Reisiraadio. Riisiraadio. Tere kuulama reisi raadio selle suve viimast saadet. Reisiraadio lõpetab oma tänase saatega suvise reisisesooni ja täna suundume viimast korda Lõuna-Aafrika vabariiki, kus vastupidi, meie oludele on kohe-kohe algamas. Kevades jätkame tutvumist selle riigiga, mis on omamoodi põnev sild euroop Põhja-Aafrika vahel. Sellel teekonnal on meile abiks kolmel korral oma perel külas käinud Kristi tätar majandusharidusega noor daam, kes nüüdseks valinud ka ise turismitöötaja elukutse ja tegeleb messiturismiga firmas Estravel. Lisaks kuulame ka pisut Lõuna-Aafrika muusikat. Täna esitleme seda eelkõige sealse laulutähe ju mase keela. Abiga. Kellest lähemalt kuulate, saate lõpuminutitel. Kristiga oma jutu Lõuna-Aafrikast jätkame alustuseks, eks laul Maszeki ülalt sündmi. Teie õe pere elab kastis Kaplinnas või? Pinnase elanud, elavad üks tunni sõidu kaugusel Kaplinnast sellises väikeses linnas ja ja nad on väga rahul, sest praegu tundubki niimoodi, et, et inimesed kolivad nii nagu Tallinnasse kolivad pigem linnast välja väiksematesse linna asulatesse Kaplil nende omas suur linn, siis siis neid väikseid linnukesi seal Kaplinna ümbruses ütleme tunni sõidukauguses on päris palju seal ka kinnisvarahinnad. Juba tõusevad kapimaa teatavasti küllaltki viljaka loodusega, seal on ju need suured ja kuulsad viinamarjaistandused. Olen isegi kusagilt lugenud, et kapimaal pidavat olema maailma suurimad veinilaod. Jah, no neid viinamarjaistandusi seal tõepoolest väga palju ja need kolm nihukest suuremat sellist, noh, mida kindlasti eestlased teavad, on need tallemras paarlia ja Franšokk ja mis nende viinamarjaistanduste piirkonnas nagu eriti huvitav on, saab minna ja neid heina maitsta, et muidugi need, need viinamarjaistandused nad püüavad omavahel ka nagu võistelda ja ja esiteks muidugi oma selle sissepääsuväravad, need väravad on üks uhkem kui teine, tõeliselt tõeliselt ilusad. Ja samas need nii-öelda need mõisamajad, kus siis neid degusteerimine nagu läbi viiakse, need on ka tõepoolest omaette vaatamisväärsused ja peaaegu iga veinitegija siis teeb oma veinidegustatsioone ka. Enamasti nad teevadki selle suhteliselt sümboolsed tasu eest, et siin mõned aastad tagasi või minu mees ütleb, et kui tema veel Stelembus ülikoolis õppis, et siis olid need tasuta. Aga kuna üliõpilased natukene, võib-olla mitte päris kenasti ei kasvatanud seda külalislahkust ära. Siis on nii nagu igal poolduda Siis Paimzin selline sümboolne tasu, et et kas siis pärast ostesse said osa raha tagasi, et ehk et sa said siis selle võrra odavamalt või siis üldse, et sa ei pidanud küll ostma, aga see maksis mingi osalustasu, et sa saad siis seal ütleme, et tavaliselt on seal kuskil kuus, seitse lei, mida nad on siis pannud, pannud nii-öelda tegus teenimiseks välja. Nii et võib täiesti mõelda ka Lõuna-Aafrikasse veinituurile mineku peale kindlasti kindlasti, sest pealegi meil on ju ka Lõuna-Aafrika veinid üsna hästi täiesti esindatud. Jah, no meie otsisime Lõuna-Aafrikas näiteks prantsuse veini, meil ei õnnestunud leida midagi peale Lõuna-Aafrika veini. Et see valik on tõepoolest neil neil hästi suur ja ja hinnaklassid on ka, ütleme, 20 randiga, mis on umbes 30 nüüd Eesti krooni saab juba väga korraliku punase veini mis minu jaoks oli suur üllatus, sest Eestis seda kindlasti