Kui eile pidas oma korralist üldkogu meie arhitektide liit ja valis juhatuse uueks esimeheks Ike Volkovi, siis täna täpselt keskpäeval alustas tööd Eesti ajakirjanike liit ja selle juhatuse tööd on kolm aastat juhtinud Marika Lillemets. Marika, kuidas sa iseloomustab meie ajakirjanike liit, too sellisena, mille sa kolm aastat tagasi juhtida võtsid? Eks ma arvan, et pikaajalised liikmed teavad ise, et ajakirjanike liidu maine ei olnud just kõige parem, tema tuntus oli väga väike Eesti ajakirjanike hulgas. Nüüd selle kolme aastaga on vähemalt minu tunde järgi küll nii maine paranenud kui lisandunud 127 uut ajakirjanikku olles siis nüüd 620 liikmeline organisatsioon. Ja eriti teeb minule vähemalt hea meel see, et on palju noori inimesi tulnud. Millest sa alustasid? Alustasin sellest, et vaadates Eeaaellile otsa, sain aru, et selline sularaha käsitlev firma, kus õieti On võimatu saada tavaliikmel et millele siis õigupoolest raha kulub ja miks me liikmemaksu peaksime maksma, et tavaliikmed saaksid aru, et nendele antakse midagi selle liikmemaksudest vastu. Ja siis asusin ma kirjutama projekte, et saada Euroopast raha ja alustada professionaalse ajakirjanduse täiendkoolitusprogrammidega. Ja tänaseks päevaks on siis kolme aasta jooksul läbinud selliseid seminare, kus noh, näiteks viimasel aastal on jutuks olnud nii ajakirjanduseetika kui sõnavabadus kui risk. Samas oleme rääkinud korruptsioonist meediast ja julgeolekust. Neid on läbinud kokku 450 ajakirjanikku, nii et ma arvan, et sellest on kalist liikmele kasu olnud. Ja nii mõnedki projektid, mis on olnud juhatuse nagu privaatalgatus, on leidnud oma väljundi kas või selles, et teie üks tuntud ajakirjanik Meelis Süld sai käia USA suure erameediat toetava kontserni kulul. Itaalias, teha huvitavaid saateid, Aitsist ise jupp maad targemaks saada. Oleme taastanud vana traditsiooni, anda välja aasta ajakirjaniku auhinda. Naisühendus annab hea sõna auhinda välja venekeelsetele ajakirjanikele on oma pressipreemia, et ma arvan, et ikka pisut on tehtud. Kui me räägime nüüd ajakirjaniku sotsiaalsetest garantiidest, ehk me teame, et meie Kirjanike Liit, Kunstnike Liit, veel mitmed kutse ja loomeliidud on saanud oma liikmetele terve hulga sotsiaalseid garantiisid, siis ajakirjanike liitu ei ole meie valitsus ja parlament selle au vääriliseks tunnistanud. Ma tean. D ajakirjanike liidu juhatus on teinud mitmeid katseid ja jõupingutusi, mille taha kõik on siiski veel jäänud. Põhimõtteliselt tõepoolest, kui asutati, siis selline ühendus nagu loomeliitude nõukogu, siis loomeliitude seadusesse jäeti ajakirjanikud panemata ja see ei ole juhus. Selleks, et, et ajakirjanikud sinna ei mahuks parandati viimasel hetkel see siis kaunite kunstide seaduseks, et see oleks nagu ainult kaunid kunstid ja ootamatult Reformierakonna lemmik Arhitektide Liit sai sinna kui kaunis kunst ka viimasel hetkel üle noatera sisse. Nii et see on puhas poliitiline otsus. Seadusi parandada saab nagu te teate ainult siis, kui parlamendist tulevad hääled kokku ja olen ma aru saanud nii praeguse kui eelmise kultuuriministri jutust, et niikaua kui koalitsiooni juhib Reformierakond, seda juhtub, kuid me ei ole jätnud jonni selles mõttes, et me oleme koostanud, et ajakirjanduse sihtkapitali seaduseelnõu ja proovime sihtkapitali kaudu siiski saavutada seda. Samas tuleb tunnistada, et kaks ja pool aastat tagasi õnnestus meil saada kokkulepe kultuuriministeeriumiga tegevust toetuseks ajakirjanike liidule nii et ka selleks aastaks on 400000 krooni tegevustoetust garanteeritud. Ja mis puudutab sotsiaalseid garantiisid, siis eelmise aasta lõpus EAL-i Eesti Raadio osakond ja rahvusringhääling kirjutasid alla väga hea kollektiivleppe, mida soovitan, kui need detailid välja võtta, kõigil toimetustel lugeda, võib-olla te saate seda isegi niimoodi levitada, et oleks ka teistel, on nad lehed või Teled võimalik vaadata, et tegelikult on olemas kompromissi koht tööandja ja töövõtja vahel. Eks seegi kollektiivleping on sündinud suurte võitluste tulemusena, aga Marika Lillemets, mis oleksid kõige pakilisemad küsimused, millega uus täna valitav juhatus peab tegelema hakkama? Kõigepealt ma ütleksin muidugi, et erinevalt Arhitektide Liidust meie kongressi vali esimees vaid valib juhatuse, kes oma seast valib esimehe, on nagu protseduuriline erinevus. Tuleks viia lõpuni see eelnõu ja muutuda seaduseks, mis puudutab ajakirjanduse sihtkapitali loomist ja ma arvan, et mida keerulisemad on majandusolud, seda enam mõistetakse tegelikult seda sotsiaalset poolt. Usutavasti on uuel juhatusel seda lihtsam teha, raske küll öelda, aga Eesti majanduslanguse tingimustes. Ja teine väga oluline on see, et me oma ajakirjanduse kvaliteedistandardeid peaksime kinni. Et kõik see, mida ajakirjanike liidu liikmed kirjutavad, oma saadetes teevad või teles näitavad, oleks hea ajakirjandus ja see ei ole küll kellegi teise meie endi teha. Jõudu tänasele kongressile.