Ilust meie ümber siin Eestimaal räägime täna vikerraadios ja seda teevad selles tunnis Allar ja Anna Levandi ja Rein Rannap kes räägib, kuidas sündis rokkkantaat, ilus maa, mida tähendas seda 1983. aastal ette kanda. Me kuulame kontsertlindistust Linnahallist aastal 1983 aga lasteekraani laululapsed on koos Henno Käo ja Priit Pajusaarega Eesti ära kaardistanud. Anna ja Allar Levandi räägib Tarmo Tiisler. Allar Levandi rõõmustas eestlasi juba siis, kui võistles rinnal NSV Liidu vapp jõudis võistelda ka sinimustvalge lipu all. Tema abikaasa Anna Levandi esindas sportlasena samuti NSV liitu ja nüüd treenerina Eestit. Kui tähtis on üldse sportlasele lipp, mille all võisteldakse või kuuluvad need emotsioonid vaid kõrvaltvaatajatele. Allar ja Anna räägivad järgnevalt oma mõtteid ilusast maast. Tegelikult see muutus toimus kõigi jaoks see, et oli üks lipp, kelle eest ja kelle all me elasime ja siis muutuse. Teiseks siis see muutus toimus nagu kõigi jaoks ühtemoodi ja kindlasti emotsionaalselt oli see meile ikkagi suur asi, et see, millest me olime kuulnud vanaemade, vanaisade ja isade-emade jutte, küll sihukeses, väiksemates toonides, aga ikkagi me teadsime seda minevikku, me lugesime ka raamatuid, ma arvan, et kõik on lugenud nimed marmortahvlil, mis käis ühest perest teise ja nagu salajane raamat ja me teadsime kõik, mis on olnud ja see õnn ja selline nagu hea tunne oli, oli kindlasti olemas. Ja ma arvan, et siin me ühtioodist enam-vähem kõik meiega, kes Eestis võtsid heaga vastu Eesti vabariigi, nüüd kui nagu tulla nagu selle sportlase seisukohta, siis oli ütlemata hea, kui sa kiiresti sellest sellisest eufooriast nagu üle said, sest spordis on ikkagi esimene koht, on esimene koht ja 15. 15. et sinimuuta nagu mitte midagi, et suusad jäid samaks. Lumi oli sama ja trenni pidiga pagan sama palju tegema või siis veel rohkem. Nii et sportlikus mõttes ma ütlen, et, et ei juhtunud nagu mitte midagi. Tiit Karuks on kirjutanud Alber Willi olümpia raamatusse, et see oli nüüd hoopis teistsugune minemine, et kõigil meil omad passid ja et Eesti delegatsioon läks olümpiale. Sina läksid NSV Liidu delegatsioonis olümpiale, Calgarisse said sealt medali, läksid eesti delegatsiooniga, Alber, Willi sealt medalit ei saanud. Kas sa tundsid, et see oli teistsugune minekul impele siis? Sportlikus mõttes jälle, et ei olnud, minu jaoks oli mõte, on ikkagi sama, et minu jaoks oli see eesmärk teha sporti ja saavutada parim tulemus ja läbi selle siis rõõmustada inimesi, see, mis juhtus ka 88. aastal, et minu arust seal vahet jälle ei olnud, samas muidugi organisatoorselt on erinevusi ja ja nii edasi, aga noh, neid ma arvan, et ei ole mõtet nagu praegult lahata, aga aga sportlasele jahmas sport on sport ja ja esikoht on esikoht või siis kuues koht. Anna sina, kui tulid Nõukogude liidus siia Eesti poole ja, ja hakkasid siin tihedamalt käima siis kas see kõik tundus sulle ühel hetkel kuidagi hästi väiksena olevat umbes nagu üks suur linn või küla, et, et mõõtkavad on hoopis teistsugused, kui olid NSV Liidus. Muidugi, vahe oli väga suur ja kui me võtame spordivinklist ikkagi ja siis, kui Nõukogude liidus oli esimene koht, tähendas see, et noh, näiteks, ma võtan ilusti võtta muud alad, see tähendas, et maailmas sa oled ka tipus ja Eesti ilusti, mis ei tähenda kaugeltki seda. Ja see tähendab, et seal ja oma maa esimene koht, oma võit on, hind on tunduvalt kõrgem ja seda raskem saavutada. Seda uhkem ta on. Et ma usun, et ma ei tea, mis spordialadel ja Eesti meistritiitel on nagu suur saavutus. Aga Nõukogude Liidu meister oli väga suur saavutus. NSV Liidu su