ei saa. Aga kas kohalikud inimesed, ma mõtlen eelkõige see heledama nahatooniga seltskondlik ta, pruugib ka seda veini ise? Jah. Et see on nagu ikka rohkem veini kui õllemaa. Pigem on see jah, ikkagi veinimaa restoranides on väga huvitav, et kui sa lähed restorani, sa võid kaasa võtta oma veini, aga sa maksad korgitasu, see on selline sümboolne korgitasu. Et ta, et kuna see Lõuna-Aafrika veinide valik on niivõrd suur ja inimestel on teatud joogieelistused ja kui ta läheb sinna restorani, siis mõni selline noh, ütleme pirtsu võib-olla valib mõne teise restorani, kui talle seal selles resteralist temale konkreetset sobivat ein ei pakuta ja sellepärast ongi Lõuna-Aafrika enamustes restoranides tohib kaasa võtta oma veini ja, ja siis seal siis korgitasu makstes seda ise pruukida. Et see, see on nagu eriti tore. Jõudsimegi nüüd juba selle isuäratav oma osani Soiduni Aafrika toit. Üldiselt ma mõtlen, see musta aafrika toit on meile kindlasti üsna võõras, kuigi meilgi siin juba anti loobija krokodilliliha müügil on, kuivõrd nüüd see Lõuna-Aafrika suhteliselt ikkagi nagu euroopalik köök on veel säilitanud neid aafrika juuri? Ei oskagi nagu selles mõttes öelda kindlasti nendes Aafrika restoranides või ütleme, mis kannavad alamamma aafrika või aafrikangafeevia, milliseid seal selliseid noh, nihukese Aafrika tunnetusega nimetasid et nendest ja on, on menüüs, et Aafrika toidud minulgi õnnestus seal maitsta ühte sellist, mida nad eelkõige nagu reklaamivad, nagu pajaroog on praegu küll ei tule see aafrikakeelne nimetus meelde. Aga, aga sinna sisse nad panevad ka vist kuut või seitset erinevat liiki liha plussis köögiviljad ja siis nad Auttavad seda tundidega papa, sellises suures malmpotis lõkke peal. Nii et, et noh, see on selline selline, mida mul õnnestus nagu. Aafrika toidu maitse oli. Väga hea, väga hea oli, et need viis erinevat liha küll eriti ei teinud vahet selles mõttes, et aga see lihade, lihede kompott nii-öelda oli maitsev. Ja ilmselt anti jah, seal oli, ütlevad et seal oli kõigepealt muidugi veiseliha, siis oli kudumis, on kõik sarviline siis oli trühvlit ja mis need kaks, 13 olin, ma enam ei mäleta, aga, aga ka ilmselt mingid sarvilised sarvilised olid, et väga maitsev. Nojah, eks meilgi ole nüüd ju neid Lõuna-Aafrika vürtse müügile tulnud mõnevõrra need nüüd natuke erinevad on, võrreldes meiega, aga kuidas see toit niimoodi üldiselt eestlase maitsele tundub, et on täiesti söödav. Täiesti söödav, võib-olla noh, ütleme mina olen selles mõttes nagu kõigesööja, et ma ei, ei vali, et võib-olla oliivid mulle ei maitse, aga, aga üldiselt ma söön nagu kõike, et et täiesti täiesti nagu maitsvad, maitsvad toidud ja mis, mis nagu mulle eriti maitses ja nad ütlevad ka, et see on väga tervislik, on jaanalinnuliha. Et jaanalinnulihaspidi olema väga vähe, vähe rasva, tan küll natukene kuivem, isegi võib-olla kui kalkuniliha, kuna seal rasva ja praktiliselt ei ole aga, aga grilli peal teha väga maitsev. Nii et pigem ikkagi lihaköök kui kalaköök või on seal kala ka? Kala on ja minu arust on seal päris vahvaid niukseid kalarestorane, kus on minu jaoks, kes ma ei ole suur niukene kalatundja, aga oli seal päris suur valik ja me võtsime viimase, viimane kord, kui me käisime kalarestoran, võtsime niisuguse valiku, kus sai nagu erinevaid erinevaid