeeter neile seal üles haritud või mingisugune inimene seal midagi veel palju selliseid. Valmis aluseid ja banaanipuid ja mango ja muud sellised roheline. Me sõitsime osa teest laevaga, tulime läbi taga ja sealt sõitsime laevaga, nüüd meil oli ka mingi 28 tundi meeletult ilusat laevasõitu, sisuliselt läbi poole riigi, nii et suhteliselt haruldane haruldane pilt ja sealt laeva pealt muidugi avaneb täiesti teine perspektiivse jõe vanglates, 8000 kilomeetrit on seal laevatatavad jõge. Hämmastas hämmastavad pildid, kaks meie reisiseltskonna liiget, nägime isegi kangeri delfiin. No Bangladesh on väga madal riik, et kas seda alates üleujutuste tagajärgi oli ka näha või nad suudavad hästi kiiresti ära likvideerida. Nähtavasti suudavad likvideerida igatahes silma küll midagi jäänud, ehkki see on sel aastal vähe, me oleme just praegu nagu siin mõne päeva pärast, ootame ise ka seda vihmaperioodi algus, see pidi küll juba, kui me olime bangladeshi põhjas, mis räägitamise pidi Valgamaaga, meie ei ole veel sellist kõva vihma saanud, välja arvatud, kui me olime, laevast, olid sellised raevukad, vihmahood, aga muidu midagi väga hullu ei ole veel olnud, aga veesüsteem, niisutussüsteemid ja siin kõik perfektselt välja arendatud. Bangladeshis vähemalt nii, kuidas sellisele võõrale inimesele tundub? Jõed olid suhteliselt tühjad. Ma arvan, et seal potentsiaali on nendele kangese nagu indus kutsutakse teda regaali keeles. Et sealpool jõest oli võib-olla täis, aga sinna mahuks nagu kilomeetri laiune ja kõige sisse ära, nii et ma arvan, et isegi suhteliselt hästi peab sellele veevoolule vastu. No Bangladesh on olnud suhteliselt väga ebastabiilse sisepoliitikaga, viimasel ajal seal minu teada ei ole praegugi kõik paikas, kes on riigipea, kes on valitsused, kas seda ebastabiilsust oli nii-öelda jalgrattaga sõites kana? No ebastabiilsusest peame meie ka, et praegu on seal miski vahevalitsus jaanuarist alates, ühesõnaga sõjavägi, riigi korraldas nii-öelda sellise riigi riigivõimu vahetamise šeik Hassina ja viie aeg siis üks on avami liiga juhtija, teine langedes rahvusparke ju igivanad sellised vahel poliitilised vaenlased juba aastakümneid. Et see nendevaheline võitlus ei ole kuhugi kadunud, aga praegu poliitiline tegevus on selles mõttes peatatud. Et riik on suhteliselt stabiilne ja rahulik, mingit sõjaväe kontrolli küll eriti ei olnud, sõitsime küll sõjaväeosadest mööda ja üks väikene selline võib-olla kõrvalepõiget, ma teen silmapõletikku ja läksin silmaarsti juurde. Pärast silmaarst rääkis mulle, et luuraja oli meil taga olnud ja pärast küsinud tema käest, mis mehed need sellised on ja mida nad tahavad. Mis nad siin riigis teevad, et ilmselt mingisugune film on. Silm on pealehti lugeda näiteks siis väga avameelselt kirjutatakse nii korruptsioonist kui ka kui ka sellisest riigivõimu kuritarvitamisest ja asjadest, nii et midagi välismaalasele vähemalt küll sellist ebameeldivat või murettekitavat ei olnud, vastupidi, pigem tohutult sõbralik riik kingib hästi vähe välismaalasi. Ja selle võrra nad on võib-olla külalislahkemad meeletult. Kohe nii kui väikeses linnas kusagil juua 10 20 50, mõnikord ma arvan, isegi üle 100 inimese kohe kogunevad vaatama ja pärima ja uurima, et mis, mis te teete ja kus te käitleja, kes te sellised olete, muidugi instituudid. No see on väga tore, kui keegi ütleb, et teil on omadest luuraja järele, sellepärast et tavaliselt on