loeti noh, peaasjalikult kuldmedaleid ja, ja esikohti ja olid tegija siis, kui sul oli kuldmedal. Kas sa ühel hetkel mõtlesid ka selle üle, et Allaril on noh, vaid olümpiapronks, aga et on sellel hetkel vaat et Eesti kõige populaarsem sportlane kui mitte populaarsemate inimeste eesotsas? No oli, millega võrrelda ja nagu alati tuleb meelde, nii kuidas me tulime just Calgarist, kuidas Moskvas võeti vastu ja kuidas pärast Tallinna-Sallerit võeti vastu Moskvas buss, lennukus olid mitukümmend olümpiavõitjad ja ta maandus öösel kuskil hoone tagapool ja ei, ei muusikat ei olnud või olla teiega orkestrid ja mitte midagi ei olnud, tehti uksed lahti, kõik võtsite oma kotid ja läksid laiali ja kodudesse, et niisugune vastu võtma. Ta oli ja see nõukogudekoondise. Ja pärast ma sain teada, kuidas Sallerit siin lennujaamas rahvast tuli vastu ja käte peale viis umbes niimoodi, et raekoja platsile ja kõik, kuidas seda tähistati ja see muidugi on päris mõnus tunne, väga suur vahe. Kuivõrd tähtis on professionaalsele treenerile see, millise riigi koondist sa treenid või millise maa sportlasi saad treenid või, või on see treeneriamet juba läinud ka nii professionaalseks, et lähed teed seal tööd, kus sulle palka makstakse? Mitte palka makstakse seal, kus saab seda teha ja kust saab hästi teha, kus selle jaoks on tingimused ja kui selleks on materjal, et jääd ja materjale sportlaste, kus selle jaoks on traditsioon või midagi ühe sõna on selle jaoks tingimused, peavad olema. Kuidas sulle tundub, kas Eestis osatakse oma spordikangelasi hinnata piisavalt? Ma ütlen, et osatakse ja väga hästi osatakse õnneks täiesti eufooria, mis oli, ja esimestel aastatel, siis kui Eesti ja vabarikka sai uuesti vabaduse, et ei läinud üle, et ikkagi siiamaani ja hinnatakse ja see on hea. Kuidas sulle aller tundub, kas Eestis vääriliselt hinnatakse kangelasi või, või unustatakse nad päris ruttu ära pärast seda, kui nad on oma asja ära teinud? See on jälle natukene filosoofiline lähenemine, et kindlasti vastus on nagu Annegi ütles, et Eestis on, on kõik väga hästi, et kõik on meelde tuletatud ja kõik autasustatud. Isegi mulle tundub, et aeg-ajalt keeratakse seda vinti üle, et kuni spordi jälle võtta, et esimene koht on ja nagu Kaido Kaaberma ütlesin, et neljas koht on jama, siis koostatakse ka meil seda neljandat kohta tegelikult hinnata. Tihtilugu nagu muututakse väga niisugusteks. Mitte midagi veel, noh, ütleme sportlikus mõttes kuskile jõudmata ollakse juba väikene staarikene ja sellega kaasnevad igasugused siuksed, tavalised haigused, et ja üks nendest on see, et sportlane lõpetab oma sisemise arengu ära. Et on plusse ja miinuseid, aga kindlasti otsene-ühene vastus on see, et Eestis on, on spordi jaoks palju ära tehtud. Ja sport on meie jaoks tähtis ka need väiksed ja ja siuksed kohad, mis me saavutame, osatakse ära märkida küll, jah. Allar saju oled ka nüüd endise sportlase tiitliga juba 10 aastat ja rohkem olnud, et kui tihti sind näiteks tänaval kõnetatakse või pöördutakse, näe, Allar ja räägi siis midagi? No ma olen ikkagi rohkem kontoriinimene. Aga. Kindlasti tuntakse ära ja räägitakse vanadest aegadest ka 88.