asju, nagu maitsta ja kalmaarid ja kasugused, teod ja sellised asjad, et need käivad nagu sinna asja juurde. Aga rohutirtse ja tõuke ja seda ei, seda ei proovinud, võib olla tegelikult ilmselt ka kuskil pakutakse, ei jäänud silma. Nii et selles mõttes ka restorani minnes võib olla üsna turvaline tunne, kuigi võib-olla selle toidu nime ei oska välja öelda, siis ikkagi midagi sellist suhu ei sattumist päris. No kuule, Aafrika, Lõuna-Aafrika üks riigikeeltest ja peamine kasutuskeel on inglise keel siis tavaliselt, kuigi see nime nimi võib seal olla afrikaadi keeles on tavaliselt ära toodud seal inglisekeelne nimetus, et ma usun, et inimesed suudavad välja lugeda, mida nad sööma hakkavad ja oleneb nende riskiastmest, kas nad tahavad seda proovida või mitte, aga ma usun, et et maitseelamused on alati põnevad. Jutu vahele nüüd üks infolõik Lõuna-Aafrika vabariigis suurema rahvuspargi kohta. Krügeri rahvuspark asub Lõuna-Aafrika Vabariigis kirdeosas Puma langa provintsis. Esmane park rajati sinna umbes 1898. aastal ja nimetati hiljem Lõuna-Aafrika vabariigi presidendi pool Krüger järgi. Looduskaitseala suurus on 18989 kilomeetrit. See on nii suur, et selle põhjalikuks läbimiseks läheks vähemalt kolm päeva. Igal aastal käib seal üle 1,3 miljoni külastaja. Rahvuspargis on 336 liiki puid. Seal elab 49 liiki kalu, 34 liiki kahepaikseid, 114 liiki roomajaid, 507 liiki linde ja 147 liiki imetajaid. Suurimaks vaatamisväärsuseks peetakse aga suurt viisikut. Lõvi, leopard, elevant, pühvel ja ninasarvik. Ligi poole Eestimaa suurune Krügeri rahvuspark oma tohututes, vannide rikkaliku fauna ja pikaajalise kaitse ajalooga on üks maailma parimaid safari sihtkohti. Väidetavalt esineb seal rohkem erinevaid loomi kui üheski teises Aafrika rahvuspargis. Pargi infrastruktuur on suurepärane, kuid samas ei teki tunnet, et olete ühes Aafrika külastatavaimas rahvuspargis. Kõige populaarsem on pargi lõunaosa, kus on kõige suurem loomade kontsentratsioon. Keskosas domineerib rohusavanni okaspõõsastik, mis on lõvide meelispaik põhjaosas valdavad taimestikus Mopam puud, mille lehed on elevantide lemmikroog. Esimesed inimesed siinkandis olid son, inimesed, Vušmaniteelased, kes on jätnud oma jälje kaljujoonistena ligi pool miljonit aastat tagasi. Krüger jala võeti aga esimesena kaitse alla. Niisiis 1898. aastal, kui Transvaali vabariigi president Paul Krüger asutas Saabi ulukite reservaadi. Hiljem mitmete kõrvalasuvate parkide ühendamisel tekkiski Krüger rahvuspark, mis avalikkusele avati 1927. aastal. Olgu siinkohal öeldud, et turismifirmad pakuvad Krügeris Macatzi safarid, mille jooksul on võimalus näha Aafrika looma riikiga jalgsi safari ajal. Ja see on tõepoolest unustamatu kogemus. Sobib ideaalselt fotohuvilistele metsiku loodusesõpradele. Makuzzy reservaat on Lõuna-Aafrika vabariigi kirdeosas asuv eravaldus, mis laiub tuhandete laagritel ehtsas Aafrikasse, vannis Safari külalistele, reservaadis traditsioonilistest pilliroost panga Lottes. Safari toimub jalgsi või lahtises länud Roveris. Reservaadis võib näha suuremat osa Aafrika metsiku loomariigi esindajatest. Jalgsi safari võimaldab külalistel minna loomadele võimalikult lähedale, mis juba ise enesest teeb selle elamuse unustamatuks. Krugeri rahvusparki sõidetakse välja hommikul kell viis, et veeta terve päev selles