need omad selle luurajatega seotuse näitabki seda suhteliselt demokraatlikku ühiskonda. Ei, ma arvan küll, eriarvamused on Bangladeshi, nii nagu ka Indias täiesti lubatud poliitikas parteisid ei ole sugugi mitte kaks, vaid on, vaid on palju rohkem. Aga valimisi korraldatakse seal. Praeguse vahevalitsus lubas, et enne 2000 kaheksandat aastat kindlasti ei, ei korraldata, nii et me keegi ei tea täpselt, kui kaua Sõjavägi seda nii-öelda tehnokraatidest valitsustele toetab. Siis on tore nentida, et vaatamata keerulisele poliitilisele olukorrale Bangladeshi pikka, rahulikku elu edasi ja nad üritavad olla demokraatlikud ja korralikud inimesed. No seda on neile ka palju välismaalt meelde tuletatud isegi bangladeshi lehtedes, nii Ameerika Ühendriike kui paljud teised suured riigid. Eks nad kõik on meelde tuletanud, et väga hea, et ühe väga korrumpeerunud valitsuse kõrvaldaski peaga, nüüd oleks ikkagi aeg demokraatlikult edasi elada. Jah, ma arvan, et bangladeshi jättis minule kohutavalt sümpaatse mulje. Ma olen väga rahul, et me nagu selle otsuse vastu võtame sealt läbi käia, nüüd ma soovitaks tõesti inimestel kellel on võimalus siiakanti kunagi tulla, siis ta Bangladeshist läbi hüpata, välismaalasele on seal elu väga-väga huvitav. Filmitud filmimisega raskusi ei olnud, et saiti igal pool võtta üles seda, mida tahtsid. Absoluutselt kordagi ei ole raskusi olnud üldse siiamaale sõites nii läbi Nepaali, kuigi tikkimine pärsiiling ja, ja nüüd läbi Bangladeshi mingisugust probleemi filmimisega ei ole korda ka üleüldse ei ole seda öelnud ka teistel reisidel varem. Paar päeva tagasi ma rääkisin meie kuulajatele, et Nepaali kuningas on suurim elektrivõlglane omas riigis, et tal on üldse probleem, et, et mida seal kohalikud räägivad kuninga tulevikust, et kas võetakse kuningavõim ära või. No ma ei tea, igatahes lubavad seal, aga ma tahan rääkida sellest elektrivarustuses nagu kõikide nende nende trikkide selline krooniline elektrikatkestuste rida, lihtsalt et mõned tunnid on elektrit õhtul, kui tarbima hakatakse rohkem, siis kaob elekter ära, mitmeks tunniks, tuleb jälle tagasi ja nii edasi. Siin on meeletult palav, praegu on 37 kraadi, aga kui õhtul magama minnes 31 või 32 kraadise temperatuuriga vool ära kaob ja ventilaator enam ei tööta, siis on muidugi selline lebad vaikselt tulnukaga, higi voolab mööda ihu all. Nepaali kuninga elektrivõlgadest, ma ei tea, aga, aga see elektri asi on küll selline, et noh, räägitakse, et veepuudus hüdroelektrijaamadega nii palju vett kui vaja. Keit Paal kui ka need hingeosad ja bangladeshi tegelikult suurima peaaegu sellise veevarustusega riigil üldse terves maailmas, nii et ma ei tea, kuhu see voolzin kaob. No te olete praegu seal tegelgalkuta pooled, kuhu edasi viib, et kust neid leida võib, võib-olla. No meie järgmine suurem sihtpunkt on tegelikult varanaadi ehk siis India selline religiooni pealinn võib olla varanaadid mingi kuus 700 kilomeetrit edasi ja pärast seda võtame suuna teeli peale, kus meil oleks vaja Iraani viisat sisse anda tegemiseks. See võtab kaua aega, sest pärast seda, kui me oleme seda teinud, siis me läheme kašmiir jälle mägedesse tagasi, et siin lauskmaale kontinentaal, Indias, ühesõnaga meeletult palav praegu ja ma arvan, see vihmaperiood peaks siis nagu üsna varsti algama, nii et me läheme mägedesse tagasi, ma loodan mingi nädala pärast võib-olla või kümnekonna päeva. Nael kummi teile.