-st aastast väga tihti. Selles mõttes on inimestel ikka mälu mälu suht suht pikk. Kuidas teile praegu tundub, kas sina, Allar, oled praegu rohkem Anna mees või anna sina oled Eestis ikkagi Allari naine, eks ta kisub sinna edasi-tagasi, ehk sa laega. Ma ei tunne ennast nagu puudutatuna, vana on kõik jäänud muidugi, aga, aga ma tahan nagu olla ka oma uuel alal, millega ma tegelen siis ka tegija ja rääkida rohkem sellest, mitte sellest, mis kunagi oli. Ma pean ütlema, et ajad muutuvad kogu aeg tõesti edasi-tagasi ja igaüks ilmselt nagu Allar ütles, teeb oma tööd ja need, ma arvan, et me igaüks omaette oleme isiksused. Ja ei, mina olen tema naine ja tema mees. Öelge palun lõpetuseks, kas, kas Eestis on hea elada? Väga hea elada, aga seda teistele ei ütle, ma ütlen, näed, hakkavad kadestama. Mida siin on, mida mujal ei ole? Siin ei ole seda hullumeelset rütmi nagu suurtest linnadest ja suurtest riigidest. Siin on mugav elada, saab inimestega suhelda sest need maad, mida me peame päeval sõitma, on suhteliselt lühikesed ja jääb aega inimeste jaoks ja siin on minu arust palju muidki muidki asju. Eks anna ütlesid, tegelikult on hea ja minul on eriti ja et nagu siin on räägitud sellest tähelepanust hästi palju, vaata ka avatud ühiskonnana on tähelepanu suhteliselt palju võtta, et kõik, mis tehakse, jääb ju kohe sõelale ja nähtavaks ja, ja eks me siis oma tegudega üritame ka näidata, et oleks jälle, millest rääkida, nii et ka see tähelepanu on üks, mis väikses riigis nagu on suhteliselt tähtis inimestele nagu preemjana selle eest, mida ta teeb, muud asjad on, nagu nad on, et minul on Eesti ikkagi kodu ja, ja kõik need muud asjad siia juurde, nii et selge see, et on hea elada. Pole neeli. Märjaks ma pleed. Aga prae kuulas seal pilveedee kör. Rein Rannap aasta 1983. Tartu levimuusikapäevad, mis tuleb kõigepealt meelde? No eks ikka kantaat ilus maa sai siis esiettekandel kõlas. Eks levimuusikapäevade tähtsust eesti muusikaloos on raske üle hinnata, et et see oli ikka väga-väga erakordne võimalus ja stiimul ja eesmärk kõikidele muusikutele ennast ületada, midagi, midagi endast isegi elust suuremat luua. Just nimelt kõik need, need normid, mis on siin eesti muusikas tehtud kindlasti ainult tekkinud tänu sellele võimalusele, sest no kus, kus sa mujale välja tood, siis, kes neid ette kandma hakkab, eks. Et üksikud laule veel teed ja ka ka kõik need fantaadid ja tsükledja ratooriuminemis projektid seal kõik on olnud ja ja noh, kui temaga hõimuprojekt, mis ei ole küll suurvorm, seal on eraldi rahvaviisid, aga aga noh, tervikuna ta on ikkagi asi, mida sa ei lähe lihtsalt isegi tänapäeval mitte kuhugi pakkuma kuulajatele, et kuule, mul on mingi Eksperimenta kaks minutit pikk, et no mis, kus sa seda ettekannet, kus sa võtad need finantsid, millega sa reklaamidega, kes peaksid tulema mingit mingit katsetust kuulama, aga seal olid mitu päeva järjest olidki ainult katsetused reas ja ja ikka inimesed pikalt mõtlesid ja valmistusid ja ja noh, kui muidu oli juba ei pillimehi väga raske saada mingit niisugust katselist projekti tegema kasvõi sedasama hõimu pärast levimuusikapäeva mulle endale mingit võimalust seda jätkata. Ilus maa, Hando Runnel ütles neid aegu meenutades, et tema jaoks oli kõige üllatavam, et noorrännak viisistus selle tsükli kuidas need luuletused just enda jaoks leidsid. Aitäh, ja minu jaoks oli see kõige loomulikum tegevus kõige loomulikum samm. See luulekogu korjati ära müügilt, aga mul õnnestus mingite tutvuste kaudu üks eksemplar endale saada. Ja kuivõrd see tekst oli eraldi nagu tsüklisse paigutatud numbrid olid ees kõik need 10 osa siis ma arvan momentaalselt maadega mõtlesin seda, et sellest tuleb nagu üks üks terviklik teos, mitte et ma ei võttasid mõne üksiku teksti, vaid just nimelt just nimelt seal refrään on ka iga osa lõpus ilusa ilusa maa, ilus on maa, mida armastan, see kordubki seal kirjapildis ka, nii et see juba iseenesest andis mulle muusikalise refrääni noh, oluline, mingi asi nagu kokku liidab, asja pole mitte lihtsalt tsükkel mingi laulud, järgnevus, vaid ikkagi