maailmakuulsas rahvuspargis loomi vaadeldes. Teejuht võtab hommikusöögi kaasa, et võiks seda ühes paljudest peadus paikadest nautida. Ühes Krügeri rahvuspargi alal asuvas laagris võib loomi ja nende mänge jälgida lõunani. Pärast lõunat aga seiklused jätkuvad. Ma kutsesse jõutakse tagasi hilja õhtul. Just õhtusöögi ajaks. Ööbimine on pangaluus, pakutsi reservaadis. No te ütlesite ka, et seal on mitu keelt, seal on minu teada kohe õige mitu riigikeelt, et kas mõni nendest on seal ka niisugune riigikeele staatuses? Seal on 11 riigikeelt, ma neid kõiki üles nimetada ei oska, aga ma tean, et et kaks sellist põhilist keelt ongi inglise ja aafrikaani keel, mida nad siis kasvatavad ja afrikaadi keel on päris suurte hollandi keele mõjutustega, nii et need, kes mõistavad saksa keelt ja kes kes ka hollandi keelt mõistavad, et need päris hästi hakkama saama. Aga. Ta pigem suhtlevad valgetega kas aafrikaancis või inglise keeles, et valged nagu reeglina nende suguharude keeltes ei suhtle. Kusjuures need inimesed, kes on, kes on seal nagu üles kasvanud, need räägivad päris edukalt ja minu arust isegi ülikoolis õpetatakse afrikaadi keelt. Aga nad omavahel. See oleneb väga palju inimestest, mõne õemees ka näiteks oskab, kuigi jaa jaa ja ta räägib afrikaadi keelte, ta saab selles mõttes nagu hakkama ta küll igapäevases oma oma töös ja asjaajamises kasvatab inglise keelt, aga näiteks aiapoisiga, kes teil seal seda muru niidab ja, ja seal väiksemaid niukseid aiatöid teeb. Sellega räägite afrikaadi keeles, kuna selle lihtsalt tundub, et kui ta räägib afrikaadi keeles, et siis see hoia, poiss saab aru, mida ta tahab. Ta ei tee midagi valesti. Te ütlesite nüüd, tal on aiapoiss, eeldab, et ikkagi inimesed on suhteliselt jõukad, kui nad saavad endal teenijaid pidada, et elatustase on siis seal ikka selline üsna kõrge võrreldes Eestiga. Tegelikult see ei näita, et, et perekond on jõukas et seal väga palju kasutatakse, kuna kuna ma juba ennem mainisin ka, et mustad üldjuhul Onlo isad ja nad eriti tööd ei viitsi teha ja need, kes vähegi nagu juba nagu tahavad tööd teha, need käivad ise tööd otsimas. Nad käivadki just Niukest eramajade väravate taga ja küsivad, et kas teil ei ole mulle mingit tööd anda või just nagu ütleme seal aiatööd või siis või siis kodu koristamist, miks mitte. Ja seal on levinud ka väga tore, mis minu jaoks on nagu väga huvitav, et ta teatavasti meil kõigil on aeg-ajalt aias või, või kuskil vaja mingit ajutist abi. Et seal on, on linnades ja väiksemates suuremates nendes nii-öelda külakeskustes on niuksed, väiksed kogunemispunktid, et kui sul on nagu abi vaja, siis, siis sa saad hommikul minna sinna ja võta omale nii-öelda abilise päevaks või kaheks paljuks sul siis parasjagu nagu vaja peaks minema. See on nagu omal ajal meil saadeti inimvarblased turuvarblasi põllutöödele. Täpselt nagu turuvarblased, kui sul on tõesti nii, siis ütleme seal vaja lehti riisuda, kui, kui on sügis, lehed langevad maha või, või meile ilmselt oleks vaja lume lume lükkamises abi vaja, et et siis siis selline abi on, on täiesti nagu kättesaadav ja ja teinekord ongi niimoodi, et leitakse omale selline turuvarblane, kes oma tööd teeb väga südamega ja ja kes on huvitatud püsiva töökoha leidmisest ja siis võetaksegi nii-öelda omale abiliseks, ta ei pruugi käia sul viis päeva nädalas käib seal ütleme kaks või kolm päeva nädalas ja ja aitab sind niukestest lihtsamatest töödest saab mõne randi siis selle eest. Jah, see ei olegi nagu väga-väga nii-öelda selles mõttes nagu mõni rand, et ta, nii palju, kui mina tean, kuidas saavad isegi kas kuni 10 15 randid tunnist. Et ta, et see oleneb muidugi ka sellest perekonnast, kelle juures nad töötavad ja, ja teinekord töö raskusastmest, et kui on midagi siukest raskemat ehitamistööd, et siis makstakse rohkem ja ja kui on nii-öelda niisama sellist umbrohu kitkumistetsis, loomulikult makstakse vähem, aga aga see tavaliselt lepitakse kokku kuu nädalatasu või siis ütleme, et kuidas siis on kokku leppinud, et mitu päeva nädalas käiakse tööl ja siis kui palju sellenädalast siis makstakse. Ja, ja siis niimoodi niimoodi see töö nagu käibki. Siis on praegu keskmine palk kuskil veidi üle 1000 dollari kuus, ütleme niimoodi. Dollarites kuidas natuke Rosiaalne natuke rohkem, ütleme 1,2 1,3000 dollarit. Kui läheneda sellele küsimusele, ma jään küll vastuse võlgu, et seda keskmist palka küll ei oska öelda. Aga kui vaadata, ütleme, vaadata hindu, kui vaadata hindu poes, siis. Mulle tundub, et see on enam-vähem meie meie hinnatasemega nagu võrdne. Et võib-olla mõned tooted muidugi, puu- ja juurviljad on seal odavamad, kuna nad ise seal kohapeal need kasvatavad enamusi juur- ja puuvilju ja neid sisse impordi. Aga näiteks piimatooted on, on seal on seal küll natukene kallimad kui meil. Ma ei tea, kas oleneb nüüd sellest, et neil on vähem lehk. Masin või või võib-olla sellest ka nagu teada, mustad vist eriti piima ei joo. Ja nad eriti vist jah, piima küll, käin neid vaatamas, mida nad seal joovad, aga aga nad jah, nad söövad lihtsamalt kindlasti, kui ütleme Euroopa inimesed meie oleme harjunud sinki sööma, siis nemad kindlasti söövad mingit lihtsamat. Vorsti no rääkisime natukene veini joomist, küsiks nüüd, et kas seal ka muud alkoholi tarbitakse, kas seal näiteks ka mõnda purjus inimest naha on? Mina küll ühtegi purjus inimest näinud isegi ka mitte sellist, noh ütleme Aafrika päritolu. Ei, ei õnnestunud tõepoolest näha, aga kauplused on loomulikult igasugust alkoholi täis, selles mõttes, et noh, veinide valikus on küll ainult Lõuna-Aafrika veinid aga, aga vermutid viina ma seal küll vist tõesti ei näinud. Nii et eestlastel on veel suur murdinis oma viruval näoga Ma ütlen, minu õemees tahtis hakata kohukesi Lõuna-Aafrikas tootma, kui ta oli läbirääkimised ühe piimatootmise firmaga nagu püüdnud nagu arendada neid, siis piimafirma ütles, et teie selle reklaami peale, et nad on küll maitsvad, aga, aga selle reklaami peale, et inimesed harjuksid neid sööma, läheb liiga palju raha, et nemad ei olnud valmis seda veel investeerima. Et noh, muidugi seal ütleme kohukese ja piimatoodete, mida sa nagu ütleme, pikamaa peal ei, ei transpordi. Aga miks mitte, ma ei tea, ma küll ei tahaks alkoholile, ehk et viinale Reklaami teha, no miks ma viinast küsisin, et milline on seal nagu see moraal, et kas seal ka usk ja religioon on, on tähtis, on kirikus käiakse? Kirikuid me nägime seal küll aga mulle tundub, et seal ikkagi käib rohkem ikkagi sihukene, heledanahaline inimene. Kuigi jah, ega ma usuga nagu selles mõttes eriti eriti kokku puutunud Ta ei ole päris õe pere, ei ole niisugune hardaid