tervikteos kunagi teksti autorilt oli see siluge korduvlüli juba välja pakutud. Ja Runneli tekstidele ma olin enne teinud viise ja tegin ka, pärast seda. Taipasin kohe tegin kahe päevaga need meloodiad kõike, et mingi viis, kuus tükki ühe päevaga ja teine poolteise päevaga. Kohe, kui ma sain kätte saanud, tegin need meloodiad erakonna sisse, siis muidugi jah, ta jäi mõneks ajaks seisma, nii nagu suvel tegin 22 suvel ja siis 23 oli Tartu levimuusikapäevadel võimalustega ette kanda, sest et noh, kus sa seda muidugi. Kuhu sa, kuhu sa sellega tahad, kannaleta? Naedaks täna visati seal kõvemini välja kui omal ajal. Aga siis jah, selle inimesega päev oli võimaluse seal, noh, noored inimesed nagu korraldasid seda nemad. Hästi, noored üliõpilased, praktiliselt nemad said ju tavalisi tõhustada. See oli vabad käed, teha huvitavaid asju siis see seisis nagu aastakese, siis ma sain seal ette kanda Tartus. Siis ma korraldasin väga erakordse asja. Animäelt. Mul on 30. juubel ja kuna mulle tundus, et nagu ei, ei märgata mind, ei pöörata tähelepanu, mine muusikasse, tegevus, oli see maja iseendale vastu rinda taguda. Ja siis ma korraldasin linnahallis sele juubelikontserdi, et seal oli siis silus maa, ansambel, hõim. Ja teises pooles oli siis ansambel Ruja, kes oli siis nagu selle populaarsuse tipul pop-Ruja perioodil. Noh, parimad palad nagu, nagu rajata kanda. Kuna mul kogu kontseptsioon oli valmis ja kuna see ilus maa oli populaarne Royale populaarne, et siis noh, Eesti Kontsert loomulikult filharmoonia nimi võttis, võttis selle asja vastu, et noh, ta oli puhtalt enda kokku pandud, et nemad siis olid see, kes, kes müüs pileti taga. Muidu ma ise selle kontsert tegin ja see oli muidugi rahvast täis. 4000 inimest ja nüüd, kui nad noh, Tartus oli, oli hästi loomulik asi see, et need inimesed moodi vabalt nagu reageerisid, kuna see oli poolkinnine üritus, et seal nagu tutvuste kaudu need pileteid sai ainuteni. Siis siis Tartus kulminatsiooni kohal kindlus tõusid püsti ja Nad jäid muusikali kulminatsiooni koha peal eelviimases osas ja siis Ma ei leidnud enam nagu kohta maha istudes, nad seisid lõpuks mingi kolm-neli minutit, kuni see vaikne lõpp oli ka kõik ära seisid esipüsti. Ja no Tartus polnud keegi nagu kõige tavalisem käittoniaaniskunud, see linnahall tõusid püsti 4000 inimest. Ja Pimedas seisid ja noh, eks seal olid kohal kõik ju partei ja julgeolekuinimesed noh, kontrollimas ja mõni ka uudishimust. Ja need siis pidi ikka seisma pärast pärast mõningat ka, kas seal mulle ka, et kurat, ma pidin ka ei saa, kuna kõik püsti tõusid teeksin siukse jama kokku ja noh, neil oli mingi hästi piinlik seista ja vististi Oleksandr rohkem pilk või mis iganes, no linnalisema muidugi tegin veel õli tulle valada niisuguse väikse koorused, ma panin lisapalaks sinna otsa panin esiettekandel ja see oli ka ainuke ettekanne Lydia Koidula tekstile. Noh, teid ma kutsun Eestimaa pojad astub ette ja no kuidas niisugune hästi nagu rahvuslik üles äsitamis tekst omal nahal. Tsaariajal, kui ta selle tegi. Ja, ja siis ma tegin ta niuke hästi šamaanitrummi saatel, ainult et noh, nagu koor ja ja Alender laulsid. Pumm niimoodi ühehäälselt ja mina ei tea, kui palju Sännid sinna mõjusaga. Põhiliselt ikkagi selle püstitõusmise tõttu ilmselt sai see nii suure kella külge läks, pahandus, võib-olla tuleks nagunii ära keelatud, aga eks see seismine tegi seda nagu vältimatuks, et seal keskkomitees igatahes arutati seda ja keelati see lugu igaveseks ajaks ära. Ja teiega ei võetud midagi, minuga taheti teine mitt keeldusid saanud, see on nagu ta on siin korduvalt ikka ikkagi