usklik. Jah, nad kindlasti ei ole mitte hardad, usklikud, aganad oma mõlemad lapsed on lasknud ikkagi seal kohalikus kirikus ära ristida ja, ja ise, kui nad siin Eestis abiellusid, et siis nad ikkagi võtsid ka kirikliku laulatuse. Et noh, mingil määral neid ilmselt see usk on nagu sees. Aga, aga kui tõsiusklik ega eestlased ju ka väga tõsiusklikud olevat jõulude ajal kindlasti kirikusse, aga, aga kui vaadata on, kui mujal läheb ülejäänud aasta-aastalt, siis ega nad eriti vist kirikust säilippu. No läheme nüüd edasi veel turistlike teemadega, et te olete nüüd seal kolm korda käinud, kindlasti üht-teist ka kaasa toonud, et mida sealt tasub kaasa tuua, kas mingisuguseid aafrika puukujus seitsmes või, või mingeid noh, ma isegi ei kujuta ette, mida sealt veel võiks, noh lisaks sellele kohalikule veinile kasve Jah, no kohalik vein kindlasti on, on üks artikkel, mida tuuakse sealt kaasa, mina ise olen viimasel korral, kui ma sealt tulin, ma teadlikult ei toonud sealt veini, sest esiteks on selle transport suhteliselt raske. Ja kuna ma tulin läbi Londoni, kus vedeliku transport krimine läbi traditsiooni on nagu suhteliselt komplitseeritud, siis ja, ja tõepoolest ka Eestis, Lõuna-Aafrika veinide valik on päris lai. Et ma ise seekord näiteks veini kaasa ei toonudki. Aga mida sealt kindlasti tuua, mis on niisugused vahvad ja natukene ka niuksed teistmoodi, kui ütleme, meil siin müügil on tõepoolest need puidust nii-öelda nikerdused ehk et siis need puukujukesed miks mitte puidust, salatilusikad, kahvlid-noad, noad küll vähem siis sellised kandiku moodi alused, kuhu saab küll puuvilju ja juurvilju peale panna või, või miks mitte ka mingeid dipikastmeid või et niisuguseid väga-väga huvitavaid, igasuguseid puidust lauanõusid. Kadriniisugusi aafrika hõlst. Jah, kes, kes nagu armastab neid kanda või kes, kes nagu tahab neid kanda, siis kindlasti neid leiab ja loomulikult siis igasugused ta, ütleme nüüd tekstiilikülla padjapüürid, käterätikud siis diivanipadjakatted, sellised Aafrika stiilis Aafrika nihukeste, väikeste kujutiste ja, ja kuidas need on need koopajoonised ja mida nad sinna peale panevad, Ta neid tuuakse ja, ja need on tõmbast siukseid, omanäolised kindlasti ka ütleme ehteid, mis on ju teada ja tuntud, et Lõuna-Aafrika on suur teemanti ja kullakaevandaja eta, sealt tuuakse kindlasti väga palju ehteid. On siis seal teemantid ka odavamad? Ei ole ise nagu pakkuvas. Ise kokku ostnud, ma ei, ma ei oska niimoodi, öeldi, et nad tõenäoliselt nad on odavamad, täiesti kui meil siin on. Aga, aga jah, ma niimoodi ei, ma ei oska niimoodi võrrelda. Noh, jah, võib arvata, et kindlasti on see, see, ütleme ehtestiil on seal ka natuke teistsugune kui meie põhjamaine tagasihoidlike ehtestiileta et nad kasutavad võib-olla mingit suuremat teemanti või suuremaid kivi oma oma ehete peal, kui, kui tagasihoidlikud põhjamaalased. Ühte asja me veel ei ole, küsinud vahepeal, et kui sõida seal ringi või kui ei nii-öelda ela argielu, et kas seal on turistil ka mingeid meelelahutuse võimalusi on? No ma mõtlen, sportimise võimalused kindlasti, aga noh, ütleme niisugust kultuurilist meelelahutust ka. Või. Ja seal on väga palju, väga palju kontserte seal, vaata samamoodi nagu ka Tallinnas, võib-olla isegi rohkem tuntud artistid. Ma tean, mu õde ja õemees käsid hiljutist Köstembusse, on üks väga tuntud totaanikaadist kapina külje all. Seal korraldatakse väga vahvaid kontserte käsitlusel indiaani kontserdil. Et need tuntud nimed ja nad lähevad ka kindlasti sinna esinema, et nad ei nad ei, nad ei karda sinna minna. Ja sportimisvõimalused golfivõimalust on seal suurepärased v sport loomulikult. Kui teelt nüüd küsitaks? Öelge üks asi, mis esimesena meelde tuleb, mida te soovitaksite Lõuna-Aafrika vabariigis teha, kui sinna minna, mis oleks? Minule jättis suure mulje hea lootuse neem võib-olla sellepärast, et et see oli minu esimesel külastusel suhteliselt vist teisel päeval ja see hooldus, mis seal selle hea lootuse neeme juures oli. Ja, ja need võimsad lained, mis seal hea lootuse neeme otsas neid kaljusid nagu kaljusid, põrkusid, et see jättis mulle hästi-hästi võimsa mulje. Aga, aga teine, mida ma kindlasti hea meelega, mida ma kindlasti teeks veel, on need rahvuspargid või need nende loomade safarid? Mina olen suur lood, sõber ja, ja ma olen armastan, armastan matkata ja, ja neid loomi vaadata, need meie õega näiteks. Läksime kell kuus hommikul rahvusparki ja, ja otsisime üles sealt selle joogi kohe vaatasime tundide kaupa, võib vaadeldavas elevandid seal omavahel suhtlevad ja kuidas nad seal joovad ja kuidas need suuremad elevandid hoolitsevad väiksemate eest, et et see on nagu hästi põnev, põnev nagu, nagu jälgida. Lõuna-Aafrika vabariik on tegelikult üsna suur riik. Kui kauaks tuleks minna sinna reisile, milline on see optimaalne Aegna? Teie olete olnud vist kolm korda neli nädalat seal olnud suhteliselt pikka aega olnud, kas see on niisugune sobiv aeg? Ma ütlen, et sellest jääb väheseks. Loomulikult sellest jääb väheseks, et kahjuks meie meie seaduseni rohkem puhkust koheselt neli nädalat, aga kindlasti ei tasu sisemine nädalaks kuigi, kuigi jah, noh, nädalaga ütlema, et Grögeris kindlasti nädalaga sisustab väga ilusti aja ära Krugeri rahvuspargis neid loomi seal jälgides ja kapina scapina ümbruses kindlasti ka. Aga kui tahetakse ikka sellist terviklikku, no ütleme, võib-olla terviklikku pilti kindlasti mitte, seal peab tervikliku pildi saamiseks, ma arvan, peab seal kohapeal elama. Ja mitte ütleme aasta kaks, vaid isegi 10 20 aastat ja, ja ma usun, et et ka kindlasti osad inimesed, kes on seal eluaeg elanud, võivad öelda, et ega nad seda riiki tegelikult ei tunne. Et ta on ikkagi niivõrd suur ja, ja erinevat piirkonda need üksteisest niivõrd erinevad, et et sellist terviklikku pilti on ikkagi suhteliselt raske saada. Aga kauaks sinna minna, te ise sinna elama ei taha minna? Ma ei tea, ma pigem vist olen ikka liiga eesti sõber või, või Eesti-keskne, et, et ikkagi siin on minu sõbrad ja, ja siin on minu elu, et, et me sinna päris elama küll minna ei taha ja kui mul on õe käest küsinud, et kas tema nagu koju ei igatse sest ütlevad jah, tegelikult mõni hetk on küll selline, kus ta nagu tunneb, et hirmsasti tahaks oma vanade sõprade ja ja perekonna juurde tagasi, aga aga samas, seal on tal nüüd selle kuue aastaga juba juba ka oma tutvusringkond tekkinud ja ise, mis tema elu kindlasti kergemaks tegi. Alguses, kui ta sinna läks, oli tema mehe pere, ehk et tema, mehe vanemad ja, ja suguvõsa on kõik seal. Et, et no kindlasti on tal koduigatsus, aga samas noh, kui sul on ikkagi pere ja sinu lapsed ja sinu töö