neid täielikke keeldeni minu nime nagu ka Ruja nimel, aga nüüd, kui ma olen aasta läks mööda, siis jälle kuskil sai nagu välja vingerdatud. Seekord ka, et noh, heliloojate liidu esimees Jaan Rääts oli ju parteikogumit liige tookord ja tema mulle rääkis seda versiooni, et see on väga tõsiselt, oli ikka nagu arvutusega see, et minu minu tegevus, mitte ainult see lugu, et minu tegevus ära keelata, aga väidetavalt oli kaitsnud mind seal ja värvikat, ma teen ikka normaalseid asju ka ja kõik ei ole nii natsionalistlikud. Et siis jah, mina, mina sain nagu normaalselt edasi elada. Ruja sai tegutseda ja kõik, aga lugu jah, see lint kuidagi kaotatega pandi võitjagoogia. Ja siis, kui oli see suur nii-öelda see Laura koalitsiooni ärkamisajaks, keegi seda lugu ei teadnud ja sesse lint oli ikka seal erifondis ja keegi ei noh, ma ei tea, võib-olla ei saanudki, sa sealt väljavõtet, leidub kellelgil väheda siis me esimest korda kandsime seda ette iga viimast korda. Kuli Hando Runneli juubel oli Tartus ja siis noh, kalendrit enam ei olnud, siis Tõnis Mägi laulis seda väga hästi, laulis seda siis ma tegin kõik uued noodid, uue seade, seal oli koor, jälle ansambel mängis ja siis katkendeid on laulupeol ette kantud, aga noh, et see on muidugi nii lühikese aja jooksul ta ei hakka nagu tööle, ta ei avalda mõju nagu kuulajatele, kui ta on seal mingi neli minutit. Et kaks lõiku ja siis natuke seda refrääni, et ta peab olema ikka kõik 10 osa ja siis, kui lõpuks pärast seda kõik hakkab see ilus maa nagu ilus, ilus, ilus on maa, mida armastan, hakkab nagu mitu korda järjest kordama ja vot siis tekib sõdurina Katarsis räägime Rujast ka. Ansambel Ruja oli kaheksakümnendatel aastatel ülipopulaarne ja, ja on tegelikult taas populaarne ja Rujast tuleb välja rokkooper. Helilooja muidugi, Rannap. Jah, see etendus tuleb üleni Ruja muusikast ja ta on peaaegu üleni, on, on minu kirjutatud lauludest. Selles mõttes ma olen helilooja Esmaga orkestreerinud sümfooniaorkestrile, need üldse teen uued seaded ja ega need, need motokolajorite olles ainukesed üldse. Ja siis tsensuur sümfooniaorkestri ja koori ja niuksed seaded, mis seal on vaja. Aga et noh, selles mõttes, et kas just päris ooper on, et uut muusikat sinna ei tule, et, et kõik terve tants koosneb vanadest, tuntud lauludest on, missugused laulud siis ilus maa ei ole ilus maa, peaaegu pidin minema, ojasoo on, kes on selle Ruja etenduse lavastaja ju kasutas ka no-teatri lavastuses karjatšestonski paarini kasutas ka ilusat maad ja nii et aga ütles, et ta kaalus seda sinna ka ikka valik oli ta nisu nendest lauludest, et seal on nagu 28 laulnud ei ole küll kõik tervena osalejat lõikudena, aga põhimõtteliselt hästi palju laulab minu meelest iga inimene laulab enda, et iga inimene võib laule ka teha iga kuutõbised siis, aga sageli tamisebki mindi tähenda loodud viisiliselt. Ei, tal pole nii palju eneseusku ja pole ka võib-olla sellist mälu harjumusteta suudaks selle kinni püüda, meelde jätta ja siis uskuda, et äkki see on ta enda oma ja siis teistele anda. Meelest. Mis kadusid? Ei no ei, kaugeid politseina ru. Samas. Laevu töös ei osale legi ostmina. J J. Varu. Et vaip tuleb taevasse Rein Rannapi kantaat Hando Runneli sõnadele lindistatud 1983. aastal Tallinnas linnahallis esitasid Rein Rannap, Urmas Alender, Riho Sibul, Ain Varts, Priit kuulberg, Andrus Vaht, segakoor noorus ja Tallinna koolinoorte segakoor. Ilus on meie maa ja täna on see päev, kus me sellele mõtleme ka siis, kui ootame ülekannet Estonia kontserdisaalist, kus üsna pea algab Eesti vabariigi 90. aastapäeva kontsert. Ilusat iseseisvuspäeva õhtut.