ja kõik on seal, et et siis kindlasti harjub ükskõik kus maailma otsas ära kui kaugel. Ega ei ole. Eks te käite teda seal siis aeg-ajalt toetamas, millal järgmist korda läheb? Praegu ei oska öelda, ma juuli lõpus alles tulin sealt, et ma nüüd natukene pean vahet ja ootan, et ehk nemad ise tulevad järgmisel aastal suurele laulupeole. Küll jääme lootma igal juhul aitäh teile, Kristi tatar selle põneva jutu eest Lõuna-Aafrika Vabariigist ja nagu öeldud, meie kuulajatele ainult ettevõtlikkust ja tahtmist, siis on iga maailma Kolgastele kättesaadav aitäh. Tore vestelda. Nagu ka eelmistel kordadel, lõpetame oma saate sihtkohaks oleva riigi ühe maailmakuulsa laulutähe esinemisega. Eelmisel korral tutvustasime Lõuna-Aafrika vabariigi vaieldamatult maailma kuulsaimad lauljatari Miriam Makeebat täna ka mõne sõnaga tema kaasmaalasest Joe mase kiilast, keda saate algul juba kuulsite. Ju Ramopolomase keela on sündinud Bigbanki Lõuna-Aafrika vabariigis 1939. aastal. Niisiis saab ta järgmisel aastal seitsmekümneseks. Teda tuntakse rahvusvaheliselt kui trompetis tyh, orkestrijuhti, heliloojat ja ka lüürikut, kelle professionaalsus ja karismaatilisus on võimaldanud segada džässi. Piiskop Peephankitjaga Dakari afrobiiti. Ma keelan kõigist Lõuna-Aafrika vabariigi ajal kõrvale tõrjutud kultuurisaadikuist enam väljaspool seda vastuolude kompleksi tähelepanu saanud solist. Juba 20 aastasena liitus ta Chassepistlus nimelise kollektiiviga trumpetistina ühe oma esimestest trompetit Essay Joe Louis Armstrongilt. Nimelt selle andis talle New Yorgis käinud Lõuna-Aafrika vabariigi peapiiskop Trevor. Hällustan kes usaldas ju keelad, kui sealse muusika tulevikutähte. Edasi reisis joomase keela mööda Aafrikat, luues oma bändi laagosesse Nigeerias. 1900 kaheksakümnendatel aastatel Aga Botswanasse ja Lesotos. Pärast lepingu sõlmimist Vornal Brazenasse ka 1987. aastal andis ju välja albumi Tomorrow, kus miksis lugusid Mandela toetuseks ja muud muusikat. Poolsaimoni Kreislandi tuur andis mase keelale uusi võimalusi laulda koos Mirjami kiiva ja teiste Lõuna-Aafrika tähtedega. 1990 siirdus ka tema tagasi kodumaale ja korraldas seal mammutliku etenduse sekundschalo. Ehk see on see, millel ta koos sankomota ja Bay etega korraldas neli tundi kestnud show. Ja sellega reisis ta hiljem läbi kogu Lõuna-Aafrika vabariigi. See Keila on andnud oma geenid edasi ka pojale Salmase keelale, kes muide Ameerikas ülipopulaarne ja see kuulsuste elu kajastava telekanali e hüüumärkiganädalase show daily then, saatejuht. Mullu tegi isa oma poja toetuseks ka kontserttuuri USA-sse ja Kanadasse, mida näidati ka selles telesaates. Meie tänane saade hakkab lõppema. Aga see kordub teisipäeva õhtul kell 23. Null viis. Kõik kreisiraadiosaated on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Loodetavasti kohtume reisisaate seltsis kunagi tulevikus. Selleks suveks on aga meie tiimi poolt kõik. Raadio kahes jätkub ka sügisel saade Reisipalavik Ingrid Peegi juhtimisel. Nii et kõik reisihuvilised suunduge nüüd meie naaberkanalile. Saatesarja tõid tänavu teieni Kätlin Maasik ja Anna-Maria korrel ning väsimatu reisimees Mart Tummelas kes ise ka peaks peagi ühele põnevale reisile suunduda. Tänast saadet jääb aga lõpetama Hiiumaa see keela esituses Tim Leela. Toredaid reisielamusi igal juhul ja kõigil.